Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 4/1 bf. 28-31
  • Baal Jamɔ Ta Ni Israelbii Lɛ Wuɔ Yɛ Amɛtsuii Amli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Baal Jamɔ Ta Ni Israelbii Lɛ Wuɔ Yɛ Amɛtsuii Amli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Namɔ Ji Baal?
  • Mɛni Hewɔ Anáa He Miishɛɛ Waa Nɛkɛ?
  • Amɛnyiɛ yɛ Ninamɔ Naa, Jeee yɛ Hemɔkɛyeli Naa
  • Namɔ Ye Kunim?
  • Kɔkɔbɔi ni Jɛ Baal Jamɔ lɛ Mli
  • Wɔ Emuuyeli lɛ ni Wɔɔhiɛ Mli Kpɛŋŋ
  • Ani Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Jamɔ Fɛɛ Jamɔ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Efã Anɔkwa Jamɔ He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Sane Ko Ni Ba Yɛ Karmel Gɔŋ Lɛ Nɔ
    Kasemɔ Nii Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli
  • Be Ni Sa Akɛ Akpɛ Yiŋ Nɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 4/1 bf. 28-31

Baal Jamɔ Ta Ni Israelbii Lɛ Wuɔ Yɛ Amɛtsuii Amli

Akɛ nɔ ni shɛɔ afii akpe wuu ta kɛha Israel maŋ lɛ tsuii. Gbeyeishemɔ ni damɔ apasa hemɔkɛyeli nɔ kɛ bɔlɛnamɔ mli kusumii ni yɔɔ afã kroko lɛ wuu eshi hemɔkɛyeli kɛ anɔkwayeli ni yɔɔ afã kroko lɛ. Nɛkɛ wala kɛ gbele he tawuu nɛɛ ha Baal jamɔ wuu eshi Yehowa jamɔ.

ANI Israel maŋ lɛ baakpɛtɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ ni jie amɛ kɛjɛ Mizraim kɛba lɛ he yɛ anɔkwayeli mli? (2 Mose 20:​2, 3) Aloo ani amɛbaashi kɛya Baal, nyɔŋmɔ ni Kanaanbii sumɔɔ lɛ waa, ní wo shi akɛ ebaaha shikpɔŋ lɛ afee frɔfrɔ lɛ ŋɔɔ?

Nɛkɛ mumɔŋ ta ni awuu afii akpei abɔ ni eho lɛ he miihia wɔ. Mɛni hewɔ? Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Aŋma ní aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbeei lɛ enina wɔ lɛ.” (1 Korintobii 10:11) Nɛkɛ yinɔsane mli béi nɛɛ shishitoo kɔkɔbɔɔ lɛ baaná shishinumɔ waa kɛ́ wɔnuɔ mɔ ni Baal ji lɛ shishi kɛ nɔ ni Baal jamɔ tsɔɔ.

Namɔ Ji Baal?

Israelbii lɛ bale Baal beni amɛshɛ Kanaan aaafee afi 1473 D.Ŋ.B. lɛ. Amɛna akɛ Kanaanbii lɛ jáa nyɔŋmɔi babaoo ni tamɔ Mizraim nyɔŋmɔi lɛ, eyɛ mli akɛ akɛ gbɛi srɔtoi tsɛ́ɔ amɛ kɛ sui komɛi ni haa esoroɔ amɛ. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ jieɔ Baal kɛjɛɔ mli akɛ lɛ ji Kanaan nyɔŋmɔi lɛ ateŋ ewulu fe fɛɛ, ni shitsaa mli nibii ni ana lɛ maa egbojee lɛ nɔ mi. (Kojolɔi 2:11) Eyɛ mli akɛ Baal jeee nyɔŋmɔ wulu pɛ ni amɛkpɛlɛɔ enɔ moŋ, shi lɛ ji nyɔŋmɔ ni he hiaa fe fɛɛ kɛha Kanaanbii lɛ. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ eyɛ hewalɛ yɛ nugbɔnɛmɔ, kɔɔyɔɔ, kɛ atatui anɔ ni ákɛ lɛ pɛ ebaanyɛ ehere gbɔmɛi lɛ​—⁠kɛ amɛkooloi kɛ dumɔ nibii hu​—⁠kɛjɛ fitemɔ loo gbele po mli. Kɛ Baal hebuu bɛ mli lɛ, Kanaan nyɔŋmɔ oweletɔlɔ Mot kɛ amanehului baaba amɛnɔ kɛ̃.

Baal jamɔ kɛ bɔlɛnamɔ mli kusumii shwere. Jamɔŋ nibii ni kɔɔ Baal he lɛ po, tamɔ akulashiŋi krɔŋkrɔŋi kɛ tsei krɔŋkrɔŋi lɛ yɛ shishinumɔi ni tsɔɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, akulashiŋi krɔŋkrɔŋi​—⁠tɛi aloo tɛi ni akpɛ́ ni akɛfee nuutso he okadi lɛ​—⁠damɔ shi kɛha Baal, nuutso ni akɛmiiná bɔlɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, tsei krɔŋkrɔŋi lɛ ji tsei nibii loo tsei ni atɛo ni damɔ shi kɛha Asherah, Baal gbalashihilɛ mli hefatalɔ kɛ nɔ ko ni tsɔɔ yoo.​—⁠1 Maŋtsɛmɛi 18:⁠19.

Sɔlemɔwe mli ajwamaŋbɔɔ kɛ gbekɛbii ni akɛ amɛ shãa afɔle ji Baal jamɔ mli nifeemɔi krokomɛi ni akɛtsuɔ nii waa. (1 Maŋtsɛmɛi 14:​23, 24; 2 Kronika 28:​2, 3) Wolo ni ji The Bible and Archaeology lɛ kɛɛ: “Hii ajwamaŋi kɛ yei ajwamaŋi (hii kɛ yei ‘krɔŋkrɔŋi’) yɛ Kanaanbii asɔlemɔtsui lɛ amli ni akɛ he woɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi srɔtoi fɛɛ mli shii abɔ. [Kanaanbii] heɔ amɛyeɔ akɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ nɛkɛ kusumii nɛɛ haa dumɔ nibii kɛ kooloi shwereɔ.” Yɛ fɛɛ mli lɛ, nakai ji nɔ ni jamɔi lɛ kɛjieɔ amɛnaa, eyɛ mli akɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ jeŋba shara ni tamɔ nɛkɛ lɛ ŋɔɔ jálɔi lɛ aheloonaa tsinebaa nii anaa. Belɛ, te eba lɛ tɛŋŋ ni Baal laka Israelbii lɛ atsuii?

Mɛni Hewɔ Anáa He Miishɛɛ Waa Nɛkɛ?

Ekolɛ Israelbii pii sumɔɔ ni amɛtsu jamɔ ni nɔ ko fioo pɛ ekpaa gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ he nii. Be mli ni amɛjáa Baal lɛ, ahaaa amɛye Mla lɛ nɔ, tamɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ kɛ jeŋba he naatsii nibii babaoo lɛ. (3 Mose 18:​2-30; 5 Mose 5:​1-3) Ekolɛ, Kanaanbii aheloonaa ninamɔ lɛ kɔne mɛi krokomɛi ayiŋ akɛ ehe miihia ni akpata amɛ kɛ Baal teŋ.

Ekolɛ Kanaanbii agbatsui ni ale lɛ akɛ hei grɔŋŋi ni anaa yɛ tsei bibii lɛ ateŋ, ní yɔɔ hei ni ehole amɛhe nɔ fioo yɛ gɔji lɛ anɔ lɛ fee he ko ni ha dumɔ nii babaoo ni aaaná lɛ he kusum nifeemɔi ni atsu he nii yɛ jɛmɛ lɛ shwere waa. Eyeee be ko, ni eba lɛ akɛ Israelbii lɛ atsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ Kanaanbii ahei krɔŋkrɔŋi ni amɛyaa jɛmɛ lɛ ahewɔ; amɛmamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃ po. “Amɛ hu amɛmamɔ hei grɔŋŋi amɛha amɛhe, kɛ [akulashiŋi krɔŋkrɔŋi kɛ tsei krɔŋkrɔŋi, NW] yɛ gɔŋkpɔ fɛɛ gɔŋkpɔ ni kwɔ nɔ kɛ tso fɛɛ tso ni ebu kusuu shishi.”​—⁠1 Maŋtsɛmɛi 14:23; Hoshea 4:⁠13.

Shi nɔ ni fe fɛɛ kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Baal jamɔ ŋɔɔ heloo lɛ naa. (Galatabii 5:​19-21) Nifeemɔi ni teeɔ henumɔi ashi lɛ tee hiɛ waa fe suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaaná dumɔ nii kɛ kooloi babaoo lɛ. Awo bɔlɛnamɔ hiɛ nyam. Nibii babaoo ni áshɔ̃shɔ̃i ni afamɔ kɛjɛ shikpɔŋ, kɛ bɔlɛnamɔ he nifeemɔi ni awo he lɛ, ní feɔ nibii ni akɛkanyaa bɔlɛnamɔ mli nifeemɔ he mfoniri lɛ ye enɛ he odase. Niyeli kɛ ninumɔ babaoo, joo, kɛ lala gbeleɔ gbɛ kɛhaa bɔlɛnamɔ mli yakayaka nifeemɔ.

Wɔbaanyɛ wɔfee nifeemɔ ko ni tamɔ nakai pɛpɛɛpɛ ni tee nɔ yɛ gbo mra be mli lɛ he mfoniri yɛ wɔjwɛŋmɔŋ wɔkwɛ. Yɛ adebɔɔ nifeemɔ ni sa kadimɔ naa, ní niyeli kɛ ninumɔ babaoo kɛ wein eyi mli obɔ mli lɛ, jálɔi lɛ joɔ. Amɛjoɔ joo kɛha nibaa nii babaoo námɔ koni akɛha Baal ate shi kɛjɛ nitsumɔ ni etsuuu yɛ hulutsoo be mli lɛ mli koni akɛ nugbɔnɛmɔ ajɔɔ shikpɔŋ lɛ. Amɛnyiɛɔ kɛbɔleɔ nuutso he akulashiŋi kɛ tsei krɔŋkrɔŋi lɛ ahe shii abɔ. Titri lɛ, sɔlemɔwe lɛ mli yei ajwamaŋi lɛ anifeemɔi lɛ teeɔ bɔlɛnamɔ he suɔmɔ kɛ henumɔi ashi. Lala lɛ kɛ mɛi ni boɔ toi lɛ kanyaa amɛ kɛfeɔ nɔ ko. Ni bei pii lɛ, kɛ́ joo lɛ shɛ he ni mli wa waa diɛŋtsɛ lɛ, mɛi ni joɔ lɛ yaa Baal shia mli piai lɛ amli ni amɛkɛ amɛhe yawoɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli.​—⁠4 Mose 25:​1, 2; okɛto 2 Mose 32:​6, 17-19; Amos 2:⁠8 he.

Amɛnyiɛ yɛ Ninamɔ Naa, Jeee yɛ Hemɔkɛyeli Naa

Yɛ be mli ni jamɔ ni tamɔ nɛkɛ ni teeɔ henumɔi ashi lɛ baŋɔɔ mɛi babaoo anaa lɛ, gbeyeishemɔ hu tsirɛ Israelbii lɛ kɛwo Baal jamɔ mli. Yɛ be mli ni Israelbii lɛ laaje Yehowa mli hemɔkɛyeli lɛ, gbohii ahe gbeyeishemɔ, wɔsɛɛ be he gbeyeishemɔ, kɛ ashwai nifeemɔ he miishɛɛ babaoo námɔ lɛ kɛ amɛ wo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli, ni nɔ ni yɔɔ mli ji bɔlɛnamɔ mli fitemɔ ni naa wa he kusum nifeemɔi. The International Standard Bible Encyclopedia lɛ tsɔɔ bɔ ni Kanaanbii lɛ kɛ woo ha gbohii amumɔi lɛ akɛ blemabii ajamɔ lɛ fã: “Aye gbii juji . . . yɛ weku gbonyobu lɛ mli loo yɛ hei ni afũ mɛi yɛ ni shia bua shi yɛ nɔ lɛ kɛ kusum nifeemɔ mli dãatɔɔ kɛ bɔlɛnamɔ (ekolɛ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa ateŋ) ni asusuɔ akɛ mɛi ni egboi lɛ kɛ amɛhe woɔ mli lɛ.” Mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni baa shi ni tamɔ nɛkɛ ni akɛ he woɔ mli lɛ tee nɔ etsi Israelbii lɛ kɛjɛ amɛ Nyɔŋmɔ Yehowa lɛ he aahu shii abɔ.​—⁠5 Mose 18:​9-12.

Amagai​—⁠kɛ kusum nifeemɔi ni fata he​—⁠lɛ hu ŋɔɔ nakai Israelbii ni sumɔɔ ni amɛnyiɛ yɛ ninamɔ naa moŋ fe ni amɛaanyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ anaa. (2 Korintobii 5:⁠7) Be mli ni amɛna naakpɛɛ nibii ni sa kadimɔ waa yɛ Yehowa nine naa ni hiŋmɛi enaaa lɛ sɛɛ po lɛ, Israelbii babaoo ni eshi Mizraim lɛ nu he akɛ ehe miihia koni amɛná ehe nɔ ko ni akɛ hiŋmɛi naa ni baakai amɛ. (2 Mose 32:​1-4) Amɛseshibii lɛ ekomɛi hu basumɔ koni amɛja nɔ ko ni akɛ hiŋmɛi naa, tamɔ Baal amagai lɛ nɛkɛ.​—⁠1 Maŋtsɛmɛi 12:​25-30.

Namɔ Ye Kunim?

Ta ni Israelbii lɛ wuɔ yɛ amɛtsui amli lɛ tee nɔ afii ohai abɔ ni anyɛɛɛ he nɔ ko afee, kɛjɛ beni amɛyashɛ Moab jɔɔi lɛ amli etsɛɛɛ dani amɛbote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ kɛyashi beni atswa amɛnaneshi tu kɛtee Babilon lɛ. Etamɔ nɔ ni hegbɛ ni amɛná kɛha kunimyeli lɛ tsakeɔ. Bei komɛi lɛ, Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo yaa nɔ amɛyeɔ Yehowa anɔkwa, shi amɛtsɔ amɛhe kɛtee Baal ŋɔɔ shii abɔ. Yiŋtoo titri hewɔ ni eba lɛ nɛkɛ lɛ jɛ wɔŋjalɔi ni bɔle amɛ lɛ ni amɛkɛ amɛ bɔ nanemɛi lɛ hewɔ.

Beni amɛ asraafoi lɛ ye kunim sɛɛ lɛ, Kanaanbii lɛ tsɔ ŋaa gbɛ babaoo nɔ amɛwuu. Amɛhi Israelbii lɛ amasɛi ni amɛwo kunimyelɔi lɛ ahewalɛ koni amɛha shikpɔŋ nɔ nyɔŋmɔi lɛ atsɔ amɛ nɔ̃. Kojolɔi ni yɔɔ ekãa tamɔ Gideon kɛ Samuel te shi amɛwo subaŋ nɛɛ. Samuel wo gbɔmɛi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛjiea maŋsɛɛ nyɔŋmɔi lɛ . . . , ni nyɛsaa nyɛtsuii nyɛhaa Yehowa, ni nyɛsɔmɔa lɛ kome too.” Israelbii lɛ kɛ Samuel ŋaawoo lɛ tsu nii kɛyashi be ko, ni ‘amɛjie Baalim kɛ Ashtarot amɛshwie, ni amɛsɔmɔ Yehowa kome too.’​—⁠1 Samuel 7:​3, 4; Kojolɔi 6:​25-27.

Yɛ Saul kɛ David maŋtsɛyelii lɛ asɛɛ lɛ, Salomo bɔi afɔleshãai kɛ maŋsɛɛ nyɔŋmɔi ahamɔ yɛ egbɔlɛ be mli. (1 Maŋtsɛmɛi 11:​4-8) Israel kɛ Yuda maŋtsɛmɛi krokomɛi hu fee nakai nɔŋŋ ni amɛŋmɛɛ amɛhe kwraa amɛha Baal. Shi kɛlɛ, gbalɔi kɛ maŋtsɛmɛi anɔkwafoi, tamɔ Elia, Elisha, kɛ Yosia nyiɛ hiɛ yɛ Baal jamɔ ni amɛwuɔ amɛshiɔ lɛ mli. (2 Kronika 34:​1-5) Kɛfata he lɛ, yɛ Israelbii lɛ ayinɔsane be nɛɛ fɛɛ mli lɛ, aŋkroaŋkroi yɛ ni tee nɔ amɛye Yehowa anɔkwa. Yɛ Ahab kɛ Izebel beaŋ po, beni Baal jamɔ eshɛ he ni naa wa waa lɛ, gbɔmɛi akpei kpawo kpoo akɛ ‘amɛaakula shi amɛha Baal.’​—⁠1 Maŋtsɛmɛi 19:⁠18.

Yɛ naagbee beni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ, atsĩii Baal jamɔ tã dɔŋŋ. Taakɛ mɛi ni awie amɛhe yɛ Ezra 6:21 lɛ ji lɛ, amɛ fɛɛ ‘amɛtsi amɛhe kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ wɔŋjalɔi lɛ abulemɔnii lɛ ahe, koni amɛtao Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛgbɛ.’

Kɔkɔbɔi ni Jɛ Baal Jamɔ lɛ Mli

Eyɛ mli akɛ Baal jamɔ elaaje kɛjɛ jeeŋmɔ moŋ, shi nakai Kanaanbii ajamɔ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ adesai aweku lɛ yɛ nɔ kome ni je amɛhe​—⁠bɔlɛnamɔ he hiɛnyamwoo. Etamɔ nɔ ni nibii ni lakaa mɔ ewoɔ jeŋba shara mli lɛ yɛ kɔɔyɔɔ ni wɔmuɔ nɛɛ mli. (Efesobii 2:⁠2) Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Wɔkɛ hewalɛ ni ánaaa ni kudɔɔ jeŋ ni mli ewo duŋ nɛɛ, kɛ mumɔŋ nibii ni jɛ efɔŋ nɔyelihei lɛ diɛŋtsɛ miiwuu.”​—Efesobii 6:​12, Phillips.

Nɛkɛ Satan “hewalɛ ni ánaaa” nɛɛ teeɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara shi bɔni afee ni ekɛye mɛi anɔ nyɔŋ yɛ mumɔŋ. (Yohane 8:34) Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ ni aŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ yɛ mli nɛɛ mli lɛ, atsuuu bɔlɛnamɔ ni aŋmɛɛɔ he ahaa kwraa lɛ he nii akɛ nibaa nii he kusum, shi moŋ, ákɛ gbɛ ni mɔ ko tsɔɔ nɔ ekɛnáa nɔ ni etaoɔ loo ekɛfeɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ esumɔɔ. Ni nakai nɔŋŋ adafitswaa saji lɛ lakaa mɔ. Kɛtsɔ hiɛtserɛjiemɔ, lala, kɛ nihɔɔmɔ he adafitswaa nɔ lɛ, bɔlɛnamɔ he saji boteɔ adesai ajwɛŋmɔi amli obɔ. Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi jeee mɛi ni tutuamɔ nɛɛ nyɛŋ aye amɛnɔ kunim. Anɔkwa sane ji akɛ, mɛi ni ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo ji aŋkroaŋkroi ni ŋmɛɛ amɛhe amɛha nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ. Ja Kristofonyo etee nɔ ekpoo nɛkɛ jeŋba shara kanyamɔ nibii nɛɛ dani ebaaya nɔ efee mɔ ni he tse.​—⁠Romabii 12:⁠9.

Gbekɛbii Odasefoi ji mɛi ni yɔɔ oshara mli titri, akɛni bɔlɛnamɔ mli nifeemɔ he sane yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanya he lɛ he hewɔ. Nɔ ni baaha sane lɛ mli awo wu lɛ, esa akɛ amɛte shi amɛwo hewalɛ ni gbekɛbii krokomɛi náa yɛ amɛnɔ lɛ. (Okɛto Abɛi 1:​10-15 he.) Mɛi babaoo ebote naagba mli, ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ henaabuamɔi wuji ashishi. Taakɛ eji yɛ Baal jamɔ mli yɛ blema bei amli lɛ, lala, joo, kɛ nibii ni lakaa mɔ ewoɔ bɔlɛnamɔ mli lɛ futuɔ kɛkanyaa mɔ.​—⁠2 Timoteo 2:⁠22.

Lalatsɛ lɛ bi akɛ: “Te oblanyo aaafee tɛŋŋ ni eeeha egbɛ lɛ he atseŋ?” Eha hetoo akɛ: “No ji akɛ ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ [Yehowa] owiemɔ lɛ naa.” (Lala 119:⁠9) Taakɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ wo Israelbii lɛ kita koni amɛkpoo Kanaanbii ni amɛkɛ amɛ aaabɔ gbagbalii lɛ, nakai nɔŋŋ Biblia lɛ haa wɔleɔ osharai ni yɔɔ naanyobɔɔ ni nilee bɛ mli lɛ mli. (1 Korintobii 15:​32, 33) Gbekɛ Kristofonyo lɛ tsɔɔ da ni eda yɛ mumɔŋ kɛ́ ekpoo nɔ ni baanyɛ aŋɔɔ ehenumɔi anaa shi ele akɛ eyeɔ mɔ awui yɛ jeŋba mli lɛ. Taakɛ anɔkwafo Elia ji lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ni mɛi babaoo susuɔ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ atsu nii koni wɔkɛkpɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔyiŋ.​—⁠1 Maŋtsɛmɛi 18:21; okɛto Mateo 7:​13, 14 he.

Kɔkɔbɔɔ lɛ eko hu kɔɔ hemɔkɛyeli ni abɛ lɛ he, “esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ.” (Hebribii 12:⁠1) Etamɔ nɔ ni Israelbii pii tee nɔ amɛhe Yehowa nɔ amɛye, shi amɛkwɛ Baal gbɛ akɛ nyɔŋmɔ ni baabu amɛ dumɔnii ahe ni eha amɛ daa gbi hiamɔ nii. Ekolɛ amɛsusu akɛ Yehowa sɔlemɔtsu ni yɔɔ Yerusalem lɛ jɛkɛ kwraa tsɔ̃ ni ákɛ ewa akɛ akɛ emlai lɛ aaatsu nii. Baal jamɔ lɛ biii hiɛmiamɔ babaoo ni ekɛ nitsumɔ waaa kwraa​—⁠amɛbaanyɛ amɛkɛ lasu po ashã afɔle amɛha Baal yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ tsũi ayiteaŋ. (Yeremia 32:29) Ekolɛ amɛkpalaŋ kɛtee Baal jamɔ mli kɛtsɔ kusum nifeemɔi komɛi ni amɛkɛ amɛhe wo mli kɛkɛ lɛ nɔ loo kɛtsɔ afɔlei ni amɛshã amɛha Baal yɛ Yehowa gbɛi amli lɛ po nɔ.

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔlaaje hemɔkɛyeli, ní wɔshi Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ sɛɛ fiofio? (Hebribii 3:12) Wɔbaanyɛ wɔlaaje hiɛsɔɔ ni tsutsu ko lɛ wɔyɔɔ kɛha kpeei kɛ kpeei wuji lɛ fiofio. Subaŋ ni tamɔ nɛkɛ tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni abɛ yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛha mumɔŋ ‘niyenii yɛ be ni sa nɔ’ lɛ. (Mateo 24:​45-47) No hewɔ lɛ kɛ́ wɔgbɔjɔ lɛ, ekolɛ wɔmɔŋ ‘wala wiemɔ ni wɔhiɛ’ lɛ mli waa loo wɔbaaná tsui ni mli eja enyɔ po, ekolɛ wɔɔŋmɛɛ wɔhe wɔha heloonaa nibii asɛɛdii loo jeŋba shara.​—⁠Filipibii 2:16; okɛto Lala 119:113 he.

Wɔ Emuuyeli lɛ ni Wɔɔhiɛ Mli Kpɛŋŋ

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, aawuu ta kɛha tsui lɛ ŋmɛnɛ. Ani wɔbaaya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa loo je nɛŋ jeŋba shara shihilɛ lɛ baagbala wɔjwɛŋmɔ? Mɔbɔ sane ji akɛ, taakɛ Kanaanbii anifeemɔi ni yɔɔ taŋ lɛ gbala Israelbii lɛ, nakai nɔŋŋ alaka Kristofoi hii kɛ yei komɛi ni amɛkɛ amɛhe ewo nifeemɔi ni yɔɔ hiɛgbele mli ŋmɛnɛ.⁠—⁠Okɛto Abɛi 7:​7, 21-23 he.

Wɔbaanyɛ wɔkpoo wɔnɔ kunim ni aaaye yɛ mumɔŋ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, kɛ́ taakɛ Mose fee lɛ, ‘wɔyaa nɔ wɔmɔɔ Mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli kpɛŋŋ tamɔ nɔ ni wɔmiina lɛ.’ (Hebribii 11:27) Lɛɛlɛŋ, esa akɛ ‘wɔpele hemɔkɛyeli lɛ he waa.’ (Yuda 3) Shi kɛ́ wɔtee nɔ wɔye wɔ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔkwa lɛ, wɔbaanyɛ wɔkwɛ be ni apasa jamɔ baalaaje kɛya naanɔ lɛ gbɛ. Taakɛ Yehowa jamɔ lɛ shwere kwraa fe Baal jamɔ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ etsɛŋ ni “shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.”​—⁠Yesaia 11:⁠9.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Akulashiŋi krɔŋkrɔŋi ni akɛtsu nii yɛ Baal jamɔ mli lɛ ni akpata hiɛ yɛ Gezer

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 28 lɛ Jɛ]

Musée du Louvre, Paris

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje