Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 12/1 bf. 3-5
  • Mɛni Hewɔ Asheɔ Apokalips Lɛ Gbeyei Lɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mɛni Hewɔ Asheɔ Apokalips Lɛ Gbeyei Lɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Apokalips Gbeyeishemɔ lɛ He Yinɔsane
  • Ani Gbeyei ni Asheɔ Apokalips lɛ Ja?
  • Apokalips Lɛ—ani Esa Akɛ Ashe He Gbeyei Aloo Esa Akɛ Akpa Lɛ Gbɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • “Sanekpakpa” Ní Yɔɔ Apokalips Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Kpojiemɔ Kooloi Lɛ​—Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Okane Amɛhe Sane?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Kpojiemɔ—Enaagbee Mlibaa ni Yɔɔ Miishɛɛ!
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 12/1 bf. 3-5

Mɛni Hewɔ Asheɔ Apokalips Lɛ Gbeyei Lɛ?

DAMIAN THOMPSON, ni ji jamɔ he niŋmalɔ lɛ wie yɛ Time wolo tɛtrɛɛ lɛ mli akɛ: “Kristofoi ajamɔ he keketeefeelɔi kɛ afii nyɔŋmai abɔ egba akɛ etsɛŋ ni basabasafeemɔ [ko] baaba adesai ateŋ. Amrɔ nɛɛ, nɔ ni feɔ amɛ naakpɛɛ ji akɛ, jeee akɛ akɛ hiɛdɔɔ miisusu nifeemɔi nɛɛ ahe kɛkɛ, shi moŋ mɛi ni tsutsu ko lɛ amɛyeɔ amɛhe fɛo lɛ diɛŋtsɛ miigbɛ sane lɛ miishwã: kɔmpiuta feelɔi, nitsumɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛ maŋkwralɔi.” Ewie akɛ gbeyei ní asheɔ akɛ kɔmpiuta nyɛŋ nii atsu yɛ jeŋ fɛɛ yɛ afi 2000 lɛ mli lɛ “etsake aŋkroaŋkroi komɛi kwraa ni amɛbatsɔmɔ afii akpebii” ni sheɔ amanehului tamɔ “gbeyei ní aaamɔmɔ mɛi babaoo, nɔyelii ni bɛ hewalɛ, niyenii he basabasafeemɔi, kɔɔyɔŋ lɛji ni baashi tsũi kakadaji” ni baanyɛ aba lɛ gbeyei.[2]

Jamɔi kui bibii pii, ni afɔɔ amɛ tsɛmɔ akɛ “apokalipsbii” lɛ anifeemɔi ni woɔ mɔ he gbeyei lɛ hu kɛ yeyeeyefeemɔ efata he. Yɛ January 1999 mli lɛ, France adafitswaa wolo ní atsɛɔ lɛ Le Figaro lɛ mli sane ni hiɛ saneyitso akɛ, “Yerusalem kɛ Apokalips lɛ Tɛtɛrɛmantɛrɛ” lɛ kɛɛ akɛ: “[Israel] maŋbulɔi anitsumɔhei ebu akɔntaa akɛ ‘afii akpebii’ ni fa fe oha yɛ Mu Gɔŋ lɛ nɔ loo amɛbɛŋkɛ gɔŋ lɛ kɛmiimɛ parousia loo apokalips lɛ.”[3]

“Hiɛkpatamɔ Gbi Kui” ahe amaniɛbɔɔ krɛdɛɛ ko yɛ afi 1998 Britannica Book of the Year lɛ mli. Etsĩ jamɔ kui ni gbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ ekomɛi atã, tamɔ Heaven’s Gate, People’s Temple, kɛ Order of the Solar Temple, kɛ Aum Shinrikyo (Anɔkwale ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ),[4] ni shi kɔɔyɔɔ ní ebɔɔ ni gbeɔ mɔ yɔɔ mli ewo Tokyo nanegbɛ ni kã gbɛjegbɛi ashishi lɛ mli yɛ afi 1995, ni egbe mɛi 12 ni epila mɛi akpei abɔ lɛ.[5] Beni Martin E. Marty, ni ji jamɔ tsɔɔlɔ nukpa ni yɔɔ University of Chicago lɛ muɔ amaniɛbɔɔ nɛɛ naa lɛ, eŋma akɛ: “Kalanda baafa ni aaagbele kɛya afi 2000 lɛ kanyaa mɔ waa​—ni eka shi faŋŋ akɛ, ebaakanya gbalɛi kɛ nifeemɔi srɔtoi fɛɛ. Ekomɛi baanyɛ afee oshara. Ebaafee be ni esaaa akɛ akɛ anyagbafeemɔ kpeeɔ naa.”[6]

Apokalips Gbeyeishemɔ lɛ He Yinɔsane

Apokalips, loo Kpojiemɔ ji naagbee wolo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ gbɛi, ni aŋma yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afi oha lɛ naagbee gbɛ. Yɛ bɔ ni eji gbalɛ wolo kɛ mfonirifeemɔ wiemɔi titri ni yɔɔ mli lɛ hewɔ lɛ, akɛ wiemɔ sutsɔɔlɔ “apocalyptic” batsɛ wolo ko ní aŋma be kakadaŋŋ dani aje Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ ŋmaa shishi lɛ. Wolo nɛɛ mli adesãi ni akɛ okadii ŋmala lɛ yaa shɔŋŋ kɛyaa blema Persia beaŋ, loo dani nakai be lɛ po shɛ. No hewɔ lɛ, The Jewish Encyclopedia lɛ wieɔ “Babilonia sui diɛŋtsɛ ni kɔɔ adesãi amli nibii babaoo ni akɛwo [Yudafoi apokalips] woji nɛɛ amli lɛ he.”[7]

Yudafoi apokalips woji lɛ shwere kɛjɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B. shishijee mli kɛbashi Ŋ.B afii ohai enyɔ lɛ naagbee gbɛ.[8] Beni Biblia nilelɔ ko tsɔɔ yiŋtoo hewɔ ni aŋma enɛɛmɛi lɛ amli lɛ, eŋma akɛ: “Yudafoi lɛ jara be fɛɛ mli amɛwo yinɔi enyɔ mli. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ be, ni ji be fɔŋ diɛŋtsɛ lɛ yɛ . . . No hewɔ lɛ, kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, Yudafoi lɛ mɛ kɛha nibii anaagbee. Be ni baaba, ni baafee be kpakpa diɛŋtsɛ, Nyɔŋmɔ yinɔ kpakpa ni toiŋjɔlɛ, shweremɔ kɛ jalɛ nifeemɔ baahi mli lɛ yɛ. . . . Te baafee tɛŋŋ ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ be nɛɛ baatsɔ be ni baaba lɛ? Yudafoi lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ adesai agbɛjianɔtoo ko nyɛŋ ekɛ tsakemɔ nɛɛ aba, ni no hewɔ lɛ, amɛkpa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ ehe baawo mli. . . . Atsɛ gbi ni Nyɔŋmɔ baaba lɛ akɛ Nuntsɔ lɛ Gbi Lɛ, ni ebaafee gbeyei, hiɛkpatamɔ, kɛ kojomɔ be ni mli wa diɛŋtsɛ, ní baafee yinɔ hee lɛ kɔɔmɔi lɛ abɔimɔi. Apokalips woji fɛɛ wieɔ nifeemɔi nɛɛ ahe.”[9]

Ani Gbeyei ni Asheɔ Apokalips lɛ Ja?

Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ wieɔ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ,” loo Harmagedon, he ni abaakpata mɛi fɔji lɛ ahiɛ, ni afii akpe be (bei komɛi lɛ atsɛɔ lɛ Millennium) lɛ baanyiɛ sɛɛ, nɔ mli ni akɛ Satan baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli, ni Kristo baakojo adesai aweku lɛ he. (Kpojiemɔ 16:​14, 16; 20:​1-4) Yɛ Teŋgbɛ Afii lɛ amli lɛ, mɛi komɛi eyanuuu gbalɛi nɛɛ ashishi ejaakɛ Katolik “Hetselɔ” Augustine (afi 354-​430 Ŋ.B.) ewie akɛ Afii Akpe lɛ je shishi yɛ Kristo fɔmɔ mli ni nɔ ni baanyiɛ sɛɛ ji Naagbee Kojomɔ lɛ.[10] Ekolɛ, Augustine susuuu be lɛ he tsɔ, shi beni afii 1000 lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, yiŋkɔshikɔshifeemɔ lɛ bada.[11] Yinɔsaneŋmalɔi kɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ teŋgbɛ afii lɛ amli apokalips gbeyeishemɔi nɛɛ he.[12] Ni kɛlɛ, yɛ bɔ ni egbɛ eshwã lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ eji nɔ ni ejaaa.

Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, jamɔi kɛ mɛi ni eyaaa sɔlemɔ miishe gbeyei akɛ afi 2000 loo 2001 lɛ kɛ apokalips ko ni yɔɔ gbeyei baaba. Shi ani gbeyeishemɔi nɛɛ ja? Ni ani shɛɛ sane ni yɔɔ Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ, loo Apokalips lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni esa akɛ ashe he gbeyei, loo nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, eji nɔ ko ni esa akɛ wɔkpa lɛ gbɛ? Ofainɛ kanemɔ nɔ ni tsa nɔ lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Apokalips lɛ he gbeyeishemɔ ni aná yɛ teŋgbɛ afii lɛ amli lɛ bafee nɔ ni ejaaa

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]

Maya/Sipa Press

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje