Afi 2007 “Nyiɛmɔ Kristo lɛ Sɛɛ!” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Mose wo Israelbii lɛ hewalɛ koni amɛná amɛhenaa ni amɛbuaa kutuu lɛ he sɛɛ? (b) Mɛni esa akɛ wɔbɔi feemɔ amrɔ nɛɛ koni wɔkɛsaa wɔhe kɛha kpee lɛ?
1 Mose kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha Israelbii lɛ kɛ gbɔi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ fɛɛ akɛ daa afii kpawo lɛ, amɛbua amɛhe naa kutuu koni akane Mla lɛ aha amɛ. Mɛni hewɔ? “Koni amɛnu, ni amɛkase.” (5 Mose 31:10-12) Yehowa le akɛ ehe miihia ni ebua ewebii lɛ anaa yɛ kui wuji amli. Etsɛŋ ni Yehowa webii lɛ baabua amɛhe naa ekoŋŋ kɛha gbii etɛ Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei ni yitso ji “Nyiɛmɔ Kristo lɛ Sɛɛ!” lɛ.
2 Ani obɔi ohe saamɔ? Ani ehe baahia ni obi gbɛ kɛjɛ onitsumɔtsɛ lɛ dɛŋ? Ani obaanyɛ oye obua o-Biblia mli nikaselɔi lɛ loo oweku lɛ mli bii ni jeee Odasefoi lɛ koni amɛkɛ bo aya kpee lɛ? Ani mɛi komɛi yɛ nyɛsafo lɛ mli ni ehe baahia ni aye abua amɛ koni amɛnyɛ amɛya kpee lɛ? Ani ooto gbɛjianɔ akɛ obaaya kpokpaa wulu nɔ kpee kroko fe nɔ ni atsɔɔ akɛ nyɛsafo lɛ aya lɛ? Ani wɔɔhe he baahia bo? Saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaye abua bo ni osaa ohe oto.
3. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesaia 25:6 lɛ baa mli ŋmɛnɛ? (b) Mɛni ayɔse yɛ Sohaa kpee lɛ he, ni mɛni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee yɛ he?
3 Yaa Gbii Etɛ lɛ Fɛɛ: Yehowa kɛ mumɔŋ niyenii babaoo haa ewebii lɛ. (Yes. 25:6) Nɔ ni fata niyenii nɛɛ he ji okpɔlɔ kpele ni eŋmɛɛɔ wɔ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni afeɔ daa afi lɛ shishi lɛ. Ayɔse akɛ mɛi ni yaa Sohaa kpee lɛ faaa kwraa kɛ akɛto gbii krokomɛi lɛ ahe lɛ. Ha efee oti ni ma ohiɛ akɛ obaahi kpee lɛ shishi gbii etɛ lɛ fɛɛ ejaakɛ Yehowa asafo lɛ eto gbii etɛ lɛ eko fɛɛ eko he gbɛjianɔ eha wɔ koni ewo wɔ hewalɛ! Kɛ ehe baahia ni obi gbɛ kɛjɛ he ni otsuɔ nii yɛ lɛ, sɔlemɔ yɛ he. No sɛɛ lɛ ‘na ekaa’ ni okɛ onitsumɔtsɛ lɛ awie amrɔ nɔŋŋ. (1 Tes. 2:2; Neh. 2:4, 5) Ekolɛ kɛ́ ogbala mli oha lɛ akɛ daa afi kpokpaa wulu nɔ kpee ni obaaya lɛ fata ojamɔŋ nifeemɔi lɛ ahe lɛ, ebaaye ebua. Kɛ ofee enɛ mra lɛ ekolɛ ebaaha efee mlɛo kɛha onitsumɔtsɛ lɛ ni enyɛ efee tsakemɔi ni baaha ekpɛlɛ ogbɛbimɔ lɛ nɔ.
4. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔsaa wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ kɛ wɔweku lɛ mli bii ni jeee Odasefoi lɛ wɔto kɛha kpee lɛ?
4 Saamɔ O-Biblia Mli Nikaselɔi kɛ Oweku lɛ Mli Bii lɛ Oto: Kwɛ miishɛ ni eeefee kɛ́ okɛ o-Biblia mli nikaselɔi lɛ fee ekome kɛtee kpee lɛ, ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyana suɔmɔ ni yɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ “yɛ asafo kpele mli” lɛ! (Lala 22:26) Wó amɛtoi nɔ mra koni amɛnyɛ amɛto amɛbe he gbɛjianɔ kɛhaa kpee lɛ. Ha amɛle yiŋtoi ahewɔ ni onáa he miishɛɛ waa akɛ oooya kpokpaa wulu nɔ kpeei daa afi lɛ. Obaanyɛ okɛ o-Biblia mli nikaselɔi lɛ akwɛ wɔvidioi ni kpokpaa wulu nɔ kpeei ni afee be ko ni eho lɛ ahe mfoniri yɔɔ mli lɛ, titri lɛ vidio ni ji United by Divine Teaching lɛ, ni okɛsaa amɛ oto kɛha nibii ni amɛbaanyɛ amɛna yɛ jɛmɛ. Ha oweku lɛ mli bii ni jeee Odasefoi lɛ hu ale gbɛjianɔi ni oto kɛha kpee lɛ. Ekolɛ amɛbaanyɛ amɛto gbɛjianɔ ni amɛyakwɛ drama lɛ loo kɛ́ hooo lɛ, amɛkɛ bo aya kpee lɛ gbi kome.
5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔjie ejurɔfeemɔ su ni awie he yɛ 1 Timoteo 6:18 lɛ kpo? (b) Mɛɛ gbɛjianɔ ato koni akɛye abua mɛi komɛi ni ekolɛ ehe baahia ni aye abua amɛ kɛtao wɔɔhe lɛ?
5 Ye Obua Onyɛmimɛi Kristofo Lɛ: Bɔfo Paulo wo Kristofoi ni ji niiatsɛmɛi yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ ŋaa akɛ “amɛfee ejurɔ, ni amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ ejurɔfeemɔi agbɛfaŋ, amɛsumɔ nihamɔ, amɛnine akpɔ.” (1 Tim. 6:17, 18) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔjie ejurɔfeemɔ su ni Paulo wo he hewalɛ lɛ kpo kɛ́ wɔsusu mɛi ni edara yɛ afii amli ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, fɔlɔ mɔ kome mɔ wekui, kɛ ekolɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ nyɛsafo lɛ mli ni ehe baahia ni aye abua amɛ koni amɛnyɛ amɛya kpee lɛ ashihilɛ he. Mɛi titri ni sɔ̃ kã amɛ nɔ akɛ amɛtsu hiamɔ nii nɛɛ ahe nii ji amɛwekumɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ mli lɛ, shi asafoŋ onukpai kɛ mɛi krokomɛi hu baanyɛ amɛkɛ sɛɛyoomɔ atsu nii koni amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa ni sa lɛ aha. (Gal. 6:10; 1 Tim. 5:4) Esa akɛ woloŋ nikasemɔ nɔkwɛlɔi lɛ ayana mɛi ni yɔɔ amɛkui lɛ amli ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛi lɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa dani kpee be lɛ ashɛ koni amɛkwɛ akɛ amɛgbɛjianɔtoi kɛha kpee lɛ eye emuu lo.
6 Kɛ́ shiɛlɔ ko ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ ŋmala Room Request wolo lɛ nɔ nii egbe naa ni ekɛbaha lɛ, esa akɛ Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ wolo lɛ nɔ lɛ atsu nii ni amɛkɛkwɛ akɛ mɔ lɛ shɛɔ taomɔ nibii lɛ ahe lo. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ kɛha shiɛlɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛ amɛbii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ pɛ.
7. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi akɛha kɛ́ ehe bahia ni wɔya kpee kroko fe nɔ ni atsɔɔ akɛ wɔsafo lɛ aya lɛ?
7 Kpee Kroko ni Aaaya: Bɔni afee ni mɔ fɛɛ mɔ aná sɛii, woji, wɔɔhei kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi bɔ ni sa hewɔ lɛ, aawo bo hewalɛ koni oya kpee ni ato he gbɛjianɔ aha nyɛsafo lɛ. Kɛ́ nɔ ko hewɔ ni ebaabi koni oya kpee kroko lɛ, no lɛ ofainɛ kwɛmɔ nɔ ni aŋma ahɔ wolo nɛɛ mli baafa 6 lɛ kɛha kpee ni obaasumɔ akɛ oya lɛ adrɛs. Kɛ́ abaafee kpeei enyɔ loo nɔ ni fe nakai yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ, no lɛ ŋmaa gbii ni abaafee kpee ni obaasumɔ ni oya lɛ yɛ Room Request wolo lɛ nɔ.
8. (a) Mɛɛ be ebaafee nɔ hi jogbaŋŋ kɛha asafo ko akɛ amɛaaya kpee yɛ he kroko moŋ fe he ni atsɔɔ akɛ amɛya lɛ? (b) Mɛni ebiɔ ni nyɛmimɛi hii ni nyiɛ asafo lɛ hiɛ lɛ ahiɛ ahi amɛhenɔ yɛ he?
8 Yɛ asafoi ni yɔɔ akrowai lɛ ekomɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nibii tamɔ wiemɔ ni amɛnuɔ, gbɛ lɛ jɛkɛmɔ, kɛ tsɔne námɔ baaha efee nɔ ni hi jogbaŋŋ ákɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ he kroko moŋ fe he ni atsɔɔ akɛ amɛya lɛ. Asafoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ hegbɛ ni amɛyaa kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ yɛ he kroko. Ehe ehiaaa ni amɛŋma nitsumɔhe nine lɛ wolo ni amɛkɛbi gbɛ. Shi kɛlɛ, esa akɛ asafoi ni baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya kpee kroko moŋ fe nɔ ni atsɔɔ akɛ amɛya lɛ aha kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ale mra koni ekato amɛsaramɔ he gbɛjianɔ kɛha nakai otsi ni amɛbaaya kpee lɛ. Kɛ́ asafo lɛ baaya kpee ni atsɔɔ akɛ amɛya lɛ loo amɛbaaya ekroko jio, esa akɛ nyɛmimɛi hii ni taoɔ tsɔnei haa amɛsafoi lɛ akwɛ koni tsɔne fɛɛ tsɔne ni amɛaato he gbɛjianɔ lɛ afee nɔ ni naagba ko bɛ he ni abaanyɛ akɛfã gbɛ shweshweeshwe. Esa akɛ onukpai lɛ hu akwɛ koni mɛi ni baakwɔ tsɔne lɛ akafa fe mɛi ayifalɛ ni ato ni ewo lɛ ní amɛkaku Kaisare mla mli.
9. Te atsuɔ woji ni akɛtaoɔ wɔɔhei lɛ ahe nii ahaa tɛŋŋ dani akɛmajeɔ?
9 Wɔɔhei Ataomɔ: Akɛ Room Request woji lɛ eko miimaje asafo fɛɛ asafo. Kɛji obaasumɔ koni mɛi ni toɔ kpee lɛ he gbɛjianɔ lɛ atao wɔɔhe aha bo lɛ, no lɛ ofainɛ ni oŋma Room Request wolo lɛ eko nɔ nii, ni okɛha asafoŋ woloŋmalɔ lɛ koni esaa ekwɛ mli, ní no sɛɛ lɛ okɛmaje he ni obaaya kpee lɛ yɛ lɛ. ESAAA ákɛ akɛ Room Request woji kɛ kpee he woji krokomɛi ni aŋmalaa lɛ majeɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Accra lɛ.
10. Kɛ́ aha wɔ wɔɔhei yɛ mɛi ashĩai amli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔji gbɔi kpakpai ni hiɛ sɔɔ nii?
10 Abaaná wɔɔhei lɛ ekomɛi yɛ mɛi ashĩai amli. Eeenyɛ efee wɔnyɛmimɛi ashĩai aloo mɛi krokomɛi anɔ̃. Akɛ tsũi nɛɛ baaha kɛha kpee be lɛ PƐ. Esa akɛ mɛi ni akɛ wɔɔhei ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaha amɛ lɛ akwɛ koni amɛ kɛ amɛbii lɛ fɛɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛgbɔfeelɔ lɛ, ni amɛkagbɛ́lɛ gbɔfeelɔ lɛ nibii amli loo ní amɛmiifite enɔ ko, ni esaaa akɛ amɛdamɔɔ sɛi kɛ okpɔlɔi ni yɔɔ tsũi lɛ amli lɛ anɔ aloo amɛmiibote shĩa lɛ mli hei komɛi ni esaaa akɛ amɛyaa jɛmɛ lɛ. Wɔbaanyɛ wɔjie bulɛ kpo kɛtsɔ wɔtsũi lɛ amli ni wɔɔha amɛmli atse keŋkeŋ be fɛɛ be lɛ nɔ. Kɛ́ shiatsɛmɛi lɛ ná naagbai yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ amɛha tsũ taomɔ nɔkwɛlɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ale enɛɛmɛi amrɔ nɔŋŋ, ni ebaaná he miishɛɛ akɛ eeeye ebua. Gbɔi kpakpai ni wɔɔfee lɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ mɔ ni wɔyato lɛ gbɔ lɛ baafee nɔ fɛɛ nɔ eha wɔ.
11. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie Kristofoi asuɔmɔ kɛ bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi kɛ́ wɔyato gbɔiatoohe lɛ?
11 Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ obaayahi gbɔiatoohe ko lɛ, kaimɔ akɛ ehe miihia ni okɛ ojeŋba, owiemɔ, kɛ ohesaamɔ aye odase kpakpa. Esa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni bahaa wɔ niyenii loo amɛsaa wɔtsũi lɛ amli lɛ. Eyɛ mli akɛ wɔwoɔ sɔɔmɔ ni nitsulɔi nɛɛ sɔmɔɔ wɔ lɛ he nyɔmɔ moŋ, shi esa akɛ wɔkɛ woo kɛ bulɛ aha amɛ. Enɛ haa anaa akɛ esoro Yehowa webii yɛ mɛi ni bɛ Biblia mli nilee ni amɛjieee suɔmɔ kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ mɛi krokomɛi lɛ ahe.
12. (a) Mɛni ataoɔ ni mɛi fɛɛ ni baaya kpeei lɛ afee kɛba kpee lɛ shishi gbii etɛ lɛ fɛɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛ shwane hejɔɔmɔ be lɛ afee, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔ?
12 Niyenii He Gbɛjianɔtoo: Aakpa gbɛ akɛ mɛi ni baaba kpeei lɛ fɛɛ kɛ niyenii ni etsiii ní amɛbaaye kɛ nɔ ni amɛbaanu beni akpa leebi kpee lɛ baajɛ shĩa kɛba. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no haa wɔhiɔ kpee lɛ shishi, ni wɔkɛ mɛi náa naanyobɔɔ, ni wɔwoɔ wɔhe hewalɛ moŋ fe nɔ ni wɔɔje kpo akɛ wɔyaatao niyenii kɛ nɔ ko ni wɔbaanu akɛni wɔkɛ nɔ ko baaa lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔfã gbɛ kɛtee maŋtiase ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ po lɛ, esa akɛ daa gbi lɛ wɔto niyenii ko ni mli etsiii he gbɛjianɔ bɔni afee ni kɛ́ akpa leebi kpee lɛ, wɔ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni wɔfɔ̃ amɛ nine kɛba kpee lɛ aye. Enɛ baaha wɔhi kpee asa lɛ nɔ koni wɔkɛ mɛi ni eba kpee lɛ abɔ naanyo kɛ miishɛɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔkɛ no tsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii ni ji nɔ ni he hiaa titri lɛ.
13, 14. (a) Mɛɛ gbɛjianɔi atoɔ dani wɔyashɛɔ kpeei lɛ shishi? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha ana akɛ wɔhiɛ sɔɔ nitsumɔi fɛɛ ni atsuɔ koni wɔná he sɛɛ lɛ? (Kanemɔ Hebribii 13:17)
13 Fi Gbɛjianɔi ni Ato lɛ Sɛɛ: Kɛ́ wɔtee kpee lɛ shishi lɛ, bɔ ni jɛmɛ shikamɔ yɔɔ lɛ haa wɔnaa akɛ atsu nii dɛŋdɛŋ koni akɛsaa jɛmɛ aha wɔ. Nyɛmimɛi hii ni yɔɔ suɔmɔ ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ lɛ ŋaa wɔ, amɛhaa wɔ kpee lɛ he gbɛjianɔtoo wolo, ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ koni wɔná heko wɔtara. Nyɛmimɛi hii kɛ yei saa kpee asa lɛ shishi ni amɛsaa wiemɔ kpoku lɛ nɔ fɛfɛo. Atsu nitsumɔi ni he hiaa ni mɛi enaaa hu kɛto wiemɔi ni abaaha, wɔɔhei, kɛ nibii krokomɛi pii ahe gbɛjianɔ.
14 Dani abaafee kpokpaa wulu nɔ kpee ko lɛ, aŋkroaŋkroi pii tsuɔ nii nyɔji abɔ kɛtoɔ he gbɛjianɔ, ni amɛwekui lɛ hu fiɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ kɛtsɔ gbɛ ni amɛŋmɛɔ amɛ koni amɛtsu saji ni he hiaa nɛɛ ahe nii lɛ nɔ. Ani wɔhiɛ esɔɔɔ afɔlei ni mɛi nɛɛ kɛ amɛhe shãa koni wɔná he sɛɛ lɛ? Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ amɛnifeemɔi lɛ kɛtsɔ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ kɛ ekrokomɛi ni ekolɛ wɔnine baashɛ nɔ dani kpee lɛ be lɛ baashɛ lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ. (Heb. 13:17) Suɔmɔ mli ni wɔ fɛɛ wɔjɛɔ wɔfiɔ gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ baaha anyɛ afee nibii fɛɛ “bɔ ni yɔɔ fɛo kɛ gbɛnaa gbɛnaa.”—1 Kor. 14:40.
15. (a) Mɛni hewɔ Yehowa webii lɛ anaa ni amɛbuaa lɛ he hiaa waa yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ? (b) Mɛni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee amrɔ nɛɛ?
15 Akɛni ‘wɔnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ’ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ anaa ni amɛbuaa lɛ he miihia waa. (Heb. 10:25) Kɛ́ wɔyabua wɔhe naa ákɛ Kristofoi lɛ, tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ haa wɔ saji ni yeɔ buaa wɔ koni wɔnyɛ ‘wɔye wiemɔi fɛɛ’ ni Yehowa sumɔɔ akɛ wɔkɛtsu nii lɛ anɔ. (5 Mose 31:12) Bɔimɔ gbɛjianɔtoo amrɔ nɛɛ koni onyɛ oya “Nyiɛmɔ Kristo lɛ Sɛɛ!” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ gbii etɛ lɛ fɛɛ koni oná Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ kɛ naanyobɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ he sɛɛ!
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 3]
Nifeemɔ Bei
Sohaa kɛ Hɔɔ
Leebi 9:20 - Gbɛkɛ 5:05
Hɔgbaa
Leebi 9:20 - Gbɛkɛ 4:10
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 5]
Jee Shishi Bianɛ Oto Nibii Ahe Gbɛjianɔ Kɛha Kpee Lɛ
• Too nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni onyɛ oya gbii etɛ lɛ fɛɛ ni akɛbaafee kpee lɛ.
• Bi onitsumɔtsɛ lɛ gbɛ bianɛ.
• Jee shishi obua shika naa kɛha kpee lɛ.
• Gbi fɛɛ gbi lɛ, okɛ niyenii ni etsiii ni obaaye shwane kɛ nu ni sa aya, bɔni afee ni okashi asa lɛ nɔ oyahé niyenii loo nu.
• Too gbɛjianɔ koni oweku lɛ mli bii lɛ FƐƐ anyɛ aya gbii etɛ lɛ fɛɛ.