Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w23 February bf. 26-30
  • Mina Akɛ Yehowa Tsuji Ahemɔkɛyeli Mli Wa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mina Akɛ Yehowa Tsuji Ahemɔkɛyeli Mli Wa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2023
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NORTHERN IRELAND—“MAŊ NI OKPLƐMII KƐ TUŊTƐI KPAAA YƐ JƐMƐ”
  • SIERRA LEONE​—NYƐMIMƐI LƐ YE ANƆKWA YƐ OHIA NI AMƐYEƆ LƐ FƐƐ SƐƐ
  • NIGERIA​—MIKASE BƆ NI MƐI NI YƆƆ JƐMƐ LƐ HIƆ SHI AMƐHÃA
  • KENYA​—NYƐMIMƐI LƐ TO AMƐTSUI SHI AMƐHÃ MI
  • UNITED STATES​—NYƐMIMƐI LƐ YEƆ ANƆKWA YƐ HELOONAA NIBII PII NI AMƐYƆƆ LƐ FƐƐ SƐƐ
  • “Mɛi Ni Boɔ Bo Toi Lɛ” Yi Baaná Wala
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Kaselɔ Feemɔ Nitsumɔ Lɛ Fee Nɔ̃ Titri Yɛ Mishihilɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Nɔ ni Hi Fe Fɛɛ ni Mikɛ Miwala Aaafee
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Yaa Nɔ Odũ Dumɔwui Lɛ—Yehowa Baaha Ekwɛ̃
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2023
w23 February bf. 26-30
Robert Landis.

WALA SHIHILƐ HE SANE

Mina Akɛ Yehowa Tsuji Ahemɔkɛyeli Mli Wa

MƆ NI GBA JI ROBERT LANDIS

ANI okaiɔ sane ko ni he hiaa waa ni okɛ mɔ ko gba? Mi lɛ, eko ni mikaiɔ waa ji, sane ko ni mikɛ minaanyo ko gba aaafee afii 50 ni eho nɛ yɛ Kenya lɛ. No mli lɛ, wɔfã gbɛ nyɔji abɔ, ni hulu lɛ eshã wɔ jogbaŋŋ. Wɔta shi wɔmiiwere la ni wɔmiigba sini ko ni kɔɔ jamɔ he lɛ he sane, kɛkɛ ni minaanyo lɛ wie akɛ: “Nɔ ni ajie lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ lɛ kpãaa gbee.”

Efee mi ŋmɔlɔ, ejaakɛ no mli lɛ mileee akɛ minaanyo lɛ le Biblia lɛ mli. No hewɔ lɛ, mibi lɛ akɛ: “Mɛni ole yɛ Biblia lɛ he?” Efee diŋŋ fioo, kɛkɛ ni ekɛɛ mi akɛ emami lɛ, Yehowa Odasefonyo ni, ni etsɔɔ lɛ nibii komɛi kɛjɛ Biblia lɛ mli. Akɛni miitao male Biblia lɛ mli saji babaoo hewɔ lɛ, mibi lɛ ni egba mi nibii krokomɛi ni ele yɛ Biblia lɛ mli.

Wɔgba sane kɛyashi nyɔɔŋteŋ. Minaanyo lɛ kɛɛ mi akɛ, Biblia lɛ kɛɛ Satan ji je lɛ nɔyelɔ. (Yoh. 14:30) Ekolɛ bo lɛ, ole enɛ kɛjɛ ogbekɛbiiashi. Shi mi lɛ, no mli lɛ, kpaako kwraa minuɔ sane nɛɛ, ni ehã minaa kpɛ mihe waa. Nɔ ni minu ni mɛi wieɔ ji, Nyɔŋmɔ ni yeɔ je lɛ nɔ. Shi kɛ́ mikwɛ nibii ni etee nɔ yɛ mishihilɛ mli lɛ, ewa kɛhã mi akɛ mahe enɛ maye, ejaakɛ akɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ emli hi ni eyeɔ jalɛ sane. No mli lɛ, miye afii 26 pɛ, shi mina nibii pii yɛ shihilɛ mli ni ehã mihao.

No mli lɛ mipapa lɛ, kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔ ji lɛ, ni efata United States asraafoi lɛ ahe. No hewɔ lɛ, be ni miji gbekɛ lɛ, mile akɛ ewaaa akɛ abaafɔ̃ nuklea okplɛm ni akɛkpãtã mɛi ahiɛ, ejaakɛ asraafoi lɛ efee klalo akɛ be fɛɛ be ni abaakɛɛ amɛ akɛ amɛŋmɛɛ nuklea okplɛm ko he lɛ, amɛbaafee. Abɔi Vietnam ta lɛ wuu be ni miyɔɔ yunivɛsiti yɛ California lɛ, ni mifata skulbii ni te shi amɛwo maŋ lɛ nɔyelɔi lɛ yɛ ta lɛ hewɔ lɛ ahe. Polisifoi lɛ fɔ̃ tear gas amɛwo wɔteŋ koni amɛkɛshwie wɔ, ni amɛhiɛ kpotii kɛnyiɛ wɔsɛɛ. Tear gas lɛ bote wɔmli, ni wɔnaaa nii jogbaŋŋ. Mɛi pii tse nɔyeli lɛ hiɛ atua, ni nibii fite kwraa yɛ maŋ lɛ mli. Mɛi gbegbee maŋ onukpai, amɛte shi amɛwo nɔyelɔi lɛ, ni amɛfee basabasa. Mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ nɔ ni esusuɔ akɛ esa akɛ afee lɛ he, ni enɛ hã mɛi ayiŋ futu amɛ.

Robert damɔ emoto lɛ he ni ehiɛ map ni miitsɔɔ hei ni etsɔ.

Mifã gbɛ kɛjɛ London kɛtee Central Africa

Yɛ 1970 lɛ, miyatsu nitsumɔ ko yɛ Alaska kooyigbɛ yɛ ŋshɔ lɛ naa ni miná shika pii. Mikwɔ plen kɛtee London, ni mihé moto ni miwó mihiɛ miwo wuoyigbɛ ni mileee he ni miyaa. Nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, miyashɛ Afrika. Be ni miyaa lɛ, mikɛ mɛi srɔtoisrɔtoi kpe ni amɛ hu amɛmiishwe ni amɛshi amɛnaagbai lɛ yɛ amɛsɛɛ ni amɛya he fɛɛ he ni amɛbaaná toiŋjɔlɛ yɛ.

Nibii ni mitsɔ mli nɛɛ ahewɔ lɛ, be ni ahã mile yɛ Biblia lɛ mli akɛ ŋwɛibɔfo fɔŋ ko ni yeɔ je lɛ nɔ lɛ, minu shishi oya. Shi mibi mihe akɛ, “Kɛ́ Satan ni yeɔ je lɛ nɔ lɛ, belɛ mɛni Nyɔŋmɔ ta shi efeɔ?”

Fiofio lɛ, mibaná sanebimɔ nɛɛ hetoo, ni kɛjɛ nakai be lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mibale hii kɛ yei ni eye anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ anɔkwa yɛ shihilɛi srɔtoi amli ni mibasumɔ amɛ waa.

NORTHERN IRELAND—“MAŊ NI OKPLƐMII KƐ TUŊTƐI KPAAA YƐ JƐMƐ”

Be ni miku misɛɛ kɛtee London lɛ, miyatao minaanyo lɛ mami, ni ehã mi Biblia. Sɛɛ mli lɛ, mitee Amsterdam, yɛ Netherlands, ni Odasefonyo ko na mi ni miikane Biblia lɛ yɛ gbɛ lɛ he ni etsɔɔ mi nibii pii yɛ Biblia lɛ mli. Be ni mije jɛmɛ lɛ, mitee Dublin, yɛ Ireland, ni miyatao Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine lɛ. Be ni miyashɛ jɛmɛ lɛ, mitswa shinaa lɛ, ni be ni ahã mibote mli lɛ, mikɛ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Arthur Matthews lɛ kpe. Nyɛmi nuu nɛɛ hiɛ kã shi ni eyɛ niiashikpamɔ waa. Mikɛɛ lɛ akɛ miitao akɛ mi akase Biblia lɛ, ni ekɛɛ mi akɛ ekɛ mi baakase.

Mikɛ nikasemɔ lɛ shwɛɛɛ kwraa, ni mikane asafo lɛ woji kɛ magazin lɛ waa. Mikane Biblia lɛ diɛŋtsɛ hu. Miná miishɛɛ waa. Kɛ́ mitee asafoŋ kpeei nɛkɛ lɛ, minaa akɛ gbekɛbii po le sanebimɔi tamɔ, ‘Mɛni hewɔ nibii fɔji baa mɛi anɔ? Namɔ ji Nyɔŋmɔ?’ kɛ, ‘Kɛ́ wɔgbo lɛ, nɛgbɛ wɔyaa?’ lɛ ahetoo. Sanebimɔi nɛɛ ji sanebimɔi ni mɛi ni le woloŋ waa lɛ kɛ afii abɔ etao amɛhetoi shi amɛnáko. Odasefoi sɔŋŋ mikɛbɔ naanyo yɛ nakai beiaŋ, ejaakɛ nii lɛ diɛŋtsɛ lɛ, mileee mɔ ko yɛ maŋ lɛ mli. Amɛye amɛbua mi ni mibasumɔ Yehowa ni mibaná he miishɛɛ akɛ mafee esuɔmɔnaa nii.

Nigel, Denis, kɛ mi

Abaptisi mi yɛ 1972. Enɔ afi lɛ, mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni miyaje asafo bibioo ko ni yɔɔ Newry, yɛ Northern Ireland lɛ mli. Mihai tsũ ko ni akɛ tɛ fee ni etse ehe banee ni yɔɔ gɔŋ ko shishi lɛ, ni mihi jɛmɛ. No mli lɛ alɛɔ tsinai yɛ mimasɛi gbɛ nɔŋŋ, ni kɛ́ miná asaimɛnt ni miikase lɛ, miyafeɔ mitsɔɔ amɛ. Obaana ni amɛfee diŋŋ ni amɛmiita amɛdaaŋ ni amɛmiikwɛ mihiɛ oookɛɛ nɔ ni amɛmiinu nɔ ni miwieɔ lɛ. Kɛ́ migbe naa lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkɛɛ mi nɔ ko yɛ asaimɛnt lɛ ni mifee lɛ he. Shi enɛ ni mifeɔ lɛ ye ebua mi ni mile bɔ ni akwɛɔ mɛi ahiɛ kɛ́ aafee asaimɛnt yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ. Yɛ 1974 lɛ, ahã mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ, ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Nigel Pitt lɛ bafata mihe. Wɔbatsɔmɔ nanemɛi kpaakpai diɛŋtsɛ.

Nakai beiaŋ lɛ, abɔi basabasafeemɔ waa yɛ Northern Ireland. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi wo Northern Ireland gbɛ́i akɛ, “maŋ ni okplɛmii kɛ tuŋtɛi kpaaa yɛ jɛmɛ.” Be ni obaana nɔŋŋ lɛ, aanɔ yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ, atswa mɔ ko tu, okplɛm ko efɛ yɛ tsɔne ko mli. Naagbai ni ba lɛ pii yɛ ni maŋkwramɔŋ saji kɛ jamɔŋ saji ni efutu ni kɛba. Shi akɛni Protɛstantbii lɛ kɛ Katolikbii lɛ fɛɛ le akɛ Odasefoi kɛ amɛhe wooo pɔlitis mli hewɔ lɛ, agbaaa wɔnaa kɛ́ wɔtee shiɛmɔ. Bei pii lɛ, shĩatsɛmɛi lɛ le be kɛ he ni basabasafeemɔ baaya nɔ yɛ, ni amɛbɔɔ wɔ kɔkɔ koni wɔkaya jɛmɛ.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔkɛ shihilɛi komɛi ni yɔɔ gbeyei waa kpe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ mi kɛ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Denis Carrigan, ni lɛ hu eji gbɛgbalɔ lɛ, tee wɔyashiɛ yɛ maŋ ko ni bɛŋkɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Odasefoi bɛ nakai maŋ lɛ mli, ni shi kome pɛ wɔyashiɛ yɛ jɛmɛ. Be ni wɔtee lɛ, yoo ko kɛɛ Britain asraafoi ji wɔ, ekolɛ akɛni bɔ ni wɔwieɔ Blɔfo wɔhãa lɛ yɛ srɔto fioo yɛ bɔ ni Irelandbii lɛ wieɔ lɛ amɛhãa lɛ he lɛ hewɔ. Nɔ ni ewie lɛ hã wɔtsui fã fioo, ejaakɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ aná ale akɛ okɛ asraafoi bɔɔ naanyo po kɛkɛ lɛ, abaanyɛ agbe bo loo atswa onakutso tu. Sɛɛ mli lɛ, wɔ kome too wɔdamɔ agbo lɛ naa ni fɛ̃i miiye wɔ ni wɔmiimɛ bɔs, ni wɔna ni tsɔne ko ebaho kɛtee he ni yoo lɛ kɛ wɔ wie yɛ lɛ. Yoo lɛ je kpo gidigidi ni ekɛ hii enyɔ ni tara tsɔne lɛ mli lɛ bɔi wiemɔ ni wɔna ni ekɛ enine miitsɔɔ wɔ. Hii lɛ fã tsɔne lɛ blɛoo kɛba he ni wɔyɔɔ lɛ, ni amɛbibii wɔ saji yɛ be ni bɔs lɛ baaba lɛ he. Be ni bɔs lɛ bashɛ shi lɛ, amɛkɛ draiva lɛ wie, shi wɔnuuu nɔ ni amɛwieɔ lɛ. No hewɔ lɛ, wɔyasusu akɛ amɛmiitao akɛ wɔ ashi maŋ lɛ mli koni ayatsu wɔhe nii. Shi bɔ ni wɔyasusu lɛ eyabaaa lɛ nakai. Be ni miyi shi yɛ bɔs lɛ mli lɛ, mibi draiva lɛ akɛ: “Oblahii lɛ ni kɛ bo wie lɛ, ani no mli lɛ amɛmiibi bo wɔhe saji?” Ekɛɛ mi akɛ: “Mile mɛi ni nyɛji, no hewɔ lɛ, mikɛɛ amɛ. Nyɛkashea gbeyei, mɔ ko efeŋ nyɛ nɔ ko.”

Robert kɛ Pauline yɛ amɛyookpeemɔ gbi lɛ nɔ.

Be ni wɔbote gbalashihilɛ mli, March 1977

Yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ Dublin, yɛ 1976 lɛ shishi lɛ, mikɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Pauline Lomax ni no mli lɛ eesɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ England lɛ kpe. Pauline sumɔɔ Yehowa waa, ebaa ehe shi, ni esumɔɔ gbɔmɔ. Atsɔse ekɛ enyɛmi nuu Ray fɛɛ yɛ anɔkwale lɛ mli. Enɔ afi lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli, ni wɔtee nɔ wɔsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi yɛ Ballymena, yɛ Northern Ireland.

Ahã wɔsɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa be fioo, ni wɔná hegbɛ wɔsɔmɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Belfast, Londonderry, kɛ hei krokomɛi ni yɔɔ oshãra waa. Nyɛmimɛi ni yɔɔ hei nɛɛ ekomɛi yɛ ni no mli lɛ amɛhe emɔ shi waa yɛ amɛjamɔi lɛ amli, amɛhe tsɛ̃ɔ mɛi, ni amɛnyɛɔ mɛi yɛ amɛtsui mli. Shi amɛtsake kwraa ni amɛbajá Yehowa. Enɛ ta wɔtsuiŋ waa! Yehowa jɔɔ nyɛmimɛi nɛɛ ni ebu amɛhe.

Mihi Ireland afii nyɔŋma, kɛkɛ ni yɛ 1981 lɛ, afɔ̃ wɔ nine akɛ wɔba Gilead klas ni ji 72 lɛ. Be ni wɔgbe naa lɛ, ahã wɔyasɔmɔ yɛ Sierra Leone, yɛ Afrika anaigbɛ.

SIERRA LEONE​—NYƐMIMƐI LƐ YE ANƆKWA YƐ OHIA NI AMƐYEƆ LƐ FƐƐ SƐƐ

Wɔkɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi 11 hi shĩa kome mli. Shĩa lɛ, kpata kome, niiasɛɛyaahei etɛ, hejuuhei enyɔ, tɛlifoŋ kome, wɔshiŋ mashiŋ kome, kɛ mashiŋ kome ni akɛgbiɔ atadei ni yɔɔ mli. Afɔɔ kane gbee waa, ni onyɛɛɛ otsɔɔ be ni abaagbe. Kwakwei kɛ obishii yahɔlɔɔ tsũ lɛ yiteŋ, ni blikãi yahɔlɔɔ tsũi lɛ ekomɛi amli.

Robert kɛ mɛi krokomɛi ni amɛ fɛɛ amɛhiɛ moto, ni amɛmiifo faa ko.

Wɔmiifo faa kɛmiiya kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ Guinea

Eyɛ mli akɛ wɔnáaa nibii mlɛo moŋ, shi wɔná miishɛɛ waa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛi ni yɔɔ Sierra Leone lɛ sumɔɔ Biblia lɛ waa, ni kɛ́ wɔshiɛ wɔhã amɛ lɛ, amɛboɔ toi. Amɛteŋ mɛi pii hã akɛ amɛ kase nii ni amɛbatsɔmɔ Yehowa Odasefoi. Mɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ tsɛɔ mi “Mr. Robert,” ni amɛtsɛɔ Pauline “Mrs. Robert.” Shi ebashɛ he ko ni minyɛɛɛ maya shiɛmɔ pii tamɔ tsutsu ko yɛ nitsumɔ ni mitsuɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, be ko sɛɛ lɛ, amɛbɔi Pauline tsɛmɔ akɛ “Mrs. Pauline,” ni amɛtsɛɔ mi “Mr. Pauline.” Pauline ná enɛ he miishɛɛ waa!

Robert kɛ Pauline damɔ amɛtsɔne lɛ he.

Wɔyaashiɛ yɛ he ko shɔŋŋ yɛ Sierra Leone

Nyɛmimɛi pii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ miiye ohia, shi Yehowa ye ebua amɛ ni amɛná nibii ni he hiaa amɛ lɛ, ni bei komɛi po lɛ etsɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ efeɔ nakai. (Mat. 6:33) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mikaiɔ akɛ be ko lɛ, nyɛmi yoo ko kɛ shika fɛɛ ni eyɔɔ ni kulɛ ekɛbaahé niyenii ehã lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ ebii lɛ ke nyɛmi nuu ko ni bɛ hewalɛ lɛ koni ekɛhé atridii tsofa. Sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, yoo ko ba nyɛmi yoo lɛ ŋɔɔ trukaa koni efee eyitsɔi ehã lɛ ni ewo lɛ nyɔmɔ. Nyɛmimɛi pii ná niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ.

NIGERIA​—MIKASE BƆ NI MƐI NI YƆƆ JƐMƐ LƐ HIƆ SHI AMƐHÃA

Wɔsɔmɔ yɛ Sierra Leone afii nɛɛhu, kɛkɛ ni ahã wɔyasɔmɔ yɛ Nigeria Betel. Nigeria Betel lɛ da waa. Ahã mitsu nitsumɔ ni no mli lɛ mitsuɔ yɛ Sierra Leone nitsumɔhe nine lɛ nɔŋŋ. Shi Pauline nitsumɔ lɛ tsake kwraa, ni enáaa nibii mlɛo. No mli lɛ, ekɛ ŋmɛlɛtswai 130 shiɛɔ daa nyɔɔŋ nɔ, ni eyɛ Biblia mli nikaselɔi pii ni miiya amɛhiɛ. Shi be ni eba Betel lɛ, ahã etsu nii yɛ he ni akpɛɔ nii yɛ lɛ, ni kɛjɛ leebi kɛyashi be ni ebaakpa lɛ, nɔ ni etsuɔ ji nikpɛɛ. Ehe be fioo dani ebanya nitsumɔ nɛɛ he. Nɔ kome ni ye ebua lɛ ji, ebana akɛ nyɛmimɛi lɛ ahiɛ sɔɔ nitsumɔ ni etsuɔ lɛ waa, ni eŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni ená lɛ kɛwo nyɛmimɛi ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ Betel lɛ hewalɛ.

Bɔ ni mɛi ni yɔɔ Nigeria lɛ hiɔ shi amɛhãa kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa lɛ yɛ srɔto kɛhã wɔ, ni ebi ni wɔkase enɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, nyɛmi nuu ko kɛ nyɛmi yoo ko ni ahe lɛ kɛba Betel ehee lɛ ba mi-ɔfis lɛ koni ekɛ lɛ abaŋa mi. Be ni mikpã minine mli ni maŋa nyɛmi yoo lɛ, ekula shi yɛ minaji anaa. Mihiɛ fee mi yaa, ni ŋmalɛi enyɔ komɛi ba mijwɛŋmɔ mli amrɔ nɔŋŋ. Nomɛi ji, Bɔfoi 10:25, 26 kɛ Kpojiemɔ 19:10. Efee mi akɛ mikɛɛ lɛ akɛ ekafee nakai. Shi miyɔse akɛ akɛni atsɛ lɛ Betel lɛ tsɔɔ akɛ ele Biblia lɛ mli jogbaŋŋ.

Sane lɛ hooo mimli, no hewɔ lɛ, be ni amɛtee lɛ, mitao nii amli. Mina akɛ, nɔ ni nyɛmi yoo lɛ fee lɛ, nakai afeɔ yɛ maŋ lɛ hei komɛi, ni hii po feɔ nakai. Amɛfeɔ nakai kɛjieɔ bulɛ kpo kɛkɛ, shi jeee ni amɛmiijá mɔ lɛ. Mɛi komɛi po fee nakai yɛ Ŋmalɛ lɛ mli. (1 Sam. 24:8) Eŋɔɔ minaa waa akɛ miwieee nɔ ko ni baawo nyɛmi yoo lɛ hiɛgbele yɛ le ni mileee amɛkusum lɛ hewɔ.

Wɔkɛ nyɛmimɛi pii ni eye Yehowa anɔkwa afii pii lɛ kpe yɛ Nigeria. Amɛteŋ mɔ kome ji, Isaiah Adagbona.a Ebale anɔkwale lɛ be ni eji oblanyo, shi no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ana akɛ eeye kpiti. Akɛ lɛ tee kpitiyelɔi ashihilɛhe, ni no mli lɛ, lɛ pɛ ji Odasefonyo yɛ jɛmɛ. Ate shi awo lɛ waa, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, eye ebua kpitiyelɔi fe 30 ni amɛbale anɔkwale lɛ ni atse asafo yɛ kpitiyelɔi ashihilɛhe lɛ.

KENYA​—NYƐMIMƐI LƐ TO AMƐTSUI SHI AMƐHÃ MI

Mikɛ kooloo ko (rhino) ni emami kɛ epapa fɛɛ egboi eshi lɛ lɛ miishwɛ yɛ Kenya

Yɛ 1996 lɛ, ahã wɔyasɔmɔ yɛ Kenya nitsumɔhe nine lɛ. Kɛjɛ be ni mitee Kenya, tamɔ bɔ ni miwie yɛ shishijee lɛ, enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni miku misɛɛ kɛtee jɛmɛ ekoŋŋ. Wɔhi Betel, no mli lɛ, aduji pii yɛ jɛmɛ. Bei pii lɛ, kɛ́ amɛna akɛ nyɛmimɛi yei lɛ kɛ aduawai miiho lɛ, amɛjuɔ eko. Be ko lɛ, nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Betel lɛ shi esamfɛlɛ efɔ̃ ni eje kpo. Be ni eba shĩa lɛ, ebana ni aduji lɛ miiye niyenii ni yɔɔ etsũ lɛ mli lɛ. Ebo waa ni ejo foi kɛje tsũ lɛ mli. Aduji lɛ hu bolɔ waa ni amɛtumɔ kɛtsɔ samfɛlɛ lɛ mli kɛje kpo.

Ahã mi kɛ Pauline tee Swahili asafo mli. Eyeee be ko ni ahã mibɔi Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ nɔkwɛmɔ (nɔ ni ŋmɛnɛ lɛ, atsɛɔ lɛ Asafoŋ Biblia Nikasemɔ lɛ). Shi no mli lɛ, minuuu wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Mitsɔɔ hiɛ mikaseɔ wolo lɛ mli, no hewɔ lɛ, minyɛɔ mikaneɔ sanebimɔi lɛ. Shi kɛ́ nyɛmimɛi lɛ hã hetoo ni amɛwie nɔ ko ni yɔɔ srɔto fioo yɛ nɔ ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ he lɛ, minuuu shishi. Mináaa lɛ mlɛo kwraa, nyɛmimɛi lɛ anii fee mi mɔbɔ. Shi amɛto amɛtsui shi amɛhã mi, ni amɛkpɛlɛ gbɛjianɔ ni ato akɛ mikwɛ kpee lɛ nɔ lɛ nɔ, ni enɛ ta mitsuiŋ waa!

UNITED STATES​—NYƐMIMƐI LƐ YEƆ ANƆKWA YƐ HELOONAA NIBII PII NI AMƐYƆƆ LƐ FƐƐ SƐƐ

Wɔyeee afi yɛ Kenya, kɛkɛ ni yɛ 1997 lɛ, afɔ̃ wɔ nine koni wɔyasɔmɔ yɛ Brooklyn Betel, yɛ New York. Mɛi ni yɔɔ United States lɛ ateŋ mɛi pii yɛ heloonaa nibii babaoo, ni enɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai baa. (Abɛi 30:8, 9) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ mli wa waa. Amɛkɛ amɛbe kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ fiɔ nitsumɔ kpakpa ni Yehowa asafo lɛ tsuɔ lɛ sɛɛ, moŋ fe ni amɛkɛbaabua heloonaa nibii pii anaa amɛhã amɛhe.

Wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, wɔna bɔ ni wɔnyɛmimɛi Odasefoi lɛ etsɔɔ akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli wa yɛ shihilɛi srɔtoi amli. Yɛ Ireland lɛ, wɔna akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli mli wa yɛ basabasafeemɔ ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Yɛ Afrika lɛ, wɔna akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli mli wa kɛ́ amɛmiiye ohia jio, atse amɛ kɛje mɛi krokomɛi ahe jio. Ni yɛ United States hu lɛ, wɔna akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli mli wa yɛ heloonaa nibii babaoo ni amɛyɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Kɛ́ Yehowa kwɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni ena bɔ ni ewebii lɛ sumɔɔ lɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ, enáa miishɛɛ waa!

Mi kɛ Pauline yɛ Warwick Betel

Wɔgbii lɛ eho “oyayaayai fe tso ni mamalolɔ kɛloɔ mama.” (Hiob 7:6) Amrɔ nɛɛ, wɔmiisɔmɔ yɛ nitsumɔhe yitso lɛ ni yɔɔ Warwick, yɛ New York lɛ. Nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ sumɔɔ amɛhe waa, ni eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔkɛ amɛ efee ekome kɛmiitsu nii. Wɔná miishɛɛ waa, ni wɔtsui enyɔ wɔmli akɛ wɔmiifee nɔ ni wɔbaanyɛ kɛmiifi Kristo Yesu, wɔ-Maŋtsɛ lɛ sɛɛ. Ni wɔle akɛ, etsɛŋ kwraa ebaajwere mɛi fɛɛ ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ.​—Mat. 25:34.

a Nyɛminuu Isaiah Adagbona wala shihilɛ he sane je kpo yɛ April 1, 1998 Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 22-27. Egbo 2010.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje