“Wɔmiitsu Nii Waa Ni Wɔmiimia Wɔhiɛ”
“Wɔmiitsu nii waa ni wɔmiimia wɔhiɛ, ejaakɛ wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ nɔ,mɔ ni ji gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ ayiwalaheremɔ,titri lɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ.”—1 Tim. 4:10,NW.a
1-3. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ asusu subaŋ ni amɛhiɛ yɛ nitsumɔ he Iɛ he jogbaŋŋ lɛ?
1 ANI onyaa nii ni atsuɔ waa lɛ he? Ani ohiɛ sɔɔ mɔdɛŋbɔɔ ni fa kɛ nɔ ni anyɛ atsu agbe naa pɛ he? Kɛji nakai ni Iɛ, belɛ esoro bo yɛ mɛi pii ahe ŋmɛnɛ.
2 Ekolɛ ona akɛ yɛ be mli ni anihaolɔi ehi shi yɛ be fɛɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi ni sumɔɔɔ nitsumɔ lɛ ayi miifa ‘babaoo. (Abɛi 20:4; 19:24; 2 Tes. 3:11) Wɔnaa enɛ yɛ ŋaa ni awoɔ gbɔmɔ akɛ, ‘Kaagba ohe naa. Kaahao ohe tsɔ ko’ lɛ mli. Nɔ ni jeɔ shishi tamɔ nitsumɔ ni wa ni asumɔɔɔ atsu lɛ baanyɛ ada ni etsɔ nitsumɔi fɛɛ ni anyɛɔ etsumɔ.
3 Akɛ Kristofoi lɛ, ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wɔnuɔ he akɛ wɔbɛ nakai mumɔ lɛ. Shi ebafeŋ nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli akɛ wɔɔnu he akɛ wɔ lɛ enɛ esaaa wɔhe yɛ be mli ni su ni tamɔ nɛkɛ egbɛ eshwa je mli fɛɛ lɛ. Kɛji akɛ wɔsusu wɔnitsumɔ lɛ he yɛ bei kɛ bei amli lɛ, wɔbaana he sɛɛ, ejaakɛ jwɛŋmɔ ni wɔhiɛ lɛ baanyɛ ana gbɛfaŋnɔ ni wɔnaa yɛ Kristofoi anitsumɔi ni he hiaa lɛ mli lɛ nɔ hewalɛ.
Nitsulɔi Ni Wɔbaakase Amɛ
4. Te nitsumɔ he hiaa ha tɛɛŋ?
4 Gbɔmɛi babaoo ni amɛyoo shihilɛ kɛ emli nibii ni jarai wawai lɛ ewie bɔ ni nitsumɔ he hiaa ha lɛ he. Germane maŋnɔkwɛlɔ Karl W. von Humboldt kɛɛ akɛ: “Nitsumɔ he miihia gbɔmɔ tamɔ bɔ ni niyenii kɛ wɔɔ he hiaa lɛ lɛ nɔŋŋ.” Nakai anɔkwa sane lɛ diɛŋtsɛ po haa gbɔmɛi nɔ ni amɛbaadamɔ nɔ amɛtsu nii koni amɛwo yibii yɛ amɛnitsumɔ mli. Shi, Kristofoi yɛ yiŋtoo kroko ni fata he, enɛ hewɔ ni esa akɛ amɛna hiɛsɔɔ amɛha nitsumɔ ni wa ni amɛaatsu: Yehowa kɛ Yesu Kristo to okadi yɛ enɛ mli amɛha wɔ koni wɔkase.—Efe. 5:1; 1 Kor. 11:1.
5, 6. Mɛɛ nitsumɔ he nɔkwɛmɔ nɔ Yehowa kɛ Yesu fee?
5 Jeŋ muu lɛ fɛɛ—kɛjɛ hulu ni kɛ hewalɛ tsoɔ grigri yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ kɛyashi abɛi wudɔɔ lɛ nɔ lɛ—yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ lɛ nitsulɔ ni. E-nibɔɔi ni anaa lɛ fɛɛ ji “enitsumɔi” ni esa akɛ wɔhiɛ asɔ. (La. 145:4-6, 10; 8:4-9) E-Bi lɛ hu ji mɔ ni tsuɔ nii waa. Beni eshi eŋmoŋmologbɔɔ nitsumɔ yɛ Galilea maŋ lɛ mli lɛ pɛ kɛkɛ ni Yesu fa gbɛ shitoi ohai babaoo yɛ hulu nɔ, yɛ gbɛjegbɛi ni nɔ eyi obɔ kɛ mlu nɔ koni eye ebua gbɔmɛi lɛ etsa amɛ, eshiɛ eha amɛ, ni etsɔɔ amɛ nii. (Mat. 4:17, 23-25; Luka 8:1; 9:57, 58) Eyɛ mli akɛ eye emuu moŋ, shi etɔ Yesu ni hɔmɔ ye lɛ kɛtsɔ nitsumɔ ni ekɛ be kakadaŋŋ tsu kɛbote nyɔɔŋ lɛ hewɔ.—Mat. 21:18; Mar. 1:32, 35; 6:32-34; Yoh. 4:3-6, 34.
6 No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna nɔminaa akɛ Nyɔŋmɔ aloo Yesu naaa nakai ‘kaagba ohe naa tsɔ’ su lɛ eko. Kristo kɛɛ akɛ: “Mitsɛ miitsu nii kɛbashi be nɛɛ, no hewɔ ni mi hu mitsuɔ lɛ.” (Yohane 5:17) Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɔɔ mli akɛ “enitsumɔi”—ni etsu kɛ Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ enɔ. (Yoh. 10:25, 38) Enɛ jeee nɔ ko ni kɔɔɔ wɔshihilɛi ahe. Wo hiɛnɔkamɔi ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ fɛɛ badamɔɔ nɔ ni Yesu fee akɛ Nyɔŋmɔ Jalɔ ni tsuɔ nii waa lɛ nɔ.
7. Te esa aka wɔkwɛ bɔni wɔsusuɔ nitsumɔ he wɔhaa lɛ tɛɛŋ?
7 Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ejwɛŋ bɔ ni wɔbuɔ nitsumɔ wɔhaa lɛ he, ni esa akɛ wɔfee nakai hu. Ehe ehiaaa akɛ wɔfee keketee tsɔ yɛ enɛ mli aloo ni wɔɔbi babaoo tsɔ kɛjɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔdɛŋ. Wɔfɛɛ wɔyɛ hei ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ nii kɛyashɛɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ wɔfatɔɔi hu. Agbɛnɛ, gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ lɛ hu tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔjɔɔ wɔhe ni wɔna hejɔɔmɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ, kɛ naanyobɔɔ kpakpa kɛ miishɛjemɔi komɛi hu. (Mar. 6:31; Luka 5:29; 7:34; Yoh. 2:2-10; 12:2, 3) Shi emuu ni wɔyeee lɛ diɛŋtsɛ ni maa nɔ mi akɛ ehe miihia ni wɔjɔɔ wɔhe lɛ baanyɛ atsirɛ wɔ kɛya shɔŋŋ fe nine, taakɛ bɔ ni Biblia mli kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ anihao he lɛ ji lɛ. Anɔkwale lɛ ji akɛ tamɔ bɔ ni hɔmɔ haa niyenii ŋɔɔ mɔ ko naa ni eyeɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ nitsumɔ ni wa ni mɔ ko aaatsu lɛ haa hejɔɔmɔ feɔ nɔ ni ŋɔɔ jogbaŋŋ.—Jaj. 2:24; 5:12, 18.
8, 9. Mɛɛ be mli esa akɛ Kristofoi atsu nii waa?
8 Nɔ ni wiemɔ “nitsumɔ” kɛbaa wɔjwɛŋmɔ mli titri ji heloo gbɛfaŋ nii ni wɔtsuɔ ni wɔkɛnaa wɔshihilɛ mli nibii ni he hiaa wɔ lɛ. Biblia mli ŋaawoo tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ yɛ enɛ feemɔ mli. (Abɛi 10:4; 22:29) Esa akɛ enɛ hu afee anɔkwale yɛ wɔnitsumɔi ni wɔtsuɔ yɛ shia lɛ ahe aloo yɛ nii ni wɔkaseɔ yɛ skul lɛ po he, ejaakɛ nɔyaa ni baa wɔshihilɛ mli kɛtsɔɔ Kristofoi ashishitoo mlai ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ nɔ lɛ jeɔ kpo yɛ wɔshihilɛ mli. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ni nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛfeɔ lɛ, nyɛjiea nyɛmusuŋ nyɛtsua, taakɛ Nuntsɔ lɛ nyɛtsuɔ nyɛhaa ni jeee gbɔmɛi, ni nyɛle akɛ Nuntsɔ lɛ dɛŋ nyɛnine baashɛ gboshinii lɛ anɔ yɛ akɛ nyɛnyɔmɔwoo.”—Kol. 3:23, 24.
9 Shi, agbɛnɛ nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛbaa Kristofonyo lɛ shihilɛ mli nɔ titri ko nɔ—Nyɔŋmɔ yi ni ejieɔ kɛtsɔɔ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nɔ. Nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ he miihia, ejaakɛ kɛtsɔ enɛ nɔ lɛ, ‘wɔɔhere wɔ diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ yiwala.’—1 Tim. 4:16.
10, 11. Mɛɛ yiŋtooi krɛdɛɛi wɔyɔɔ ni no haa wɔtsuɔ nii waa yɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ gbɛɛ kɛ shwamɔ mii?
10 Kadimɔ akɛ Paulo wooo ŋaa akɛ esa akɛ Kristofonyo lɛ anya lɛ ekometoo eyiwalaheremɔ lɛ he. Esa akɛ esusu mɛi ni eeeye ebua amɛ ni amɛkpɛlɛ Yesu nɔ akɛ Kristo lɛ hu he ni amɛtsu Nyɔŋmɔ jamɔ ni yɔɔ “wala ni yɔɔ agbɛnɛ nɛɛ kɛ nɔ ni baaba lɛ he shiwoo” lɛ he nii. (1 Tim. 4:8) Yɛ be mli ni etsi nɛkɛ gbɛkpamɔ nɛɛ ta lɛ, Paulo ŋma akɛ:
“Enɛ hewɔ lɛ wɔmiitsu nii waa ni wɔmiimia wɔhiɛ, ejaakɛ wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ nɔ, mɔ ni ji gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ ayiwalaherelɔ lɛ, titri lɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ.”—1 Tim. 4:10, NW.
11 Susumɔ enɛ he. Yiwalaheremɔ kɛmiijɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ—naanɔ wala yɛ miishɛɛ mli hegbɛ yɛ kɛha “gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ.” Shi naagbee lɛ namɛi abaahere amɛyiwala lɛ? “Mɛi ni heɔ yeɔ,” mɛi ni amɛtsuɔ amɛhemɔkɛyeli he nii lɛ. Akɛni ele enɛ hewɔ lɛ, bɔfo lɛ nyɛŋ afee ehe mɔ ni gbaaa ehe naa yɛ nibii ahe, ni eeehi shi taakɛ bɔ ni shihilɛ yɔɔ daa lɛ koni yɛ bei komɛi amli lɛ, kɛ hegbɛ lɛ ba lɛ ewie nɛkɛ yiwalaheremɔ nɛɛ he etsɔɔ mɛi fioo ko. Dabi! Hegbɛ ni yɔɔ akɛ mɛi krokomɛi aaanyɛ akase ni amɛle Kristofoi asane lɛ fɛɛ ni amɛba yiwalaheremɔ gbɛ lɛ nɔ lɛ ji nɔ ko ni feɔ Paulo fɛo waa diɛŋtsɛ, ehe miihia lɛ tsɔ hewɔ lɛ, eesumɔ ni ‘etsu nii waa ni emia ehiɛ.’ Ani nakai onuɔ he? Bo diɛŋtsɛ susumɔ onitsumɔ yɛ nyɔji ekpaa ni eho nɛɛ mli lɛ he. Ani emli ka shi faŋŋ kɛha bo—kɛ mɛikrokomɛi, ni Nyɔŋmɔ fata he akɛ ootsu nii waa ni oomia ohiɛ?
Nitsumɔ Waa Koni Akɛgbɛ Maŋtsɛyeli Lɛ He Sane Lɛ Ashwa
12. Mɛɛ tsakpãa ka nitsumɔi kɛ yiwalaheremɔ teŋ?
12 Kristofoi le akɛ anyɛŋ ahere amɛyiwala kɛtsɔ nitsumɔi komɛi kɛkɛ ni amɛaatsu nɔ, tamɔ nɔ ni amɛkɛ nakai feemɔ miina jalɛ kɛ yiwalaheremɔ amɛha amɛhe (Rom. 3:28) Shi kɛlɛ, eji anɔkwale akɛ kɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli diɛŋtsɛ lɛ, wɔbaatsu nii yɛ nakai hemɔkɛyeli lɛ hewɔ. (Yak. 2:18-26) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔjɛ sɔlemɔ mli wɔsusu hemɔkɛyeli kɛ wɔnitsumɔi lɛ ahe.
13. Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, mɛni ekaselɔi lɛ baatsu yɛ egbele sɛɛ?
13 Akɛni “wɔmiitsu nii waa ni wɔmiimia wɔhiɛ” taakɛ Paulo fee lɛ hewɔ lɛ, wɔbaana gbɛfaŋnɔ yɛ gbalɛ mli anɔkwale ko ni Yesu wie he lɛ mlibaa mli. Susumɔ enɛ be—obaanyɛ oye obua ni Yesu wiemɔi lɛ aba mli anɔkwale. Mɛɛ wiemɔi? Awie ni akɛha Filipo sanebimɔ akɛ “tsɔɔmɔ wɔ tsɛ lɛ” lɛ hetoo. (Yoh. 14:8) Yesu kɛɛ akɛ:
“Mɔ ni ena mi lɛ ena Tsɛ lɛ . . . Wiemɔi ni mikɛnyɛ wieɔ lɛ jeee midiɛŋtsɛ miyi mitɔo miwieɔ; shi Tsɛ lɛ ni hiɔ mimli lɛ, lɛ etsuɔ nitsumɔi lɛ. Lɛlɛŋ, lɛlɛŋ, miikɛɛnyɛ akɛ: Mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ nitsumɔi ni mitsuɔ lɛ, lɛ hu eeetsu, ni eeetsu nii fe nomɛi tete, ejaakɛ miiya Tsɛ lɛ ŋɔɔ.”—Yoh. 14:9, 10, 12.
14, 15. Ani Yesu miitsɔɔ yɛ Yohane 14:12 akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baatsu naakpɛɛnii wuji? Mɛni hewɔ?
14 Te Yesu kaselɔi lɛ baafee tɛɛŋ amɛtsu nitsumɔi ni dara fe nɔ ni otsu lɛ? Ani obaanyɛ ona gbɛfaŋnɔ yɛ nitsumɔi wuji nɛɛ ahe nitsumɔ mli? Biblia ‘lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ Nyɔŋmɔ ye ebua Kristofoi! lɛ ateŋ mɛikomɛi ni amɛtsu naakpɛɛ nitsumɔi, tamɔ daimonioi ni amɛfa amɛ, helai ni amɛtsa kɛ gbohii fioo ni amɛtee amɛshi. Enɛ tsɔɔ akɛ agbɛnɛ ekɛ Kristofoi asafoi lɛ miiye ni eejɔɔ amɛ. (Bɔf. 3:2-8; 5:12-16; 9:36-40; 16:16-18) Shi ani nakai nitsumɔi lɛ dara fe nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ? Etsa mɛi fɛɛ ni akɛ amɛ ba eŋɔ lɛ ni ekomɛi po yɛ shɔŋŋ, etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ gbɔmɛi akpei babaoo, etee gbohii ashi ni enyɛ ekudɔ adebɔɔ mli hewalɛi. (Mat. 8:5-16, 23-27; 14:14-33; Yoh. 11:39-44) Agbɛnɛ hu, mumɔ lɛ naakpɛɛ nikeenii ni Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi jie kpo lɛ asɛɛ baafo aloo ebaaho aya. (1 Kor. 13:8-10) No hewɔ lɛ, te aaafee tɛɛŋ ni Kristofoi aaatsu nitsumɔi wuji fe Yesu?
15 Yesu ewie nɔ ni e-Tsɛ lɛ taoɔ. Jeee naakpɛɛ nifeemɔi anɔ etsɔ etsu enitsumɔ ni da fe fɛɛ, ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ aloo ni hi fe fɛɛ lɛ, shi moŋ, kɛtsɔ Maŋtsɛyelib lɛ he nitsɔɔmɔ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ nɔ. (Luka 4:32, 43) Beni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ sɛɛ Yesu kɛ nitsumɔ wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ koni ‘amɛfee jeŋmaŋji lɛ fɛɛ kaselɔi ni amɛtsɔɔ amɛ nii.’ (Mat. 28:19, 20) Hɛɛ, Kristofoi baatsu odaseyeli nitsumɔ ko ni da waa. Ebaada fe nɔ ni Yesu shiɛ lɛ, esɛɛ baatsɛ ni gbɔmɛi pii anine baashɛ nɔ. No hewɔ lɛ, amɛbaatsu nitsumɔi ni da fe nɔ ni etsu lɛ.
16. Ani Yesu gbele kɛ eŋwɛiyaa lɛ kɛ enitsumɔ lɛ baaba naagbee?
16 Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ ni Yesu tsu lɛ baŋ naagbee yɛ egbele kɛ eŋwɛi yaa lɛ sɛɛ. Ebaajɛ jɛmɛ eya nɔ ekudɔ nitsumɔ he tafaa ni he hiaa nɛɛ, ebaafee enɛ kɛtsɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ. Luka yaa nɔ okɛɔ akɛ dani Yesu aaakwɔ kɛya ŋwɛi lɛ ekɛɛ ekaselɔi lɛ” nibii pii ni kɔɔ “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he.” (Bɔf. 1:3) Yɛ naagbee lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.”—Bɔf. 1:8.
17, 18. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ je shishi amɛba Wiemɔi ni kɔɔ nitsumɔi wuji ahe lɛ bɔi mlibaa yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B.?
17 Efamɔ nɛɛ sɛɛ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni amɛje shishi amɛtsu nitsumɔi ni dara fe Yesu nɔ̃ 1ɛ. Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Yesu fɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eshwie kaselɔi 120 ni miimɛ yɛ Yerusalem lɛ anɔ. Mɛni ji nɔ ni amɛfee? Amɛha niyenii bɔ he? Amɛtsɔɔ gbɔmɛi bɔni ahuɔ? Amɛtsa helatsɛmɛi komɛi? Dabi, amɛje shishi amɛwie, amɛjaje “Nyɔŋmɔ nibii wuji.” (Bɔf. 2:1-11) Kɛkɛ ni bɔfo Petro ye odase ko ni tsɔɔ mɔ yiŋ ni ha etoibolɔi lɛ ateŋ mɛi akpei babaoo kpɛlɛ Kristo nɔ.
18 Ebaafee nitsumɔ ko ni wa waa akɛ abaabaptisi heyelilɔi heei pii yɛ nakai gbi lɛ nɔ. Eeenyɛ eba akɛ amɛjara amɛmli kɛtee kpaakpoi ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli lɛ fɛɛ lɛ ahe. Eka shi faŋŋ akɛ beni gbi lɛ baa naagbee lɛ, kaselɔi lɛ hɔ nɔ ni amɛnyɛ amɛtsu lɛ he amaniɛ. Ejaakɛ sane lɛ kɛɔ akɛ ‘mɛi ni he wiemɔ lɛ amɛyɛ ni abaptisi amɛ lɛ anaa shɛɔ susumai aaafee akpei etɛ.’ Kɛje aaafee 120 kɛmiiya nɔ ni fe 3,000 (nɔyaa ni fe oha mlijaa 2,500) yɛ gbi kome pɛ mli. (Bɔf. 1:15; 2:41) Lɛlɛŋ amɛje shishi amɛmiitsu nitsumɔi ni dara fe nɔ ni Yesu tsu lɛ.
19. Ani enɛ ji nitsumɔ pɛ kɛha bɔfoi lɛ loo onukpai ni yɔɔ asafoi lɛ amli Iɛ?
19 Shi Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛikomɛi baanu he akɛ, ‘Jeee Petro aloo Paulo ji mi. Ani jeee amɛ ji gbɔmɛi ni baatsu nitsumɔi ni dara fe Yesu nɔ lɛ?’ Eji sanebimɔ ni he hiaa jogbaŋŋ Bɔfoi lɛ asaji awolo lɛ tsɔɔ akɛ bɔfoi lɛ, sanekpakpa jajelɔi krɛdɛɛi lɛ kɛ mumɔŋ onukpai ni yɔɔ asafoi lɛ amli lɛ tsu Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Shi kadimɔ nɛkɛ yinɔsane mli anɔkwale ni kaselɔ Luka ŋma nɛɛ: “Yiwalɛ kpele te shi wo asafo ni yɔɔ Yerusalem lɛ; amɛfɛɛ amɛgbɛ amɛshwa Yudea kɛ Samaria niiaŋ, ja bɔfoi lɛ kɛkɛ shwɛ.” (Bɔf. 8:1) Ní mɛni ji nɔ ni nɛkɛ Kristofoi ni amɛgbɛ amɛshwa, gbekɛbii kɛ onukpai, hii kɛ yei Iɛ tsu? “Kɛkɛ ni mɛi ni egbɛ eshwa lɛ yakpa shi, ni amɛjaje sanekpakpa lɛ.” (Bɔf. 8:4) Hɛɛ, amɛfɛɛ amɛjaje sanekpakpa lɛ.
20. Mɛni hewɔ ni enɛ ji be titri ni he hiaa kɛha wɔ akɛ wɔɔsusu gbɛfaŋnɔ ni wɔɔna yɛ Yohane 14:12 lɛ mlibaa lɛ he?
20 Anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsuɔ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ ni Yesu je shishi ni amɛklɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ tsa nɔ lɛ he nii. Shi nibii ni yaa nɔ bianɛ lɛ haa Bibllia mli gbalɛi baa mli ni etsɔɔ wɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee, koni eha “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” ni ashiɛɔ ŋmɛnɛ lɛ aba naagbee (Mat. 24:14) No hewɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi ehe akɛ, ‘Ani miina nitsumɔ ni he hiaa ni Yesu wie he yɛ Yohane 14:12 lɛ mli gbɛfaŋnɔ bɔ ni sa? Ani miitsu nii waa ni miimia mihiɛ lo? Kɛji akɛ nitsumɔ nɛɛ ba naagbee lɛ, ani mitsui aanyɔ mimli akɛ mina mli gbɛfaŋnɔ bɔ ni sa lo?
Enyiɛ Nyɔŋmɔ Kpaa Gbɛ
21-23. Te esa akɛ wɔŋmɛ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ wɔha tɛɛŋ?
21 Yɛ be mli ni wɔnaa Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ bɔ ni sa ni haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli lɛ, esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ Ŋmalɛ mli gbɛnaa nii ni sa ni kɔɔɔ wɔwekui, wekumɛi ni yɔɔ shɔŋŋ, nitsumɔ aloo skul lɛ nɔ. (1 Tim. 5:8) Asaŋ Nyɔŋmɔ taooo ni wɔnu he akɛ wɔye fɔ yɛ nakai gbɛnaa nii lɛ ahe nitsumɔ mli; esa akɛ wɔkɛ miishɛɛ afee enɛ. Shi esa akɛ yɛ bei komɛi amli lɛ wɔsusu wɔbei kɛ wɔnitsumɔi ahe.
22 Wɔteŋ mɛi babaoo baanyɛ ana wɔ diɛŋtsɛ wɔbe ni wɔɔka wɔkwɛ kɛ wɔbe tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni wɔɔfee lɛ he sɛɛ. Ekolɛ nibii babaoo ni he ehiaaa kɛha shihilɛ mli tɛi ni afolɔ afɔ shi ni wɔɔɔ hi shi yɛ naa lɛ ni wɔɔɔjie kɛya Iɛ baanyɛ aye abua wɔ.
23 Esaaa akɛ mɔ ko wieɔ shiɔ mɔ ko yɛ enɛ mli. Nɔ ni he ‘hiaa titri lɛ ji akɛ ni wɔɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ akɛ ani wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔmiijie hiɛsɔɔ kpele kpo yɛ nitsumɔi wuji ni wɔtsuɔ fe nɔ ni Yesu tsu lɛ mli lɛ.
24. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yoo okulafo ohiafo ko fee kɛha wɔ?
24 Ekolɛ wɔkɛ wɔ nɔ fɛɛ nɔ miiwo nitsumɔ lɛ mli, eyɛ mli akɛ eshɛɛɛ nɔ ni mɔ ko hewalɛ kɛ shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ ŋmɛɔ lɛ gbɛ ni enyɛɔ efeɔ lɛ he. Shi babaoo ni aaatsu lɛ diɛŋtsɛ jeee tɛ ni afo afɔ shi. Kaimɔ bɔ ni Yesu wie fɛfɛo yɛ yoo okulafo ohiafo ni kɛ shika bibii enyɔ ni ‘bɛ jara ko’ tsu onia lɛ he lɛ. Nakai tsaakpoo (leptoi) lɛ jara pɛ ji gbi kome nyɔmɔwoo mlijaaii 64 mli ekome. Mɛɛ jara enɛ aaaji yɛ he ni oyɔɔ lɛ? Yesu jie yoo nɛɛ nifeemɔ lɛ yi, ejaakɛ “nɔ ni eyɔɔ yɛ ehia mli ni ekɛlɛɔ ehe lɛ fɛɛ ekɛbawo mli nɛɛ.” (Mar. 12:41-44) Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ abaakpɛlɛ wɔhu wɔnɔ kɛji akɛ wɔkɛ wɔ nɔ fɛɛ nɔ ha—ni wɔtsu nii waa ni wɔmia wɔhiɛ—yɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli.
25. Mɛni ji nɔ ni Maria fee kɛha Yesu beni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ?
25 Wɔbaanyɛ wɔkai Maria, Lazaro nyɛmi yoo lɛ, ni kɛ mu ni jara wa fɔ Yesu lɛ. Ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi wie amɛshi enɛ, ejaakɛ mu lɛ jara ji denario 300. Kɛ asusu hejɔɔmɔ gbii kɛ gbijuji ayelii ahe lɛ, enɛ ji shika ni nitsulɔ ko baanyɛ ana yɛ afi muu lɛ fɛɛ mli. Shika enyiɛ bo, aloo eweku lɛ mlinyo ko naa afi? (Yoh. 12:3-8; Mat. 20:2) Yesu wie yɛ Maria mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ he akɛ:
“Etsu nitsumɔ fɛfɛo ehami. . . . Nɔ ni enyɛ efee nɛ; etsɔ hiɛ ebafɔ migbɔmɔtso lɛ mu eto mifuu. Lɛlɛŋ, miikɛɛnyɛ akɛ: He fɛɛ he ni aaashiɛ sanekpakpa lɛ nɛɛ yɛ je nɛŋ fɛɛ Iɛ, aaatsi nɔ ni yoo nɛɛ fee nɛɛ hu ta aŋɔkai lɛ.”—Mar. 14:6-9, NW.
26, 27. Maria ji nɔkwɛmɔ nɔ ni ekaaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
26 Kadimɔ nakai wiemɔi lɛ, “Nɔ ni enyɛ efee nɛ.” Odaseyeli ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ aha Maria hewalɛ ni etsu naakpɛɛ nitsumɔi; enyɛŋ etsɔ bɔfo, aloo onukpa yɛ be mli ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi lɛ; ni ekolɛ enyɛɛɛ efa gbɛ babaoo kɛ “sanekpakpa” lɛ. Shi “nɔ ni enyɛ efee nɛ.” Mɛni ji enɛ shishi? Yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, wiemɔ “Feemɔ nɔ ni obaanyɛ” lɛ hiɛ shishinumɔ ko akɛ ‘Kaahao ohe tsɔ; yaa blɛoo.’ Shi jeee nakai Yesu tsɔɔ lɛ. Maria etsu nii waa yɛ anɔkwale mli. Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi etsɔɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ shishi akɛ, “Efee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ,” aloo, “Etsu nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ ehewalɛ mli ni eeenyɛ etsu.”—C. K. Williams; W. Barclay.
27 Nɛkɛ ehe ni ekɛ aaaha nɛɛ ji nɔ ko ni Maria susuɔ he yɛ be fɛɛ mli, jeee nɔ ko ni ba shikome. Maria tsɔ hiɛ etsɔɔ heni etsui yɔɔ kɛtsɔ Yesu najiashi ni eta ekɛbo lɛ toi lɛ nɔ. (Luka 10:38-42) Agbɛnɛ etee nɔ eye ebua nɛkɛ shiɛlɔ ni ekaaa ni ji Yesu nɛɛ. Ní nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ Yesu kɛ Maria nifeemɔ nɛɛ to jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he, akɛ he fɛɛ he ni aaashiɛ “sanekpakpa” nɛɛ yɛ lɛ abaakai yoo nɛɛ. Maria nyaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Nakai nɔŋŋ ji Yesu kɛyashi egbele be mli.
28. Mɛɛ jamɔ nɛkɛ ji Kristojamɔ, ni mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ kɛha wɔ?
28 Ani wɔtamɔ nakai yei enyɔ lɛ ni kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛyɔɔ lɛ ha lɛ? Ani wɔyɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni Yesu je shishi yɛ be mli ni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ ni amrɔ nɛɛ eeya nɔ kɛmiitsɔ Kristofoi anɔ yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ he miishɛɛ waa? Esa akɛ wɔfee nakai. Nakai ji Nyɔŋmɔ. Be mli ni Kristojamɔ je shishi yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ eji odaseyeli jamɔ, ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ fi sɛɛ, ni eefee nakai lolo, ejaakɛ etsakeko. Lɛ ji “Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ,” eyɛ wala mli ni ekɛ wala hu miiha enɔkwa jalɔi fɛɛ. No hewɔ lɛ esa akɛ Kristojamɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aya nɔ afee odaseyeli jamɔ, ni nakai hu eji. Kristofoi yɛ hegbɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛdamɔ ‘nɔ’ amɛfee nitsulɔi ni yɔɔ miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ “mɔ ni ji gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ ayiwalaherelɔ” lɛ sɔɔmɔ lɛ mli.—1 Tim. 4:10, NW.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ajie kɛjɛ January 1, 1981 blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
b Yesu naakpɛɛ nitsumɔi lɛ tsirɛ mɛi pii ni no ha amɛbana ehe miishɛɛ. Esa kadimɔ akɛ aleee lɛ akɛ Naakpɛɛnifeelɔ” aloo nɔ ko ni tamɔ nakai. Titri Iɛ, abale lɛ akɛ “Tsɔɔlɔ.”—Mat. 8:19; 19:16; 26:18; Mar. 4:38; Yoh. 3:2.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]
Amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 9]
“Sa lɛ gbekɛ ji mi ni agbɛnɛ mitsɔ nuumo, shi minako jalɔ ko ni akwa lɛ aloo ni eseshibii miisisɛ aboloo pɛŋ. Daa nɛɛ enaa mɔbɔ ni efaa mɔ nɔ̃, ni eseshibii lɛ tsɔɔ jɔɔmɔ.”—Lala 37:25, 26.