Nu Afua lɛ Kɔkɔbɔɔ ni Jɛ Blema
OSHARA ni je adebɔɔ mli ni dara aloo nɔ ni dara fe St. Helens Gɔŋ lɛ nɔ lɛ eba yɛ adesa yinɔsane be kakadaŋŋ lɛ mli. Shi, eko bɛ ni kɛ Noa gbii lɛ amli Nu Afua kpeteŋkpele lɛ yeɔ egbɔ. Bɔ ni nakai Nu Afaa lɛ da ha kɛ bɔ ni ekpata nii ahiɛ eha lɛ shi kaimɔ ni anyɛŋ atsumɔ yɛ adesai ajwɛŋmɔ mli yɛ jeŋ muu fɛɛ.
Blema saji ni kɔɔ Nu Afua lɛ he lɛ sɔrɔtoi 150 ni ana kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei sɔrɔtoi fɛɛ, ni Babilonia, Roma, India, Australia kɛ Amerika maji lɛ amli lɛ fata he lɛ yɛ. Eyɛ mli akɛ nɛkɛ blemasaji nɛɛ agbaa yɛ sɔrɔto moŋ, shi fɛɛ kpaa gbee yɛ jeŋba mli nɔ ko ni ba ni ha Nu Afua, ni kpata adesai ahiɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ Iɛ ba, ni ha weku ko ni hi aloo lɛlɛ ko mli bii je mli lɛ he. Oshara ni ba jeŋ muu fɛɛ yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ baanyɛ aha efee nɔ ko ni akaiɔ yɛ he fɛɛ he.
Biblia he nikaselɔ ko ŋma akɛ: “Bɔ ni nɛkɛ saji nɛɛ fɛɛ kpaa gbee lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ faŋŋ akɛ nakai blemasane lɛ jeee nɔ ko ni aka yiŋ awiɛ kɛkɛ; adesa yɔɔ nɛɛ mɔ kome tãa, jeee jeŋ muu fɛɛ; no hewɔ lɛ nakai blemasane lɛ yɛ yinɔsane mli shishitoo ko; ejɛ nɔ ko ni ba diɛŋtsɛ yɛ adesai ashishijee mli.” Shi mɛni hewɔ nakai oshara ni ba blema lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛha yinɔ ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ?
Ehe miihia waa ni wɔyoo shihilɛi ni ha nakai Nu Afua lɛ ba lɛ. Bɔ ni nibii pii ni tee nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ je shihilɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ haa Nu Afuɔ lɛ feɔ nɔ ko ni kɔɔ wɔhe. Naa bɔ ni Biblia mli sane ni ji 1 Mose lɛ tsɔɔ bɔ ni shihilɛ lɛ ba lɛ mli eha: “Ni Yehowa na akɛ gbɔmɛi anɔ fɔŋ feemɔ fa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔi fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ eji daa nɛɛ. Ni Nyɔŋmɔ kwɛ shikpɔŋ lɛ, ni naa enɔ efite; ejaakɛ heloo fɛɛ efite egbɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—1 Mose 6:5, 12.
Adesai aje lɛ efite yɛ jeŋba mli, ni amɛsusumɔi kɛ jwɛŋmɔi etsɔ efɔŋ yɛ be fɛɛ mli, nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, “awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ.” (1 Mose 6:11) Nɔ ni adiɔ sɛɛ yɛ shihilɛ mli pɛ ji heloo gbɛfaŋ nibii kɛ bɔlɛnamɔ mli akɔnɔi. Yesu Kristo gbala jwɛŋmɔ kɛtee enɛ nɔ beni ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ bɔ ni yɔɔ yɛ gbii ni nyiɛ nu afua lɛ hiɛ lɛ amli, ni mɛi lɛ hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aaahu kɛyashi gbi ni Noa bote adeka lɛ mli ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi Nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ aaatamɔ.” (Mateo 24:38, 39) Helooŋ akɔnɔi asɛɛdii ji nɔ ni amɛyɔɔ he miishɛɛ kwraa.
No mli lɛ, Noa etsɔ hiɛ ebɔ kɔkɔ afii pii, shi nakai yinɔ lɛ booo toi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛnako Nu Afua ni tamɔ nɛkɛ da. No hewɔ lɛ, akɛni nibii miiya nɔ yɛ amɛhiɛ nakai hewɔ lɛ, amɛbooo kɔkɔbɔɔ lɛ toi. “Amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ.” Ákɛ kɔkɔbɔɔ lɛ ba kɛjɛ amɛ-Bɔlɔ lɛ ŋɔɔ kɛtsɔ Noa nɔ lɛ jeee amɛhe sane ko.
Shi Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ: “Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ yiwalɛ ni jɛ amɛ; ni naa mibakpata amɛ kɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ.” (1 Mose 6:13) Beni Nu Afua lɛ ba lɛ, abaa Noa kɛ eweku lɛ yi ejaakɛ amɛbo kɔkɔbɔɔ lɛ toi ni amɛdi famɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ sɛɛ. Shi mɛni hewɔ esa akɛ enɛɛmɛi fɛɛ afee nɔ ko ni he hiaa wɔ krɛdɛɛ lɛ?
Shihilɛ Ni Je Amɛhe
Taakɛ eji yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, titiri lɛ, kɛjɛ Jeŋ Ta I kɛbaa nɛɛ yiwalɛ ebatsɔ shihilɛ gbɛ. Maŋkwramɔŋ awuyeli yɛ maji ateŋ eha afite nii babaoo yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ yɛ adesa yinɔsane mli tai amli. Awuyeli nɛɛ egbɛ eshwa maŋtiasei amli, kɛtee gbɛjegbɛi anɔ, kɛ shiai amli; ewoɔ gbɛfalɔi ahe gbeyei. Agbɛnɛ hu, tɛlivishin sinii kɛ woji sɔrɔtoi amli nifeemɔi kɛ saji fɛɛ kɔɔ awuyeli kɛ basabasafeemɔ he.
Nɔ kroko ni je nakai be lɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shihilɛ gbɛ lɛ. Bɔlɛnamɔ kɛ heloo gbɛfaŋ nibii ahe akɔnɔ ni baaha mɔ tsui anyɔ emli ji nɔ ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ diɔ sɛɛ ni enyaa he fe nɔ fɛɛ nɔ. Wɔmiina jeŋba shara yɛ jeŋ fɛɛ ni nɔ ni ejɛ mli eba ji helai ni bɔlɛnamɔ kɛbaa ni tseŋeɔ mɔ babaoo. Gbalafitemɔ, ajwamaŋbɔɔ, kɛ hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii egbɛ eshwa. Taakɛ eji yɛ yinɔ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ sumɔɔ helooŋ akɔnɔi kɛ heloonaa nibii babaoo fe bɔ ni esumɔɔ Nyɔŋmɔ.
Akɛni gbɔmɛi ni hi shi dani Nu Afaa lɛ ba lɛ ajeŋba “dɔ” Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, ani jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ ebaanu he nakai nɔŋŋ yɛ ŋmɛnɛ yɛ jeŋba gbonyo ni egbɛ eshwa je lɛŋ fɛɛ lɛ hewɔ? Ani esaaa akɛ nɔ ni efee Noa gbii lɛ amli je lɛ feɔ kɔkɔbɔɔ kɛhaa yinɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ? Ani jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ wɔɔsusu akɛ ebaamu sane naa yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ taakɛ bɔ ni wɔnaa yɛ 1 Mose 6:5-7 lɛ? Beni Nyɔŋmɔ na gbɔmɔ nɔ fɔŋ feemɔ lɛ, “edɔ lɛ yɛ etsui mli. Ni Yehowa kɛɛ: ‘makpata gbɔmɔ ni mibɔ lɛ hiɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.’” Nyɔŋmɔ etsɔ Biblia mli niŋmalɔi ni mumɔ yɔɔ amɛnɔ lɛ anɔ ejaje akɛ ekɛ fɔbuu kojomɔ baaba yinɔ ni sumɔɔɔ amɛhe ni yɔɔ wala mli ŋmɛnɛ lɛ nɔ. Yinɔ nɛɛ miibɛŋkɛ adesa yinɔsane mli oshara kpeteŋkpele ni fe fɛɛ lɛ he.
Naagbee Gbii Lɛ
Kɛ wɔkwɛ wɔbe nɛɛ lɛ, mumɔ naa Biblia mli niŋmalɔ ni ŋma Timoteo wolo ni ji enyɔ lɛ tsɔɔ shihilɛ ni efite ni wɔnaa ŋmɛnɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mli.. Ekɛɔ yɛ yitso 3 kukuji 1 kɛyashi 4 akɛ: “Shi na enɛ ole akɛ naagbee gbii lɛ anɔ lɛ jaramɔ bei baaba. Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ hesuɔlɔi, shikasuɔlɔi, shwalɔi, hewolɔi, musubɔlɔi, fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, mɛi ni he tseee, mɛi ni edɔɔɔ mɔ he, kpaŋmɔ mlikulɔi, oshekuyelɔi, mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa, sɛɛgbɛtsɔɔlɔi, yiwalɔi, henɔwolɔi, mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ.”
Yesu Kristo hu gba yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee gbii lɛ ahe. Ewie yiwalɛ babaoo ni wɔna kɛjɛ Jeŋ Ta I kɛbaa nɛɛ he yɛ egbalɛ lɛ mli, akɛ: “Ejaakɛ maŋ aaate shi awo maŋ ni maŋtsɛyeli hu aaate shi awo maŋtsɛyeli.” (Mateo 24:7) Ewie yɛ mlakwamɔ ni efa babaoo ŋmɛnɛ lɛ kɛ gbeyeishemɔ ni gbɔmɛi baana aha wɔsɛɛ be lɛ hu he. Yesu kɛɛ: “Ni nɔ ni mlakwamɔ baafa hewɔ lɛ, mɛi pii asuɔmɔ lɛ he aaajɔ.” (Mateo 24:12) Ekɛɛ hu akɛ “ni nɔ aaanyɔnyɔɔ gbɔmɛi anɔ yɛ gbeyei kɛ nibii ni baa je lɛŋ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ.”—Luka 21:26.
Wiemɔ “naagbee gbii” lɛ tsɔɔ nakai nɔŋŋ kɛha wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ taakɛ etsɔɔ kɛha yinɔ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ—nakai adesa nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee. Paulo ni ji Biblia ŋmalɔ ni mumɔ yɔɔ enɔ lɛ kɛɔ yɛ 2 Tesalonikabii 1:8, 9 akɛ, Nyɔŋmɔ baatsɔ Yesu Kristo nɔ ekɛ “la lilɛi aaatɔ owele yɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ anɔ. . .mɛi ni aaana nyɔmɔwoo ni ji naanɔ hiɛkpatamɔ kɛaajɛ bɔfo lɛ hiɛ kɛ ehewalɛ lɛ anunyam lɛ he.”
Mɛi ni je Nu Afua lɛ mli lɛ na akɛ abɛɛ yinɔ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Gbɔmɛi lɛ kɛ nibii fɛɛ ni amɛhi shi amɛha lɛ etee. Nakai nɔŋŋ ebaaji yɛ be mli ni ŋwɛi oweletɔɔ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ yinɔ nɛɛ aaaba naagbee lɛ. “Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ, ni kɛ́ okwɛ eshihilɛ he lɛ, ebɛ jɛi.”—Lala 37:10.
Abaanyɛ Aje Mli
Bɔ ni yinɔ ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ kɛ wɔyinɔ nɛɛ je amɛhe yɛ gbɔmɛi lɛ anɔ fɔŋ feemɔ mli kɛ amɛhiɛkpatamɔ mli lɛ ji nɔ ni kɔɔ gbɔmɛi lɛ anɔ fɔŋ feemɔ kɛ amɛhiɛkpatamɔ pɛ he. Taakɛ bɔ ni mɛi komɛi je Nu Afuɔ lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi komɛi baaje ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli. Gbɔmɛi ni je Nu Afua lɛ mli lɛ ji heshibalɔi ni ehiii shi yɛ gbɛ ni nakai gbɔmɛi lɛ tsɔ nɔ amɛhi shi lɛ nɔ. Amɛji gbɔmɛi ni sumɔɔ jalɛ ni boɔ Nyɔŋmɔ toi ni amɛbo ekɔkɔbɔi atoi Akɛɔ wɔ yɛ 1 Mose 6:8, 9 akɛ: “Shi Noa hiɛ ba nyam yɛ Yehowa hiɛ Noa ji jalɔ, ni eye emuu yɛ eyinɔ bii lɛ ateŋ.” Bɔfo Petro wie yɛ lɛ kɛ ehefatalɔi ni je mli lɛ ahe akɛ Nyɔŋmɔ “eŋɔɔɔ blema je lɛ he ekeee lɛ, shi Noa ni ji jalɛ shiɛlɔ lɛ, mɔ ni gbe yi fee mɛi kpaanyɔ lɛ kɛkɛ yi ebaa. Ni ekɛ Nu Afua lɛ ba mɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ aje lɛ nɔ.”—2 Petro 2:5.
Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ adesai babaoo baaje ŋwɛi hiɛkpatamɔ ni baa ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ lɛ mli. Amɛ hu amɛbaafee gbɔmɛi ni he jɔ ni sumɔɔ jalɛ ni boɔ Nyɔŋmɔ famɔi atoi taakɛ Noa ji lɛ. Yɛ be mli ni etsɔ hiɛ egba yɛ mɛi fɔji lɛ ahiɛkpatamɔ he lɛ, Lalatsɛ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—Lala 37: 11; Kpojiemɔ 7:9, 13, 14.
Yesu gba akɛ abaajaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Enɛ ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ abuaa mɛi ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ anaa ahaa yibaamɔ Yesu fee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ ebɛbua lɛ ni kɔɔ gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ amligbalamɔ lɛ mli. Ekɛ abɛbua lɛ ba naagbee akɛ mɛi ni tamɔ abotiai ni jeee jalɔi lɛ “aaatee naanɔ hejaramɔ [hiɛkpatamɔ] mli: shi jalɔi lɛ [ni tamɔ gwantɛŋi lɛ] aaatee naanɔ wala mli.”—Mateo 25:31-46.
Eyɛ mli akɛ Nu Afua lɛ kɛ wɔteŋ ejɛkɛ moŋ, shi eka shi faŋŋ akɛ eji kɔkɔbɔɔ kɛha wɔ ni esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɔ. Nɔ hewɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli ji kɛba “wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ.” (Romabii 15:4) Eji kɔkɔbɔɔ koni wɔkahi shi yɛ awuyeli, bɔlɛnamɔ kɛ heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii ni je lɛ diɔ sɛɛ lɛ anaa ni wɔkafee mɛi ni booo wɔ-Bɔlɔ lɛ toi. Etsakeee. Nyɔŋmɔ kpata yinɔ ni teɔ Nu Afua lɛ hiɛ yɛ amɛ nɔ fɔŋ feemɔ lɛ hewɔ. Ní yiŋtoo nɛɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ ebaakpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ kɛ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo, heloo gbɛfaŋ nibii amli jarayeli, kɛ apasa jamɔ gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ hiɛ.
Bɔni afee ni wɔje nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli lɛ, ehe baahia ni wɔbo kɔkɔbɔɔ ni jɛ blema lɛ toi. Esa akɛ wɔfee mɛi ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ, taakɛ mɛi kpaanyɔ ni je Nu Afua lɛ mli lɛ ji lɛ. Ni bɔni afee ni wɔje mli lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni yɔɔ Zefania 2:3 lɛ toi: “Nyɛtaoa jalɛ sɛɛgbɛ, nyɛtaoa heshibaa sɛɛgbɛ; ekolɛ aaaŋɔnyɛ atee yɛ Yehowa mlifu gbi Iɛ nɔ!”
[[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Taakɛ Noa kɛ eweku lɛ je Nu Afua lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ bo hu obaanyɛ ofata mɛi ni yɔɔ miishɛɛ ni baaje gbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli lɛ ahe