Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • od yitso 8 bf. 71-86
  • Sane Kpakpa Lɛ He Sɔɔlɔi

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Sane Kpakpa Lɛ He Sɔɔlɔi
  • Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • SHIƐLƆI HEI
  • TAOMƆ NII NI ESA AKƐ ASHƐ HE
  • YELIKƐBUAMƆ NI AKƐBAAHÃ GBEKƐBII
  • HENƆJƆƆMƆ KƐ BAPTISIMƆ
  • SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ SHWEREMƆ LƐ HE AMANIƐBƆƆ
  • OSHIƐMƆ LƐ HE AMANIƐBƆƆ
  • ASAFO LƐ SHIƐLƆ HE SAJI FƆM
  • NƆ HEWƆ NI WƆBƆƆ WƆSHIƐMƆ LƐ HE AMANIƐ
  • OKƐ OTII AMAMƆ OHIƐ
  • Mɛi Krokomɛi ni Aaaye Abua Amɛ Koni Amɛja Nyɔŋmɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Kwɛmɔ ni Mlijɔlɛ Yɔɔ Mli he Miihia Yehowa Tooi Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Okɛ Sɔɔmɔ Krɔŋkrɔŋ Aha Shwane kɛ Nyɔɔŋ
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1996
  • Sanebimɔhe
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2013
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii
od yitso 8 bf. 71-86

YITSO 8

Sane Kpakpa Lɛ He Sɔɔlɔi

YEHOWA hã e-Bi Yesu Kristo fee nɔkwɛmɔnɔ ni hi kɛwula shi ehã wɔ koni wɔkase. (1 Pet. 2:21) Kɛ́ mɔ ko batsɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔ lɛ, ebatsɔɔ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome, ni eshiɛɔ sane kpakpa lɛ. Yesu tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔ nɛɛ hãa mɔ he jɔɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni eetɔ nyɛ, ni nyɛtere jatsui ni tsii, ni mahã nyɛhe ajɔ nyɛ. Nyɛwóa mikɔɔŋtso lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi, ejaakɛ mihe jɔ, ni mibaa mihe shi yɛ mitsuiŋ, ni nyɛhe baajɔ nyɛ.” (Mat. 11:28, 29) Mɛi fɛɛ ni ehere Yesu ninefɔ̃ɔ nɛɛ nɔ lɛ ena akɛ shiwoo nɛɛ ji anɔkwale!

2 Yesu ji Nyɔŋmɔ Sɔɔlɔ Nukpa, ni be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsɛ mɛi komɛi koni amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi. (Mat. 9:9; Yoh. 1:43) Etsɔse amɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni etsu amɛ koni amɛyatsu nitsumɔ ni etsuɔ lɛ nɔŋŋ. (Mat. 10:1–11:1; 20:28; Luka 4:43) Sɛɛ mli lɛ, etsu mɛi krokomɛi 70 koni amɛ hu amɛyajaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ. (Luka 10:1, 8-11) Be ni Yesu tsuɔ kaselɔi nɛɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ nyɛ toi lɛ boɔ mi hu toi. Ni mɔ fɛɛ mɔ ni ebuuu nyɛ lɛ ebuuu mi hu. Agbɛnɛ hu, mɔ fɛɛ mɔ ni ebuuu mi lɛ ebuuu mɔ ni tsu mi lɛ hu.” (Luka 10:16) Yesu tsɔ wiemɔi nɛɛ anɔ ehã amɛna akɛ, nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ akɛ kaselɔi lɛ ji nitsumɔ ni he hiaa waa. Amɛji Yesu kɛ Nyɔŋmɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ najiaŋdamɔlɔi! Ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi fɛɛ ni hereɔ Yesu ninefɔ̃ɔ akɛ, ‘Ba obatsɔ misɛɛnyiɛlɔ’ lɛ nɔ lɛ ji Yesu kɛ Nyɔŋmɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ najiaŋdamɔlɔi. (Luka 18:22; 2 Kor. 2:17) Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ ewo mɛi nɛɛ fɛɛ adɛŋ akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ ni amɛfee mɛi Yesu kaselɔi.​—Mat. 24:14; 28:19, 20.

3 Akɛni wɔhere Yesu ninefɔ̃ɔ akɛ wɔbanyiɛ esɛɛ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ‘wɔbale’ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo. (Yoh. 17:3) Aatsɔɔ wɔ Yehowa gbɛi lɛ ahe nii. Yehowa eye ebua wɔ ni wɔtsake wɔjwɛŋmɔ, wɔwo subaŋ hee, ni wɔhã wɔjeŋba kɛ etaomɔ nii ni ja lɛ ekpã gbee. (Rom. 12:1, 2; Efe. 4:22-24; Kol. 3:9, 10) Akɛni wɔhiɛ esɔ enɛ yɛ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ hewɔ lɛ, no etsirɛ wɔ ni wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔhã Yehowa ni wɔkɛ nu mli baptisimɔ efee enɛ he okadi. Be ni abaptisi wɔ lɛ, wɔbatsɔmɔ mɛi ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ amɛnɔ akɛ esɔɔlɔi.

4 Hã ehi ojwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ, esa akɛ okɛ niji ni he bɛ muji ko kɛ tsui ni mli tse asɔmɔ Nyɔŋmɔ. (Lala 24:3, 4; Yes. 52:11; 2 Kor. 6:14–7:1) Hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yesu Kristo mli lɛ ehã wɔná henilee ni he tse. (Heb. 10:19-23, 35, 36; Kpo. 7:9, 10, 14) Bɔfo Paulo wo Kristofoi hewalɛ ni amɛfee nibii fɛɛ kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, bɔ ni afee ni amɛkatɔ̃tɔ mɛi anane. Bɔfo Petro tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ ahã mɛi ni heee yeee lɛ amɔ anɔkwale lɛ mli. (1 Kor. 10:31, 33; 1 Pet. 3:1) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɔ ko koni ebatsɔ mɔ ni sa akɛ sane kpakpa lɛ he sɔɔlɔ?

SHIƐLƆI HEI

5 Kɛ́ okɛ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ bɔi Biblia mli nikasemɔ nɔŋŋ lɛ, wo lɛ hewalɛ ni egba mɛi nɔ ni ekaseɔ lɛ. Ebaanyɛ egba ewekumɛi, enanemɛi, mɛi ni ekɛtsuɔ nii, kɛ mɛi krokomɛi. Enɛ ji gbɛ kome ni he hiaa waa ni obaanyɛ otsɔ nɔ otsɔse mɛi hei koni amɛbatsɔmɔ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi kɛ sane kpakpa lɛ he sɔɔlɔi. (Mat. 9:9; Luka 6:40) Be ni mɔ hee lɛ daa yɛ mumɔŋ ni ehe saa yɛ bɔ ni ayeɔ mɛi odase lɛ mli lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ebaasumɔ ni etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko.

TAOMƆ NII NI ESA AKƐ ASHƐ HE

6 Dani obaafɔ̃ mɔ ko nine ni ebatsu shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ oná nɔmimaa akɛ eshɛɔ taomɔ nii komɛi ahe dã. Kɛ́ mɔ ko bafata wɔhe kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ekɛ no tsɔɔ mɛi fɛɛ akɛ Yehowa Odasefonyo ji lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ efee mɔ ko ni jeŋba kɛ Yehowa taomɔ nii ni ja lɛ kpãa gbee momo, ni ebaanyɛ etsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ.

7 Akɛni okɛ mɔ lɛ kaseɔ Biblia lɛ ni okɛ lɛ susuɔ Biblia mli shishitoo mlai ahe hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, ole shihilɛ mli ni eyɔɔ. Ekolɛ ona akɛ eehi shi yɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ naa. Shi asafoŋ onukpai lɛ baasumɔ ni amɛkɛ nyɛyi enyɔ lɛ agba sane ni kɔɔ nikaselɔ lɛ shihilɛ mli saji komɛi ahe.

8 Onukpai akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ lɛ baahã onukpai enyɔ (amɛteŋ mɔ kome ji sɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ mli nyo) kɛ bo kɛ Biblia mli nikaselɔ lɛ asusu saji nɛɛ ahe. Yɛ asafoi ni onukpai lɛ ayi faaa yɛ mli lɛ amli lɛ, asafoŋ onukpa ko kɛ asafoŋ sɔɔlɔ ko ni sa baanyɛ atsu enɛ he nii. Esa akɛ nyɛmimɛi hii ni abaahala ni amɛtsu enɛ he nii lɛ, atsu he nii oya. Anɔkwa, kɛ́ amɛná amɛle enɛ yɛ asafoŋ kpee shishi lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ bo kɛ nikaselɔ lɛ agba sane kɛ́ akpa kpee lɛ. Esa akɛ akɛ nikaselɔ lɛ agba sane bɔ ni hãŋ etsui afã. Dani abaakpɛlɛ nikaselɔ lɛ nɔ akɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ lɛ, esa akɛ ana akɛ saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji anɔkwale yɛ egbɛfaŋ:

  1. (1) Eheɔ eyeɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma.​—2 Tim. 3:16.

  2. (2) Ele Ŋmalɛ lɛ mli tsɔɔmɔi ni esa akɛ ale klɛŋklɛŋ lɛ ni eheɔ eyeɔ bɔ ni kɛ́ abi lɛ saji lɛ, ebaahã hetoo yɛ gbɛ ni kɛ Biblia lɛ kpãa gbee nɔ shi jeee bɔ ni kɛ amale jamɔŋ tsɔɔmɔi loo lɛ diɛŋtsɛ esusumɔi kpãa gbee.​—Mat. 7:21-23; 2 Tim. 2:15.

  3. (3) Eboɔ Biblia mli famɔ akɛ akɛ Yehowa webii abɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ toi kɛ́ ebaanyɛ.​—Lala 122:1; Heb. 10:24, 25.

  4. (4) Ele nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ gbalafitemɔ, nuu ni kɛ yei enyɔ loo nɔ ni fa fe nakai ehi shi, hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ, kɛ nibii krokomɛi ni kɛ́ mɔ ko fee lɛ ebɔ ajwamaŋ lɛ he, ni eehi shi yɛ naa. Kɛ́ ekɛ mɔ ko ni jeee ewekunyo yɛ tsũ kome mli akɛ ehefatalɔ lɛ, esa akɛ amɛfee mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli yɛ kusum naa loo yɛ nɔ ni amralo lɛ najiaŋdamɔlɔ kwɛ nɔ lɛ naa.​—Mat. 19:9; 1 Kor. 6:9, 10; 1 Tim. 3:2, 12; Heb. 13:4.

  5. (5) Eboɔ Biblia mli famɔ akɛ akatɔ dãa lɛ toi, ni ekɛ tsofai fɛɛ ni amɛkɛ nitsumɔ baanyɛ aka mɔ he loo afite mɔ jwɛŋmɔ lɛ tsuuu nii, ja datrɛfoi eŋmɛ lɛ gbɛ ni ekɛtsu nii kɛtsa ehela ko.​—2 Kor. 7:1; Efe. 5:18; 1 Pet. 4:3, 4.

  6. (6) Ele akɛ ehi jogbaŋŋ akɛ ebaatsi ehe kɛje nanemɛi gbohii ahe.​—1 Kor. 15:33.

  7. (7) Ekɛ amale jamɔ kui fɛɛ ni ekɛbɔɔ lɛ efo tako mli kwraa. Eyaaa amɛkpeei, ni ekɛ ehe wooo amɛnifeemɔi amli loo efĩii nifeemɔi nɛɛ asɛɛ dɔŋŋ.​—2 Kor. 6:14-18; Kpo. 18:4.

  8. (8) Ekɛ ehe wooo pɔlitis kɛ maŋ saji amli yɛ gbɛ ko kwraa nɔ.​—Yoh. 6:15; 15:19; Yak. 1:27.

  9. (9) Ekɛ ehe wooo tai loo majimaji ateŋ béi amli, ni efĩii fã ko sɛɛ.​—Yes. 2:4.

  10. (10) Eesumɔ ni etsɔ Yehowa Odasefonyo lɛɛlɛŋ.​—Lala 110:3.

9 Kɛ́ nɔ ko efeee asafoŋ onukpai lɛ faŋŋ yɛ bɔ ni nikaselɔ lɛ nuɔ he ehãa yɛ saji nɛɛ ekomɛi ahe lɛ he lɛ, esa akɛ amɛbi lɛ, ni ekolɛ amɛkɛ ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ yɛ biɛ lɛ atsu nii ni amɛkɛ lɛ asusu he. Ehe miihia ni enu shishi akɛ, esa akɛ mɛi ni fataa Yehowa Odasefoi ahe kɛtsuɔ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ ajeŋba kɛ Ŋmalɛ mli taomɔ nii nɛɛ akpã gbee. Nɔ ni ebaawie lɛ baaye abua asafoŋ onukpai lɛ ni amɛna kɛji ele nɔ ni akpaa gbɛ kɛjɛɔ edɛŋ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛji eshɛɔ taomɔ nii lɛ ahe bɔ ni sa akɛ ebɔi shiɛmɔyaa.

10 Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ahã nikaselɔ lɛ ale amrɔ nɔŋŋ kɛji esa mɔ ni tsɔɔ shiɛlɔ hee loo esaaa. Bei pii lɛ, amɛbaanyɛ amɛfee enɛ kɛ́ amɛgbe sanegbaa lɛ naa nɔŋŋ. Kɛ́ eshɛɔ taomɔ nii lɛ ahe lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛkɛ miishɛɛ ahere lɛ atuu akɛ shiɛlɔ. (Rom. 15:7) Esa akɛ amɛwo lɛ hewalɛ ni ebɔi shiɛmɔ amrɔ nɔŋŋ ni ebɔ eshiɛmɔ lɛ he amaniɛ kɛ́ nyɔɔŋ lɛ gbo. Asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ agbála mli amɛhã Biblia mli nikaselɔ lɛ akɛ, kɛ́ mɔ ko batsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ, ni ebɔ eshiɛmɔ lɛ he amaniɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, akɛ egbɛ́i kɛ ehe saji woɔ Asafo Lɛ Shiɛlɔ He Saji fɔm nɔ ni akɛwoɔ asafo lɛ faili mli. Shiɛlɔ lɛ he saji ni asafoŋ onukpai lɛ heɔ lɛ yeɔ ebuaa asafo lɛ ni enyɛɔ ekwɛɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, no hãa shiɛlɔ lɛ náa hegbɛ ni ekɛ ehe woɔ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli, ni anyɛɔ ayeɔ abuaa lɛ koni eya nɔ esɔmɔ Nyɔŋmɔ. Asafoŋ onukpai lɛ baakai shiɛlɔ lɛ akɛ, Bɔ Ni Yehowa Odasefoi Feɔ Amɛbuɔ Mɛi Ahe Saji Ni Amɛhiɛ Lɛ Ahe Yɛ Jeŋ Fɛɛ lɛ ni baakudɔ bɔ ni akɛ ehe saji ni ekɛhã lɛ baatsu nii ahã, ni akɛ, agbála enɛ mli yɛ jw.org lɛ nɔ.

11 Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaale shiɛlɔ hee lɛ jogbaŋŋ ni wɔle bɔ ni eyaa ehiɛ ehãa lɛ, no baanyɛ aná enɔ hewalɛ kpakpa. Ebaanyɛ etsirɛ lɛ ni ebɔ eshiɛmɔ lɛ he amaniɛ daa nyɔɔŋ nɔ, ni ebɔ ehe mɔdɛŋ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli fe tsutsu lɛ po.​—Fip. 2:4; Heb. 13:2.

12 Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kpɛ mli akɛ Biblia mli nikaselɔ ko sa mɔ ni kɛ ehe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli nɔŋŋ lɛ, esa akɛ amɛhã lɛ Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii wolo lɛ eko. Kɛ́ ebɔ eshiɛmɔ lɛ he amaniɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, abaatswa adafi kuku atsɔɔ asafo lɛ akɛ, eji shiɛlɔ hee ni abaptisiko lɛ.

YELIKƐBUAMƆ NI AKƐBAAHÃ GBEKƐBII

13 Gbekɛbii hu baanyɛ afee mɛi ni sa akɛ sane kpakpa lɛ shiɛlɔi. Yesu here gbekɛbii atuu ni ejɔɔ amɛ. (Mat. 19:13-15; 21:15, 16) Eyɛ mli akɛ mɛi tuuntu ni sɔ̃ tere amɛ akɛ amɛye amɛbua gbekɛbii ji amɛfɔlɔi moŋ, shi asafoŋbii krokomɛi hu baasumɔ ni amɛye amɛbua gbekɛbii ni tsui tsirɛɔ amɛ akɛ amɛtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko lɛ. Kɛ́ oji fɔlɔ lɛ, ná ole akɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni ofeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baanyɛ awo obii lɛ hewalɛ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ atsu Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Kɛ́ gbekɛ ko ni baa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ tsui tsirɛ lɛ koni ejie ehemɔkɛyeli kpo etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mɛɛ yelikɛbuamɔ lolo abaanyɛ akɛhã lɛ?

14 Ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ fɔlɔ lɛ baana Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ mli nyo ko koni ekɛ lɛ asusu gbekɛ lɛ he kɛji esa mɔ ni tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Onukpai akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ lɛ baahã onukpai enyɔ (amɛteŋ mɔ kome ji sɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ mli nyo) kɛ gbekɛ lɛ kɛ efɔlɔ loo efɔlɔi ni ji Odasefoi loo mɔ ni kwɛɔ lɛ ni ji Odasefonyo lɛ akpe. Kɛ́ gbekɛ lɛ le Ŋmalɛ lɛ mli tsɔɔmɔi ni esa akɛ ale klɛŋklɛŋ lɛ, ni eyɛ faŋŋ akɛ eesumɔ ni etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko lɛ, no tsɔɔ akɛ eeya ehiɛ. Kɛ́ onukpai enyɔ lɛ susu enɛɛmɛi kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nɔ ni akpaa gbɛ kɛjɛɔ mɛi ni edara lɛ adɛŋ lɛ ahe lɛ, amɛbaakpɛ mli kɛji esa akɛ akpɛlɛ gbekɛ lɛ nɔ akɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ loo esaaa. (Luka 6:45; Rom. 10:10) Kɛ́ onukpai lɛ kɛ gbekɛ ko kpe lɛ, esaaa akɛ amɛkɛ lɛ susuɔ saji komɛi ni kɔɔɔ gbekɛ lɛ he ni bei pii lɛ akɛ mɔ ko ni eda lɛ susuɔ he lɛ ahe.

15 Yɛ shitamɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ajie eyi yɛ ehiɛ ni eyaa lɛ he ni amɛwo lɛ hewalɛ ni ebɔ mɔdɛŋ kɛshɛ baptisimɔ he. Akɛni gbekɛ lɛ fɔlɔi lɛ hu ebɔ mɔdɛŋ waa amɛdu anɔkwale lɛ amɛwo emli hewɔ lɛ, amɛ hu amɛsa yijiemɔ. Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ agbala fɔlɔi lɛ ajwɛŋmɔ kɛya sane ni ji “Nɔ Ko Ni Esa Akɛ Fɔlɔi Ni Ji Kristofoi Lɛ Akadi” lɛ ni yɔɔ baafa 179-181 lɛ nɔ, ni amɛkɛye amɛbua fɔlɔi lɛ ni amɛya nɔ amɛye amɛbua gbekɛ lɛ.

HENƆJƆƆMƆ KƐ BAPTISIMƆ

16 Kɛ́ oohi shi yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ anaa ni ootsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko lɛ, belɛ ole Yehowa ni osumɔɔ lɛ. Nɔ ni eshwɛ agbɛnɛ ji ni obaawaje okɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ. Te obaafee tɛŋŋ ofee enɛ? Esa akɛ ojɔɔ owala nɔ ohã lɛ ni okɛ nu mli baptisimɔ afee enɛ he okadi.​—Mat. 28:19, 20.

17 Kɛ́ mɔ ko jɔɔ ehe nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ ekɛ ehe ehã akɛ ebaatsu yiŋtoo ko ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ he nii. Kɛ́ mɔ ko sɔle ehã Nyɔŋmɔ ni ewo lɛ shi akɛ ebaasɔmɔ lɛ ewala gbii abɔ fɛɛ ni enyiɛ yɛ egbɛi lɛ anɔ lɛ, belɛ ejɔɔ ehe nɔ ehã Nyɔŋmɔ. No tsɔɔ akɛ ebaajá Nyɔŋmɔ pɛ kɛya naanɔ. (5 Mo. 5:9) Eji bo kɛ Nyɔŋmɔ pɛ teŋ sane. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ afee nakai ahã bo.

18 Shi kɛɛmɔ ni obaakɛɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli akɛ oosumɔ ni ebu bo efata etsuji lɛ ahe lɛ pɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ mɛi krokomɛi ana akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã Nyɔŋmɔ. Kɛ́ ohã abaptisi bo yɛ nu mli, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, no baahã ana akɛ ojɔɔ ohe nɔ. (1 Pet. 2:21; 3:21) Kɛ́ okpɛ mli akɛ obaasɔmɔ Yehowa ni oosumɔ ni abaptisi bo lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Esa akɛ ohã onukpai akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ lɛ ale enɛ. Ebaahã asafoŋ onukpai srɔtoi kɛ bo akpe kɛkwɛ akɛ oshɛɔ taomɔ nii kɛhã baptisimɔ lɛ he lo. Kɛ́ ootao ole enɛ he saji krokomɛi lɛ, ofainɛ kanemɔ sane ni yitso ji, “Nɔ Ko Ni Esa Akɛ Shiɛlɔ Ni Abaptisiko Lɛ Lɛ Akadi,” ni yɔɔ wolo nɛɛ baafa 182-184 lɛ, kɛ “Sanebimɔi Kɛhã Mɛi Ni Miitao Ni Abaptisi Amɛ” lɛ ni yɔɔ baafa 185-207 lɛ.

SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ SHWEREMƆ LƐ HE AMANIƐBƆƆ

19 Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, bɔ ni anɔkwa jamɔ shwereɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ he amaniɛbɔi woɔ Yehowa webii lɛ hewalɛ. Kɛjɛ be ni Yesu Kristo kɛɛ ekaselɔi lɛ klɛŋklɛŋ kwraa akɛ abaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ kɛbaa nɛɛ, anɔkwa Kristofoi shweɔ waa akɛ amɛle bɔ ni abaafee atsu enɛ he nii.​—Mat. 28:19, 20; Mar. 13:10; Bɔf. 1:8.

20 Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ blema lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛbaabo amaniɛbɔi ni tsɔɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereɔ ehãa lɛ toi. (Mar. 6:30) Abɔ amaniɛ yɛ Bɔfoi awolo lɛ mli akɛ be ni afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie kaselɔi lɛ anɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ, kaselɔi aaafee 120 yɔɔ jɛmɛ. Etsɛɛɛ ni kaselɔi lɛ ayibɔ lɛ tee hiɛ kɛyashɛ aaafee 3,000, ni sɛɛ mli lɛ, etee hiɛ ekoŋŋ kɛyashɛ aaafee 5,000. Abɔ amaniɛ akɛ “Yehowa kɛ mɛi ni aahere amɛyiwala lɛ fataa amɛhe daa gbi,” ni akɛ, “osɔfoi lɛ ateŋ mɛi babaoo bɔi hemɔkɛyeli lɛ nɔkpɛlɛmɔ.” (Bɔf. 1:15; 2:5-11, 41, 47; 4:4; 6:7) Amaniɛbɔi ni kɔɔ shweremɔi nɛɛ ahe lɛ wo kaselɔi lɛ hewalɛ waa! Ekã shi faŋŋ akɛ, amaniɛbɔi ni hãa mɔ mii shɛɔ ehe waa nɛɛ tsirɛ amɛ koni amɛkɛ ekãa atsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ yɛ amɛyi ni Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ hãa awaa waa lɛ fɛɛ sɛɛ!

21 Aaafee afi 60-61 Ŋ.B. lɛ, Paulo bɔ amaniɛ yɛ wolo ni ekɛmaje Kolosebii lɛ mli akɛ “sane kpakpa lɛ miiwo yibii ni eeshwere yɛ je lɛ mli fɛɛ,” ni akɛ, ashiɛ sane kpakpa lɛ “yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ fɛɛ ateŋ.” (Kol. 1:5, 6, 23) Blema Kristofoi lɛ bo Wiemɔ lɛ toi, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ waje amɛ ni amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ waa dani akpãtã Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. Ekã shi faŋŋ akɛ, amaniɛbɔi ni kɔɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereɔ lɛ he lɛ wo Kristofoi anɔkwafoi nɛɛ hewalɛ waa!

Ani ooye oobua ni atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛmɔ shi dani naagbee lɛ aba?

22 Nakai nɔŋŋ, ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa asafo lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni eŋmala nitsumɔ ni atsuɔ kɛwoɔ Mateo 24:14 lɛ obɔ lɛ he saji eshwie shi. Nakai ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase, ni no sɛɛ lɛ naagbee lɛ baaba.” Akɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ, ebiɔ ni wɔkɛ oyaiyeli atsu nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akwɛ ni etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛmɔ shi dani naagbee lɛ aba. Yehowa baakwɛ ni atsu nitsumɔ nɛɛ agbe naa, ni kɛ́ wɔná nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ, Yehowa baakpɛlɛ wɔnɔ.​—Eze. 3:18-21.

OSHIƐMƆ LƐ HE AMANIƐBƆƆ

23 Mɛni tuuntu he amaniɛ esa akɛ wɔbɔ? Shiɛmɔ He Amaniɛbɔɔ wolo lɛ ni asafo lɛ efee lɛ tsɔɔ wɔ nibii ni esa akɛ wɔbɔ he amaniɛ. Shi saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abua.

24 Yɛ amaniɛbɔɔ wolo lɛ fã ni ji “Nibii Ni Mikɛhã (Nɔ Ni Aprinti Kɛ Ilɛtrɔnik Nɔ)” lɛ masɛi lɛ, ŋmaa woji loo vidioi abɔ ni okɛhã mɛi ni ejɔko amɛhe nɔ ni abaptisiko amɛ akɛ Odasefoi lɛ yɛ jɛmɛ, kɛ́ woji lɛ kɛ vidioi lɛ diɛŋtsɛ okɛhã amɛ jio, amɛhe link okɛmaje amɛ jio, otsɔ gbɛ kroko nɔ okɛsɛndi amɛ jio. Yɛ fã ni ji “Shii Abɔ Ni Mijie Vidio” lɛ masɛi lɛ, ŋmaa shii abɔ ni ojie asafo lɛ vidioi lɛ eko otsɔɔ mɛi lɛ yɛ jɛmɛ.

25 Kɛ́ otee mɔ ko ni ejɔko ehe nɔ ni abaptisiko lɛ akɛ Odasefonyo lɛ ŋɔɔ kɛ yiŋtoo akɛ, oyaakanya miishɛɛ ni ejie lɛ kpo tsutsu lɛ, ŋmaa shii abɔ ni otee eŋɔɔ lɛ yɛ fã ni ji “Sɛɛkuukɛsaramɔi” lɛ masɛi. Yɛ saramɔ ni obaayasara mɔ ko ni okɛ lɛ egba sane pɛŋ lɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ oŋma mɔ lɛ wolo, otswa lɛ tɛlifoŋ, osɛndi lɛ tɛs mɛseji loo e-mail, ohã lɛ wolo, loo oyashi wolo ohã lɛ lɛ, obaanyɛ obu no hu akɛ sɛɛkuukɛsaramɔ. Be fɛɛ be ni obaafee shĩa Biblia mli nikasemɔ ko lɛ, obaanyɛ obu no hu akɛ sɛɛkuukɛsaramɔ. Otsi fɛɛ otsi lɛ, kɛ́ fɔlɔ ko nyiɛ eweku lɛ hiɛ kɛfee weku jamɔ be ni ebi ni abaptisiko lɛ lɛ ta mli lɛ, ebaanyɛ ebɔ he amaniɛ akɛ sɛɛkuukɛsaramɔ kome.

26 Kɛ́ okɛ mɔ ko fee Biblia mli nikasemɔ daa otsi po lɛ, kɛ́ nyɔɔŋ lɛ gbo lɛ, obaabɔ he amaniɛ akɛ Biblia mli nikasemɔ kome pɛ. No hewɔ lɛ, yɛ nyɔɔŋ lɛ naagbee lɛ, esa akɛ shiɛlɔi atsɔɔ mɛi abɔ ni amɛkɛfee Biblia mli nikasemɔ yɛ nyɔɔŋ lɛ mli. Abaanyɛ abɔ Biblia lɛ ni akɛ mɛi ni ejɔko amɛhe nɔ ni abaptisiko amɛ akɛ Odasefoi lɛ kaseɔ lɛ he amaniɛ akɛ Biblia mli nikasemɔi. Kɛ́ sɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ mli nyo ko bi ni okɛ nyɛmi ko ni ekpa shiɛmɔyaa lɛ akase nii, loo okɛ nyɛmi ko ni abaptisi lɛ ehee ni ekaseko Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ egbeko naa lɛ akase nii lɛ, obaanyɛ obu no hu akɛ Biblia mli nikasemɔ.

27 Ehe miihia ni obɔ “Ŋmɛlɛtswai” ahe amaniɛ ni ja. “Ŋmɛlɛtswai” lɛ ji be ni oye kɛtsu nii yɛ shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, okɛfee sɛɛkuukɛsaramɔi kɛ Biblia mli nikasemɔi, loo okɛye mɛi ni abaptisiko amɛ akɛ Odasefoi lɛ odase be ni onyiɛ shiɛmɔ nɔ aloo be ni onyiɛɛɛ shiɛmɔ nɔ. Kɛ́ shiɛlɔi enyɔ tee shiɛmɔ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ baabɔ be ni amɛkɛshiɛ lɛ he amaniɛ, shi amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabɔ sɛɛkuukɛsaramɔi loo Biblia mli nikasemɔi ni lɛ diɛŋtsɛ efee lɛ he amaniɛ. Kɛ́ fɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ tsɔɔ amɛbii lɛ anii be ni amɛfeɔ gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ baabɔ nɔ ni faaa fe ŋmɛlɛtswaa komekome he amaniɛ daa otsi. Nyɛmimɛi hii baanyɛ abɔ be ni amɛkɛhãa maŋshiɛmɔ lɛ he amaniɛ. Mɔ ni tsɔɔ wiemɔ shishi ehãa mɔ ko ni miihã maŋshiɛmɔ lɛ hu baanyɛ abɔ be lɛ he amaniɛ. Nibii komɛi yɛ ni he hiaa ni wɔfeɔ shi esaaa akɛ wɔbɔɔ be ni wɔkɛfeɔ lɛ he amaniɛ; nibii lɛ ekomɛi ji wɔhe ni wɔsaa kɛhã shiɛmɔ, kpeei kɛhã shiɛmɔyaa ni wɔyaa, nibii ni wɔfeɔ wɔhãa mɛi be ni wɔnyiɛ shiɛmɔ nɔ, kɛ nibii krokomɛi.

28 Esa akɛ shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ ajɛ lɛ diɛŋtsɛ ehenilee ni Biblia lɛ etsɔse lɛ mli ekpɛ yiŋ jogbaŋŋ yɛ be ni ebɔɔ he amaniɛ akɛ ekɛye odase lɛ he. Shiɛlɔi komɛi shiɛɔ yɛ shikpɔŋkukuji ni mɛi fa waa yɛ mli, ni mɛi krokomɛi hu shiɛɔ yɛ shikpɔŋkukuji ni mɛi faaa tsɔ yɛ mli ni biɔ nyiɛmɔ kakadaŋŋ dani nine ashɛ mɛi anɔ. Shikpɔŋkuku fɛɛ shikpɔŋkuku kɛ shihilɛ ni yɔɔ mli, ni esoro bɔ ni shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ buɔ eshiɛmɔ be he akɔntaa lɛ ehãa. Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kɛ ehenilee fĩii asafoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ anɔ yɛ bɔ ni esa akɛ amɛbɔ be ni amɛyeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he amaniɛ amɛhã, asaŋ ekɛwoko mɔ ko dɛŋ akɛ ekpɛ yiŋ ehã mɛi yɛ sane nɛɛ he.​—Mat. 6:1; 7:1; 1 Tim. 1:5.

29 Esa akɛ abu be abɔ ni ayeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ yɛ ŋmɛlɛtswai anaa. Shi kɛ́ shiɛlɔ ko egbɔ, enyɛɛɛ enyiɛ, eyɛ he ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ, loo yɛ yiŋtoo kroko ni tamɔ nakai lɛ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ etsu babaoo lɛ, anyɛɛɛ enɔ doo akɛ ebɔ be ni ekɛshiɛɔ lɛ he amaniɛ yɛ ŋmɛlɛtswai anaa. Shiɛlɔ ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baanyɛ ekɛ minitii 15, 30, loo 45 ahã. Kɛ́ eye odase minitii 15 pɛ po yɛ nyɔɔŋ ko mli lɛ, esa akɛ ebɔ he amaniɛ. Abaabu lɛ akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ni shiɛɔ daa nyɔɔŋ nɔ. Shiɛlɔ ko ni nyɛɛɛ atsu babaoo, akɛni ekolɛ eka tsũ mli nyɔɔŋ kome loo nɔ yɛ hela ko ni naa wa loo pilamɔ ko ni epila waa lɛ hewɔ lɛ baanyɛ abɔ eshiɛmɔ lɛ he amaniɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Ato gbɛjianɔ nɛɛ ahã shiɛlɔi ni yajeɔ shihilɛi ni atsi tã kɛtsɔ hiɛ lɛ amli lɛ pɛ. Sɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ ni baakpɛ mli kɛji shiɛlɔ ko sa mɔ ni bɔɔ eshiɛmɔ he amaniɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ.

ASAFO LƐ SHIƐLƆ HE SAJI FƆM

30 Akɛ shiɛmɔ he amaniɛbɔɔ ni shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ kɛhãa daa nyɔɔŋ nɔ lɛ woɔ Asafo Lɛ Shiɛlɔ He Saji fɔm lɛ nɔ. Fɔm nɛɛ jeee shiɛlɔ lɛ nɔ; asafo mli ni eyɔɔ lɛ nɔ ni. Kɛ́ oto oyiŋ akɛ obaafã kɛya asafo kroko mli lɛ, esa akɛ owó osafoŋ onukpai lɛ atoi nɔ. Woloŋmalɔ lɛ baakwɛ ni asafo ni oyaa mli lɛ nine ashɛ Asafo Lɛ Shiɛlɔ He Saji fɔm ni oshiɛmɔ he amaniɛbɔɔ lɛ yɔɔ nɔ lɛ nɔ. Enɛ baahã onukpai ni yɔɔ osafo hee lɛ mli lɛ anyɛ ahere bo jogbaŋŋ ni amɛkɛ mumɔŋ yelikɛbuamɔ ni sa lɛ ahã bo. Kɛ́ ofã kɛtee he ko ni obaaye nɔ ni shɛɛɛ nyɔji etɛ yɛ jɛmɛ lɛ, ofainɛ yaa nɔ okɛ oshiɛmɔ he amaniɛbɔɔ lɛ amaje asafo mli ni ojɛ lɛ.

NƆ HEWƆ NI WƆBƆƆ WƆSHIƐMƆ LƐ HE AMANIƐ

31 Ani bei komɛi lɛ ohiɛ kpaa nɔ akɛ okɛ oshiɛmɔ lɛ he amaniɛbɔɔ lɛ baahã? Ekã shi faŋŋ akɛ, ehe miihia ni akai wɔ fɛɛ be kɛ beiaŋ. Shi kɛ́ wɔná su kpakpa yɛ shiɛmɔ lɛ he amaniɛbɔɔ lɛ he, ni wɔnu nɔ hewɔ ni wɔbɔɔ he amaniɛ lɛ shishi lɛ, ekolɛ ewaŋ tsɔ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaabɔ wɔshiɛmɔ lɛ he amaniɛ.

32 Mɛi komɛi biɔ akɛ: “Akɛni Yehowa le nɔ ni mitsuɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ mabɔ he amaniɛ mahã asafo lɛ?” Anɔkwa, Yehowa le nɔ ni wɔtsuɔ lɛ, ni ele kɛji wɔsusuma muu fɛɛ mli wɔjɛɔ wɔfeɔ nakai loo nɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsu lɛɛlɛŋ lɛ mli fioo kɛkɛ wɔtsuɔ. Shi kaimɔ akɛ, Yehowa ŋmala gbii abɔ ni Noa ye yɛ adeka lɛ mli kɛ afii abɔ ni Israelbii lɛ kɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ eshwie shi. Nyɔŋmɔ bɔ mɛi abɔ ni ye anɔkwa lɛ kɛ mɛi abɔ ni gbo toi lɛ he amaniɛ. Eŋmala Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ anɔ kunim ni aye fiofio kɛ nibii ni Israel kojolɔi anɔkwafoi lɛ fee lɛ eshwie shi. Anɔkwa, eŋmala nibii ni etsuji lɛ fee lɛ he saji babaoo eshwie shi. Ekɛ mumɔ tsirɛ mɛi ni amɛŋmala saji nɛɛ amɛshwie shi koni efee faŋŋ kɛhã wɔ akɛ esumɔɔ ni aŋmala nibii ahe saji ni ja ashwie shi.

33 Nibii ni tee nɔ yɛ blema ni abɔ he amaniɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa webii lɛ bɔɔ nibii ahe amaniɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ ni amɛŋmalaa saji ni ja amɛshwieɔ shi. Yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, kɛ́ atsĩii yibɔi pɔtɛi komɛi atã lɛ, anyɛŋ abɔ nɔ ni ba lɛ he amaniɛ jogbaŋŋ. Susumɔ nɔkwɛmɔnii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ: 1 Mose 46:27; 2 Mose 12:37; Kojolɔi 7:7; 2 Maŋtsɛmɛi 19:35; 2 Kronika 14:9-13; Yohane 6:10; 21:11; Bɔfoi 2:41; 19:19.

34 Ekã shi faŋŋ akɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ wɔbɔɔ he amaniɛ, shi nɔ ni wɔbɔɔ he amaniɛ lɛ yeɔ ebuaa Yehowa asafo lɛ ni enyɛɔ etsuɔ saji komɛi ahe nii. Be ni bɔfoi lɛ yashiɛ amɛba lɛ, amɛgba Yesu “nibii ni amɛyafee kɛ nibii ni amɛyatsɔɔ lɛ fɛɛ.” (Mar. 6:30) Bei komɛi lɛ, wɔshiɛmɔ lɛ he amaniɛbɔɔ lɛ hãa anaa wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli fãi pɔtɛi komɛi ni esa akɛ agbala jwɛŋmɔ kɛya nɔ. Amaniɛbɔɔ lɛ baatsɔɔ akɛ aná shweremɔ yɛ nifeemɔi komɛi amli, shi anáaa shweremɔ yɛ nibii krokomɛi tamɔ mɛi abɔ ni shiɛɔ lɛ ayibɔ lɛ gbɛfaŋ. Eeenyɛ efee akɛ, esa akɛ awo shiɛlɔi lɛ hewalɛ loo esa akɛ atsu naagbai komɛi ahe nii. Asafoŋ onukpai lɛ baakadi amaniɛbɔɔ nɛɛ, ni amɛbaabɔ mɔdɛŋ koni amɛjaje shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni ekolɛ eetsi aŋkroaŋkroi ahiɛyaa naa loo asafo muu lɛ fɛɛ shweremɔ naa lɛ.

35 Amaniɛbɔi lɛ hu yeɔ ebuaa asafo lɛ ni enaa hei ni ebaabi ni aná shiɛlɔi babaoo yɛ. Mɛɛ shikpɔŋkukuji woɔ yibii waa? Nɛgbɛ anáa shweremɔ fioo pɛ yɛ? Mɛɛ woji loo vidioi ebaabi ni afee koni akɛye abua mɛi ni amɛkase anɔkwale lɛ? Amaniɛbɔi lɛ hãa asafo lɛ naa woji abɔ ni he baahia kɛhã shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ je lɛŋ hei srɔtoi koni amɛtsɔ hiɛ amɛtsu hiamɔ nii nɛɛ he nii.

36 Yɛ wɔteŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, amaniɛbɔi lɛ woɔ wɔ hewalɛ. Kɛ́ wɔnu bɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ shiɛɔ sane kpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, ani wɔnáaa miishɛɛ? Amaniɛbɔi ni kɔɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereɔ lɛ he lɛ hãa wɔnaa bɔ ni Yehowa asafo muu lɛ fɛɛ etee hiɛ ehã lɛ jogbaŋŋ. Nibii ni shiɛlɔi efee ni abɔɔ he amaniɛ lɛ taa wɔtsuiŋ ni ehãa wɔnáa ekãa ni ekanyaa wɔ koni wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ. (Bɔf. 15:3) Ehe miihia waa ni wɔbɔ wɔshiɛmɔ lɛ he amaniɛ daa nyɔɔŋ nɔ, ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsusuɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahe. Wɔshiɛmɔ lɛ he amaniɛbɔɔ lɛ ni wɔkɛbaahã lɛ jeee nitsumɔ kpele ko, shi nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔfĩɔ gbɛjianɔ ni Yehowa asafo lɛ eto lɛ sɛɛ.​—Luka 16:10; Heb. 13:17.

OKƐ OTII AMAMƆ OHIƐ

37 Esaaa akɛ wɔkɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ toɔ mɛi krokomɛi anɔ he. (Gal. 5:26; 6:4) Esoro mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ wɔkɛ otii ni wɔbaanyɛ wɔshɛ he mamɔ wɔhiɛ koni wɔkɛna bɔ ni wɔyaa wɔhiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa. Kɛ́ wɔshɛ otii nɛɛ ahe lɛ, ebaanyɛ ehã wɔtsui anyɔ wɔmli akɛ wɔ hu wɔnyɛ wɔtsu nɔ ko.

38 Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa miibua mɛi ni ebaabu amɛhe kɛfo “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” anaa oyayaayai. Yesaia gbalɛ lɛ miiba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli, akɛ: “Mɔ bibioo lɛ baatsɔ mɛi akpe ni mɔ fioo lɛ baatsɔ maŋ ni he wa. Kɛ́ eshɛ ebe lɛ, mi, Yehowa, mafee lɛ oya.” (Kpo. 7:9, 14; Yes. 60:22) Mɛɛ hegbɛ kpele po wɔná nɛkɛ akɛ wɔji sane kpakpa lɛ he sɔɔlɔi yɛ naagbee gbii ni sa kadimɔ waa nɛɛ amli!​—Mat. 24:14.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje