Mankind’s Search for God Wolo Iɛ Kɛhamɔ
1 Yɛ be mli ni wɔshiɛɔ yɛ shia kɛ shia kɛ trukaa lɛ, bei komɛi lɛ wɔkɛ mɛi komɛi kpeɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛbɛ Kristojamɔ mli. Kɛji amɛjamɔ lɛ he nilee bibioo ko pɛ wɔyɔɔ lɛ, no lɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔye amɛ odase ni mɔɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Agbɛnɛ akɛni wɔna wolo hee ni ji Mankind’s Search for God lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna sanesɛɛkɔmɔ yɛ je lɛŋ jamɔi wuji lɛ ahe koni wɔnyɛ wɔnu nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahemɔkɛyelii ashishi jogbaŋŋ. Wɔbaanyɛ wɔna dɛŋdade ni wɔkɛaaye wɔbua mɛi babaoo bɔ ni wɔɔnyɛ koni amɛje “Abonsam tsɔne lɛ mli.”—2 Tim. 2:24-26; Tito 3:2.
2 Yɛ be mli ni wɔtsuɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, mɛi komɛi baajie amɛhe kpo akɛ Muslimbii, Yudafoi, Hindubii, Sikhbii, Budhabii, aloo akɛ amɛfata jamɔi wuji lɛ ateŋ eko he. Wɔbaanyɛ wɔkɛ mlihilɛ akpɛlɛ anɔkwale nɛɛ nɔ ni ekolɛ wɔkɛɛ: “Eyɛ miishɛɛ waa akɛ wɔkɛ gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi pii amli kpeɔ. Adesai etsɔ gbɛi sɔrɔtoi anɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni amɛtaoɔ lɛ mli. [Yɛ biɛ lɛ, abaanyɛ akɛ ŋmalɛ(i) ni yɔɔ Saneyitso Kɛha Sanegbaa le mli lɛ atsu nii, yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji lɛ naa.] Shi ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ etɔɔ kaa akɛ gbɔmɛi kɛɔ akɛ amɛyɛ amɛfɔlɔi ajamɔ mli, moŋ fe ni amɛ diɛŋtsɛ amɛaatao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ? Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, afɔ amɛ awo jamɔ ko mli. No ji oti ni awieɔ he yɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ mli yɛ Mankind’s Search for God wolo nɛɛ mli lɛ. [Gbelemɔ baafa 8, kuku 12.] Jamɔi krokomɛi ahe saji babaoo ni wɔɔle lɛ baafee miishɛɛ babaoo diɛŋtsɛ. Nɛkɛ wolo nɛɛ tsɔɔ je lɛŋ jamɔi wuji lɛ ashishijee, amɛnifeemɔi kɛ amɛtsɔɔmɔi amli jogbaŋŋ.” No sɛɛ lɛ gbelemɔ ebaafai lɛ amli ni okɛ mfonirii komɛi ni wieɔ jamɔ ni shiatsɛ lɛ yɔɔ mli lɛ he lɛ atsɔɔ lɛ. Gbalamɔ mli kuku otsɔɔ lɛ akɛ oji nitsulɔ ni kɛ ehe eha, ni akɛ aŋma nɛkɛ wolo nɛɛ akɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ koni akɛye abua gbɔmɛi anɔkwafoi lɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni ataoɔ lɛ mli lɛ fa. Kɛji mɔ lɛ kɛ anɔkwayeli jie miishɛɛ kpo yɛ he lɛ, wo lɛ hewalɛ ni ekpɛlɛ nɔ, ni ekane wolo lɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oto gbɛjianɔ ni oku osɛɛ oya eŋɔɔ.
3 Gbɛ kroko hu ji ni ogbele kɛya yitso ni wieɔ shiatsɛ lɛ diɛŋtsɛ jamɔ he lɛ nɔ pɔtɛɛ. Eka shi faŋŋ akɛ India shikpɔŋ he mfoniri ni anaa yɛ baafa 123 kɛ mfonirii krokomɛi ni yɔɔ baafai 96 kɛ 117 lɛ baagbala Hindunyo jwɛŋmɔ waa diɛŋtsɛ. Kɛ eyɛ mli aahu lɛ ekolɛ wɔkɛ Sikhnyo ko baakpe ni efi amɛyifii nii lɛ eko. Baafai 100-101 wieɔ nakai hemɔkɛyeli lɛ he kuku.
4 Budhabii ni miitao nilee babaoo lɛ baanyɛ ana yitso 6 kɛ ehe mfonirii ni yɔɔ baafai 141 kɛ 157 lɛ ahe miishɛɛ. Gbɔmɛi ni jɛ China lɛ baanya yitso 7 ni wieɔ Tao jamɔ kɛ Konfusio jamɔ he lɛ he waa diɛŋtsɛ. Mfonirii ni yɔɔ baafai 171 kɛ 173 lɛ baanyɛ atee miishɛɛ shi yɛ wolo Iɛ he. Akɛni Japanbii pii kɛɔ akɛ amɛyɛ Buddha jamɔ kɛ Shinto jamɔ lɛ mli hewɔ lɛ. amɛbaana mfonirii ni yɔɔ baafai 190 kɛ 195 ni wieɔ yitso ni ji “Shinto—Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Japan Taoɔ” lɛ he lɛ he miishɛɛ waa.
5 Kɛ wɔkɛ mɛi ni yɔɔ Yuda jamɔ mli lɛ kpe yɛ shikpɔŋkuku ko mli lɛ, yitso 9, ni ji “Yuda Jamɔ—Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ Taomɔ Kɛtsɔ Ŋmalɛi kɛ Blema Saji Anɔ” lɛ baanyɛ atee amɛmiishɛɛ shi. Yɛ be babaoo mli lɛ amɛnyaa nikasemɔ he, ni no hewɔ lɛ mɛi babaoo baana wolo muu lɛ fɛɛ he miishɛɛ. Wɔkɛ mɛi ni heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee kɛ mɛi ni kɛɔ akɛ anyɛŋ ale akɛ eyɛ lɛ hu kpeɔ, ni amɛteŋ mɛi ni ji anɔkwafoi lɛ baana yitso 14, ni ji “Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Hemɔkɛyeli ni Abɛ-Ani Esa Akɛ Taomɔ lɛ Aya Nɔ?,” lɛ he miishɛɛ. Anaa naataomɔi ni mɛi ni wieɔ akɛ esa akɛ ahe Nyɔŋmɔ nɔ aye lɛ kɛhaa lɛ kɛjɛɔ baafa 334 kɛyaa.
6 Yɛ shikpɔŋkukuji komɛi amli lɛ, wɔkɛ mɛi ni yɔɔ Muslim jamɔ lɛ mli lɛ kpeɔ. Yitso 12, “Islam—Gbɛ ni Akɛyaa Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ Kɛtsɔ Heshibaa Nɔ” lɛ baatee Muslimbii pii amiishɛɛ shi. Yitso bibioo ni ji “Nyɔŋmɔ nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ, Jeee Yesu,” ni yɔɔ baafa 295 lɛ baaye abua Muslimbii ni amɛna sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ Kristendom tsɔɔmɔi lɛ kɛ anɔkwa Kristofoi anɔ lɛ teŋ. Enɛ baanyɛ aha ana gbeekpamɔ yɛ oti ko he bɔni afee ni egbele amɛjwɛŋmɔ kɛha enɛ kɛ saji krokomɛi ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sanegbaa. Ebaafee Muslimnyo naakpɛɛ ni ebaaŋɔɔ enaa hu akɛ ebaana Mecca kɛ Ka‘bah lɛ he mfonirii ni ato naa yɛ baafa 289 lɛ kɛ wiemɔi ni atsɛ kɛjɛ Qur’ãn lɛ mli yɛ baafa 288 kɛ hei krokomɛi lɛ.
7 Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ akɛ eyɛ Kristendom jamɔi lɛ eko mli lɛ baana yitso 10 he miishɛɛ. Baafa 236 biɔ sane nɛɛ akɛ “Yesu—Mɛni Ekɛtsɔɔ Mɔ ni Eji?” Baafai 243 kɛ 251 feɔ naakpɛɛ nibii ni Yesu fee lɛ enyɔ ahe mfoniri. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu na Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ hu? Mfoniri ni yɔɔ baafa 253 lɛ haa nakai sanebimɔ lɛ hetoo.
8 Eka shi faŋŋ akɛ, bɔni afee ni wɔtsake wɔshiɛmɔ lɛ mli wɔha mɔ fɛɛ mɛ lɛ, ehe miihia ni wɔle wolo lɛ mli saji n wɔle bɔ ni ato yitsei lɛ kɛ mfonirii lɛ anaa aha lɛ jogbaŋŋ. (Kɛha ŋaawoo babaoo lɛ kwɛmɔ Reasoning From the Scriptures baafai 21-4.) Kɛ wɔfee nakai lɛ no lɛ wɔɔnyɛ wɔdu anɔkwale dumɔwui lɛ kɛtsɔ nɛkɛ wolo hee nɛɛ kɛha mɔ yɛ ŋaa mli lɛ nɔ. (1 Kor. 9:19-23 Kol. 4:5, 6) Akɛni afɔɔ Biblia lɛ mli wiemɔi asɛɛ tsɛmɔ ni akɛtoɔ nii ahe yɛ wolo lɛ mli fɛɛ hewɔ lɛ, yiŋtoo kpakpa yɛ ni aaadamɔ nɔ aje Biblia mli nikasemɔ shishi. Sane kroko ni baaje kpo yi sɛɛ mli lɛ baatsɔɔ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔ fee sɛɛsaramɔ bɔni afee ni wɔkɛ gbɔmɛi ni hiɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi lɛ aje nikasemɔ shishi.