Keristen Taudia Ginigunadia bona Tanobada
LAGANI 2,000 bamona gunanai, gau namo hereana ta ia vara. Dirava ese ena Natuna vara edeana be guba amo ia siaia, lagani haida lalodiai taunimanima bogaragidiai do ia noho totona. Taunimanima ese edena bamona idia kara henia? Aposetolo Ioane ia gwau: “Tanobada be ia diba lasi [Iesu]. Iena tano korikori [Israel] dekenai ia mai, to iena bese taudia ese idia abia dae lasi ia.”—Ioane 1:10, 11.
Badina be dahaka tanobada ese Iesu ia abia dae lasi? Iesu ese badina ta ia gwauraia, ia gwau: “Tanobada be . . . lau dekenai be ia badu henia, badina be tanobada ena kara lau ese lau hedinaraia vadaeni ia be dika.” (Ioane 7:7) Gabeai, unai tanobada—Iuda ena tomadiho gunalaia taudia haida, Edom pavapavana ta, bona Roma ena politikol tauna ta—ese Iesu hamasea dalana idia karaia. (Luka 22:66–23:25; Kara 3:14, 15; 4:24-28) Tanobada ese Iesu murinai idia raka taudia ia abidia dae a? Lasi. Ena mase be kahirakahira neganai, Iesu ese ia hamaorodia, ia gwau: “Umui be tanobada ena lasi, . . . unai dainai tanobada ese umui do ia badu henia.”—Ioane 15:19.
Aposetolo Edia Negai
Iesu ena hereva be momokani. Ia mase bena pura haida murinai, haida ese ena aposetolo idia dogodiatao, idia hagaridia toho, bona idia dadabadia. (Kara 4:1-3; 5:17, 18, 40) Nega sisina murinai, haida ese Stefano be Iuda ena Sanhedrin vairanai idia abia lao bena idia hodoa mase. (Kara 6:8-12; 7:54, 57, 58) Gabeai, King Herod Agripa Ginigunana ese aposetolo Iakobo ia alaia mase. (Kara 12:1, 2) Paulo ia haroro loaloa neganai, haida ese idia dagedage henia, Iuda taudia edia lalo-ani herevadia dainai.—Kara 13:50; 14:2, 19.
Unai hadikaia karadia dainai Keristen taudia ginigunadia be edena bamona idia kara? Tomadiho gunalaia taudia ese idia haganidia Iesu ena ladanai do idia haroro lasi neganai, aposetolo idia gwau: “Dirava ai kamonai henia be namo, taunimanima ai kamonai henia be dika.” (Kara 4:19, 20; 5:29) Taunimanima ese idia inai henidia negadiai, unai lalohadai idia dogoatao. To, Paulo ese Keristen taudia Roma ai ia haganidia “gavamani do idia kamonai henia.” Ma ia gwau: “Maino karaia daladia umui tahua dala idauidau ibounai dekenai, taunimanima danu mai maino danu do umui noho totona.” (Roma 12:18; 13:1) Unai dainai, Keristen taudia ginigunadia idia hekwarahi. Dirava idia kamonai henia, edia Lohia badana, bona gavamani ena siahu henunai idia noho bona taunimanima iboudiai ida idia noho toho mai edia maino ida.
Keristen Taudia Roma Basileiana Ai
Aposetolo edia negai, Roma Basileiana ai, Roma Mainona dainai Keristen taudia ese namo idia davaria. Taravatu badinaia karana dainai, dala namodia dainai, bona davara ai loaloa karana be namo dainai, idia be mai edia dala Keristen tomadihona do idia habadaia. Iesu ena hereva hegeregerena, Keristen taudia ginigunadia ese ‘Kaisara ena gaudia idia henia Kaisara dekenai.’ (Mareko 12:17) Justin Martyr ese Roma pavapavana Antoninus Pius (138-161 C.E.) ia tore henia, ia gwau Keristen taudia ese edia takisi monina ‘idia henia haraga, taunimanima oredia idia henia haraga lasi.’ (First Apology, karoa 17) Lagani 197 C.E. ai, Tertullian ese Roma ena lohia taudia ia hamaorodia edia takisi gogoa taudia ese “Keristen taudia idia tanikiu henidia be namo” badina be edia takisi monina idia henia mai edia momokani ida. (Apology, karoa 42) Unai dala amo Paulo ena sisiba idia badinaia, gavamani taudia idia matauraidia.
Dirava ena taravatu idia badinaia noho lalonai, Keristen taudia ginigunadia ese edia dekena taudia ida idia noho toho mai edia maino ida. Idia bogaragidiai idia noho taudia momo idia kara maoromaoro lasi bona Greece bona Roma edia kaivakuku idia tomadiho henidia bona pavapava idia tomadiho henia danu. Roma ena tomadiho be Gavamani ena tomadiho, unai dainai bema ta ese ia badinaia lasi, reana idia gwau ia ese Gavamani ia inai henia. Keristen taudia be edena bamona?
Profesa E. G. Hardy ia gwau: “Tertullian ese Keristen tauna korikorina enai idia taravatu karadia, idia lalodiai kaivakuku tomadiho henidia karadia idia karaia, be ia gwauraidia hedinarai: kontraka karaia neganai gwauhamata gwauraia karana; aria negadiai iduara hadiaridia karana . . . ; Keristen lasi taudia edia tomadiho karadia; gadara bona steidiam ai idia karaia karadia; Keristen lasi herevadia hahedibalaidia gaukarana; tuari lalonai vareai karana; gavamani dagina badana abia karana.”—Christianity and the Roman Government.
Oibe, ta be Roma basileiana ai ia noho neganai ena Keristen abidadamana ia hadikaia lasi be mai ena hekwarahi. Katolik toretore tauna ta ladana A. Hamman ia gwau: “Ta ese dahaka dahaka ia karaia neganai, dala be lasi dirava ta do ia hedavari henia lasi. Keristen tauna ena noho dainai dina dina iboudiai hekwakwanai ia davaridia; taunimanima ese idia dadaraia . . . Ruma ai, dala ai, bona maketi ai hekwakwanai ia davaridia loulou . . . Taravatu be, herevana ia be Roma tauna ta eiava lasi, to dala ai dubu eiava kaivakuku ia rakaia hanai neganai, ena kwara gauna do ia kokia. [Unai kara be edena bamona do ia dadaraia bena haida ese ia do idia laloa kerere lasi, eiava, bema ia badinaia, unai dirava koikoina badinaia karana edena bamona do ia dadaraia?] Bema ia be bisinesi tauna ta bona ia ura moni do ia abia torehai, taravatu be moni henia torehai tauna do ia gwauhamata henia dirava ladadia ai. . . . Bema gavamani dagina badana ia abia, dala maorona be gau ta do ia bouboulaia. Bema tuari oreana ai ia vareai, tuari taudia edia gwauhamata gwauraia karana bona edia tomadiho karadia be edena bamona do ia dadaraidia diba?”—La vie quotidienne des premiers chrétiens (95-197) (Keristen Taudia Ginigunadia Edia Noho Dalana, 95-197 C.E.).
Taunimanima Namodia, to Idia Gwauraidia Dika
Lagani 60 o 61 C.E. ai, Paulo be Roma ai Pavapava Nero ese do ia kota henia negana ia naria neganai, Iuda gunalaia taudia ese Keristen taudia idia gwauraidia, idia gwau: “Ai diba gabu ibounai ese inai orea latanai idia hereva ia dika.” (Kara 28:22) Sivarai gunana ese ia hamomokania taunimanima ese Keristen taudia idia gwauraidia dika—to edia hereva be asi badina. Ena buka ladana The Rise of Christianity ai, E. W. Barnes ia gwau: “Iena revareva gunadia ai Keristen oreana ese ia hahedinaraia ia be kara maoromaoro bona taravatu badinaia oreana. Ena orea taudia idia ura taunimanima namodia bona gavamani badinaia taudia ai do idia lao. Keristen lasi taudia edia kerere bona edia kara dika idia dadaraidia. Dala idia tahua, edia dekena taudia ida do idia noho mai edia maino ida bona heabidadama taudia ai idia lao. Edia orea ese ia hadibadia do idia laloa namonamo, do idia gaukara goadagoada bona do idia noho goeva. Bema unai hahegani idia badinadia neganai, kara gageva taudia bona lebulebu taudia bogaragidiai idia kara momokani bona idia hereva momokani. Edia headava idia matauraia bona edia ruma bese edia noho ia goeva. Edia kara be namo, unai dainai ita laloa diba lasi idia be dika havaraia taudia. To nega daudau ai taunimanima ese idia dadaraidia, idia gwauraidia dika bona idia inai henidia.”
Taunimanima ese Iesu idia lalo-pararalaia lasi hegeregerena, Keristen taudia danu idia lalo-pararalaidia lasi bona unai dainai idia inai henidia. Keristen taudia ese pavapava bona dirava idaudia idia tomadiho henidia lasi dainai, taunimanima ese idia gwauraidia Dirava dadaraia taudia. Bema hisihisi badana ta ia vara, Keristen taudia idia samanidia, idia gwau dirava idia habadudia dainai ia vara. Drama, idia lalodiai lebulebu karadia idia karaia, bona gadara, idia lalodiai rara idia bubua, be idia lao henidia lasi, unai dainai haida idia gwau idia ese ‘taunimanima iboudiai idia inai henidia.’ Edia inai taudia idia gwau Keristen ‘oreana’ ese ruma bese ia hapararadia. Tertullian ia gwau Keristen lasi taudia haida idia gwau edia adavadia do idia heudahanai be namo, Keristen taudia ai do idia lao be dika.
Keristen taudia idia gwauraidia dika badina be boga lalonai natu hamasea karana idia dadaraia. To, edia inai taudia ese idia samanidia idia gwau natu idia hamasedia. Idia gwau idia bouboulaidia natudia edia rara idia inua edia hebou ai. To, edia inai taudia ese danu idia doridia toho, vamu mai ena rara do idia ania totona, badina be idia diba unai be taravatu idia ediai. Sibodia edia samani herevana idia hakoikoia unai.—Tertullian, Apology, karoa 9.
Idia Dadaraidia
Sivarai gunana torea tauna Kenneth Scott Latourette ia gwau: “Keristen tomadihona idia gonagonalaia ia be orea matamatana dainai, bona idia gwau ia be [Iuda bona Greece bona Roma edia tomadiho] hegeregeredia lasi badina be idia be idaunegai gaudia.” (A History of the Expansion of Christianity, Buka 1, rau 131) Lagani 100 C.E. murinai, sivarai torea tauna Suetonius ia gwau Keristen tomadihona be “gari kava gauna matamatana mai ena dika.” Tertullian ia gwau inai ladana Keristen be taunimanima ese idia badulaia bona Keristen oreana idia ura henia lasi. Robert M. Grant ese Roma Basileiana ena lohia taudia edia lalohadai Keristen taudia ediai lagani 100 C.E. murinai be ia herevalaia, ia gwau: “Edia lalohadai be Keristen tomadihona be anina lasi tomadihona bona reana mai ena dika.”—Early Christianity and Society.
Idia Samanidia, Idia Gwau Haida Idia Doridia
Ena buka ladana Les premiers siècles de l’Eglise (Ekalesia ena Lagani Ginigunadia) ai, Profesa Jean Bernardi ia gwau: “Keriso ena hahegani ena anina be [Keristen taudia] do idia lao gabu iboudiai bona taunimanima iboudiai do idia hereva henidia. Dala badadia ai bona hanua badadia ai, ariara ai bona taunimanima edia ruma ai. Taunimanima ese do idia abidia dae eiava lasi be herevana. Ogogami taudia bona kohu momo taudia dekediai do idia lao. Ladana lasi taudia bona Roma ena gavana taudia dekediai danu . . . Dala ai do idia laolao, vanagi ai do idia gui, bona tanobada dokodia do idia lao.”
Vadaeni, idia be unai bamona idia karaia. Profesa Léon Homo ia gwau Keristen taudia ginigunadia ese ‘taunimanima be Keristen taudia ai idia halaodia toho mai edia goada ida’ dainai, taunimanima ese idia inai henidia. Profesa Latourette ia gwau Iuda taudia ese taunimanima be Iuda taudia ai halaodia gaukarana idia hesikulaia, “to, Keristen taudia idia haroro mai edia goada ida, unai dainai taunimanima ese idia badu henidia.”
Lagani 100 C.E. murinai, Roma tauna ta ladana Celsus ese Keristen taudia edia haroro dalana ia gwauraia dika. Ia gwau Keristen tomadihona be sikuli lasi taudia edia bona ‘lalo-duhu taudia, hesiai taudia, hahine, bona memero mo sibodia edia lalodia ia anidia diba.’ Keristen taudia ia samanidia, ia gwau idia ese “idia koia diba taudia” idia hadibadia, bena “edia hereva idia abia dae kava.” Ia gwau edia hahediba taudia matamatadia idia haganidia, idia gwau: “Umui henanadai lasi; hereva umui abia dae sibona.” To, Origen ia gwau, Celsus be ma ia gwau, “Sikuli lasi taudia mo sibodia lasi be Iesu ena hahediba herevana ese ia veridia Iena tomadiho do idia abia dae totona.”
Tomadiho Oreadia Idaudia ida Idia Gaukara Hebou Lasi
Keristen taudia ginigunadia be ma idia gwauraidia dika, badina be idia gwau Dirava korikorina tamona ena hereva momokanina idia abia. Tomadiho oreadia idaudia ida gaukara hebou karana idia abia dae lasi. Latourette ia gwau: “[Keristen taudia] be unai negai idia noho tomadiho oreadia hegeregeredia lasi; tomadiho idaudia idia inai henidia. . . . Tomadiho oreadia oredia ese hahediba herevadia idauidau idia abidia dae, to [Keristen taudia] idia gwau idia mo sibodia ese hereva momokani idia abia.”
Lagani 202 C.E. ai, Pavapava Septimius Severus ese taravatu ta ia karaia, ia gwau Keristen taudia ese taunimanima be Keristen taudia ai do idia halaodia lasi. To, unai ese ia koudia lasi, edia abidadama idia harorolaia noho. Latourette ia gwau: “[Keristen tomadihona] ese Keristen lasi taudia edia kara bona hanua taudia edia kara momo bona unai nega ena kara idauidau ia abidia dae lasi, unai dainai orea idauna ta ai ia lao, taunimanima oredia edia hegeregerena lasi. Taunimanima be unai orea taudia ai idia lao be mai hekwarahi, to unai hekwarahi ese ia hagoadadia bena dagedage idia haheaukalaia diba bona taunimanima be Keristen taudia ai halaodia gaukarana idia goadalaia diba.”
Vadaeni, unai sivarai gunadia ese idia hahedinaraia, ena be Keristen taudia ginigunadia be hanua taudia namodia ai idia lao toho bona taunimanima iboudiai ida idia noho toho mai edia maino ida, to idia be “tanobada ena lasi.” (Ioane 15:19) Gavamani taudia idia matauraidia. To Kaisara ese ia haganidia do idia haroro lasi neganai, idia haroro noho. Taunimanima iboudiai ida idia noho toho mai edia maino ida, to kara maoromaoro idia rakatania lasi bona kaivakuku idia tomadiho henidia lasi. Unai dainai, taunimanima ese idia badu henidia, idia gwauraidia dika, idia inai henidia, bona idia dagedage henidia, Keriso ese ia perovetalaia hegeregerena.—Ioane 16:33.
Tanobada amo idia noho tabe hanaihanai a? Eiava gabeai, sibodia idia gwauraia Keristen taudia ese edia lalohadai idia haidaua a?
[Blurb on page 4]
Keristen tauna ena noho dainai dina dina iboudiai hekwakwanai ia davaridia; taunimanima ese idia dadaraia”
[Blurb on page 6]
Keristen tomadihona idia gwauraia dika, badina be ia be matamata dainai”
[Picture Credit Line on page 2]
Cover: Alinari/Art Resource, N.Y.
[Picture on page 3]
Keristen taudia ese pavapava bona dirava idaudia idia tomadiho henidia lasi dainai, idia gwauraidia dirava dadaraidia taudia
[Credit Line]
Museo della Civiltà Romana, Roma
[Picture on page 7]
Idia diba Keristen taudia ginigunadia be Basileia sivaraina harorolaia goadagoada taudia