Souli (Neʹphesh, Psy·kheʹ)
Anina: Buka Helaga lalonai, “souli” be Heberu gado herevana neʹphesh bona Greek gado herevana psy·kheʹ ida idia hahegeregerea. Unai hereva ruaosi Baibel lalonai idia gaukaralaidia dalana ese ia hahedinaraia souli be taunimanima eiava animal, eiava taunimanima o animal edia mauri. To taunimanima momo idia laloa “souli” be lauma gauna, taunimanima ena tauanina lalonai ia noho, bena ena tauanina ia mase neganai unai gau ia roho mauri. Taunimanima ma haida idia laloa “souli” be mauri ena anina o ena badina. To unai lalohadai ruaosi be Baibel ena hereva hegeregerena lasi.
Baibel ena hereva ese souli ena anina edena bamona ia hahedinaraia?
Gen. 2:7: “Iehova Dirava ese taunimanima tano ena kahu amo ia karaia, bona mauri ena laga ena udu baubau lalonai ia hiriria vareai, vadaeni taunimanima be mauri tauna [neʹphesh] ia karaia vadaeni.” (Mani inai oi laloa: Inai siri ia gwau lasi Dirava ese taunimanima na souli ia henia, to ia gwau souli ia karaia, eiava Buka Helaḡa ena hereva hegeregerena, ia gwau “taunimanima na mauri tauna [neʹphesh] ai e halaoa.”) (Nao gado Baibel haida lalodiai inai hereva neʹphesh be inai bamona idia torea hanai: KJ, As, Dy lalodiai “soul”; RS, JB, NAB lalodiai “being”; NE lalonai “creature”; Kx lalonai “person.”)
1 Kor. 15:45: “Buka Helaga lalonai ia torea, ia gwau, ‘Tau ginigunana, Adam, be Dirava ese ia karaia, taunimanima edia mauri ia abia.’ To Adam dokona, gabeai ia mai tauna be mauri hanaihanai ia henia Laumana.” (Inai hereva “taunimanima edia mauri” be inai Greek gado herevana psy·kheʹ amo idia hahanaia. Unai ese ia hahedinaraia Keristen Greek Revarevadia bona Heberu Revarevadia ai inai hereva ruaosi psy·kheʹ bona neʹphesh edia anina be hegeregere.) (Nao gado Baibel haida lalodiai inai hereva psy·kheʹ be inai bamona idia torea hanai: KJ, AS, Dy, JB, NAB, bona Kx lalodiai “soul”; RS, NE, bona TEV lalodiai “being.”)
1 Pet. 3:20: “Noa ena nega lalonai . . . lagatoi lalonai idia noho taudia [Greek gado, psy·khaiʹ], ibounai 8 sibona be ranu dekena amo idia mauri.” (Inai Greek gado herevana psy·khaiʹ be Nao gado Baibel haida lalodiai inai bamona idia torea hanai: KJ, AS, Dy, bona Kx lalodiai “souls”; JB bona TEV lalodiai “people”; RS, NE, bona NAB lalodiai “persons.”)
Gen. 9:5: “Bema tau ta ese emui mauri [Heberu gado, neʹphesh] rarana ia habubua, lau be davana do lau henia, do ia mase.” (Inai siri ese ia hahedinaraia souli be mai rarana.)
Ios. 11:11: “Bena taunimanima [Heberu gado, neʹphesh] iboudiai una hanua lalonai na idia ese dare amo e aladia mase, ela bona iboudiai vada e habuadia ore; ta se mauri.” (Inai siri ese ia hahedinaraia souli be dare amo idia alaia mase diba gauna, unai dainai ita diba momokani unai souli be lauma lasi.)
Edena Baibel siridia idia gwau animal be souli?
Gen. 1:20, 21, 24, 25: “Ma Dirava ia gwau, Davara ese mauri gaudia* momo do idia havaraia namo . . . Vadaeni, Dirava ese davara dekenai idia mauri gau badadia ia karaia, bona mauri gaudia ibounai ranu lalonai idia marere gaudia, ta ta edia orea hegeregerena, ia karaia. Bona atai manudia ibounai danu, ta ta edia orea, edia orea hegeregerena. . . . Ma Dirava ia gwau, Tanobada ese mauri gaudia do ia havaraia namo, ta ta edia orea, edia orea hegeregerena . . . Dirava ese tanobada ena boroma idau-idau ia karaia ta ta edia orea, edia orea hegeregerena, bona boromakau ta ta edia orea, edia orea hegeregerena, bona tanobada dekenai idia rau gaudia ibounai, ta ta edia orea, edia orea hegeregerena.” (*Heberu gado ai idia torea herevana be neʹphesh. Ro Baibel lalonai “soul” idia torea. Nao gado Baibel ma haida lalodiai “creature[s]” idia torea.)
Lev. 24:17, 18: “Tau [Heberu gado, neʹphesh] ta baine alaia mase tauna danu bae alaia mase. Mauri ḡauna [Heberu gado, neʹphesh] ta baine alaia mase tauna ese davana baine heni; mauri ḡauna davana be mauri ḡauna.” (Mani oi laloa, Heberu gado herevana tamona, neʹphesh, amo taunimanima bona animal danu ia gwauraidia.)
Apok. 16:3: “Davara be mase tauna ena rarana hegeregere ia lao. Bona davara lalonai idia noho gaudia [Greek gado, psy·kheʹ] ibounai idia mase vadaeni.” (Keristen Greek Revarevadia ai animal danu idia gwauraidia psy·khe. Nao gado Baibel, KJ, AS, bona Dy lalodiai, Greek gado herevana psy·kheʹ idia torea hanai “soul”; ma haida lalodiai “creature” eiava “thing.”)
Diba taudia haida, idia be Iehova ena Witness taudia lasi, idia danu idia hamomokania souli ena anina Baibel lalonai be unai, a?
“T[aravatu] G[unana] lalonai tauanina bona souli idia hapararadia lasi. Israel taudia . . . idia laloa taunimanima ta ena mauri be gau tamona. Ena be inai hereva nepeš [neʹphesh] be iseda gado ai idia torea hanai ‘soul,’ to unai gau bona tauanina o taunimanima idia haidaudia lasi. . . . T[aravatu] M[atamatana] lalonai inai hereva [psy·kheʹ] ena anina be nepeš ena anina hegeregerena. Ena anina haida be inai: mauri ena anina o ena badina, mauri, eiava mauri tauna o mauri gauna.”—New Catholic Encyclopedia (1967), Vol. XIII, pp. 449, 450.
“Heberu gado ai souli idia gwauraia nefesh (laga ia ania gauna); Mose ese ia gwauraia . . , anina be ‘mauri gauna,’ taunimanima eiava animal unai. . . . Taravatu Matamatana lalonai psychē idia torea, be nefesh ida idia hahegeregerea.”—The New Encyclopædia Britannica (1976), Macropædia, Vol. 15, p. 152.
“Inai hereva, tauanina ia bodaga vadaeni murinai souli ia mauri noho herevana, be tanobada ena aonega taudia haida bona tomadiho herevadia idia tahudia taudia haida ese sibodia edia lalohadai amo idia laloa davari herevana; ia be abidadama korikori herevana lasi, bona unai dainai idia gwauraia lasi Buka Helaga lalonai.”—The Jewish Encyclopedia (1910), Vol. VI, p. 564.
Taunimanima ena souli ia mase diba a?
Esek. 18:4: “A itaia, lauma [souli] iboudiai na lauegu, tama laumana [soulina] bona natuna laumana [soulina] danu; kara dika tauna laumana* [soulina] na baine mase.” (*Heberu gado ai “neʹphesh” idia torea. Nao gado Baibel, KJ, AS, RS, NE, bona Dy, lalodiai “soul” idia torea. Baibel ma haida lalodiai “the man” eiava “the person” idia torea.)
Mat. 10:28: “Tauanina be do idia alaia diba, to lauma [“mauri” unai] be do idia alaia diba lasi taudia dekenai do umui gari lasi. To lauma* bona tauanina ruaosi lahi ia araia gabuna dekenai do ia alaia mase diba Diravana dekenai be do umui gari, be namo.” (*Greek gado ai psy·kheʹ idia torea. Nao gado Baibel, KJ, AS, RS, NE, TEV, Dy, JB, bona NAB, lalodiai “soul” idia torea.)
Kara 3:23: “Bona unai peroveta tauna idia kamonai henia lasi taudia [Greek gado, psy·kheʹ] ibounai be dohore idia kokia Dirava ena bese taudia dekena amo.”
Taunimanima (souli) do idia mauri hanaihanai diba a?
Rau 285-9 itaia danu, inai sinado “Mauri” henunai.
Souli bona lauma be hegeregere a?
Koh. 12:7: “Ḡahu ese tano do se lou henia, oromana gunana heḡereḡerena do se abia, bona lauma [mauri siahuna unai; Heberu gado, ruʹach] na e henia Diravana dekena do se lou lao negana ai.” (Mani inai oi laloa: Heberu gado ai lauma idia gwauraia ruʹach; to souli be Heberu gado herevana idauna, neʹphesh, ida idia hahegeregerea. Inai siri ese ia hahedinaraia lasi, mase neganai lauma be dala daudauna ai ia laolao ela bona Dirava vairanai ia ginidae; lasi, iena anina be inai: Mase tauna do ia mauri lou dalana tamona be Dirava ese ia biagua. Unai hegeregerena, ita gwau bema tano ta ia hoia gwauraia tauna ese ena davana ena kahana ta ta ena nega ena nega ai ia henia lasi, unai tano be ena biaguna dekenai ia “giroa.”) (Nao gado Baibel, KJ, AS, RS, NE, bona Dy, lalodiai ruʹach idia torea hanai “spirit”; NAB lalonai “life breath.”)
Koh. 3:19: “Taunimanima natudia ediai e varamu bona boroma ediai e varamu dalana be tamona; ta e masemu heḡereḡerena, ma ta danu e masemu. Iboudiai laḡadia [Heberu gado, ruʹach] na heḡereḡere.” (Inai ese ia hahedinaraia taunimanima bona animal danu edia ruʹach, edia lauma unai, be hegeregere. Ec 3 Siri 20, 21 idia gwauraia herevadia be rau 260-1 idia noho.)
Heb. 4:12: “Dirava ena hereva be ia mauri noho, bona ia be mai ena siahu. Ia be mai ena matana momokani. Ia ese kaia mai ena kahana ruaosi edia matana ia hanaia momokani. Ia ese tau ta ia gwadaia neganai unai tau ena lalona momokani lalonai ia vareai. Ia vareai ela bona lalona [Greek gado, psy·khesʹ; “life,” NE] bona lauma [Greek gado, pneuʹma·tos] ruaosi ia hapararaia. Bona ia ese iseda laloa bona iseda ura ibounai ia tahua diba.” (Mani oi laloa, Greek gado ai “lauma” idia gwauraia herevana be idau, bona “souli” idia gwauraia herevana be ma idau.)
Tau ta ena lauma ese ena tauanina ia rakatania murinai, unai tau ese gau ta ia laloa diba a?
Sal. 146:4: “Laḡana [Heberu gado, ruʹach amo] e dokomu negana ai na ia ese tano e lou heniamu; una dina ai ena lalo-hadai e oremu.” (Nao gado Baibel, NAB, Ro, Yg, bona Dy [Sal. 145:4] lalodiai, ruʹach idia torea hanai “spirit”; ma haida lalodiai “breath.”) (Salamo 104:29 danu)
Kerisendom ese ia abia dae herevana, ia mase diba lasi laumana bamona gauna herevana, be edena bamona ia matamaia?
“Nega daudau lalonai Keristen hahediba herevadia idia tahudia loulou ela bona inai Keristen lalohadaina, Dirava ese lauma bamona gauna, souli, ia havaraia bena beibi ena tauanina be ena sinana ena bogana lalonai ia matamaia neganai, iena mauri ena badina hagugurua totona unai gau be ena tauanina lalonai ia atoa vareai herevana unai, be ia hedinarai goevagoeva. Unai hahediba herevana, souli be lauma gauna herevana, be Ist Kahana ai idia hamomokania guguru lasi bona unai gau ena oromana idia lalohadailaia goevagoeva lasi ela bona Origen ena nega [ia be lagani 254 C.E. ai ia mase], bona Uest Kahana ai unai bamona idia karaia lasi ela bona St. Augustine ena nega [ia be lagani 430 C.E. ai ia mase]. . . . Ia [Augustine] ena hahediba herevana . . . ena badina (bona ena kerere haida danu) be Greek aonega taudia gunadia edia lalohadai edia amo.”—New Catholic Encyclopedia (1967), Vol. XIII, pp. 452, 454.
“Inai lalohadai, taunimanima edia souli idia mase diba lasi lalohadaina, be Greek taudia edia lalohadai amo ia vara, to toreisi-lou helarona be Iuda taudia edia lalohadai. . . . Alesana ese tuari amo tano momo ia abidia murinai, Iuda taudia ese Greek taudia edia lalohadai idia abia dae metairametaira.”—Dictionnaire Encyclopédique de la Bible (Valence, France; 1935), edited by Alexandre Westphal, Vol. 2, p. 557.
“Souli ia mase diba lasi herevana be Greek taudia edia lalohadai amo ia vara; unai lalohadai be idaunegai tomadiho oreadia lalodiai idia havaraia, bena Plato ese ia habadaia.”—Presbyterian Life, May 1, 1970, p. 35.
“Ita abia dae mase ia noho a? . . . Souli bona tauanina hapararadia karana be unai, ani? Bona mase ese unai kara ia hagugurua; souli be sibona ia noho, bona tauanina amo idia ruhaia, bona tauanina be souli amo idia ruhaia, neganai, unai be mase, ani? Bona souli be ia mase diba a? Lasi. Vadaeni, souli be ia mase diba lasi a? Oibe.”—Plato’s “Phaedo,” Secs. 64, 105, Great Books of the Western World (1952), edited by R. M. Hutchins, lalonai idia torea, Vol. 7, pp. 223, 245, 246.
“Ia doko diba lasi maurina herevana be Babulono tomadiho hahedibalaia taudia ese idia tahua namonamo. . . . Hanua taudia bona tomadiho gunalaia taudia danu idia lalohadailaia diba lasi herevana be inai: Ia mauri matamaia vadaeni gauna be reana gabeai do ia mase ore ela bona hanaihanai. Idia laloa mase be iduara ta, ia amo mauri idauna lalonai idia vareai idia gwau.”—The Religion of Babylonia and Assyria (Boston, 1898), M. Jastrow, Jr., p. 556.
Rau 276-8 itaia danu, inai sinado “Mase” henunai.