BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es25 pp. 88-97
  • Setenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Setenbru
  • Izamina testu di dia — 2025
  • Subtémas
  • Sugunda-fera, 1 di setenbru
  • Térsa-fera, 2 di setenbru
  • Kuarta-fera, 3 di setenbru
  • Kinta-fera, 4 di setenbru
  • Sésta-fera, 5 di setenbru
  • Sábadu, 6 di setenbru
  • Dumingu, 7 di setenbru
  • Sugunda-fera, 8 di setenbru
  • Térsa-fera, 9 di setenbru
  • Kuarta-fera, 10 di setenbru
  • Kinta-fera, 11 di setenbru
  • Sésta-fera, 12 di setenbru
  • Sábadu, 13 di setenbru
  • Dumingu, 14 di setenbru
  • Sugunda-fera, 15 di setenbru
  • Térsa-fera, 16 di setenbru
  • Kuarta-fera, 17 di setenbru
  • Kinta-fera, 18 di setenbru
  • Sésta-fera, 19 di setenbru
  • Sábadu, 20 di setenbru
  • Dumingu, 21 di setenbru
  • Sugunda-fera, 22 di setenbru
  • Térsa-fera, 23 di setenbru
  • Kuarta-fera, 24 di setenbru
  • Kinta-fera, 25 di setenbru
  • Sésta-fera, 26 di setenbru
  • Sábadu, 27 di setenbru
  • Dumingu, 28 di setenbru
  • Sugunda-fera, 29 di setenbru
  • Térsa-fera, 30 di setenbru
Izamina testu di dia — 2025
es25 pp. 88-97

Setenbru

Sugunda-fera, 1 di setenbru

Un lus di palmanhan ta ben vizita-nu di séu. — Luk. 1:78.

Deus da Jizus puder pa rezolve tudu prublémas di mundu. Kantu Jizus faze milagris, el prova ma el ta pode rezolve tudu prubléma ki nu ka ta pode rezolve nos sô. Pur izénplu, el ten puder di kaba ku nos pekadu i ku tudu kes kuza ki pekadu traze, sima duénsa i mórti. (Mat. 9:1-6; Rom. 5:12, 18, 19) Kes milagri ki Jizus faze prova ma el ta pode “kura tudu tipu” di duénsa i ti resusita mortus. (Mat. 4:23; Juan 11:43, 44) Tanbê, el ten puder di kontrola tenporal fórti i di tra spritu mau di algen. (Mar. 4:37-39; Luk. 8:2) Nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová da se Fidju Jizus tudu kel puder li! Nu pode ten serteza ma tudu kes benson di Reinu di Deus ta ben kunpri. Kes milagri ki Jizus faze kantu el staba na téra, ta inxina-nu kuzê ki el ta ben faze mutu más inda na Reinu di Deus. w23.04 3 ¶5-7

Térsa-fera, 2 di setenbru

Spritu ta piskiza tudu kuza, ti kes kuza profundu di Deus. — 1 Kor. 2:10.

Si bu ta sta na un kongregason grandi i bu ta atxa ma bu ka ta dadu komentáriu bu pode xinti gana di dizisti. Má, ka bu para di tenta da komentáriu. Pripara alguns komentáriu pa kada runion. Si bu ka dadu komentáriu na komésu di studu, inda bu ten oportunidadi di da komentáriu más pa frenti na runion. Óras ki bu ta pripara pa Studu di Sentinéla, pensa na modi ki kada parágrafu sta ligadu ku téma di kel studu. Si bu faze kel-li, talvês bu ta tene bons komentáriu pa da duránti kel studu. Tanbê, bu pode pripara pa da komentáriu na kes parágrafu ki ta pâpia di kes asuntu ki é más difísil splika. Pamodi? Pamodi pode ten más poku algen pa da komentáriu na kel párti. I si pasa alguns runion i bu ka dadu komentáriu? Pâpia ku kel irmon ki ta diriji i fla-l kal ki é pergunta ki bu krê responde. w23.04 21-22 ¶9-10

Kuarta-fera, 3 di setenbru

Juzé... faze sima kel anju di Jeová fla-l, i el leba se mudjer pa kaza. — Mat. 1:24.

Juzé sigi orientason di Jeová lógu i kel-li djuda-l bira un maridu midjór. El resebe orientason di Deus sobri se família peloménus três bês. Kada bês, el sigi-s lógu, sikrê éra difísil pa el. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Pamodi Juzé obi ku Deus, el proteje Maria, el djuda-l i el kuida di el. Pensa na modi ki kuzê ki Juzé faze pa Maria poi amor i ruspetu ki Maria tinha pa el ta bira más fórti! Maridus, nhos pode imita Juzé óras ki nhos ta djobe konsedjus ku bazi na Bíblia sobri modi ki nhos pode kuida di nhos família. Óras ki nhos ta faze kel-li, sikrê nhos ten ki faze mudansas, nhos ta mostra ma nhos ta ama nhos mudjer i nhos ta bira nhos kazamentu más fórti. Un irman na Vanuatu, ki dja ten más di 20 anu kazadu, fla: “Óras ki nha maridu ta djobe i ta sigi orientason di Jeová, N ta ruspeta-l más txeu. N ta xinti suguru i N ten kunfiansa na disizons ki el ta toma.” w23.05 21 ¶5

Kinta-fera, 4 di setenbru

Ta ba ten un strada la, sin, un kaminhu ki txoma Kaminhu di Santidadi. — Isa. 35:8.

Kes judeu ki voltaba di Babilónia tinha ki biraba ‘un povu santu’ pa ses Deus. (Deut. 7:6) Má kel-li ka krê fla ma es ka meste fazeba mudansa pa agradaba Jeová. Maioria di kes judeu ki nase na Babilónia, dja staba kustumadu ku manera di pensa i konportamentu di kes algen na Babilónia. Txeu anu dipôs ki kes primeru judeu volta pa Israel, Governador Neemias staba dimiradu kantu el fika ta sabe ma tinha mininus na Israel ki ka sabe papiaba língua di judeus. (Deut. 6:6, 7; Nee. 13:23, 24) Modi ki kes jóven ta prende amaba i adoraba Jeová si es ka ta intendeba ebraiku ki é kel língua prinsipal ki Palavra di Deus skrebedu na el? (Esd. 10:3, 44) Nton, kes judeu tinha txeu mudansa pa faze. Má ta sérba más fásil fazeba kes mudansa li na Israel, na undi ki adorason puru staba ta rekuperadu poku-poku. — Nee. 8:8, 9. w23.05 15 ¶6-7

Sésta-fera, 5 di setenbru

Jeová ta djuda tudu kes ki sta ta kai i el ta labanta tudu kes ki sta inbaxadu. — Sal. 145:14.

Infilismenti, sikrê nu tene bon motivason ô nu ta kontrola nos kabésa, kuzas pode bira difísil. Pur izénplu, ‘kuzas ki algen ka sta spéra’ pode tra-nu kel ténpu ki nu meste pa sforsa pa nu alkansa nos méta. (Ecl. 9:11) Nu pode pasa pa un prubléma ki ta dexa-nu dizanimadu i ku poku forsa. (Pro. 24:10) I dja ki nos é inperfeitu, nu pode faze kuzas mariadu ki ka ta djuda-nu txiga na nos méta. (Rom. 7:23) Ô nu pode sta kansadu. (Mat. 26:43) Kuzê ki pode djuda-nu vense difikuldadis? Lenbra ma si kuzas bira difísil, kel-li ka krê fla ma bu fadja. Bíblia ta fla ma nu pode pasa pa prublémas txeu bês. Má tanbê el ta dexa klaru ma nu pode labanta otu bês. Óras ki nu ta kontinua, sikrê ku difikuldadis, nu ta prova Jeová ma nu krê agrada-l. I Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja-u ta sforsa pa alkansa bu méta! w23.05 30 ¶14-15

Sábadu, 6 di setenbru

Nhos bira izénplu pa ribanhu. — 1 Ped. 5:3.

Sirvisu di pioneru ta djuda jóvens trabadja ku pesoas ki ten manera di ser diferenti. I tanbê ta djuda-s prende modi ki es ta uza dinheru ku sabedoria i ka gasta más di ki kel ki es ten. (Flp. 4:11-13) Un kuza ki ta djuda-u entra na sirvisu pa ténpu interu, é ser pioneru ajudanti pamodi kel-li ta djuda-u sta priparadu pa ser pioneru fíksu. Sirvisu di pioneru pode da-u oportunidadi pa otus tipu di sirvisu pa ténpu interu, sima djuda na konstruson di organizason ô ser betelita. Tudu irmon debe ten méta di kualifika pa ser ansion na kongregason, asi pa es djuda ses irmons ku irmans. Bíblia ta fla ma ómis ki ta sforsa pa alkansa kel méta li, sta ta “dizeja un bon trabadju.” (1 Tim. 3:1) Primeru, el meste kualifika pa el ser ajudanti di kongregason. Ajudantis di kongregason ta djuda ansions di txeu manera. Ansions i ajudantis di kongregason ta toma kónta di irmons ku irmans ku umildadi i es ta mostra zelu na pregason. w23.12 28 ¶14-16

Dumingu, 7 di setenbru

Kantu el éra jóven inda, el kumesa ta buska Deus di Davidi, ki éra se família. — 2 Cró. 34:3.

Kantu Rei Juzias tinha 16 anu, el kumesa ta buska Jeová. El krê prendeba sobri Jeová i fazeba se vontadi. Má vida di Rei Juzias ka foi fásil. Kantu maioria di algen ta adoraba kes deus falsu, Juzias tinha ki difendeba adorason puru. I el faze kel-li ku koraji. Antis di Juzias faze 20 anu, el kumesa ta kaba ku adorason falsu na se nason. (2 Cró. 34:1, 2) Sikrê bo é jóven, bu pode disidi imita Juzias, buska Jeová i prende sobri se kualidadis bunitu. Si bu faze kel-li, bu ta krê da bu vida pa el. Modi ki faze kel-li ta afeta bu vida na dia-dia? Luke, ki batiza ku 14 anu, fla: “Di gósi pa dianti, N ta poi Jeová na primeru lugar na nha vida i N ta tenta pô-l ta fika kontenti.” (Mar. 12:30) Bu ta resebe txeu benson si bu krê faze mésmu kuza. w23.09 11 ¶12-13

Sugunda-fera, 8 di setenbru

Nhos ruspeta kes ki ta trabadja duru na nhos meiu, ki ta orienta nhos na Sinhor. — 1 Tes. 5:12.

Kantu apóstlu Paulu skrebe pa kes irmon na Tesalónika, ses kongregason ka tinha un anu inda ki formadu. Talvês kes ómi ki ta tomaba kónta di kongregason ka tinha txeu spiriénsia i es fadja txeu bês. Má simé, es ta mereseba ruspetu. Sima grandi tribulason ta fika más pértu, nu pode meste dipende di orientasons di ansions di nos kongregason más ki gósi. Nu pode ka konsigi ten orientasons di irmons di sédi mundial i di filial. Pur isu, désdi gósi é inportanti nu prende ama i ruspeta ansions di nos kongregason. Ka ta inporta kuzê ki kontise, nu ta mante sienti i nu ka ta konsentra na ses inperfeison. Envês di kel-li, nu debe konsentra na manera ki Jeová através di Jizus sta ta orienta kes ómi fiel li. Sima un kapaseti ta proteje kabésa di un trópa, nos speransa di salvason ta proteje nos manera di pensa. Nu ta rekonhese ma kes kuza ki es mundu li ta oferese-nu ka ten valor. (Flp. 3:8) Nos speransa ta djuda-nu kontinua kalmu i firmi. w23.06 11-12 ¶11-12

Térsa-fera, 9 di setenbru

Un mudjer tola gosta di faze skándalu. El é iginoranti. — Pro. 9:13.

Kes ki ta obi ‘kel mudjer tola’ ten ki disidi si es ta seta se konviti ô nau. Nu ten bons motivu pa nu ka faze konportamentu seksual mariadu. ‘Kel mudjer tola’ fla: ‘Agu furtadu é dósi’. (Pro. 9:17) Kuzê ki é ‘agu furtadu’? Bíblia ta konpara relason seksual ki maridu ku mudjer pode faze ku kunpanheru ku agu frésku. (Pro. 5:15-18) Dja ki es é kazadu, es pode faze relason seksual ku kunpanheru. Má kel-li é diferenti di ‘agu furtadu’, ki pode krê fla faze konportamentu seksual mariadu. Kel-li txeu bês ta fazedu sukundidu, sima un ladron ki normalmenti ta furta sukundidu. ‘Agu furtadu’ pode parse dósi, prinsipalmenti si kes algen atxa ma ningen ka ta diskubri kuzê ki es faze. Fórti es sta inganadu! Jeová ta odja tudu kuza. Ka ten nada más kasábi di ki perde aprovason di Jeová. Nton, ka ten nada ‘dósi’ na faze kel-li. — 1 Kor. 6:9, 10. w23.06 22 ¶7-9

Kuarta-fera, 10 di setenbru

Sikrê N faze-l kóntra nha vontadi, simé el é un responsabilidadi ki N dadu. — 1 Kor. 9:17.

Kuzê ki bu debe faze si bu xinti ma bu ka sta ora di korason ô ma bu ka sta gosta di bu pregason sima antis? Ka bu pensa ma spritu di Jeová ka sta ku bo más. Abo é un algen inperfeitu i alvês bus sentimentu pode muda. Si bu zelu sta fika más poku, pensa na izénplu di apóstlu Paulu. Enbóra el ta tenta imitaba Jizus, el sabia ma alvês el ka ta xintiba ku vontadi di faze kel ki el meste fazeba. Paulu staba disididu na faze se trabadju di pregason ka ta inporta modi ki el staba ta xinti. Di mésmu manera, ka bu toma disizons ku bazi sô na bus sentimentu. Sta disididu na faze kel ki é dretu sikrê é ka kel-la ki bu krê faze. Si bu kontinua ta faze kel ki é dretu, ku ténpu bus sentimentu pode muda pa midjór. — 1 Kor. 9:16. w24.03 11-12 ¶12-13

Kinta-fera, 11 di setenbru

Nhos mostra kes irmon li ma nhos ta ama-s. — 2 Kor. 8:24.

Nu pode mostra amor pa nos irmons ku irmans óras ki nu ta bira ses amigu i nu ta pasa ténpu ku es. (2 Kor. 6:11-13) Txeu di nos ta sta na kongregasons ki ten irmons i irmans ki é diferenti di nos i ki ten manera di ser diferenti. Nu pode bira nos amor pa tudu es más fórti óras ki nu ta konsentra na ses bons kualidadi. Óras ki nu ta prende odja otus algen sima Jeová ta odja-s, nu ta prova ma nu ta ama-s. Amor ta ben ser inportanti na grandi tribulason. Óras ki grandi tribulason kumesa, na undi ki nu ta atxa proteson? Odja kuzê ki Jeová fla se povu pa faze kantu Babilónia na ténpu antigu atakadu: ‘Nhos bai, nha povu, nhos entra na nhos kuartu i nhos fitxa pórta nhos tras. Nhos sukundi pa poku ténpu, ti ki kel raiba pasa.’ (Isa. 26:20) Talvês nu ten ki ben sigi kes mésmu orientason li duránti grandi tribulason. w23.07 6-7 ¶14-16

Sésta-fera, 12 di setenbru

Séna di es mundu sta ta muda. — 1 Kor. 7:31.

Pensa na kes pergunta li: ‘Otus algen ta atxa ma mi é ikilibradu, mansu i ma N ta dexa kuzas pasa? Ô es ta atxa ma mi é un algen duru ô temozu? N ta obi ku otus algen, i óras ki ta da, N ta faze sima es ta krê?’ Óras ki nos é ikilibradu, nu ta mostra ma nu sta ta imita Jeová i Jizus. Nu meste ser ikilibradu óras ki nos situason ta muda. Kes mudansa li pode pô-nu ku prublémas ki nunka nu ka pensaba ma nu ta pasaba pa el. Pur izénplu, di un óra pa kel otu nu pode fika duenti. Ô di un óra pa kel otu, mudansa na ikonomia ô na pulítika na undi ki nu ta mora, pode poi nos vida ta bira difísil. (Ecl. 9:11) Ti un mudansa di diziginason na organizason pode ser difísil pa nos. Nu pode lida ku un situason novu dretu si nu faze kes kuatu kuza li: (1) seta kel situason, (2) pensa na futuru, (3) konsentra na kuzas puzitivu i (4) faze kuzas pa otus algen. w23.07 21-22 ¶7-8

Sábadu, 13 di setenbru

Abo é un algen ki ten txeu valor. — Dan. 9:23.

Proféta Daniel staba jóven inda kantu kes gentis di Babilónia leba-l prézu pa Babilónia, ki ta fikaba lonji di se téra Jiruzalen. Má, enbóra Daniel éra jóven kes funsionáriu di Babilónia fika dimiradu ku kuzê ki es odja. Es odja ma Daniel éra ‘sen ninhun difeitu, bunitu’ i ma el binha di un família inportanti. (1 Sam. 16:7) É pur isu ki kes gentis di Babilónia trena Daniel pa el sirbi na palásiu di rei. (Dan. 1:3, 4, 6) Jeová ta amaba Daniel pamodi kel tipu di algen ki Daniel skodje ser. Kantu Jeová fla ma Daniel éra sima Nué i Jó, talvês el tinha uns 20 anu. Pa Jeová, Daniel éra justu sima Nué i Jó, ki sirbi-l ku lialdadi duránti txeu anu. (Jén. 5:32; 6:9, 10; Jó 42:16, 17; Eze. 14:14) I Jeová kontinua ta ama Daniel duránti tudu se vida. — Dan. 10:11, 19. w23.08 2 ¶1-2

Dumingu, 14 di setenbru

Intende dretu kal ki é largura, kunprimentu, altura i fundura. — Efé. 3:18.

Óras ki bu ta disidi si bu krê kunpra un kaza, bu ta krê odja tudu kuza ki ta faze párti di kel kaza. Nu pode faze mésmu kuza óras ki nu ta lé i studa Bíblia. Si nu lé Bíblia rápidu nu pode prende sô kes verdadi prinsipal, ki é “kes primeru kuza di palavra sagradu di Deus”. (Ebr. 5:12) Sima bu ta meste entra na un kaza pa bu konxe-l midjór, di mésmu manera bu meste studa Bíblia ku kuidadu pa bu pode konxe-l midjór. Un bon manera di studa Bíblia é odja modi ki kes kuza ki el ta fla na un párti sta ligadu ku kuzê ki el ta fla na otu párti. Sforsa pa intende ka sô kes verdadi ki bu ta kridita na el, má tanbê pamodi ki bu ta kridita na el. Pa nu intende dretu Palavra di Deus, nu debe prende kes verdadi más profundu ki sta na Bíblia. Apóstlu Paulu insentiva se irmons ku irmans pa studa Palavra di Deus ku kuidadu, pa es “konsigi intende dretu kal ki é largura, kunprimentu, altura i fundura” di verdadi. Asi, es ta konsigi fikaba “ku raís [más] finkadu na alisérsi” di ses fé. (Efé. 3:14-19) Nu meste faze mésmu kuza. w23.10 18 ¶1-3

Sugunda-fera, 15 di setenbru

Irmons, nhos sigi kel bon izénplu di kes proféta ki pâpia na nómi di Jeová. Es aguenta sufrimentu i es mostra paxénxa. — Tia. 5:10.

Bíblia ten txeu izénplu di algen ki mostra paxénxa. Pamodi ki bu ka ta faze un prujétu di studu pa analiza kes izénplu li? Pur izénplu, enbóra Davidi skodjedu pa bira rei di Israel kantu el éra jóven, el tevi ki spera txeu anu antis di el kumesa ta governa. Simion ku Ana adora Jeová di manera fiel timenti es staba ta spera kel Misías ki prometedu. (Luk. 2:25, 36-38) Óras ki bu ta studa kes stória li, tenta atxa respósta pa kes pergunta li: Kuzê ki djuda kel algen mostra paxénxa? Modi ki mostra paxénxa djuda-l? Modi ki N pode imita-l? Tanbê, lé sobri kes algen ki ka mostra paxénxa pode djuda-u. (1 Sam. 13:8-14) Pensa na kes pergunta li: ‘Kuzê ki talvês pô-s ta perde paxénxa? Ki rezultadus ki es tevi?’ w23.08 25 ¶15

Térsa-fera, 16 di setenbru

Nu ta kridita i nu sabe ma bo é Santu di Deus. — Juan 6:69.

Apóstlu Pedru éra lial. El ka dexa nada pô-l ta dizisti di sigi Jizus. Pur izénplu, un bês Jizus fla un kuza ki se disiplus ka intende. (Juan 6:68) Txeu di es para di sigi Jizus i es ka spera pa el da-s un splikason. Má Pedru ka faze kel-li. El éra lial i el fla ma é sô Jizus ki tinha “palavras ki ta da vida pa tudu ténpu.” Jizus sabia ma Pedru i kes otu apóstlu ta bandonaba el. Má Jizus tinha kunfiansa ma Pedru ta rekuperaba i ta kontinuaba lial. (Luk. 22:31, 32) Jizus intende ma “spritu sta prontu, má karni é fraku.” (Mar. 14:38) Pur isu, mésmu dipôs ki Pedru nega Jizus, el ka dizisti di se apóstlu. I dipôs ki Jizus resusitadu, el parse pa Pedru kantu Pedru staba el sô. (Mar. 16:7; Luk. 24:34; 1 Kor. 15:5) Pedru staba dizanimadu, má imajina modi ki kel-li da-l koraji! w23.09 22 ¶9-10

Kuarta-fera, 17 di setenbru

Filís é kes ki purduadu kes kuza mariadu ki es faze i kes ki ses pekadu kubridu. — Rom. 4:7.

Deus ta púrdua pekadu di kes ki ta mostra fé na el. El ta púrdua tudu kes kuza mariadu ki es faze i el ka ta lenbra di es más. (Sal. 32:1, 2) Deus ta odja kes algen sima si es é justu pamodi ses fé. Enbóra Abraon, Davidi i otus sérvu fiel di Deus txomadu di justu, es kontinua inperfeitu i pekador. Má pamodi ses fé, Deus ta odjaba es sima algen justu, prinsipalmenti óras ki el ta konparaba es ku kes ki ka tinha fé na el. (Efé. 2:12) Sima apóstlu Paulu mostra na se karta, fé é un kuza inportanti pa nu pode ser amigu di Deus. Sima Abraon ku Davidi, si nu ten fé na Jeová tanbê nu pode ser se amigu. w23.12 3 ¶6-7

Kinta-fera, 18 di setenbru

Sénpri nu oferese Deus un sakrifisiu di lovor, kel-li krê fla, kes palavra ki ta sai di nos bóka óras ki nu ta pâpia na públiku sobri se nómi. — Ebr. 13:15.

Gósi tudu sérvu di Jeová ten priviléjiu di oferese-l sakrifisius óras ki es ta uza ses ténpu, ses forsa i kuzas ki es ten pa apoia tudu kel ki Reinu di Deus sta faze. Nu pode mostra ma nu ta da txeu valor pa priviléjiu di adora Jeová óras ki nu ta oferese-l kel midjór ki nu ten. Apóstlu Paulu pâpia di kuzas ki nu debe faze sénpri pa adora Jeová. (Ebr. 10:22-25) Kes kuza li ta inklui faze orason pa Jeová, pâpia ku otus algen sobri nos speransa, sisti runion na kongregason i da kunpanheru koraji “mutu más inda sima nu ta odja kel dia [di Jeová] ta txiga.” Na kel últimu kapítlu di Apokalipse, un anju di Jeová fla dôs bês: “Adora Deus.” (Apo. 19:10; 22:9) Nunka nu ka debe skese di kuzê ki nu prende sobri kel grandi ténplu spritual i di priviléjiu ki nu ten di adora nos Deus! w23.10 29 ¶17-18

Sésta-fera, 19 di setenbru

Nu kontinua ta ama kunpanheru. — 1 Juan 4:7.

Nos tudu nu krê “kontinua ta ama kunpanheru”. Má é inportanti nu lenbra kel avizu di Jizus ma ‘amor di maioria di algen ta ben friaba.’ (Mat. 24:12) Jizus ka krê flaba ma maioria di se disiplus ta paraba di mostra amor pa kunpanheru. Má, nu meste toma kuidadu pa nu ka dexa atitudi di pesoas di mundu afeta manera ki nu ta trata otus algen. Ku kel-li na menti, nu ben odja kel pergunta inportanti li: Kuzê ki ta djuda-nu sabe si nos amor pa nos irmons é fórti? Un di kes manera ki nu ta sabe si nos amor pa nos irmons é fórti ô nau, é odja modi ki nu ta reaji na alguns situason na vida. (2 Kor. 8:8) Apóstlu Pedru pâpia di un di kes situason. El fla: “Antis di tudu, nhos ten amor fórti pa kunpanheru, pamodi amor ta kubri un monti pekadu.” (1 Ped. 4:8) Nton, kuzê ki ta djuda-nu sabe si nos amor pa nos irmons é fórti, é óras ki es ta fadja ô óras ki es ta faze algun kuza ki ta magua-nu. w23.11 10-11 ¶12-13

Sábadu, 20 di setenbru

Nhos ama kunpanheru. — Juan 13:34.

Nu ka pode obi ku órdi di Jizus sobri amor si nu ta mostra amor sô pa alguns na kongregason i pa otus nau. É klaru ki sima Jizus, nu pode ser más amigu di alguns. (Juan 13:23; 20:2) Má apóstlu Pedru ta lenbra-nu ma nu debe sforsa pa ama tudu irmon ku irmans pamodi es ta faze párti di nos família. (1 Ped. 2:17) Pedru fla pa nu “ama kunpanheru txeu i di korason.” (1 Ped. 1:22) Na kel versíklu li, ama “txeu” krê fla ama un algen sikrê é difísil mostra amor pa el. Pur izénplu, i si un irmon ofende-nu ô magua-nu? Na komésu, talvês nu ta krê vinga envês di mostra amor. Má, Pedru prende ku Jizus ma Deus ka ta fika kontenti si nu vinga. (Juan 18:10, 11) Pedru fla: “Ka nhos paga mal ku mal, nen insultu ku insultu. Envês di kel-li, nhos paga ku un benson”. (1 Ped. 3:9) Óras ki bu ten amor fórti, bu ta mostra bondadi. w23.09 28-29 ¶9-11

Dumingu, 21 di setenbru

Di mésmu manera, mudjer debe ser... kontroladu na ses ábitu i fiel na tudu kuza. — 1 Tim. 3:11.

Nu ta fika dimiradu di odja modi ki un mininu ta kria faxi i el ta bira un adultu. Ta parse ma el ta kria sen faze ninhun sforsu. Má, nu meste sforsa pa nu bira un sérvu di Jeová maduru. (1 Kor. 13:11; Ebr. 6:1) Pa alkansa kel méta li, nu meste dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová. Tanbê, nu meste di se spritu santu pa nu dizenvolve kualidadis ki el gosta, kapasidadis ki ta djuda-nu na nos dia-dia i pripara pa responsabilidadis ki nu pode ten na futuru. (Pro. 1:5) Jeová faze ómi ku mudjer. (Jén. 1:27) É fásil di odja ma ómi ku mudjer é diferenti na korpu, má tanbê es é diferenti na otus kuza. Pur izénplu, Jeová faze ómi ku mudjer ku responsabilidadis diferenti, pur isu es meste di kualidadis i kapasidadis ki ta djuda-s kunpri ses responsabilidadi. — Jén. 2:18. w23.12 18 ¶1-2

Sugunda-fera, 22 di setenbru

Nhos inxina algen di tudu nason pa es bira nhas disiplu. Nhos batiza-s na nómi di Pai [i] di Fidju. — Mat. 28:19.

Jizus kreba pa otus algen uzaba nómi di se Pai? Klaru ki sin. Alguns xéfi di relijion ta atxaba ma é falta di ruspetu uza nómi di Deus, má Jizus nunka ka dexa kel tradison li, ki ka ten bazi na Bíblia, inpidi-l di da ónra pa nómi di se Pai. Un bês, Jizus kura un ómi ki tinha dimóni, na téra di jerazenus. Kes algen fika ku medu i es pidi Jizus pa sai di la. Pur isu, el ka fika na kel lugar. (Mar. 5:16, 17) Má simé, Jizus kreba pa kes algen di la konxeba nómi di Jeová. Nton, Jizus fla kel ómi ki el kura, pa ka fla pesoas kuzê ki el fazeba, má kuzê ki Jeová faze pa el. (Mar. 5:19) Jizus tanbê krê pa nu djuda otus algen konxe nómi di se Pai na mundu interu. (Mat. 24:14; 28:20) Óras ki nu ta faze nos párti, nu ta dexa nos Rei, Jizus, kontenti. w24.02 10 ¶10

Térsa-fera, 23 di setenbru

Bu aguenta txeu kuza pamodi nha nómi. — Apo. 2:3.

Pa nos é un benson faze párti di organizason di Jeová na es ténpu di fin konplikadu. Sima situason na mundu sta ta piora kada bês más, Jeová ta da-nu un família spritual di irmons ku irmans ki é unidu. (Sal. 133:1) El ta djuda-nu ten un família filís. (Efé. 5:33–6:1) I el ta da-nu kel sabedoria ki nu meste pa lida ku preokupasons i ten alegria. Má, nu meste sforsa txeu pa nu kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel. Pamodi? Pamodi alvês nu pode fika ofendidu ku kuzas ki otus algen fla ô faze. Tanbê, nu pode xinti dizanimadu óras ki nu fadja, prinsipalmenti si dja nu komete kel fadja txeu bês. Nu meste kontinua ta aguenta firmi na nos sirvisu pa Jeová (1) óras ki un irmon ô irman ofende-nu, (2) óras ki nos maridu ô nos mudjer diziludi-nu i (3) óras ki nu fika dizanimadu pamodi nu fadja. w24.03 14 ¶1-2

Kuarta-fera, 24 di setenbru

Ka ta inporta kal ki é prugrésu ki dja nu faze, nu kontinua ta anda na es mésmu kaminhu. — Flp. 3:16.

Di vês en kuandu, bu ta obi spiriénsias di irmons ku irmans ki disidi faze más na ses sirvisu pa Jeová. Talvês, es bai pa Skóla pa Pregadoris di Reinu ô es muda pa un lugar ki ten más nisisidadi. Si bu situason ta da, kes-li é bons méta pa bo tanbê. Povu di Jeová ta djobe manera di faze más na pregason. (Atus 16:9) Má i si gósi, bu ka ta konsigi faze más? Ka bu pensa ma bu ten ménus valor di ki kes irmon ki ta konsigi faze kel-li. Más inportanti é kontinua ta aguenta firmi. (Mat. 10:22) Nunka ka bu skese ma bu pode poi Jeová txeu kontenti óras ki bu ta faze kel ki bu ta pode di akordu ku bu situason. Kel-li é un manera inportanti di bu kontinua ta sigi Jizus dipôs ki bu batiza. — Sal. 26:1. w24.03 10 ¶11

Kinta-fera, 25 di setenbru

Ku bondadi, el purdua-nu tudu nos fadja. — Kol. 2:13.

Nos Pai na séu promete ma el ta purdua-nu si nu rapende. (Sal. 86:5) Nton, si nu rapende di verdadi di pekadus ki nu faze, nu pode kunfia ma kel ki Jeová fla é verdadi, i el ta purdua-nu. Lenbra ma Jeová é ka duru. Nunka el ka ta spera di nos más di ki kel ki nu ta konsigi faze. Jeová ta da txeu valor pa kalker kuza ki nu ta faze, désdi ki nu faze nos midjór. Tanbê, pensa na kes algen ki Bíblia ta pâpia di el ki sirbi Jeová di tudu ses korason. Pur izénplu, pensa na apóstlu Paulu. El trabadja duru duránti txeu anu. El viaja txeu kilómetru, i el djuda forma txeu kongregason. Má, kantu kuzas muda na se vida i el ka konsigi prega sima el ta fazeba antis, kel-li krê fla ma Jeová ka staba kontenti ku el más? Klaru ki nau. El kontinua ta faze kel ki el ta podeba i Jeová abensua-l. (Atus 28:30, 31) Di mésmu manera, kel ki nu ta pode da Jeová pode muda ku ténpu. Má kuzê ki más ta inporta pa Jeová é kel motivu ki ta pô-nu ta sirbi-l. w24.03 27 ¶7, 9

Sésta-fera, 26 di setenbru

Sédu palmanhan... [Jizus] bai pa un lugar izoladu i el kumesa ta faze orason la. — Mar. 1:35.

Através di se orason pa Jeová, Jizus da un izénplu pa se sigidoris. Jizus ta fazeba orason sénpri, duránti se trabadju di pregason. El tevi ki tra ténpu pa faze orason pamodi txeu bês el ta staba okupadu i ku txeu algen na se vólta. (Mar. 6:31, 45, 46) El ta labantaba sédu palmanhan pa el tinha ténpu di faze orason el sô. Un bês, el ora noti interu antis di toma un disizon inportanti. (Luk. 6:12, 13) I Jizus faze orason txeu bês na kel noti antis di el móre, timenti el staba ta tirmina di faze kel trabadju más difísil li na téra. (Mat. 26:39, 42, 44) Izénplu di Jizus ta inxina-nu ma pa más okupadu ki nu sta, nu meste tra ténpu pa nu faze orason. Sima Jizus, talvês nu meste tra ténpu pa faze orason. Nu pode labanta sédu palmanhan ô fika kordadu ti más tardi pa faze orason. Óras ki nu ta faze si, nu ta mostra Jeová ma nu ta da valor pa es prezenti spesial. w23.05 3 ¶4-5

Sábadu, 27 di setenbru

Amor di Deus bazadu na nos korason através di spritu santu ki nu dadu. — Rom. 5:5.

Repara kel palavra “bazadu” na testu di oji. Un livru ta konpara kel palavra li ku “un korenti di agu ta kai riba nos”. Kel izénplu li ta mostra ma Jeová ta ama kes skodjedu ku spritu santu txeu! I es sabe ma Deus ‘ta ama-s’. (Jud. 1) Apóstlu Juan mostra modi ki el staba ta xinti kantu ki el skrebe: “Nhos odja ki tipu di amor ki nos Pai mostra-nu, asi pa nu pode txomadu fidjus di Deus!” (1 Juan 3:1) Amor di Jeová é sô pa kes skodjedu ku spritu santu? Nau, Jeová prova ma el ta ama nos tudu. Kal ki é maior próva di amor di Jeová ki nu ten? É resgati. Kel-li é kel próva di amor más grandi ki dja mostradu na mundu! — Juan 3:16; Rom. 5:8. w24.01 28 ¶9-10

Dumingu, 28 di setenbru

Nhas inimigu ta sai i es ta kóre. N ten kunfiansa ma Jeová sta di nha ladu. — Sal. 56:9.

Kel versíklu di riba li ta mostra un kuza ki djuda Davidi kantu el staba ku medu. Sikrê Davidi staba na prigu, el midita na kuzê ki Jeová inda sta ba fazeba pa el. Davidi sabia ma Jeová ta salvaba el na ténpu sértu. Jeová dja flaba ma Davidi ta sérba rei di Israel. (1 Sam. 16:1, 13) Pa Davidi, tudu kuza ki Jeová promete, éra sima si dja el kontiseba. Kuzê ki Jeová promete faze pa bo? Nu ka debe spera ma Jeová ta proteje-nu di tudu prubléma. Má ka ta inporta ki prubléma ki bu ta pasa pa el na kel mundu li, Jeová ta ben kaba ku es na kel mundu novu ki sta pa ben. (Isa. 25:7-9) Nos Kriador ten puder pa resusita kes algen ki dja móre, pa kura nos duénsa i pa kaba ku tudu nos inimigu. — 1 Juan 4:4. w24.01 6 ¶12-13

Sugunda-fera, 29 di setenbru

Filís é kel ki ta purduadu se fadja, kel ki ta kubridu se pekadu. — Sal. 32:1.

Pensa na pamodi ki bu da bu vida pa Jeová i bu batiza. Bu faze kel-li pamodi bu krê apoiaba ladu di Jeová. Lenbra di kuzê ki djuda-u ten serteza ma bu atxa verdadi. Bu prende sobri Jeová i bu kumesa ta ruspeta-l i ta ama-l sima bu Pai na séu. Bu dizenvolve fé i bu rapende di kes kuza mariadu ki bu fazeba. Bu xinti motivadu na para di faze kes kuza mariadu i vive sima Deus ta krê. Bu xinti aliviadu kantu bu da kónta ma Deus purdua-u. (Sal. 32:2) Bu sisti runion i bu kumesa ta pâpia ku otus algen sobri kes kuza sábi ki bu prende. Gósi ki dja bu da bu vida pa Jeová i dja bu batiza, bu sta ta anda na strada ki ta leba pa vida i bu sta disididu na faze bu midjór pa kontinua na el. (Mat. 7:13, 14) Nton, kontinua firmi ta adora Jeová i ta obi ku se leis di manera lial. w23.07 17 ¶14; 19 ¶19

Térsa-fera, 30 di setenbru

Deus é fiel, i el ka ta dexa pa nhos tentadu más ki kel ki nhos ta pode aguenta, má óras ki nhos tentadu, Deus ta da nhos un saída pa nhos pode aguenta kel tentason. — 1 Kor. 10:13.

Óras ki bu ta midita na kel orason ki bu faze kantu bu da bu vida pa Jeová, bu ta atxa forsa pa bu ka kai na tentason. Pur izénplu, bu ta mostraba interesi pa un algen ki é kazadu? É klaru ki nau! Bu promete Jeová ma bu ka ta fazeba kel-li. Si bu ka dexa dizejus mariadu kria, nton bu ka ta meste luta kóntra es más tardi. Di es manera, bu ta ‘fika lonji di kaminhu di kes ki é mau’. (Pro. 4:14, 15) Midita na izénplu di Jizus pode djuda-nu. El staba disididu na agrada se Pai. Sima Jizus, bu debe sta disididu na nega lógu kalker kuza ki ka ta agrada kel Deus ki bu da bu vida pa el. (Mat. 4:10; Juan 8:29) Na verdadi, kes provason i tentasons ta da-u oportunidadi di mostra ma bu sta disididu na kontinua ta sigi Jizus. Si bu faze kel-li, bu pode ten serteza ma Jeová ta djuda-u. w24.03 9-10 ¶8-10

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen