Matéria pa studa na runion Vida i pregason
4 TI 10 DI FEBRERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ROMANOS 1-3
“Kontinua ta trena bu konsénsia”
(Romanos 2:14, 15 ) Má, óras ki pesoas di nason, ki ka ten lei, ta faze sen es da kónta kuzas ki lei ta iziji di es, nbóra kes pesoas li ka ten lei, es é un lei pa ses kabésa. 15 Es mê ki ta mostra ma es ten lei skrebedu na korason, pamodi ses konsénsia tanbê ta da tistimunhu, i pa ses pensamentu, es é kondenadu ô ti mésmu diskulpadu.
Modi ki nu pode ten un konsénsia linpu?
6 Jeová da tudu algen un konsénsia. Mésmu pesoas ki ka ta sirbi Jeová sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Bíblia ta fla: ‘Pa ses pensamentu, es é kondenadu ô ti mésmu diskulpadu.’ (Romanos 2:14, 15 ) Pur izénplu, kuazi tudu algen sabe ma nu ka debe mata nen furta. Óras ki es ka ta faze kes kuza li, es sta ta obi ku ses konsénsia, sen es da kónta. Tanbê es sta ta obi ku prinsípius di Deus, ki é kes verdadi prinsipal ki Jeová da pa djuda-nu toma bons disizon.
(Romanos 2:15 ) Es mê ki ta mostra ma es ten kel bazi di lei skrebedu na korason, pamodi ses konsénsia tanbê ta da tistimunhu, i pa ses pensamentu, es é kondenadu ô ti mésmu diskulpadu.
Modi ki nu pode ten un konsénsia linpu?
8 Alguns algen ta pensa ma obi ku ses konsénsia é mésmu kuza ki sigi ses korason. Es ta atxa ma, más inportanti é xinti sábi i pur isu es pode faze kel ki es krê. Má, nos korason é inperfetu i el pode ngana-nu. Nos sentimentu pode ten txeu forsa ki pode mexe ku nos konsénsia. Bíblia ta fla: ‘Korason ta trai algen más di ki kalker otu kuza i el sta dizusperadu. Ken ki pode konxe-l?’ (Jeremias 17:9 ) Pur isu, nu pode atxa ma un kuza mariadu é dretu. Pur izénplu, antis di Polu bira kriston, el ta pirsigiba kristons. El ta atxaba ma el sta ta fazeba kuza dretu i se konsénsia staba trankilu. Má, un ténpu dipôs el fla: ‘Ken ki ta izamina-m é Jeová.’ (1 Coríntios 4:4; Atos 23:1; 2 Timóteo 1:3 ) Kantu Polu prende modi ki Jeová staba ta xinti pamodi kuzas ki el staba ta faze, el da kónta ma el tinha ki mudaba. Kel-li ta mostra ma antis di nu toma un disizon, nu debe pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki Jeová krê pa N faze?’
9 Óras ki nu ta ama un algen, nu ka ta krê faze nada ki ta magua-l. Nu ta ama Jeová, pur isu nu ka krê faze nada ki ta pô-l fika tristi. Kel dizeju di ka krê mágua Jeová debe ser fórti. Odja izénplu di Neemias. El éra governador, má el ka uza se puder pa el fika riku. Pamodi? Pamodi el tinha ‘grandi ruspetu pa Deus.’ (Neemias 5:15 ) Neemias ka krê fazeba nada ki ta maguaba Jeová. Sima Neemias, nos tanbê nu meste ten grandi ruspetu pa Deus ô ten medu di faze algun kuza mariadu, ki ta poi Jeová tristi ku nos. Lé Bíblia ta djuda-nu sabe kuzê ki Jeová gosta. — Djobe párti PRENDE MÁS nu 6.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Romanos 3:4 ) Klaru ki nau! Sikrê tudu ómis é mintirozu, má pa Deus ser verdaderu, sima sta skrebedu: ‘Pa fika provadu ma bo é justu na bus palavra i pa bu ganha óras ki es julga-u.
w08 15/6 p. 30 par. 5
Pártis inportanti di livru di Romanos
3:4. Óras ki palavra di ómi ta bai kóntra kuzê ki Palavra di Deus ta fla, nu ta dexa ‘Deus ser verdaderu’ óras ki nu ta kúnfia na mensaji di Bíblia i nu ta vive di akordu ku vontadi di Deus. Óras ki nu ta prega mensaji di Reinu ku zelu i faze disiplus, nu ta djuda otus algen ten sertéza ma Deus é verdaderu.
(Romanos 3:24, 25 ) i é sima un prezenti ki es ta txomadu di justu pamodi Se bondadi ki nu ka merese, através di salvason di resgati ki Kristu Jizus paga. 25 Deus aprizenta Kristu sima un oférta pa kubri pekadus, através di fé na se sangi. Deus faze kel-li pa mostra se própi justisa, pamodi, ku se paxénxa, el staba ta púrdua pekadus ki fazedu na pasadu.
w08 15/6 p. 29 par. 6
Pártis inportanti di livru di Romanos
3:24, 25 — Modi ki ‘resgati di Kristu Jizus paga pekadus ki fazedu’ antis di el móre? Primeru profesia ki fazedu sobri Misías, ki sta na Génesis 3:15, kunpri na anu 33 kantu Jizus matadu na un staka di turtura. (Gál. 3:13, 16) Kantu Jeová faze kel profesia li, pa El resgati dja staba pagu, pamodi nada ka ta inpidi Deus di kunpri se vontadi. Nton, ku bazi na kel sakrifisiu ki Jizus Kristu ta ba fazeba na futuru, Jeová pode purduaba pekadus di fidjus di Adon ki ta mostraba fé na kel promésa li. Tanbê, kes algen ki vive antis di Jizus ta ben ser resusitadu pamodi resgati. — Atos 24:15.
11 TI 17 DI FEBRERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ROMANOS 4-6
‘Deus mostra-nu se própi amor’
(Romanos 5:8 ) Má Deus mostra-nu se própi amor, kantu Kristu móre pa nos timenti nos éra pekador.
(Romanos 5:12 ) É pur isu ki, sima pekadu entra na mundu pamodi un ómi, i mórti entra pamodi pekadu, di es manera mórti spadja pa mundu interu, pamodi tudu algen peka. . .
‘Deus mostra-nu se amor’
5 Polu distaka kel verdadi li, kantu ki el kumesa ta fla: ‘É pur isu ki, sima pekadu entra na mundu pamodi un ómi, i mórti entra pamodi pekadu, di es manera mórti spadja pa mundu interu, pamodi tudu algen peka’. (Rom. 5:12) Nu ta konsigi ntende kel-li, pamodi Deus da-nu informason ki sta skrebedu di modi ki vida di umanus kumesa. Jeová kria dôs algen perfetu, Adon ku Eva. Kriador é perfetu, i é di kes dôs algen ki nu ben. Deus da-s sô un órdi, i si es ka sigiba el es ta moreba. (Gén. 2:17) Má, es disidi faze un kuza mariadu, kantu es nega sigi kel órdi di Deus, ki ka éra difísil. Asi es ka seta se leis i se govérnu. — Deut. 32:4, 5.
(Romanos 5:13, 14 ) Pamodi pekadu dja izistiba na mundu antis di Lei, má óras ki ka ten lei, ningen ka ta akuzadu di faze pekadu. 14 Má simé, mórti reina désdi Adon ti Muizes, mésmu na kes ki ka faze pekadu sima kel fadja di Adon, ki ta parse ku kel ki staba pa binha.
‘Deus mostra-nu se amor’
6 Adon só ben ten fidju dipôs ki el peka. Pur isu, el pasa pekadu ku se rezultadus pa tudu se fidjus. É klaru ki es ka viola kel lei di Deus ki Adon violaba, pur isu es ka kondenadu pa mésmu pekadu. I tanbê inda Deus ka daba es ninhun lei. (Gén. 2:17) Má simé, kes fidju di Adon erda pekadu. Pur isu, pekadu ku mórti reina ti ténpu ki Deus ben da israelitas kes lei ki ta mostraba es klaru ma es éra pekador. (Lé Romanos 5:13, 14.) Nu pode konpara rezultadu di pekadu ki es erda, ku alguns tipu di duénsa. Pur izénplu, ten alguns duénsa ki ta pasa di mai ô pai pa fidjus. Alguns fidju ta sufri pamodi kel duénsa má otus ka ta xinti nada, nbóra es tene kel duénsa. Kel-li ka ta kontise ku pekadu. Nu ka tinha manera di skapa di rezultadus di pekadu di Adon. Nos tudu nu erda-l. Rezultadu é sénpri mórti. I el pasa pa tudu se fidjus. Má kel situason li pode konpodu algun dia?
(Romanos 5:18 ) Pamodi sima sô un fadja poi tudu tipu di algen ta kondenadu, asi tanbê sô un kuza justu ki fazedu poi tudu tipu di algen ta txomadu justu pa ganha vida.
(Romanos 5:21 ) Ku ki obijetivu? Asi, sima pekadu reina ku mórti, di mésmu manera pa bondadi ki nu ka merese reina através di justisa, pa nu pode vive pa tudu ténpu através di Jizus Kristu, nos Sinhor.
‘Deus mostra-nu se amor’
9 Na gregu kal ki é sentidu di kes frazi li ‘palavras di justisa’ i ‘txomadu justu’? Un tradutor di Bíblia splika: “É un konparason ki ta distaka un asuntu ki ten aver ku justisa. El ka sta pâpia di un mudansa ki kontise déntu di un algen, má el sta pâpia di un algen ki, di pontu di vista di Deus, muda. . . Nu pode fla ma, kel izénplu li ta konpara Deus ku un juiz ki toma un disizon di fika di ladu di kel algen ki sta julgadu, ki lebadu pa tribunal di Deus, ki akuzadu pamodi el é pekador. Má Deus purdua-l.”
10 Ku bazi na kuzê ki ‘Juís di Téra interu’, ki é justu, pode perduaba un algen kulpadu? (Gén. 18:25) Pa ten un bazi, Deus mostra se amor kantu el manda se úniku Fidju pa Téra. Jizus faze vontadi di se Pai di manera perfetu, mésmu ku tentason, abuzu i txeu trósa. El kontinua lial, ti ki el móre na un staka di tortura. (Heb. 2:10) Kantu Jizus sakrifika se vida perfetu, el oferese un resgati ki podia libraba, ô salvaba fidjus di Adon di pekadu ku mórti. — Mat. 20:28; Rom. 5:6-8.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Romanos 6:3-5 ) Ô nhos ka sabe ma nos tudu, ki batizadu na Kristu Jizus, nu batizadu na se mórti? 4 Nton, nu foi interadu djuntu ku el através di nos batismu na se mórti, asi, sima Kristu labantadu di meiu di mortus através di puder di glória di Pai, asi tanbê pa nu vive un vida novu. 5 Si nu fika unidu ku el na un mórti sima di sel, di sertéza tanbê nu ta fika unidu ku el sima na se resureison.
w08 15/6 p. 29 par. 7
Pártis inportanti di livru di Romanos
6:3-5 — Kuzê ki siginifika ser batizadu na Kristu Jizus i ser batizadu na se mórti? Óras ki Jeová ta skodje sigidoris di Jizus ku spritu santu, es ta fika unidu ku Jizus i es ta faze párti di kongregason ki é korpu di Kristu, i Jizus é Kabésa. (1 Cor. 12:12, 13, 27; Col. 1:18) Kel-li é ses batismu na Kristu Jizus. Tanbê kes kriston skodjedu ku spritu santu ta ‘batizadu na mórti [di Kristu]’ pamodi es ta vive un vida di sakrifisiu i es ta nega kalker speransa di vive pa tudu ténpu na Téra. Pur isu, ses mórti é un mórti sakrifikadu, sima mórti di Jizus, má ses mórti ka ten kel mésmu valor ki resgati. Kel batismu na mórti di Kristu ta fika konplétu óras ki es móre i es resusitadu pa ba vive na Séu.
(Romanos 6:7 ) Pamodi kenha ki móre se pekadus dja sta purduadu.
Kal ki é speransa pa nhas família ki dja dura ki móre?
Óras ki kes injustu resusitadu, es ta ben ser julgadu ku bazi na kuzas ki es fazeba na pasadu? Nau. Romanos 6:7 ta fla: ‘Pamodi kenha ki móre se pekadus dja sta purduadu.’ Kes injustu dja paga pa ses pekadu kantu ki es móre. Pur isu, es ta ben julgadu ku bazi na kuzas ki es faze dipôs ki es resusitadu. Es ka ta julgadu pa kuzas ki es faze na iginoránsia antis di es móre. Modi ki kel-li ta ben djuda-s?
18 TI 24 DI FEBRERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ROMANOS 7-8
“Bu ‘sta ta spéra ku txeu vontadi’?”
(Romanos 8:19 ) Pamodi kriason sta ta spéra ku txeu vontadi pa mostradu kes fidju di Deus.
w12 15/7 p. 11 par. 17
Dexa Jeová gia-u pa liberdadi di verdadi
17 Kantu Polu staba ta pâpia di liberdadi ki Jeová tene guardadu pa se sérvus li na Téra, el skrebe: ‘Kriason sta ta spéra ku txeu vontadi pa mostradu kes fidju di Deus.’ Dipôs el fla: ‘Kriason tanbê ta libertadu di ser skravu di korupson i es ta ben ten liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ (Rom. 8:19-21) ‘Kriason’ krê fla kes umanu ki ten speransa di vive na Téra, ki ta ben tra pruvetu óras ki ‘mostradu’ kes fidju di Deus ki skodjedu ku spritu santu. Kel-li ta ben kontise óras ki kes ‘fidju’, ki resusitadu pa vive na Séu, kumesa djuntu ku Jizus ta linpa Téra di kuzas mariadu i proteje ‘un monti di algen’ pa entra na mundu novu. — Apo. 7:9, 14.
(Romanos 8:20 ) Pamodi kriason podu fika na un situason sen valor, ka pamodi se própri vontadi, má pa vontadi di kel ki pô-l, ku bazi na speransa
w12 15/3 p. 23 par. 11
Kontenti ku nos speransa
11 Jeová da-nu un bazi pa nos speransa kantu el promete libra-nu di ‘kel primeru serpenti’, Satanás, ki é Diabu, através di kel ‘disendenti’ ki el prometeba. (Apo. 12:9; Gén. 3:15) Kel ‘disendenti’ prinsipal éra Jizus Kristu. (Gál. 3:16) Através di se mórti i resureison, Jizus da-nu sertéza, un speransa ma nu ta ser libertadu di ser skravu di pekadu ku mórti. Kel speransa li ta ben kunpri óras ki ‘mostradu kes fidju di Deus.’ Kes skodjedu ku spritu santu ta forma kel sugundu párti di kel ‘disendenti’. Es ta ‘mostradu’ óras ki es partisipa ku Jizus na kaba ku mundu mau di Satanás. (Apo. 2:26, 27) Kel-li ta ben traze salvason pa kes otu ovelha ki sai di kel grandi tribulason. — Apo. 7:9, 10, 14.
(Romanos 8:21 ) di ki própi kriason tanbê ta libertadu di ser skravu di korupson i es ta ben ten liberdadi ku glória di fidjus di Deus.
w12 15/3 p. 23 par. 12
Kontenti ku nos speransa
12 Duránti kes Mil Anu di Govérnu di Kristu, ‘kriason’ ta ten un vida sábi dimás! Na kel ténpu, kes ‘fidju di Deus’ ta ‘mostradu’ inda más óras ki es faze ses trabadju di saserdóti djuntu ku Jizus, timenti es ta ba ta da-nu kes benson di sakrifisiu di resgati di Jizus. Dibaxu di Reinu, ‘kriason’ umanu ta pasa ta fika livri di kes rezultadu di pekadu ku mórti. Kes algen obidienti poku-poku ‘ta libertadu di ser skravu di korupson’. Si es mante fiel pa Jeová duránti kes mil anu i na kel próva final ki ta ben dipôs, ses nómi ta skrebedu pa sénpri na ‘rolu di vida’. Es ta ben ten kel ‘liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ (Apo. 20:7, 8, 11, 12) Na verdadi, é un speransa di glória!
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Romanos 8:6 ) Pamodi konsentra menti na karni siginifika mórti, má konsentra menti na spritu siginifika vida i pas.
w17.06 p. 3
Bu ta lenbra?
Kal ki é diferénsa entri ‘konsentra menti na karni’ i ‘konsentra menti na spritu’? (Rom. 8:6)
Kel algen ki ta konsentra menti na karni ta pensa sô na faze se vontadi i el ta dexa inperfeson kontrola-l. El ta pasa tudu óra ta pensa i ta pâpia na kuzas di karni. Kel ki ta konsentra menti na spritu, sabe ma kuzê ki é más inportanti na vida é faze tudu kuza sima Jeová ta fla. El ta dexa spritu santu orienta se vida. Konsentra menti na karni siginifika mórti, má konsentra menti na spritu siginifika vida i pas. — w16.12-T, pp. 15-17.
(Romanos 8:26, 27 ) Di mésmu manera, spritu tanbê ta djuda-nu na nos frakéza, pamodi prubléma é ki alvês nu ka sabe kuzê ki nu meste pidi na orason, má spritu ta pidi pa nos óras ki nu jeme sen fla nada. 27 Má, kel ki ta izamina korason sabe intenson di spritu, pamodi spritu ta pidi pa santus di akordu ku vontadi di Deus.
w09 15/11 p. 7 par. 20
Kuzê ki bu orason ta mostra sobri bo?
20 Alvês, nu pode ti ka sabe kuzê ki nu ta pâpia na orason ki nu ta faze nos sô. Polu skrebe: ‘Pamodi prubléma é ki alvês nu ka sabe kuzê ki nu meste pidi na orason, má spritu ta pidi pa nos óras ki nu jeme sen fla nada. Má, kel ki ta izamina korason sabe intenson di spritu’. (Rom. 8:26, 27) Jeová faze manera pa txeu orason fika skrebedu na Bíblia. El ta seta kes pididu ki sta na Bíblia sima kes ki nu ta gostaba di faze pa el, i pur isu el ta responde-s. Deus konxe-nu i el sabe signifikadu di kuzas ki el poi se spritu santu ta fla através di kes skritor di Bíblia. Jeová ta responde nos pididu óras ki spritu santu ‘ta pidi’ pa nos. Sima nu ta ba ta konxe Bíblia midjór, nu ta lenbra más faxi di kes kuza ki nu debe pâpia na orason.
25 DI FEBRERU TI 3 DI MARSU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ROMANOS 9-11
“Ilustrason di un olivera”
(Romanos 11:16 ) Alén di kel-li, si kel padás di masa ki ta atxadu ma é primeru, é santu, nton tudu kel masa é santu; i, si raís é santu, ramus tanbê é santu.
w11 15/5 p. 23 par. 13
‘Ó Deus, bu sabedoria é profundu dimás!’
13 Apóstlu Polu konpara kes ki ta faze párti di fidjus di Abraon ku ramus di un olivera. (Rom. 11:21) Kel olivera ki plantadu ta reprizenta kantu Deus kunpri kel kontratu ki el faze ku Abraon. Raís di es arvi é santu i el ta reprizenta Jeová, kel ki da vida pa Israel spritual. (Isa. 10:20; Rom. 11:16) Tronku ta reprizenta Jizus ki é párti prinsipal di fidjus di Abraon. Tudu kes ramu djuntadu ta reprizenta ‘kel nunbru konplétu’ di kes ki ta forma kel sugundu párti di fidjus di Abraon.
(Romanos 11:17 ) Má, si kebradu alguns di kes ramu, i bo, nbóra bo é di olivera brabu, bu nxertadu entri es i bu fika ta toma párti di rikéza di kel raís di olivera,
(Romanos 11:20, 21 ) É verdadi! Es kebradu pamodi es ka tinha fé, má bu sta sakédu pamodi fé. Ka bu ser orgulhozu, má ten grandi ruspetu. 21 Má, si Deus ka dexa kes ramu natural, tanbê el ka ta dexa-u.
w11 15/5 p. 24 par. 15
‘Ó Deus, bu sabedoria é profundu dimás!’
15 Nton, kuzê ki Jeová ta faze pa el kunpri se vontadi? Polu splika ma, nxertadu ramus di un olivera brabu na lugar di kes ramu ki kebradu na kel olivera. (Lé Romanos 11:17, 18.) Di kel manera li, kristons skodjedu ku spritu santu, ki é di otus nason, sima alguns ki éra di kongregason na Roma, é sima ki es nxertadu na kel olivera. Asi, es bira ta faze párti di fidjus di Abraon. Antis, es éra sima ramus di un olivera brabu, sen xansi di faze párti di kel kontratu spesial. Má Jeová abri-s kaminhu pa es pode bira judeus spritual. — Rom. 2:28, 29.
(Romanos 11:25, 26 ) Irmons, N ka krê pa nhos diskonxe kel segredu sagradu li, pa nhos ka pensa na nhos kabésa ma nhos ten sabedoria: un párti di Israel ka reaji ti ki entra kel númeru konplétu di pesoas di nason, 26 i di kel manera li, Israel interu ta salvadu. Sima sta skrebedu: “Kel salvador ta ba sai di Sion i el ta afasta di Jakó kes kuza mariadu ki ta fazedu.
w11 15/5 p. 25 par. 19
‘Ó Deus, bu sabedoria é profundu dimás!’
19 Ka ten dúvida ma vontadi di Jeová pa ‘Israel di Deus’ sta ta kunpri di midjór manera. (Gál. 6:16) Sima Polu fla, ‘Israel interu ta salvadu’. (Rom. 11:26) Na ténpu ki Jeová marka, ‘Israel interu ta salvadu’, ô, tudu israelitas spritual, ta ben ser rei i saserdóti na Séu. Nada ka ta konsigi poi vontadi di Jeová ta fadja!
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Romanos 9:21-23 ) Kuzê? Nton oleru ka ta manda na baru, pa el uza kel mésmu masa di baru pa faze un vazu pa uza na kuzas ku ónra i un otu pa uza na kuzas sen ónra? 22 Nton, kuzê ki nu ta fla si Deus, mésmu ki el krê mostra se raiba i mostra se puder, má el aguenta ku paxénxa kes vazu di raiba, ki fazedu pa distruison? 23 I si el faze-s si pa el mostra rikéza di se glória na kes vazu di mizerikórdia, ki dja el priparaba antis pa glória,
Dexa disiplina di Jeová muda-u
5 I kuzê ki ta kontise ku kes algen rebéldi ki ka krê pa Jeová, ki é nos Grandi Oleru, muda-s? Modi ki el ta uza se autoridadi kómu Deus? Pensa na kuzê ki ta kontise ku baru si el ka ta sirbi pa faze kel trabadju ki oleru krê fazeba ku el. Na kel situason li, kel oleru pode faze ku el un otu tipu di vazu ô nton bota-l fóra. Óras ki baru ka ta sirbi más, normalmenti kulpa é di oleru. Má kel-li nunka ka ta kontise ku nos Oleru. (Deut. 32:4) Óras ki un algen ka ta seta pa Jeová muda-l, kulpa é sénpri di kel algen. Jeová ta uza se autoridadi, sima un oleru. El ta djuda un algen midjora se amizadi ku el di akordu ku manera ki kel algen ta reaji óras ki Jeová ta tenta muda-l. Kes ki ta dexa Jeová muda-s ta ten bons rezultadu. Pur izénplu, kes kriston skodjedu ku spritu santu es é ‘kes vazu di mizerikórdia’ ki Jeová trabadja sima un oleru pa es ser ‘vazu pa uza na kuzas ku ónra’. Má kes ki ta rabela i es ta fika kóntra Deus, es ta bira ‘kes vazu di raiba, ki fazedu pa distruison’. — Rom. 9:19-23.
(Romanos 10:2 ) Pur isu, N da tistimunhu ma es ten zelu pa Deus, má es ka ten konhisimentu izatu.
it-1 p. 517 par. 5
Siumentu, siumi
Zelu uzadu mariadu. Algen pode ten txeu zelu ô siumis, di algun kuza, i simé el pode sta ta faze kuza mariadu ki Deus ka gosta. Kel-li ta kontiseba txeu ku judeus di ténpu di apóstlus. Es ta atxaba ma sigi Lei ki Deus daba Muizes, éra manera di es mostraba justisa. Má, Polu mostra ma ses zelu éra uzadu mariadu, pamodi es ka tinha konhisimentu izatu. Pur isu, es ka tinha justisa di verdadi ki ta ben di Deus. Es tinha ki rekonhiseba ses éru i voltaba pa Deus, através di Kristu, pa es pode resebeba justisa i dexa di ser kondenadu pa Lei. (Rom. 10:1-10) Saulu di Tarsu, ki más tárdi bira ta txomadu di Polu, éra un di kes algen ki tinha txeu zelu pa relijion di judeus, ti dimás, ki el ta ‘pirsigiba kongregason di Deus i ta distruiba el’. Ku txeu zelu el ta sigiba lei sima un ‘algen ki prova ma é inosenti.’ (Gál. 1:13, 14; Fil. 3:6) Má, el ta uzaba se zelu pa relijion di judeus di manera mariadu. El tinha bon korason, pur isu, Jeová uza di bondadi ki el ka mereseba, através di Jizus Kristu, kantu ki el orienta-l pa kaminhu di adorason verdaderu. — 1 Tim. 1:12, 13.