Matéria pa studa na runion Vida i pregason
4 TI 10 DI MARSU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ROMANOS 12-14
“Modi ki un kriston ta mostra amor”
(Romanos 12:10 ) Ku kel amor sima di irmon, nhos ten amizadi fórti pa kunpanheru. Nhos ser primeru na da ónra pa kunpanheru.
it-1 p. 60
Amor
Amor sima di irmon (na língua gregu, fi·la·del·fí·a, ô ‘amizadi pa un irmon’) debe izisti na tudu kes algen ki ta faze párti di kongregason. (Ro 12:10; He 13:1; odja tanbê 1Pe 3:8.) Amizadi di irmons na kongregason debe ser fórti i ku amor sima na un família. Mésmu ki irmons na kongregason sta ta mostra es amor, es ta insentivadu pa es mostra-l inda más txeu. — 1Te 4:9, 10.
Na língua gregu, palavra fi·ló·stor·gos, siginifika ‘ten amizadi fórti’. El ta uzadu pa pâpia di un algen ki ten txeu intimidadi ku un otu algen. Palavra fi·ló·stor·gos, ta ben di palavra stér·go, ki txeu bês ta uzadu pa pâpia di amor, sima entri pesoas ki ta faze párti di mésmu família. Apóstlu Polu insentiva kristons pa dizenvolve kel kualidadi li. (Ro 12:10) Polu tanbê fla ma na ténpu di fin pesoas ka ta tinha ‘amor pa família’ (na língua gregu, á·stor·goi ), i ma kes algen la merese mórti. — 2Ti 3:3; Ro 1:31, 32.
(Romanos 12:17-19 ) Ka nhos paga ningen mal ku mal. Nhos preokupa ku kel ki tudu algen ta atxa ma é dretu. 18 Si ta da, na kel ki dipende di nhos, nhos mante pas ku tudu algen. 19 Ka nhos vinga, nhas irmon, má nhos dexa pa raiba di Deus, pamodi sta skrebedu: “‘Vingansa é di meu mi ki ta diskonta’, Jeová fla.”
w09 15/10 p. 8 par. 3
‘Nhos mante pas ku tudu algen’
3 Lé Romanos 12:17. Polu splika ma óras ki nu ta tratadu mariadu, nu ka debe faze mésmu kuza. Sigi kel konsedju li é más inportanti inda, na famílias ki nen tudu algen ka ta sirbi Jeová. Pur izénplu, un sérvu di Jeová ki é kazadu, ta ivita diskonta di un kuza ki se kunpanheru faze-l ô fla-l. Nu ka ta ganha nada si nu ‘paga mal ku mal.’ Kel-la sô ta piora situason.
w07 1/7 pp. 24-25 pars. 12-13
‘Ka nhos paga ningen mal ku mal’
12 Un otu konsedju ki Polu da sobri modi ki nu debe trata kes algen di déntu i fóra di kongregason é: ‘Ka nhos paga ningen mal ku mal.’ Kes palavra li é rezultadu di kuza ki el flaba antis, ki é: ‘Nhos ôdia kel ki é mau’. Pensa na kel-li: modi ki un algen ta fla ma el ta ôdia kel ki é mau, si el ta faze otu algen mésmu kuza mariadu ki el fazedu? Si un algen faze si, el ka sta mostra amor ‘sen finjimentu.’ Dipôs, Polu fla: ‘Nhos preokupa ku kel ki tudu algen ta atxa ma é dretu.’ (Romanos 12:9, 17 ) Modi ki nu pode aplika kes palavra li?
13 Na kel karta ki dja el skrebeba antis, pa kes kriston na Korintu, Polu skrebe sobri pirsigison ki apóstlus staba ta pasa pa el. El fla: ‘Pamodi nu bira un spetaklu di tiatu pa mundu, pa anjus i pa ómis. Óras ki nu ta insultadu, nu ta abensua-s; óras ki nu ta pirsigidu, nu ta aguenta ku paxénxa; óras ki es pâpia mal di nos nu ta responde-s ku brandura’. (1 Coríntios 4:9-13 ) Di mésmu manera oji, mundu sta ku odju na kristons verdaderu. Óras ki kes algen ki ta sta na nos vólta, odja kes kuza dretu ki nu ta faze mésmu óras ki nu tratadu mariadu, talvês é más faxi es seta mensaji ki nu ta prega. — 1 Pedro 2:12.
(Romanos 12:20, 21 ) Má, “si bu inimigu tene fómi, da-l kumida; si el tene sedi, da-l algun kuza di bebe; pamodi, óras ki bu faze si, bu sta djunta-l braza kenti riba di se kabésa.” 21 Ka bu dexa mal vense-u, má kontinua ta vense mal ku ben.
w12 15/11 p. 29 par. 13
Púrdua kunpanheru di korason
13 Na alguns situason, talvês bu ta atxa ma bu pode djuda kel algen ki prujudika-u da valor pa leis di Deus. Apóstlu Polu skrebe: “‘Si bu inimigu tene fómi, da-l kumida; si el tene sedi, da-l algun kuza di bebe; pamodi, óras ki bu faze si, bu sta djunta-l braza kenti riba di se kabésa.’ Ka bu dexa mal vense-u, má kontinua ta vense mal ku ben.” (Rom. 12:20, 21) Bondadi ki bu ta mostra óras ki bu tratadu mariadu, pode muda atitudi di kel algen ki faze-u mal i djuda-l mostra kuza dretu ki el ten na el. Si bu mostra ma bu ta ntende kel algen, ma bu ta poi na se lugar i ma bu tene péna di el, bu pode ti konsigi djuda-l prende verdadis ki sta na Bíblia. Ka ta nporta na ki situason, un respósta brandu ta da kel algen un xansi di pensa na kel manera dretu ki bu trata-l. — 1 Ped. 2:12; 3:16.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Romanos 12:1 ) Pur isu, irmons, pamodi konpaxon di Deus, N ta pidi nhos, pa nhos aprizenta nhos korpu sima un sakrifisiu bibu, santu i ki Deus ta seta, ta faze un sirvisu sagradu ku nhos kapasidadi di pensa.
Modi ki nu ta skodje diverson ki é dretu
5 Tudu kuza ki nu ta faze na vida sta ligadu ku nos adorason pa Jeová. Apóstlu Polu splika kel-li kantu el fla: ‘Nhos aprizenta nhos korpu sima un sakrifisiu bibu, santu i ki Deus ta seta’. (Romanos 12:1 ) Jizus fla: ‘Ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason, di tudu bu alma, di tudu bu menti i di tudu bu forsa.’ (Marcos 12:30 ) Sénpri nu krê da Jeová nos midjór. Na Israel na ténpu antigu, povu ta ofereseba Jeová sakrifisius di animal. Si kel animal tinha algun prubléma, Deus ka ta setaba kel sakrifisiu. (Levítico 22:18-20 ) Di mésmu manera, si nos adorason tene algun prubléma, Jeová pode ka seta nos adorason. Modi ki kel-li pode kontise?
6 Jeová ta fla-nu: ‘Nhos ten ki ser santu pamodi mi é santu.’ (1 Pedro 1:14-16; 2 Pedro 3:11 ) Pa Jeová seta nos adorason, el ten ki ser santu, ô linpu. (Deuteronómio 15:21 ) Nu sabe ma Jeová ta ôdia konportamentu seksual mariadu, violénsia ô algun kuza ki sta ligadu ku fitisaria ô bruxaria. Si nu faze kes kuza li, nos adorason ka ta fika linpu más. (Romanos 6:12-14; 8:13 ) Má tanbê, si nu divirti ku kes kuza li, Jeová ta fika tristi ku nos. Nos adorason pa el ta fika suju i nos amizadi ku Jeová pode kaba.
(Romanos 13:1 ) Tudu algen debe obi ku autoridadi supirior, pamodi si Deus ka krê ka ta ten autoridadi; kes autoridadi ki ten, é Deus ki pô-s na ses puzison má ku limiti.
w08 15/6 p. 31 par. 4
Pártis inportanti di karta ki skrebedu pa romanus
13:1 — Di ki manera Deus poi kes autoridadi supirior na ses puzison déntu limiti? Govérnus di ómi sta na ses puzison ki Deus pô-s má ku limiti. Kel-li krê fla ma é Deus ki sta ta dexa-s governa, i na alguns situason Deus dja flaba kenha ki ta ben governaba. Nu ta odja kel-li na kuzas ki Bíblia dja flaba sobri txeu governantis.
11 TI 17 DI MARSU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ROMANOS 15-16
“Jeová ta djuda-u aguenta firmi i el ta konsola-u”
(Romanos 15:4 ) Tudu kes kuza ki skrebedu antis, skrebedu pa nos instruson, asi, pa nu pode ten speransa através di nos kapasidadi di aguenta firmi i di konsolu ki nu ta resebe di Skrituras.
w17.07 p. 14 par. 11
‘Nhos txora ku kes ki sta ta txora’
11 Kel párti di Bíblia ki ta pâpia di dór ki Jizus xinti kantu Lázaru móre, é sô un di kes txeu testu di Bíblia ki ta konsola-nu. Na Romanos 15:4 ta fla: ‘Tudu kes kuza ki skrebedu antis, skrebedu pa nos instruson, asi pa nu pode ten speransa através di nos kapasidadi di aguenta firmi i di konsolu ki nu ta resebe di Skrituras.’ Si bu sta ta sufri pamodi algen ki bu krê txeu móre, pensa na kes testu ki sta dibaxu. Es pode djuda-u xinti pas i konsolu ki Jeová ta da.
▪ ‘Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu, el ta salva kes ki tene spritu dizanimadu.’ — Sal. 34:18, 19.
▪ ‘Kantu preokupasons toma kónta di mi, [Jeová ] bu konsola-m i bu pô-m ta fika kalmu.’ — Sal. 94:19.
▪ ‘Pa própi Jizus Kristu, nos Sinhor, i pa Deus, nos Pai, ki ama-nu i ki da-nu konsolu pa tudu ténpu i un speransa sábi através di bondadi ki nu ka merese, konsola nhos korason i poi nhos fika firmi’. — 2 Tes. 2:16, 17.
(Romanos 15:5 ) Ki kel Deus ki ta da algen kapasidadi di aguenta firmi i konsolu, djuda nhos ten mésmu atitudi ki Kristu Jizus tinha,
w16.04 p. 14 par. 5
‘Nhos dexa pa kapasidadi di aguenta firmi konpleta se trabadju’
5 Buska ajuda di Jeová na orason. Jeová é kel ‘Deus ki ta da algen kapasidadi di aguenta firmi i konsolu’. (Rom. 15:5) Óras ki nu ta pasa pa prublémas, el é úniku algen ki ta ntende tudu nos situason. Tanbê el sabe ma manera ki nu kriadu, kes kuza ki nu ta xinti i ti kes kuza ki nu nase ku el, ta mexe txeu ku nos. Pur isu, el é midjór algen pa djuda-nu aguenta firmi. Bíblia ta fla ma ‘el ta faze vontadi di tudu kes algen ki ten grandi ruspetu pa el, el ta obi-s óras ki es pidi ajuda i el ta libra-s.’ (Sal. 145:19) Má modi ki Deus ta da-nu forsa pa nu aguenta firmi?
(Romanos 15:13 ) Ki kel Deus ki ta da speransa intxi nhos di tudu alegria i pas através di nhos kunfiansa na el, pa nhos pode ten txeu speransa ku ajuda di puder di spritu santu.
‘Bu debe ama Jeová, bu Deus’
11 Jeová ta ‘da-nu un speransa ki ta intxi-nu di alegria i pas’. (Rom. 15:13) Kel speransa ta djuda-nu aguenta próvas di fé. Pa kes kriston skodjedu ku spritu santu ki mante ‘fiel ti es móre, ta ben dadu koroa di vida’ na Séu. (Apo. 2:10) Kes algen ki ten speransa di vive li na Téra i ki mante fiel, ta ben resebe bensons pa tudu ténpu na Paraízu, ki ta ben ser na mundu interu. (Luc. 23:43) Modi ki kes speransa li ta pô-nu ta xinti? Nu ta xinti pas, alegria i tanbê amor pa Jeová, ki é Kel ki ta da ‘tudu bon prezenti i tudu prezenti perfetu’! — Tia. 1:17.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Romanos 15:27 ) Sin, es faze-l di livri vontadi, i na verdadi es tinha dívida ku es; pamodi, dja ki nasons toma párti na ses kuzas spritual, tanbê es ten obrigason di djuda-s ku ses kuzas material.
w89 1/12 p. 24 par. 3
‘Un próva di sinseridadi di nhos amor’
É klaru ki ses irmons ki ka éra judeu fika ku gana di djuda-s. Má tanbê, es tinha un ‘dívida’ spesial ku kes irmon na Jiruzalen. É di Jiruzalen ki notísias sábi spadja pa kes ki ka éra judeu. Pur isu, Polu fla: ‘Kes judeu reparti ses benson spritual ku kes ki ka éra judeu, é pur isu ki kes ki ka é judeu debe sirbi kes judeu ku ses benson material.’ — Romanos 15:27, A Bíblia na Linguagem de Hoje.
(Romanos 16:25 ) Kel ki pode faze nhos firmi, di akordu ku kes notísia sábi ki N ta pâpia i ku pregason sobri Jizus Kristu, di akordu ku revelason di kel segredu sagradu ki ka papiadu di el duránti txeu ténpu
it-3 p. 320 par. 2
Kapasidadi di sabe futuru
Kel Misías, ô Kristu, ta ben sérba kel Simenti ki prometedu i ki através di el tudu algen justu, di tudu famílias di Téra, ta ben sérba abensuadu. (Gál 3:8, 14) Primeru bês ki papiadu di es ‘disendenti [ô simenti]’ foi dipôs ki kumesa kel revólta na jardin di Éden, má antis di Abel nase. (Gén 3:15) Kel-li kontise uns 4 mil anu antis di kontadu ‘kel segredu sagradu,’ kantu mostradu klaru ken ki éra kel ‘simenti’ ô Misías. Pur isu, é di kel manera li, ki ‘ka papiadu di el duránti txeu ténpu.’ — Ro 16:25-27; Ef 1:8-10; 3:4-11.
18 TI 24 DI MARSU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 CORÍNTIOS 1-3
“Abo é un ómi karnal ô un ómi spritual?”
(1 Coríntios 2:14 ) Má, ómi karnal ka ta seta kuzas di spritu di Deus, pamodi pa el es é tolisi; i el ka ta pode konxe-s, pamodi es é analizadu spritualmenti.
Kuzê ki siginifika ser un algen spritual?
4 Nu ben odja primeru modi ki ómi karnal ta konporta. Mundu ta pensa sô na kuzas di karni. Polu konpara kel manera di pensa di mundu ku ‘kel spritu ki gósi sta ta aji na fidjus di dizobidiensa.’ (Efé. 2:2) Kel spritu li sta ta poi kuazi tudu algen ta sigi mundu. Es ta pensa sô na karni. Asi kuazi tudu es ta faze kel ki es ta atxa ma é dretu i es ka ta faze ninhun sforsu pa sigi leis di Deus. Un ómi karnal ô un algen ki ta pensa sô na karni, txeu bês ta preokupa dimás ku ten fama, rikéza ô difende kel ki el ta atxa ma é se direitus.
5 Kuzê más ki ta mostra ma un algen é karnal? El ta npenha pa kalker un di kes ‘óbra di karni’. (Gál. 5:19-21) Na primeru karta ki Polu skrebe pa kongregason di Korintu, el pâpia di txeu otu konportamentu ki ta mostra ma un algen é karnal. Sima: kria divizon, toma ladu di un i fika kóntra kel otu, kria konfuzon, leba kunpanheru pa tribunal, falta di ruspetu pa kes ki ta tomaba kónta di kongregason, kume i bebe dimás. Un algen ki ta pensa sô na karni, óras ki el pasa pa tentason el ta kai. (Prov. 7:21, 22) Judas tanbê pâpia di kes ki ta frakise ti ki ta perde ses amizadi ku Deus. — Judas 18, 19.
(1 Coríntios 2:15, 16 ) Má, ómi spritual ta analiza tudu kuza, má el ninhun ómi ka ta analiza-l. 16 Pamodi “ken ki txiga di konxe menti di Jeová, pa pode inxina-l”? Má nos, nu ten menti di Kristu.
Kuzê ki siginifika ser un algen spritual?
6 Nton kuzê ki siginifika ‘ómi spritual’? Ómi spritual é diferenti di ómi karnal pamodi el gosta di kuzas di Deus. Kes algen ki gosta di kuzas di Deus ta sforsa pa imita-l. (Efé. 5:1) Kel-li siginifika ma es ta faze sforsu pa pensa i odja asuntus sima Deus. Pa es Deus é rial. Ómi spritual é diferenti di ómi karnal pamodi el ta tenta faze tudu kuza sima Jeová ta fla. (Sal. 119:33; 143:10) Envês di konsentra na óbras di karni, un algen spritual ta sforsa pa mostra ‘frutu di spritu’. (Gál. 5:22, 23) Pa nu ntende dretu kuzê ki siginifika ‘gosta di kuzas spritual’, pensa na kel konparason li: un algen ki é bon na nogósiu, ta fladu ma el gosta di nogósiu. Di mésmu manera, un algen ki ta mostra interesi pa kuzas spritual ô di relijion, ta fladu ma el gosta di kuzas di Deus.
Kuzê ki siginifika ser un algen spritual?
15 Modi ki nu pode imita Jizus Kristu? Na 1 Coríntios 2:16 Bíblia ta pâpia sobri ten ‘menti di Kristu.’ I Romanos 15:5 ta pâpia sobri ‘ten mésmu atitudi ki Kristu Jizus tinha’. Nton pa nu ser sima Kristu, nu meste konxe se manera di pensa i se manera di ser. Dipôs nu meste sigi se izénplu. Jizus tinha menti konsentradu na se amizadi ku Deus. Nton ser sima Jizus ta pô-nu ser sima Jeová. Pur isu, nu ta odja klaru ma é inportanti prende pensa sima Jizus.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(1 Coríntios 1:20 ) Undi ki algen sábiu sta? Undi ki dotor di lei sta? Undi ki sta kel algen di kel sistéma li ki gosta di diskuti? Deus ka poi sabedoria di mundu ta bira tolisi?
it-3 p. 480 par. 1
Sabedoria
Pamodi se sabedoria, mundu ka seta kel manera di salvason ki Deus da através di Kristu, pamodi es atxa ma éra un tolisi. Nbóra kes governanti di mundu talvês tinha autoridadi i bon kapasidadi di fazeba julgamentu, simé es ‘mata kel Sinhor xeiu di glória’. (1Co 1:18; 2:7, 8) Má, Deus staba ta prova ma sabedoria di kes sábiu di mundu éra tolisi. Kantu Deus uza kes algen ki es ta atxaba ma éra ‘tolu, fraku i sen valor’, pa faze se vontadi ki ningen ka ta konsigi inpidiba el di kunpri, El staba ta poi kes sábiu di mundu na vergónha, pamodi el uza algen ki mundu ta atxaba ma éra ‘un kuza tolu di Deus’. (1Co 1:19-28) Polu lenbra kes kriston na Korintu ma ‘sabedoria di kel sistéma li [i] governantis di kel sistéma li,’ ta ben kabadu ku el; pur isu, kel sabedoria li ka ta fazeba párti di mensaji spritual di Polu. (1Co 2:6, 13) El aviza kes kriston na Kolosus pa es ka ser disviadu pa ‘filozofia [fi·lo·so·fí·as, ô: amor pa sabedoria] i palavras sen valor ki ta ngana, ki ten bazi na tradisons di ómi’. — Col 2:8; konpara ku vv. 20-23.
(1 Coríntios 2:3-5 ) I N txiga na nhos ku frakéza, ku medu i ta treme txeu; 4 i nha manera di pâpia i kuzas ki N prega ka éra palavras di sabedoria pa konvense, má un próva di spritu i di puder, 5 asi pa nhos fé ka ten bazi na sabedoria di ómis, má na puder di Deus.
w08 15/7 p. 27 par. 6
Pártis inportanti di kartas ki skrebedu pa koríntius
2:3-5. Kantu el staba ta da tistimunhu na Korintu, ki éra un séntru di filozofia i di konhisimentu gregu, Polu talvês pergunta si el ta konsigi konvenseba kes algen ki staba ta obi-l. Má el ka dexa pa ninhun frakéza ô medu ki talvês el xinti inpidi-l di kunpri se trabadju di pregason ki Deus da-l. Di mésmu manera, nu ka debe dexa ninhun situason difísil inpidi-nu di prega notísias sábi di Reinu di Deus. Nu pode pidi ajuda di Jeová ku kunfiansa, sima Polu faze.
25 TI 31 DI MARSU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 CORÍNTIOS 4-6
‘Un poku di fermentu ta fermenta masa interu’
(1 Coríntios 5:1, 2 ) Na verdadi sta ta fladu ma ten konportamentu seksual mariadu na nhos meiu, konportamentu seksual ki nen na nasons ka ta atxadu: un ómi ki sta ta vive ku mudjer di se pai. 2 I nhos ta xinti orgulhu di kel-li? Má, nhos ka devia staba di lutu, asi pa kel ómi ki faze kel kuza li tradu di nhos meiu?
(1 Coríntios 5:5-8 ) nhos ntrega kel ómi pa Satanás, pa distruison di karni, asi pa spritu ser salvu na dia di Sinhor. 6 Razon di nhos orgulhu é ka bon. Nhos ka sabe ma un poku di fermentu ta fermenta masa interu? 7 Nhos tra kel fermentu bédju pa nhos pode bira masa novu, sen fermentu, sima nhos é. Pamodi, Kristu ki é nos korderu di Páskua, dja sakrifikadu. 8 Nton, nu faze kel fésta, ka ku fermentu bédju, nen ku fermentu di maldadi i di pekadu, má ku pon sen fermentu, di sinseridadi i di verdadi.
(1 Coríntios 5:13 ) i Deus ta julga kes di fóra? “Nhos tra kel algen mau di nhos meiu.”
it-2 p. 116
Fermentu
Apóstlu Polu uza mésmu konparason kantu el manda kongregason na Korintu pa es tra fóra di kongregason un ómi ki staba ta faze konportamentu seksual mariadu. El fla: ‘Nhos ka sabe ma un poku di fermentu ta fermenta masa interu? Nhos tra kel fermentu bédju pa nhos pode bira masa novu, sen fermentu, sima nhos é. Pamodi, Kristu ki é nos korderu di Páskua, dja sakrifikadu.’ El mostra klaru kuzê ki el krê flaba ku ‘fermentu’: ‘Nton, nu faze kel fésta, ka ku fermentu bédju, nen ku fermentu di maldadi i di pekadu, má ku pon sen fermentu, di sinseridadi i di verdadi.’ (1Co 5:6-8) Kel konparason ki Polu uza, djuda-s lenbra di siginifikadu di Fésta di Pon sen Fermentu, ki judeus ta fazeba lógu dipôs di Páskua. Sima un poku di masa fermentadu ta fermenta masa interu, ô kel grupu di pon ki sta na fornu, di mésmu manera, pa Jeová, kongregason interu ta biraba suju, si es ka kababa ku kel influénsia mariadu di kel ómi déntu di kongregason. Es tinha ki fazeba algun kuza pa traba kel ‘fermentu’ di ses meiu, sima israelitas ka podia tinha fermentu na ses kaza duránti kel fésta.
it-3 p. 545
Satanás
Kuzê ki siginifika ‘ntrega un algen pa Satanás pa distruison di karni’?
Kantu apóstlu Polu staba ta orienta kongregason di Korintu sobri modi ki es debe trata un algen di kongregason, pa un maldadi ki el faze kantu el nvolve ku mudjer di se pai, el skrebe: ‘Nhos ntrega kel ómi pa Satanás, pa distruison di karni’. (1Co 5:5) Kel órdi éra pa traba kel ómi di kongregason, i pa ka trataba ku el di ninhun manera. (1Co 5:13) Es devia ntregaba el pa Satanás. Kel-li krê fla ma el ta fikaba fóra di kongregason i na mundu ki Satanás é deus i governanti. Kel ómi li, ki éra sima ‘un poku di fermentu’ na ‘masa interu’, éra kel ‘karni’ ô kel algen karnal déntu di kongregason. I óras ki es traba kel ómi di ses meiu, kel kongregason ki ta pensaba sima Jeová, ta distruíba kel ‘karni’ di ses meiu. (1Co 5:6, 7) Di mésmu manera, apóstlu Polu ntrega Imineu i Alexandri pa Satanás, pamodi es bandona ses fé i un bon konsénsia, i es para di sirbi Jeová. — 1Ti 1:20.
(1 Coríntios 5:9-11 ) N skrebeba nhos na nha karta pa nhos para di konvive ku kes ki sta ta faze konportamentu seksual mariadu, 10 N ka krê fla tudu konvivénsia ku pesoas di es mundu ki ten konportamentu seksual mariadu, ô ku kes ki ten ganánsia, ku kes ki ta ngana algen pa toma-s ses kuza ô ku kes ki ta adora imaji. Sinon nhos tinha ki saíba di mundu. 11 Má gósi, N sta ta skrebe nhos, pa nhos para di konvive ku kalker un ki ta txomadu irmon, má ki ta faze konportamentu seksual mariadu, ô ki ten ganánsia, ki ta adora imaji, ki ta injúria algen, ki ta bebe dimás ô ki ta ngana algen pa toma-s ses kuza; nen pa nhos ka kume ku kel algen.
lvs p. 241, párti Prende más
Dizasosiason
Óras ki un algen ki faze un pekadu gravi ka rapende i el nega sigi leis di Jeová, el ka pode kontinua ta faze párti di kongregason. El meste ser dizasosiadu. Óras ki un algen ta dizasosiadu, nu ka pode trata ku el i nu ta para di pâpia ku el. (1 Coríntios 5:11; 2 João 9-11 ) Dizasosiason ka ta dexa pa nómi di Jeová i di kongregason fika suju. (1 Coríntios 5:6 ) Dizasosiason tanbê é un disiplina ki ta djuda algen rapende di se pekadu i volta pa Jeová. — Lucas 15:17.
▸ Kapítlu 3, parágrafu 19
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(1 Coríntios 4:9 ) Pamodi ta parse-m ma Deus pô-nu anos, apóstlus, pa nu parse na fin, sima ómis ki kondenadu pa móre, pamodi nu bira un spetaklu di tiatu pa mundu, pa anjus i pa ómis.
w09 15/5 p. 24 par. 16
Anjus, é ‘spritus pa sirvisu públiku’
16 Óras ki sérvus di Jeová ta pasa pa provason es ta bira ‘un spetaklu di tiatu pa anjus’. (1 Cor. 4:9) Anjus ta fika txeu kontenti ku kes kuza ki nu ta faze pa nu kontinua fiel. Tanbê es ta fika kontenti di odja un algen ki peka ta rapende. (Luc. 15:10) Anjus ta odja bon konportamentu di mudjeris ki ta sirbi Jeová. Bíblia ta mostra ma ‘mudjer debe ten un sinal di autoridadi riba kabésa, pamodi anjus.’ (1 Cor. 11:3, 10) Di sertéza, anjus ta fika kontenti óras ki es ta odja mudjeris i tudu kes otu sérvu di Deus na Téra, ta sigi tudu orientason ki Jeová ta da se povu. Kel obidiensa li ta lenbra kes fidju di Deus na Séu ma es tanbê es debe ser obidienti.
(1 Coríntios 6:3 ) Nhos ka sabe ma nu ta ben julga anjus? Nton, pamodi ki nu ka ta julga asuntus di es vida?
it-2 p. 674
Lei
Lei ki dadu pa anjus. Anjus ki é más inportanti ki umanus, sta dibaxu di leis i mandamentus di Deus. (He 1:7, 14; Sal 104:4) Jeová ti mésmu da órdi pa se inimigu, Satanás i el pô-l limiti na kuzas ki el ta faze. (Jó 1:12; 2:6) Migel, ki é xéfi di anjus, rekonhise i ruspeta puzison di Jeová, kel Juís Más Grandi, kantu el fla Diabu na un diskutison: ‘Jeová ki ta koriji-u.’ (Ju 9; konpara ku Za 3:2.) Jeová poi tudu anjus dibaxu di autoridadi di Jizus Kristu na se glória. (He 1:6; 1Pe 3:22; Mt 13:41; 25:31; Fil 2:9-11) Pur isu, Jizus manda un anju pa leba un mensaji pa apóstlu Juan. (Ap 1:1) Má na 1 Coríntios 6:3, apóstlu Polu fla ma irmons spritual di Kristu ta skodjedu pa julga anjus. Kel-li ta mostra ma di algun manera es ta partisipa na distruison di kes anju mau.