BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr19 setenbru pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
  • Subtémas
  • 2 TI 8 DI SETENBRU
  • 9 TI 15 DI SETENBRU
  • 16 TI 22 DI SETENBRU
  • 23 TI 29 DI SETENBRU
  • 30 DI SETENBRU TI 6 DI OTUBRU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
mwbr19 setenbru pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

2 TI 8 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | HEBREUS 7-8

“Un saserdóti pa tudu ténpu di mésmu manera ki Melkizideki”

(Hebreus 7:1, 2 ) Pamodi kel Melkizideki li, rei di Salén i saserdóti di Kel Deus Más Grandi, bai nkontra ku Abraon kantu el staba ta volta di mata kes rei, i el abensua-l, 2 i Abraon da-l un désimu di tudu. Primeru, se nómi traduzidu, siginifika “rei di justisa”, i tanbê el é rei di Salén ô “rei di pas”.

it-2 p. 798 pars. 11-12

Melkizideki

Rei di Salén di ténpu antigu i ‘saserdóti di Kel Deus Más Grandi’, Jeová. (Gén 14:18, 22) El é primeru saserdóti ki Bíblia ta pâpia di el; algun ténpu antis di 1933 A.J. el tinha kel kargu li. Dja ki el éra rei di Salén, ki ta siginifika “Pas”, apóstlu Polu txoma Melkizideki di ‘Rei di Pas’, i tanbê ku bazi na se nómi, ‘Rei di Justisa’. (He 7:1, 2) Ta pensadu ma Salén di ténpu antigu éra kel sidadi ki más tardi bira Jiruzalen. I nu ta atxa palavra Salén déntu di palavra Jiruzalen. É pur isu ki alvês Jiruzalen ta txomadu di “Salén.” — Sal 76:2.

Dipôs ki Abron (Abraon) ganha géra kóntra Kedorlaomer i kes rei ki staba djuntadu ku el, Abron bai pa Baxada di Savé, ô ‘Baxada di rei’. Kantu Abron txiga la, Melkizideki ‘traze pon ku vinhu’, el abênsua Abraon i el fla-l: ‘Pa Abron abensuadu pa kel Deus Más Grandi, kel ki faze séu ku Téra; i pa kel Deus Más Grandi ser lovadu, kel ki ntrega-u na bu mô kes algen ki fronta-u!’ Nton, Abraon da kel rei i saserdóti ‘un désimu di tudu’ ô ‘kes midjór kuza ki el toma na géra’ kóntra kes rei ki bai géra djuntu ku Kedorlaomer. — Gén 14:17-20; He 7:4.

(Hebreus 7:3 ) Sen pai, sen mai, sen lista di família, sen dia ki el nase nen dia ki el móre, má el fazedu sima Fidju di Deus i el ta kontinua saserdóti pa tudu ténpu.

it-2 p. 799 par. 3

Melkizideki

Di ki manera ki Melkizideki ka tinha ‘dia ki el nase nen dia ki el móre’?

Apóstlu Polu distaka un verdadi txeu inportanti sobri Melkizideki, kantu el skrebe: ‘Sen pai, sen mai, sen lista di família, sen dia ki el nase nen dia ki el móre, má el fazedu sima Fidju di Deus i el ta kontinua saserdóti pa tudu ténpu.’ (He 7:3) Sima tudu algen, Melkizideki nase i móre. Má, Bíblia ka ta fla nómi di se pai ku se mai, nen di se famílias más antigu ô di se fidjus. Bíblia tanbê ka ta fla nada sobri dia ki el nase nen dia ki el móre. É pur isu ki Melkizideki, pode reprizentaba Jizus Kristu, ki é saserdóti pa tudu ténpu. Alén di kel-li, ka ten nada ki ta mostra ma algun algen bira saserdóti antis di Melkizideki ô ki fika na se lugar dipôs ki el móre. Di mésmu manera, Jizus ka fika na lugar di ninhun saserdóti prinsipal sima el, i Bíblia ta mostra ma nunka más ningen ka ta fika na se lugar. Nbóra Jizus nase na tribu di Judá i el ben di família di rei Davidi, kel-la ka da-l direitu di ser saserdóti. Tanbê el ka nase na un família ki tinha kargu di rei i saserdóti omésmu ténpu. El bira rei i saserdóti pamodi juramentu ki Jeová dja fazeba el.

(Hebreus 7:17 ) Pamodi dadu kel tistimunhu li sobri el: “Abo é saserdóti pa tudu ténpu di mésmu manera ki Melkizideki.”

it-2 p. 798 par. 13

Melkizideki

Reprizentason di papel di Kristu kómu saserdóti. Na un profesia inportanti sobri Misías, Jeová faze un juramentu di kunfiansa pa ‘Sinhor’ di Davidi: ‘Abo é saserdóti pa tudu ténpu di mésmu manera ki Melkizideki!’ (Sal 110:1, 4) Kel salmo li djuda israelitas ntende ma kel Misías ki Deus dja prometeba ta ben tinha kargu di rei i saserdóti. Na karta ki apóstlu Polu skrebe pa kristons na Judea, el dexa klaru kenha ki éra kel algen ki profesia dja papiaba di el. El staba ta pâpia di ‘Jizus, ki bira saserdóti prinsipal pa tudu ténpu di mésmu manera ki Melkizideki.’ — He 6:20; 5:10; djobe PACTO.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Hebreus 8:3 ) Pamodi tudu saserdóti prinsipal ta diziginadu pa oferese prezentis i tanbê pa oferese sakrifisius, pur isu kel saserdóti prinsipal li tanbê tinha ki tenba algun kuza pa el oferese.

w00 15/8 p. 14 par. 11

Sakrifisius ki ta agradaba Deus

11 Apóstlu Polu fla ma ‘tudu saserdóti prinsipal ta diziginadu pa oferese prezentis i tanbê pa oferese sakrifisius’. (Hebreus 8:3 ) Repara ma Polu dividi kes oférta ki saserdóti prinsipal na Israel di ténpu antigu ta fazeba na dôs grupu, ‘prezentis’ i ‘sakrifisius’ ô ‘sakrifisius pa pekadus’. (Hebreus 5:1 ) Normalmenti pesoas ta da prezentis pa mostra ses amor i gratidon, pa faze amizadi, pa resebe apoiu ô pa agrada otus algen. (Génesis 32:20; Provérbios 18:16 ) Di mésmu manera, txeu di kes oférta ki Lei ta mandaba pa faze era ‘prizentis’ pa Deus, pa agradaba el i pa pidiba se apoiu. Si algen pekaba kóntra Lei, el tinha ki korijiba se éru i pa kel-li, el tinha ki ofereseba ‘sakrifisius pa pekadus’. Kes sinku primeru livru di Bíblia ki ta txomadu di Pentateuku, prinsipalmenti livrus di Êxodo, Levítico i Números ta da-nu txeu informason sobri diferentis tipu di sakrifisius i ofértas. Nbóra pode ser difísil pa nu ntende i lenbra di tudu kes informason, nu meste ntende alguns pontu prinsipal sobri kes diferenti tipu di sakrifisius.

(Hebreus 8:13 ) Kantu el fla “un novu kontratu”, el poi kel ki tinha antis ta bira dizatualizadu. Un kuza ki sta dizatualizadu i ta bira bédju sta kuazi ta dizaparse.

it-3 p. 156 par. 5

Kontratu

Di ki manera ki kontratu di Lei fika ‘dizatualizadu’?

Nu pode fla ma kontratu di Lei fika ‘dizatualizadu’ kantu Jeová aviza através di proféta Jeremias ma ta ben tinha un novu kontratu. (Je 31:31-34; He 8:13) Kontratu di Lei kaba, kantu Jizus móre na staka di tortura na anu 33. (Col 2:14) Asi kel novu kontratu kumesa ta funsiona na lugar di kontratu di Lei. — He 7:12; 9:15; At 2:1-4.

9 TI 15 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | HEBREUS 9-10

“Un sónbra di bons kuza ki staba pa ben”

(Hebreus 9:12-14 ) El entra na lugar santu, ka ku sangi di bódis i di bixérus, má ku se própi sangi, un bês pa tudu ténpu, i el konsigi un libertason pa nos pa tudu ténpu. 13 Pamodi si sangi di bódis i di bois, i sinza di un bixéru, pingadu riba di kes ki bira inpuru, ta santifika karni pa el pode bira puru, 14 inda mutu más kel sangi di Kristu, ki oferese se vida sen defetu pa Deus através di un spritu ki ta dura pa tudu ténpu. El faze kel-li pa linpa nos konsénsia di óbras mortu, pa nu pode faze un sirvisu sagradu pa kel Deus bibu!

it-3 p. 242 par. 10

Perdon

Kel Lei ki Jeová da nason di Israel, ta fla ma si un algen faze un pekadu kóntra Deus ô kóntra se prósimu, primeru el tinha ki korijiba se éru di akordu ku kes orientason ki sta na Lei, pa el pode resebeba perdon di se pekadus. I kuazi sénpri kel algen ki pekaba tinha ki fazeba un oférta di sangi pa Jeová. (Le 5:5–6:7) É ku bazi na kel prinsípiu li ki Polu fla: ‘Sin, di akordu ku Lei, kuazi tudu kuzas ta purifikadu ku sangi, i si ka tradu sangi, ka ten perdon.’ (He 9:22) Na verdadi, sangi di kes animal ki sakrifikadu ka ta traba pekadus nen ka ta daba kes algen un konsénsia linpu di manera perfetu. (He 10:1-4; 9:9, 13, 14) Má, kel novu kontratu ki Bíblia dja papiaba di el, ta da-nu xansi di ten perdon di verdadi ku bazi na sakrifisiu di resgati di Jizus Kristu. (Je 31:33, 34; Mt 26:28; 1Co 11:25; Ef 1:7) Mésmu kantu Jizus staba na Téra, el mostra ma el ten autoridadi pa purdua pekadus, kantu el kura un ómi paralizadu. — Mt 9: 2-7.

(Hebreus 9:24-26 ) Pamodi Kristu ka entra na un lugar santu ki fazedu ku mô di ómis, ki é un kópia di rialidadi. Má el entra na Séu própi, di manera ki gósi el ta aprizenta dianti di Deus pa nos. 25 Obijetivu ka éra pa el ofereseba se kabésa txeu bês, sima saserdóti prinsipal ta entra kada anu na lugar santu ku sangi ki é ka di sel. 26 Sinon, el tinha ki sufreba txeu bês désdi fundason di mundu. Má gósi, na fin di kes sistéma, el parse un bês pa tudu ténpu, pa kaba ku pekadu através di se sakrifisiu.

cf p. 183 par. 4

‘Kontinua ta sigi-m’

4 Bíblia ka ta fla nada sobri kantu Jizus txiga Séu, manera ki el resebedu i nen di alegria di sta djuntu ku se Pai otu bês. Má, Bíblia dja flaba monti ténpu antis kuzê ki ta kontiseba lógu dipôs ki Jizus txigaba Séu. Pa más di 1500 anu, judeus ta fazeba un serimónia sagradu tudu anu. Un bês pa anu saserdóti prinsipal ta entraba na Lugar Rei di Santu na ténplu i el ta pingaba sangi di sakrifisiu na Dia di Spiason dianti di arka di kontratu. Na kel dia, kel saserdóti prinsipal ta reprizentaba Misías. Kel serimónia li ta reprizentaba kuzê ki Jizus ta ben fazeba na futuru. Kantu ki el volta pa Séu el kunpri kel profesia li un bês pa tudu ténpu. El entra na prezénsa di Jeová, na Séu, na kel lugar más santu ki ta izisti, i el aprizenta se Pai valor di se sakrifisiu di resgati. (Hebreus 9:11, 12, 24 ) Má Jeová seta kel sakrifisiu?

(Hebreus 10:1-4 ) Pamodi, dja ki lei ten un sónbra di bons kuza ki staba pa ben, envês di própi rialidadi di kes kuza, nunka el ka ta pode faze pa kes ki ta txiga pa ben adora bira perfetu, ku kes mésmu sakrifisiu ki ta oferesedu sénpri anu ta sai anu ta entra. 2 Si ka éra asi, es ka ta paraba di faze sakrifisius? Pamodi kes ki ta faze sirvisu sagradu, désdi ki es fika purifikadu, es ka ta tinha konsénsia di pekadus más. 3 Má, envês di kel-li, kes sakrifisiu ta lenbraba es di ses pekadu tudu anu, 4 pamodi sangi di bois i di bódis ka ta konsigi tra pekadus.

it-3 pp. 245-246

Perfeson

Perfeson di Lei di Muizes. Entri kes kuza ki sta na kel Lei ki Jeová da israelitas através di Muizes, ta fla ma es debe tinha saserdótis i ofértas di txeu tipu di sakrifisius di animal. Lei éra perfetu pamodi el ben di Jeová. Má, sima apóstlu Polu splika, nen Lei, nen kes saserdóti, nen kes sakrifisiu ki es ta fazeba ka ta poba kes algen ki ta sigiba Lei biraba perfetu. (He 7:11, 19; 10:1) Envês di Lei libertaba es di pekadu ku mórti, na verdadi el ta mostraba más klaru ma es éra pekador. (Ro 3:20; 7:7-13) Má simé, tudu kes kuza ki sta na Lei ta sirbiba pa kunpri kel obijetivu ki Deus kreba. Lei éra sima un ‘algen ki ta toma kónta di un mininu’. Se obijetivu éra pa mostraba ómis modi ki es ta txigaba na Kristu. Di kel manera li Lei bira un ‘sónbra’ perfetu ‘di bons kuza ki staba pa ben’. (Gál 3:19-25; He 10:1) Pur isu, kantu Polu pâpia di kuzas ki Lei ka konsigi faze ‘dja ki el éra fraku pamodi karni’, ta parse ma el staba ta pâpia di kuzas ki saserdóti prinsipal israelita ka ta konsigi fazeba. (Ro 8:3) El ka ta konsigi ‘salvaba konpletamenti’ kes algen ki el ta fazeba sirvisu pa es, sima sta splikadu na Hebreus 7:11, 18-28. (Di akordu ku Lei, saserdóti prinsipal éra responsável pa tudu kes priparason ki es ta fazeba pa ofereseba sakrifisius i na Dia di Spiason el ta entraba na lugar Rei di Santu ku sangi di sakrifisiu.) Kes sakrifisiu ki saserdótis di família di Aron ta fazeba ta djudaba povu staba sen kulpa dianti di Deus. Má kel-la ka ta poba es ta xinti ma es staba livri di pekadu ô inperfeson di un manera perfetu. Apóstlu Polu pâpia di kel-li kantu ki el fla ma sakrifisius na dia di Spiason ‘ka ta poi kes ki ta ben adora ta bira perfetu’. Kel-li krê fla ma na ses konsénsia es sabia ma inda es éra inperfetu. (He 10:1-4; konpara ku He 9:9.) Saserdóti prinsipal ka ta pode ofereseba kel valor izatu di resgati pa purduaba pekadus. Ki ta púrdua pekadus di verdadi é sô sakrifisiu di Kristu i se sirvisu kómu saserdóti ki ta dura pa un monti ténpu. — He 9:14; 10:12-22.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Hebreus 9:16, 17 ) Pamodi, undi ten un kontratu, ten ki móre kel algen ki faze kel kontratu, 17 pamodi un kontratu ta kumesa ta funsiona ku mórti, i el ka ten valor timenti kel algen ki faze kel kontratu sta bibu.

w92 1/3 p. 31 pars. 4-6

Perguntas ki leitoris ta faze

Apóstlu Polu fla ma tinha ki tenba un mórti pa kes kontratu entri Deus i ómi kumesa ta funsiona. Kontratu di Lei é un izénplu di kel-li. Muizes éra mediador di kel kontratu, kel ki faze kel kontratu entri Deus i nason di Israel. Di kel manera li Muizes kunpri un papel inportanti i el éra kel algen ki lida ku israelitas kantu es staba ta entra na kel kontratu. Nton, nu pode fla ma Muizes éra kel algen ki faze kel kontratu di Lei ki ben di Jeová. Má, Muizes tinha ki daba se sangi ô moreba pa kontratu di Lei kumesaba ta funsiona? Nau. Envês di sangi di Muizes, oferesedu sangi di animal. — Hebreus 9:18-22.

I sobri kel novu kontratu entri Jeová i Israel spritual? Jizus Kristu kunpri un papel inportanti di mediador entri Jeová i Israel spritual. Nbóra kel kontratu ben di Jeová, Jizus Kristu é kel párti prinsipal. Alén di ser mediador di kel novu kontratu, Jizus konvive pesoalmenti ku kes primeru ki ta ben fazeba párti di kel kontratu. (Lucas 22:20, 28, 29 ) Tanbê, el ta pode ofereseba kel sakrifisiu ki mesteba pa poi kel kontratu ta funsiona. Kel sakrifisiu ka éra di animal, má el éra un vida perfetu di un algen. Pur isu, Polu pode flaba ma Kristu é kel algen ki faze kel novu kontratu. Dipôs ki ‘Kristu entra própi na Séu, i el aprizenta dianti di Deus pa nos’, kel novu kontratu kumesa ta funsiona. — Hebreus 9:12-14, 24.

Kantu Polu fla ma Muizes ku Jizus éra kes algen ki faze kontratu, el ka krê flaba ma éra es própi ki disidiba pa fazedu kes kontratu, pamodi éra Deus ki disidi faze-s. Envês di kel-li, Muizes ku Jizus tevi un papel inportanti kómu mediador pa kes kontratu pode kunpriba ses obijetivu. I na kada un di kes kontratu, tinha ki kontiseba mórti. Mórti di animal na lugar di Muizes i mórti di Jizus ki oferese se própi sangi pa kes ki entra na kel novu kontratu.

(Hebreus 10:5-7 ) Nton, kantu el entra na mundu, el fla: “‘Bu ka kreba sakrifisius i ofértas, má bu pripara-m un korpu. 6 Bu ka seta pa fazedu ofértas kemadu nen ofértas pa pekadu.’ 7 Nton N fla: ‘Ale-m li! N ben (na rolu sta skrebedu sobri mi) pa faze bu vontadi, ó Deus.’”

it-1 p. 315 par. 6

Batismu

Lúkas fla ma Jizus staba ta faze orason kantu el batizadu. (Lu 3:21) Tanbê skritor di karta pa kristons na Judea, fla ma kantu Jizus Kristu ‘entra na mundu’ (kel-li é ka na momentu ki el nase, pamodi na kel momentu la el ka sabia lé i nen el ka ta pode flaba kes palavra li, má kel-li kontise kantu ki el aprizenta pa el batizadu i pa kumesa se trabadju di pregason), el staba ta fla kes palavra ki sta na Salmo 40:6-8 (LXX ): ‘Bu ka kreba sakrifisius i ofértas, má bu pripara-m un korpu. . . Ale-m li! N ben (na rolu sta skrebedu sobri mi) pa faze bu vontadi, ó Deus.’ (He 10:5-9) Jizus éra judeu, i kel nason la tinha un kontratu ku Deus, ki é kontratu di Lei. (Êx 19:5-8; Gál 4:4) Pur isu, kantu Jizus bai na Juan pa batiza-l, dja el staba didikadu pa Jeová. Na kel momentu la Jizus faze más di ki kel ki Lei ta izijiba di el. El aprizenta pa se Pai, Jeová, pa faze Se vontadi, ki ta inkluiba oferese se própi korpu ‘priparadu’ i pa kababa ku kel sakrifisiu di animal ki es ta ofereseba di akordu ku Lei. Apóstlu Polu faze un komentáriu sobri kel-li: ‘Pamodi kel “vontadi” li ki nu santifikadu através di oférta di korpu di Jizus Kristu, un bês pa tudu ténpu.’ (He 10:10) Kuza ki Deus kreba pa Jizus tanbê tinha aver ku trabadjus di Reinu. Jizus tanbê oferese pa faze kes trabadju. (Lu 4:43; 17:20, 21) Jeová seta i el fika kontenti kantu se Fidju aprizenta pa faze se vontadi. Pur isu, el skodje-l ku spritu santu i el fla: ‘Abo é nha Fidju, kel ki N ta ama txeu, i ki ta da-m txeu alegria.’ — Mr 1:9-11; Lu 3:21-23; Mt 3:13-17.

16 TI 22 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | HEBREUS 11

“Pamodi ki fé é inportanti?”

(Hebreus 11:1 ) Fé é kel kunfiansa sértu ma kel ki nu sta ta spéra ta kontise, é próva klaru di kuzas ki nu ka ta odja má ki é rial.

w16.10 p. 27 par. 6

Mostra ma bu ten fé na promésas di Jeová

6 Bíblia ta fla kuzê ki é fé na Hebreus 11:1. (Lé.) Di akordu ku kel testu li, fé ta nvolve dôs kuza ki nu ka ta konsigi odja. (1) ‘Kel ki nu sta ta spéra’. Kel-li pode inklui kes kuza ki Deus promete pa futuru má ki inda ka kontise, sima fin di maldadi i kel mundu novu. (2) ‘Kuzas ki nu ka ta odja má ki é rial’. Kes-li é kuzas ô pesoas ki nu ka ta konsigi odja má ki ta izisti di verdadi, sima Jeová, Jizus Kristu, anjus i Reinu na Séu. (He 11:3) Nbóra nu ka ta konsigi odja kes kuza li ki é ‘rial’, nu ten próvas klaru ma es ta izisti. Kel palavra gregu ki traduzidu pa ‘próva klaru’ na Hebreus 11:1, tanbê pode ser traduzidu pa “próva ki ta konvense-nu”. Modi ki nu ta mostra ma nos speransa é un kuza sértu i ma nu ta kridita na kes kuza ki nu ka ta odja ki Bíblia ta pâpia di es? Através di kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze. Sen kes kuza li nos fé ka sta konplétu.

(Hebreus 11:6 ) Alén di kel-li, sen fé nu ka ta pode agrada Deus, pamodi ken ki ta txiga na Deus ten ki ta kridita ma el ta izisti i ma el ta rekonpensa kes ki ta djobe-l asériu.

w13 1/11 p. 11 pars. 2-5

Kel ki ‘ta rekonpensa kes ki ta djobe-l asériu’

Kuzê ki nu meste faze pa nu agrada Jeová? Apóstlu Polu skrebe ma ‘sen fé nu ka ta pode agrada [Deus]’. Repara ma Polu ka fla ma sen fé é difísil agrada Deus, má el fla ma sen fé nu ka ta pode agrada Deus. Kel-li krê fla ma pa nu agrada Deus é inportanti nu ten fé.

Ki tipu di fé ta agrada Deus? Pa nu ten fé na Deus nu meste kridita na dôs kuza. Primeru, nu ‘ten ki kridita ma el ta izisti’. Modi ki nu ta pode agrada Deus si nu ten dúvida ma el ta izisti? Má, kel fé verdaderu é mutu más di ki kel-li, pamodi ti dimónis ta kridita ma Jeová ta izisti. (Tiago 2:19 ) Nu ta mostra ma nu ten fé ma Deus ta izisti, óras ki nu ta vive sima Deus ta krê. — Tiago 2:20, 26.

Sugundu, nu ‘ten ki kridita’ ma Deus ‘ta rekonpensa-nu’. Un algen ki ten fé di verdadi ten sertéza ma kuzas ki el ta faze pa agrada Deus é ka atoa. (1 Coríntios 15:58 ) Modi ki nu ta pode agrada Deus si nu ten dúvida ma el ten kapasidadi i ma el krê rekonpensa-nu? (Tiago 1:17; 1 Pedro 5:7 ) Un algen ki ta atxa ma Deus ka ta nporta ku kuza ki ta kontise ku nos, ma Deus é ingratu i ma el ka gosta di da, ka konxe kel Deus di Bíblia.

Kenha ki Jeová ta rekonpensa? Polu fla ma é ‘kes ki ta djobe-l asériu.’ Un livru ki ta pâpia di Bíblia, fla ma kel palavra gregu ki traduzidu pa “kes ki ta djobe-l asériu”, é ka sô tenta prende sobri Deus, má tanbê ta nvolve npenha pa adora-l. Un otu livru ki tanbê ta pâpia di Bíblia, ta splika ma kel palavra na língua gregu ta da ideia di faze un kuza ku tudu npenhu i sforsu. Na verdadi, Jeová ta rekonpensa kes ki pamodi fé ta adora-l ku amor i zelu. — Mateus 22:37.

(Hebreus 11:33-38 ) Pamodi fé, es vense reinus, es poi justisa ta fazedu, es resebe promésas, es fitxa bóka di lions, 34 es paga forsa di lumi, es skapa di fiu di spada, es staba fraku má es bira fórti, es bira balenti na géra, es vense trópas inimigu ki invadi-s. 35 Mudjeris resebe ses mortus através di resureison, má ten otus ómi ki torturadu pamodi es ka seta un libertason, pa es pode alkansa un resureison midjór. 36 Sin, otus podu na próva kantu es fazedu trósa i es sotadu; na verdadi, más di ki kel-li, es podu na korenti i es podu prézu. 37 Es dadu ku pédra, es podu na próva, es seradu déntu meiu, es matadu ku spada, es ta andaba bistidu ku péli di ovelha i péli di kabra, es pasa nisisidadi, es sufri tribulason, es maltratadu; 38 i mundu ka mereseba es. Es ta andaba sen rumu na dizértus, na montis, na kavérnas i na brakus di Téra.

w16.10 p. 23 pars. 10-11

Bira bu fé más fórti na promésas di Deus

10 Na Hebreus kapítlu 11, ta pâpia di un monti sérvu di Jeová di ténpu antigu ki aguenta firmi sikrê es pasa pa situasons difísil. Pur izénplu, apóstlu Polu pâpia di mudjeris di fé ki ses fidju móre, má dipôs es odja-s ta ser resusitadu. Dipôs el pâpia di otus sérvu di Jeová ki ‘ka seta un libertason, pa es pode alkansa un resureison midjór.’ (Heb. 11:35) Nu ka sabe sértu na kenha ki Polu staba ta pensa kantu ki el fla kel-li. Má kes palavra li ta pô-nu lenbra di pesoas sima Nabóti i Zakarias ki dadu ku pédra ti ki es móre pamodi es krê obiba ku Deus. (1 Reis 21:3, 15; 2 Cró. 24:20, 21) Kes três ebreu botadu déntu di fornu ku lumi i Daniel botadu na un kóba di lions. Es tinha xansi di ‘setaba un libertason’, ô di dizobidese Deus pa es skapaba di mórti. Má es tinha txeu fé ma Jeová ta djudaba es ku se spritu santu. Nton, di kel manera li, é sima ki ‘es fitxa bóka di lions’ i ‘es paga forsa di lumi’. — Heb. 11:33, 34; Dan. 3:16-18, 20, 28; 6:13, 16, 21-23.

11 Monti proféta sima Mikaías i Jeremias ‘provadu kantu es fazedu trósa i es podu prézu’ pamodi ses fé. Otus sima Elias ‘ta andaba na dizértus, na montis, na kavérnas i na brakus di Téra.’ Kuzê ki djuda-s aguenta firmi? Es tinha un ‘kunfiansa sértu’ na promésas di Deus. — Heb. 11:1, 36-38; 1 Reis 18:13; 22:24-27; Jer. 20:1, 2; 28:10, 11; 32:2.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Hebreus 11:4 ) Pamodi fé, Abel oferese Deus un sakrifisiu di más valor di ki kel di Kain. Através di es fé el resebe tistimunhu ma el éra justu, pamodi Deus fika kontenti ku kuzas ki el oferese. I nbóra el sta mortu, inda el ta pâpia através di se fé.

it-2 p. 109 par. 3

Fé

Izénplus di fé na ténpu antigu. Polu pâpia di ‘txeu tistimunha ki ta rodia-nu sima núven’ na Hebreus 12:1. Kada un di es tinha un razon fórti pa ten fé. Pur izénplu, Abel di sertéza konxeba kel promésa di Deus sobri un ‘disendenti [ô simenti]’ ki ta ben pilaba kabésa di ‘serpenti.’ I el ta odjaba klaru rezultadu di kel senténsa ki Deus da kóntra se pai ku se mai na jardin di Éden. Dja ki Jeová maldísua téra, bira ta nase spinhus ku padjas brabu. Pur isu, fóra di jardin di Éden, Adon ku se família tinha ki trabadjaba duru pa es kumeba. Di sertéza Abel ta odjaba kel dizeju fórti ki Eva tinha pa se maridu i manera duru ki Adon ta mandaba na se mudjer. Pode ser ki se mai ta kontaba el sobri dór ki el ta xintiba duránti se gravidês i na óra di ten fidju. Tanbê el ta odjaba anjus i un spada ku lumi ki ta guardaba entrada di jardin di Éden. (Gén 3:14-19, 24) Tudu kes kuza li éra un ‘próva klaru’, ki ta daba Abel sertéza ma libertason ta binha através di kel ‘simenti ki prometedu’. Pur isu, pamodi fé, Abel ‘oferese Deus un sakrifisiu’ ki tinha más valor di ki kel ki Kain oferese. — He 11:1, 4.

(Hebreus 11:5 ) Pamodi fé, Enoki mudadu pa un otu lugar pa el ka odja mórti, i el ka atxadu na ninhun lugar, pamodi Deus dja mudaba el; pamodi antis di el mudadu, el resebe tistimunhu ma el agradaba Deus.

wp17.1 pp. 12-13

‘El agradaba Deus’

Nton, di ki manera Enoki ‘mudadu’ pa el ka ‘odja mórti’? Ta parse, ma Jeová muda Enoki di vida pa mórti, di un manera ki el ka xinti dór, pa es ka mataba el ku violénsia. Má primeru, Enoki ‘resebe tistimunhu ma el agradaba Deus.’ Modi? Talvês antis di el móre, Deus poi Enoki ta ten un vizon, i Deus mostra-l ma Téra dja bira un paraízu. Kel-li éra un próva klaru pa Enoki, ma Jeová staba kontenti ku el i dipôs el durmi na mórti. Kantu apóstlu Polu skrebe sobri Enoki i otus ómi i mudjeris di fé, el fla: ‘Tudu kes-li móre ku fé’. (Hebreus 11:13 ) Talvês inimigus di Enoki djobe se korpu, má es ‘ka atxa-l na ninhun lugar,’ pamodi Jeová pô-l ta dizaparse. Asi pa es ka trataba korpu di Enoki sen ruspetu ô uzaba el pa faze adorason falsu.

23 TI 29 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | HEBREUS 12-13

“Disiplina é un próva di amor di Jeová”

(Hebreus 12:5 ) I nhos skese di avizu ki nhos dadu sima fidjus: “Nha fidju, ka bu dispreza disiplina ki ben di Jeová nen ka bu dizanima óras ki el koriji-u.

w12 15/3 p. 29 par. 18

Ka bu djobe pa ‘kuzas pa tras’

18 Konsedju ki ta duê. I si nu kontinua ta lenbra ku mágua di algun konsedju ki nu dadu? Kel-li pode pô-nu fika tristi ô xatiadu i ta pô-nu fika dizanimadu. (Heb. 12:5) Si nu ‘dispreza’ un konsedju pamodi nu ka seta-l ô si nu fika dizanimadu pamodi na komésu nu seta un konsedju i dipôs nu dizisti di aplika-l, rezultadu é kel mê, nu ka dexa kel konsedju djuda-nu. Éra midjór nu sigiba konsedju di Salumon, ki fla: ‘Pega disiplina; ka bu larga-l. Proteje-l pamodi el siginifika bu vida.’ (Pro. 4:13) Sima un kondutor ki ta obidese sinal di tránzitu, nu debe seta konsedju, aplika-l i kontinua ta anda pa frenti. — Pro. 4:26, 27; lé Hebreus 12:12, 13.

(Hebreus 12:6, 7 ) Pamodi Jeová ta disiplina kes ki el ta ama; aliás, el ta sota kada un ki el ta resebe sima fidju.” 7 Nhos meste aguenta, pamodi el ta faze párti di nhos disiplina. Deus ta trata nhos sima fidjus. Pamodi, ki fidju ki se pai ka ta disiplina-l?

w12 1/7 p. 21 par. 3

‘Óra ki nhos ta ora pa Deus, nhos fla si: “Pai”’

Un pai ki ta ama se fidjus ta disiplina-s pamodi el ta preokupa ku kel tipu di algen ki es ta ben ser. (Efésios 6:4 ) Kel tipu di pai li pode ser firmi, má nunka el ka ta ser duru dimás óras ki el ta koriji se fidjus. Di mésmu manera, nos Pai ki sta na Séu alvês pode atxa ma el meste disiplina-nu. Má Deus sénpri ta disiplina-nu ku amor, nunka el ka ta faze-l ku abuzu. Jizus tanbê, sima se Pai, nunka el ka éra duru dimás, mésmu óras ki se disiplus ta duraba pa aplika disiplina. — Mateus 20:20-28; Lucas 22:24-30.

(Hebreus 12:11 ) É verdadi ki ninhun disiplina, na kel óra, ka ta da-nu alegria, má el ta duê. Má dipôs, kel disiplina ta traze frutu di justisa ki ta da pas, pa kes ki sta ta ser trenadu pa el.

w18.03 p. 32 par. 18

‘Seta disiplina pa bu bira sábiu’

18 Disiplina pode traze dór. Má si nu nega disiplina di Jeová kel rezultadu ki nu ta ten, ta traze más dór di ki disiplina. (Heb. 12:11) Odja izénplu di Kain ku Rei Zedekias. Kantu Kain kumesa ta ôdia Abel, Deus aviza-l: ‘Pamodi ki bu sta xatiadu i tristi? Si bu pasa ta faze kel ki é dretu bu ka ta torna ten nha benson? Má, si bu ka volta pa faze kel ki é dretu, pekadu sta ta spreta-u na pórta i el tene vontadi di domina-u; má bu ta konsigi vense-l?’ (Gén. 4:6, 7) Simé Kain ka obi. Pekadu toma kónta di el i el intxi se vida di dór ku sufrimentu sen nisisidadi! (Gén. 4:11, 12) Kel koreson ki Jeová daba el, foi mutu más lébi ki kel dór ku sufrimentu ki el pasa pamodi el ka obi.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Hebreus 12:1 ) Nton, dja ki nu ten txeu tistimunha ki ta rodia-nu sima núven, nu tra tanbê tudu pézu ki nu ten i nu libra di pekadu ki é faxi nu kai na el, i nu kóre sen dizisti na korida ki nu dadu,

w11 15/9 pp. 17-18 par. 11

Kóre sen dizisti

11 Apóstlu Polu fla ma kes sérvu di Jeová ki vive antis di ténpu di kriston éra ‘txeu tistimunha ki ta rodia-nu sima núven’. Es kontinua lial pa Jeová ti fin di ses vida, i ses izénplu mostra ma kristons pode ser lial pa Jeová sikrê ku situasons difísil dimás. Kes ‘txeu tistimunha’ éra sima atlétas ki tinha txeu spiriénsa i ki tirmina ses korida. Ses izénplu pode da otus koraji pa kontinua ta kóre. Si nu sta na un korida i nu sabe ma kes midjór atléta sta ta odja-nu i ta da-nu koraji pa nu kontinua ta kóre, nu ka ta fazeba nos midjór pa nu tirmina nos korida? Kes kriston na Judea debe pensaba na izénplu di kes sérvu di Jeová di pasadu. Ses izénplu pode daba kes kriston na Judea koraji i lenbraba es ma es ta konsigi ‘kóre sen dizisti’ i tirmina ses korida. Oji tanbê, nu ta konsigi tirmina nos korida.

(Hebreus 13:9 ) Ka nhos dexa pa txeu tipu di ensinamentus stranhu disvia nhos, pamodi é midjór pa korason resebe forsa através di bondadi di Deus ki ka meresedu di ki através di kumida, ki ka ta djuda kes ki sta preokupadu ku el.

w89 15/12 p. 22 par. 10

Oferese sakrifisius ki ta agrada Jeová

10 Kes kriston na Judea tinha ki ivitaba ‘txeu tipu di ensinamentus stranhu’ di judaizantis. (Gálatas 5:1-6 ) É ka é através di kes ensinu li ‘ki korason ta resebe forsa’ pa el kontinua firmi na verdadi, má é ‘através di bondadi di Deus ki ka meresedu’. Ta parse ma alguns di es ta diskutiba sobri kumida i sakrifisius, má Polu fla ma korason ka ta resebe forsa através ‘di kumida, ki ka ta djuda kes ki sta preokupadu ku es.’ Benson spritual ka ta ben di sta preokupadu ku sértus tipu di kumida ô di guarda un dia di simana, má el ta ben di kel tipu di adorason ki ta agrada Deus i di valor ki nu ta da pa resgati. (Romanos 14:5-9 ) Tanbê, sakrifisiu di Kristu poi kes sakrifisiu ki es ta ofereseba di akordu ku Lei ta perde valor. — Hebreus 9:9-14; 10:5-10.

30 DI SETENBRU TI 6 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | TIAGO 1-2

“Kaminhu di pekadu ku mórti”

(Tiago 1:14 ) Má, tudu algen ta provadu óras ki se própi dizeju ta tenta-l i ta ngoda-l.

g17.4 p. 14

Tentason

Tentason é óras ki bu xinti gana di faze algun kuza, prinsipalmenti un kuza mariadu. Pensa na kel izénplu li: Imajina ma bu sta na un lója i bu odja un kuza ki bu gosta txeu. Bu ta pensa ma é fásil furta-l sen algen da kónta. Má, bu konsénsia ta fla-u ma bu ka debe furta! Nton, bu ta dexa di pensa na el i bu ta sai di la. Na kel momentu, tentason ta kaba i bu ta konsigi vense-l.

KUZÊ KI BÍBLIA TA FLA

Ten dizeju di faze un kuza mariadu ka krê fla ma bo é un mau algen. Bíblia ta fla ma nos tudu ta pasa pa tentason. (1 Coríntios 10:13 ) Kuzê ki ta konta é modi ki nu ta reaji óras ki nu sta pasa pa tentason. Alguns algen ta kontinua ta pensa na dizeju mariadu i más sédu ô más tardi es ta kaba pa faze kel kuza. Otus algen ta konsigi tra kel dizeju mariadu lógu di kabésa.

‘Má, tudu algen ta provadu óras ki se própi dizeju ta tenta-l i ta ngoda-l.’ — Tiago 1:14.

(Tiago 1:15 ) Nton, óras ki dizeju bira fórti, pekadu ta nase, i óras ki fazedu pekadu, rezultadu é mórti.

g17.4 p. 14

Tentason

Bíblia ta splika modi ki un algen ta faze kuzas mariadu. Tiago 1:15 ta fla: ‘Óras ki dizeju bira fórti, pekadu ta nase’. Óras ki un mudjer fika grávida se fidju ten ki nase. Di mésmu manera, óras ki nu fika ta pensa na un dizeju mariadu, el ta bira fórti ti ki ta txiga un óra ki nu ta faze kel kuza. Má kes dizeju mariadu ka meste manda na nos. Nu pode kontrola-s.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Tiago 1:17 ) Tudu bon prezenti i tudu prezenti perfetu ta ben di riba, ta dixi di Pai di kes lus ki sta na séu, kel ki ka ta muda sima sónbra ki ta sta sénpri ta muda.

it-2 p. 726 par. 5

Lus

Jeová é ‘Pai di kes lus ki sta na séu’. (Tia 1:17) El é ka sô ‘Kel ki ta da sól pa límia di dia, leis di lua i di strélas pa límia di noti’, má el é Fonti di tudu lus spritual. (Je 31:35; 2Co 4:6) Se lei, se julgamentu i se palavra é sima lus pa kes ki ta sigi-s. (Sal 43:3; 119:105; Pr 6:23; Is 51:4) Skritor di Salmo fla: ‘Através di bu lus nu ta pode odja lus.’ (Sal 36:9; konpara ku Sal 27:1; 43:3.) Sima lus di sól ta ba ta bira kada bês más klaru désdi madrugada ‘ti ki lus di dia fika konplétu’, di mésmu manera, óras ki lus di sabedoria di Deus ta límia kaminhu di justus, el ta bira kada bês más klaru. (Pr 4:18) Sigi kaminhu ki Jeová ta mostra, siginifika anda na lus. (Is 2:3-5) Má, óras ki un algen ta odja kuzas di manera mariadu ô ku mau intenson, el sta na un grandi sukuru spritual. É sima Jizus fla: ‘Si bu odju é invejozu, bu korpu interu ta ser sukuru. Si lus ki ten na bo na verdadi é sukuru, kel sukuru é grandi dimás!’ — Mt 6:23; konpara ku De 15:9; 28:54-57; Pr 28:22; 2Pe 2:14.

(Tiago 2:8 ) Si nhos kunpri kel lei di Rei, sima Skrituras ta fla: “Ama bu prósimu sima bu ta ama bu kabésa”, nhos sta ta faze dretu.

it-2 p. 685 par. 3

Lei

‘Lei di Rei.’ Entri tudu kes lei ki ta fla modi ki pesoas debe trata kunpanheru, kel ‘lei di Rei’ ten kel mésmu inportánsia i puzison ki un rei ten na sosiadadi. (Tia 2:8) Kel kontratu di Lei tinha bazi na amor. Kel ‘lei di Rei’ ki ta fla ‘ama bu prósimu sima bu kabésa’, éra kel sugundu mandamentu ki tudu Lei i Profétas tinha bazi na el. (Mt 22:37-40) Kristons ka sta dibaxu di kontratu di Lei, má es sta dibaxu di kel novu kontratu i es ta sigi lei di Rei Jeová i di se Fidju, ki é Rei Jizus Kristu.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen