Matéria pa studa na runion Vida i pregason
5 TI 11 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 TIMÓTEO 1-4
“Deus ka da-nu un spritu di kobardia”
(2 Timóteo 1:7 ) Pamodi Deus ka da-nu un spritu di kobardia, má sin di puder, i di amor, i di bon juís.
w09 15/5 p. 15 par. 9
Jóvens, nhos mostra nhos prugrésu
9 Pa djuda Timótiu, Polu lenbra-l algun ténpu dipôs: ‘Deus ka da-nu un spritu di kobardia, má sin di puder, i di amor, i di bon juís.’ (2 Tim. 1:7) ‘Bon juís’ ta nvolve sabe pensa i rasusina ku sabedoria. Tanbê el ta inklui kapasidadi di odja kuzas sima es é, envês di odja kuzas sima nu ta gostaba pa es ser. Alguns jóven ki inda é ka maduru ta mostra algun ‘spritu di kobardia’ i na ses pensamentu es ta tenta skapa di situasons difísil. Pa kel-li es ta faze kuzas sima, durmi dimás, odja tilivizon dimás, uza dróga, bebe dimás, sta sénpri na féstas ô faze konportamentu seksual mariadu. Kristons meste ‘nega kuzas mariadu i dizejus di mundu i pa nu vive ku bon juís, ku justisa i pa nu adora Deus na meiu di es mundu’. — Tito 2:12.
(2 Timóteo 1:8 ) Pur isu, ka bu xinti vergónha di tistimunhu sobri nos Sinhor, nen di mi, ki sta prézu pamodi el. Má, ku kunfiansa na puder di Deus, partisipa na aguenta sufrimentu pamodi notísias sábi.
‘Ten koraji i txeu forsa!’
7 Kantu Polu skrebe pa Timótiu, el fla-l: ‘Deus ka da-nu un spritu di kobardia, má sin di puder. Pur isu, ka bu xinti vergónha di tistimunhu sobri nos Sinhor’. (2 Timóteo 1:7, 8; Marcos 8:38 ) Dipôs di lé kes palavra li, nu pode pergunta pa nos mê: ‘N ten vergónha di pâpia sobri kuzas ki N ta kridita na es, ô ami é korajozu? N ta fla nhas koléga di skóla ô di trabadju ma mi é Tistimunha di Jeová ô N ta tenta sukundi kel-li? N ten vergónha di ser diferenti di kes otu algen ô N ten orgulhu di mostra klaru ma N ten un amizadi fórti ku Jeová?’ Si algen ta xinti algun medu di sta na pregason ô di ser diferenti di otus, el debe lenbra di kuzê ki Jeová fla Juzué: ‘Ten koraji i txeu forsa’. Nunka ka bu skese ma é ka opinion di bus koléga di trabadju ô di skóla ki ta konta, má é kuzê ki Jeová i Jizus ta pensa. — Gálatas 1:10.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(2 Timóteo 2:3, 4 ) Sima un bon trópa di Kristu Jizus, partisipa na aguenta sufrimentu. 4 Ninhun ómi ki é trópa ka ta mete na asuntus di nogósius di vida, pa el pode agrada kel ki txoma-l pa trópa.
w17.07 p. 10 par. 13
Uza bus rikéza di manera ki ta agrada Deus
13 Timótiu éra un ómi di fé. Dipôs di txoma-l di ‘un bon trópa di Kristu Jizus,’ Polu fla-l: ‘Ninhun ómi ki é trópa ka ta mete na asuntus di nogósius di vida, pa el pode agrada kel ki txoma-l pa trópa.’ (2 Tim. 2:3, 4) Sigidoris di Jizus oji i tanbê kes más di un milhon di irmons ku irmans ki sta na sirvisu pa ténpu interu, es é sima trópas di Kristu. Es ta faze tudu ki es pode pa es sigi konsedju di apóstlu Polu, sikrê mundu ta faze-s txeu preson pa es kunpra kada bês más kuzas. Tanbê es ta lenbra di kel prinsípiu li: ‘Kenha ki ta pidi npristadu é skravu di ken ki ta nprista.’ (Pro. 22:7) Dizeju di Satanás é pa nu uza tudu nos ténpu i forsa ta trabadja pa komérsiu di se mundu. Alguns di kes disizon ki nu ta toma pode pô-nu skravu di kel mundu li pa monti ténpu. Pur izénplu, alguns ta nprista monti dinheru pa kunpra kaza, paga kursu, kunpra karu i ti mésmu faze un fésta di kazamentu di luxu. Dipôs es ta fika ku un grandi dívida pa es paga. Nu ta mostra sabedoria óras ki nu ta bira nos vida más sinplis, parti nos dívida i gasta más poku. Asi nu ta fika livri pa nu ser skravu di Deus envês di komérsiu di es mundu. — 1 Tim. 6:10.
(2 Timóteo 2:23 ) Alén di kel-li, ka bu seta kes dibati iginoranti i sen pé sen kabésa, pamodi bu sabe ma es ta traze géras.
Povu di Jeová ta ‘nega injustisa’
10 Oji povu di Jeová kuazi ka ta lida ku ensinus falsu déntu di kongregason. Má simé, ka ta nporta di undi ki kes ideia pode ben, nu debe sta disididu na nega-s pamodi es sta kóntra kel ki Bíblia ta inxina. Nu ka debe faze dibati ku kes algen ki ta inxina kes ensinu falsu, ka ta nporta si nu sta djuntu ku es, na internet ô di kalker otu manera. Sikrê nos intenson talvês é djuda kes algen, kes tipu di konbérsu li ta pô-nu aji kóntra kel orientason di Bíblia ki dja nu pâpia di el. Dja ki nos é povu di Jeová, nu ta nega ô ivita tudu ensinus falsu.
12 TI 18 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | TITO 1 - FILÉMON
“Faze diziginasons di ansions”
(Tito 1:5-9 ) N dexa-u na Kreta pa bu korijiba kes kuza ki meste konpoba i pa bu faze diziginasons di ansions na kada sidadi, di akordu ku kes instruson ki N da-u: 6 si ten algun ómi ki ka sta akuzadu di nada, maridu di sô un mudjer i ki ten fidjus krenti ki ka ta fladu ma es é diskontroladu ô ma es é rebéldi. 7 Pamodi, dja ki el é un algen ki Deus skodje pa toma kónta, un enkaregadu ka debe sta ta akuzadu di nada, el ka debe ser temozu, nen algen ki ta xatia faxi, nen ki ta bebe txeu, nen violéntu, nen algen ki ta krê ganha algun kuza ku dizonestidadi, 8 má el debe ser algen ki gosta di resebe otus na se kaza, ki ta ama kel ki é bon, ki ten bon juís, justu, lial, ki sabe kontrola se kabésa, 9 ki ta pega firmi na palavra fiel óras ki el ta inxina, asi pa el pode nkoraja ku se bon ensinamentu i pa el koriji kes ki bai kóntra kuzê ki el fla.
Perguntas ki leitoris ta faze
Nbóra Bíblia ka ta splika tintin pa tintin modi ki es ta fazeba kada diziginason na kel ténpu, má ten alguns informason ki ta djuda-nu sabe modi ki es ta fazeba el. Bíblia ta fla-nu ma kantu Polu ku Barnabé staba ta volta pa kaza dipôs di ses primeru viaji di misionáriu, ‘es dizigina ansions pa es na kada kongregason, es faze orason i jejun, i es ntrega-s na mô di Jeová, ki éra kenha ki es bira ta kridita na el.’ (Atos 14:23 ) Alguns anu más tardi, Polu skrebe pa Titu ki éra se kunpanheru di viaji, el fla-l: ‘N dexa-u na Kreta pa bu korijiba kes kuza ki meste konpoba i pa bu faze diziginasons di ansions na kada sidadi, di akordu ku kes instruson ki N da-u.’ (Tito 1:5 ) Timótiu ki viaja txeu djuntu ku apóstlu Polu, tanbê tinha kel responsabilidadi li. (1 Tim. 5:22) Nton, ta fika klaru ma é ka éra apóstlus i ansions na Jiruzalen ki ta fazeba kes diziginason, má éra enkaregadus ki ta vizitaba kongregason.
Ku bazi na kel izénplu di Bíblia, Grupu Enkaregadu di Óbra di Tistimunhas di Jeová muda manera ki ta fazedu diziginason di ansions i ajudantis di kongregason. Apartir di 1 di setenbru di 2014, diziginasons kumesa ta fazedu di kel manera li: kada enkaregadu di grupu di kongregason ta analiza ku kuidadu kes rakumendason ki ta fazedu na se grupu di kongregason. Duránti ténpu ki el ta vizita kongregasons el ta tenta konxe kes irmon ki rakumendadu i el ta tenta sai ku es na pregason sénpri ki el konsigi. Dipôs ki dja el pâpia sobri rakumendason di kes irmon ku grupu di ansions di kel kongregason, kel enkaregadu ten responsabilidadi di faze diziginason di ansions i ajudantis na se grupu di kongregason. Di kel manera li, ta sigidu kel mésmu orientason ki kristons na primeru séklu.
Kal ki é papel di kada un di es? Responsabilidadi prinsipal di ‘skravu fiel i prudenti’ sénpri foi da kumida spritual pa povu di Deus. (Mat. 24:45-47) Kel-li ta nvolve faze piskiza na Bíblia, ku ajuda di spritu santu, pa el pode ntende prinsípius di Bíblia ki ta djuda-l odja modi ki kongregasons na mundu interu debe sta organizadu. Dipôs el ta da orientason sobri modi ki kes prinsípiu debe aplikadu. Skravu fiel i prudenti tanbê ta faze diziginasons di tudu enkaregadus di grupu di kongregason i di ménbrus di Kumison di Filial. Tanbê, kada filial ta da ajuda pa kes orientason pode aplikadu. Kada grupu di ansions ten un responsabilidadi sériu. Es debe djobe dretu si kes irmon ki es rakumenda, sta kualifikadu di akordu ku Bíblia pa es resebe un diziginason na kongregason di Deus. Kada enkaregadu di grupu di kongregason ten un responsabilidadi sériu di analiza ku kuidadu i orason kes rakumendason ki ansions faze. Dipôs, es ta dizigina kes irmon ki sta kualifikadu.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Tito 1:12 ) Un di es, ses própi proféta, fla: “Kes algen di Kreta es é sénpri mintirozu, animal runhus, es ta kume dimás i es é prigisozus.”
w89 15/5 p. 31 par. 5
Perguntas ki leitoris ta faze
É klaru ki Polu ka staba ta konkorda ku ninhun krítika ki spadjadu kóntra un rasa ô un grupu di pesoas ki éra kes algen di Kreta. Nu pode ten sertéza di kel-li, pamodi Polu sabia ma na Kreta tinha bons kriston ki Deus aprova i skodje ku Se spritu santu. (Atos 2:5, 11, 33 ) Tanbê na Kreta tinha kristons zelozu ki ta da pa formaba kongregasons na ‘kada sidadi’. Sikrê kes kriston ka éra algen perfetu, nu pode ten sertéza ma es ka éra mintirozus, es ka ta kumeba dimás i nen es ka éra prigisozus, pamodi si ka éra si, es ka ta kontinuaba ta tinha aprovason di Jeová. (Filipenses 3:18, 19; Apocalipse 21:8 ) Tanbê, sima oji nu ta atxa pesoas ku korason sinseru na tudu nasons, di sertéza na Kreta tinha pesoas ki staba tristi pamodi txeu konportamentu mariadu na ses vólta, i es staba prontu pa seta mensaji ki kristons ta pregaba. — Ezequiel 9:4 ; konpara ku Atos 13:48.
(Filémon 15, 16 ) Talvês é pamodi kel-li própi ki el afasta pa poku ténpu, pa bu torna teneba el otu bês pa tudu ténpu, 16 ka sima un skravu, má más di ki un skravu, sima un irmon ki ta amadu txeu, prinsipalmenti pa mi, má pa bo mutu más inda, na relason di dónu ku skravu i sima un irmon na Sinhor.
w08 15/10 p. 31 par. 4
Pártis inportanti di kartas ki skrebedu pa Titu, Filémon i pa ebreus
15, 16 — Pamodi ki Polu ka pidi Filémon pa liberta Onézimu? Polu krê manteba konsentradu sô na se diziginason di ‘pâpia di Reinu di Deus i di inxina kuzas di Sinhor Jizus Kristu’. Pur isu, el prifiri ka nvolve na asuntus di sosiadadi, sima kes ki tinha aver ku skravu. — Atus 28:31, BPK.
19 TI 25 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | HEBREUS 1-3
“Ama justisa i ôdia kel ki é kóntra lei”
(Hebreus 1:8 ) Má sobri Fidju el fla: “Deus é bu tronu pa tudu ténpu, i kel vara di bu Reinu é kel vara di justisa.
Nu onra Kristu, kel Rei xeiu di glória!
8 Jeová poi se Fidju na tronu pa kumesa ta governa na se Reinu na anu 1914. Dja ki ‘vara di se Reinu é un vara di justisa’, nu pode ten sertéza ma ta ten justisa i igualdadi na se govérnu. El ten direitu di governa pamodi ‘Deus é se tronu’. Kel-li krê fla ma Jeová ki disidi ma Jizus ta sérba Rei. Tanbê, tronu di Jizus ta dura ‘pa tudu ténpu’. Bu ka ta xinti orgulhu di sta ta sirbi Jeová dibaxu di govérnu di un Rei poderozu, ki el skodje?
(Hebreus 1:9 ) Nhu ama justisa i nhu ôdia kel ki é kóntra lei. É pur isu ki Deus, Deus di nho, skodje nho ku ólhu di alegria más di ki kunpanherus di nho.”
Nu onra Kristu, kel Rei xeiu di glória!
7 Lé Salmo 45:6, 7. Pamodi grandi amor ki Jizus ten pa justisa i ódiu pa kalker kuza ki ta dizonra se Pai, Jeová skodje-l pa ser Rei di Se Reinu na Séu. Jizus skodjedu ‘ku ólhu di alegria’ más di ki se ‘kunpanherus’, ki é kes rei di Judá ki ben di família di Davidi. Di ki manera? Primeru, é própi Jeová ki skodje Jizus. Sugundu, Jeová skodje-l pa el ser Rei i Saserdóti Prinsipal. (Sal. 2:2; Heb. 5:5, 6) Tirseru, Jizus ka skodjedu ku ólhu, má ku spritu santu i el ka ta ben governa li di Téra má la di Séu pa Téra.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Hebreus 1:3 ) El é imaji di glória di Deus i reprizentason izatu di kel algen ki El é, i el ta sustenta tudu kuza ku se palavra poderozu. I, dipôs ki el purifika nos pekadu, el xinta na direita di kel Grandi Autoridadi na Séu.
it-2 p. 382 par. 1
Imaji
Jizus sénpri mostra kes kualidadi di se Pai na mésmu medida?
Kel primeru Fidju di Deus, ki dipôs ben bira kel ómi Jizus, é imaji di se Pai. (2Co 4:4) Na verdadi, éra ku kel primeru Fidju ki Deus sta ta papiaba kantu el fla: ‘Nu faze ómi sima nos imaji’. Nton kel-li ta mostra ma désdi kantu ki Fidju kriadu el éra sima se Pai, kel Kriador. (Gén 1:26; Jo 1:1-3; Col 1:15, 16) Kantu ki el staba na Téra kómu un ómi perfetu, el imita kes kualidadi i manera di ser di se Pai na kel medida más grandi, ki un umanu ta konsigiba. Pur isu, el podia flaba: ‘Kenha ki odja-m, dja odja Pai tanbê.’ (Jo 14:9; 5:17, 19, 30, 36; 8:28, 38, 42) Jizus fika ta parse mutu más inda ku se Pai, dipôs ki Jeová Deus resusita-l pa vida spritual i da-l ‘tudu autoridadi na Séu i na Téra.’ (1Pe 3:18; Mt 28:18) Dja ki Deus poi Jizus na ‘puzison más altu’, gósi Fidju di Deus ta mostra glória di se Pai di un manera más txeu inda di ki kel ki el tinha na Séu antis di el ben pa Téra. (Fil 2:9; He 2:9) Gósi el é ‘reprizentason izatu di kel algen ki El [Deus] é’. — He 1:2-4.
(Hebreus 1:10-12 ) I: “Ó Sinhor, na komésu nhu lansa kes lisérsi di Téra, i séu é trabadju di mô di nho. 11 Es ta dexa di izisti, má abo bu ta kontinua; es ta gasta sima un pésa di ropa, 12 i bu ta rola-s sima un kapa, sima un pésa di ropa, i es ta ser trokadu. Má, abo, bo é kel mê, i bus anu nunka ka ta txiga fin.”
it-1 p. 491 par. 2
Séu
Kes palavra ki sta na Salmo 102:25, 26, ta aplika na Jeová Deus, má apóstlu Polu uza-s pa pâpia di Jizus Kristu. El faze kel-li pamodi Fidju unijénitu di Deus éra Kel algen ki Deus uza pa kria tudu kuza ki izisti. Polu fla ma si Deus krê, el ta ‘rola’ séu ku Téra ‘sima un kapa’ di un manera ki es ka ta izisti más. Má pa mostra diferénsa di ténpu di vida di Jizus ku kes kuza ki Deus kria, Polu fla ma Fidju di Deus ta vive pa tudu ténpu. — He 1:1, 2, 8, 10-12; konpara ku 1Pe 2:3, nóta di rodapé.
26 DI AGOSTU TI 1 DI SETENBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | HEBREUS 4-6
“Faze di tudu pa bu entra na diskansu di Deus”
(Hebreus 4:1 ) Pur isu, dja ki inda sta falta un promésa di entra na se diskansu, nu toma kuidadu, pa ka atxadu ma algun di nhos ka merese kel diskansu.
(Hebreus 4:4 ) Pamodi ten un párti ki el fla kel-li sobri sétimu dia: “I na sétimu dia Deus diskansa di tudu se trabadju”,
w11 15/7 pp. 24-25 pars. 3-5
Kuzê ki é diskansu di Deus?
3 Ten dôs kuza ki ta prova ma na primeru séklu inda es staba na sétimu dia. Primeru próva sta na kuzê ki Jizus fla se inimigus ki sta kritikaba el pamodi el sta kuraba pesoas na sábadu. Es ta pensaba ma éra eradu fazeba kura na sábadu pamodi Lei di Muizes ta flaba ma sábadu éra un dia di diskansu. Pa responde-s, Jizus fla: ‘Nha Pai ti inda sta ta trabadja, i mi tanbê N sta ta trabadja.’ (João 5:16, 17 ) Kuzê ki Jizus krê flaba? Na verdadi, Jizus staba ta fla kes algen ki kritika-l: ‘Mi ku nha Pai nu sta ta faze mésmu tipu di trabadju. Nha Pai inda sta ta trabadja na se sábadu ki dja dura milharis di anu. Pur isu ami tanbê N pode trabadja na sábadu.’ Palavra di Jizus ta mostra ma na se ténpu, na kes asuntu ki ten aver ku Téra, inda es staba na sétimu dia ô dia di diskansu Deus.
4 Kel sugundu próva, sta na kuza ki apóstlu Polu skrebe pa kristons ebreu. Antis di el ripiti kes palavra ki sta na Génesis 2:2 ki ten aver ku dia di diskansu di Deus, el skrebe: ‘Anos ki mostra fé, nu ta entra na diskansu’. (Heb. 4:3, 4, 6, 9) Kel-li ta mostra ma inda es staba na sétimu dia na ténpu di Polu. Má na ki ténpu ki sétimu dia ta kaba?
5 Pa responde es pergunta, nu ten ki lenbra kal ki é obijetivu di sétimu dia. Génesis 2:3 ta splika é kal: ‘Deus abênsua kel sétimu dia i el fla ma el é sagradu ’. Jeová santifika kel dia pamodi el skodje-l pa ser kel dia ki el ta tirmina di faze se vontadi ki ten aver ku Téra. Se vontadi é pa ómis ku mudjeris obidienti vive na Téra, toma kónta di el i di tudu kuza ki ten na el. (Gén. 1:28) É pa kunpri kel obijetivu li ki tantu Jeová Deus i Jizus Kristu, kel ‘Sinhor di sábadu’, ‘ti inda sta ta trabadja’. (Mat. 12:8) Pur isu, kel dia di diskansu di Deus inda ta kontinua, ti ki el tirmina di faze se vontadi. Kel-li ta ben kontise na fin di govérnu di Jizus di mil anu.
(Hebreus 4:6 ) Nton, dja ki inda sta falta alguns pa entra na el, i kes ki fladu notísias sábi primeru ka entra pamodi dizobidiensa,
w11 15/7 p. 25 par. 6
Kuzê ki é diskansu di Deus?
6 Deus splika Adon ku Eva klaru kal ki éra se vontadi, má es nega kolabora ku el. Dipôs ki Adon ku Eva dizobidese Deus, milhons di otus algen sigi ses izénplu. Ti nason di Israel ki éra povu di Deus, faze mésmu kuza un monti bês. É pur isu, ki Polu aviza kes kriston di se ténpu ma alguns di es pode biraba dizobidienti sima kes israelita. El skrebe: ‘Nton, nu faze tudu kel ki nu pode pa nu entra na kel diskansu, asi pa ningen ka kai na kel mésmu izénplu di dizobidiensa.’ (Heb. 4:11) Kuza ki Polu fla ta mostra ma algen dizobidienti ka ta entra na diskansu di Deus. Kuzê ki nu ta prende? Kel-li krê fla ma si nu aji di algun manera kóntra vontadi di Deus, nu ka ta entra na se diskansu? É klaru ki respósta di kel pergunta li é inportanti pa nos i nu ta ben pâpia más sobri el na kel studu li. Má primeru, nu ta ben odja kuzê más ki nu pode prende ku mau izénplu di israelitas i pamodi ki es ka entra na diskansu di Deus.
(Hebreus 4:9-11 ) Pur isu, inda sta falta un sábadu di diskansu pa povu di Deus. 10 Pamodi kel ómi ki entra na diskansu di Deus tanbê dja el diskansa di se própi óbras, sima Deus diskansa di kes di sel. 11 Nton, nu faze tudu kel ki nu pode pa nu entra na kel diskansu, asi pa ningen ka kai na kel mésmu izénplu di dizobidiensa.
w11 15/7 p. 28 pars. 16-17
Kuzê ki é diskansu di Deus?
16 Ninhun di nos oji ka ta kridita ma kristons ten ki sigi Lei di Muizes pa es pode ganha salvason. Palavras ki Polu skrebe ku orientason di Deus, pa kes kriston na Éfezu éra klaru: ‘É pamodi es bondadi ki ka meresedu, ki nhos salvadu através di fé, i kel-li é ka pamodi algun kuza ki nhos faze; na verdadi, é prezenti di Deus. Nau, é ka pamodi óbras, asi pa ningen ka ten motivu di ngaba se kabésa.’ (Efé. 2:8, 9) Nton, kuzê ki kristons debe faze oji pa es entra na diskansu di Deus? Jeová guarda kel sétimu dia, se dia di diskansu, pa el tirmina di faze se vontadi ki ten aver ku Téra i umanus obidienti. Nu pode entra ô partisipa na diskansu di Jeová, si nu obi ku el i nu trabadja di akordu ku se vontadi, timenti se organizason ta ba ta mostra-nu kuzê ki El krê faze.
17 Má, si nu ka obi ku skravu fiel i prudenti i nu disidi faze sô kel ki nu krê, nu sta ta aji kóntra vontadi di Jeová. Kel-li pode poi na prigu nos amizadi ku Jeová. Na kel otu artigu, nu ta ben pâpia di alguns situason ki ta mostra si nos é obidienti ô nau. Tanbê nu ta ben odja modi ki disizons ki nu ta toma na kes situason ta mostra si dja nu entra na diskansu di Deus.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Hebreus 4:12 ) Pamodi palavra di Deus é bibu i el ten puder, i el é más moladu di ki kalker spada ki ta korta pa dôs ladu, i el ta entra fundu ti dividi alma ku spritu, i osu ku tutanu, i el pode diskubri kuzê ki nu ta pensa i kuzê ki nos korason krê.
Perguntas ki leitoris ta faze
Di akordu ku Hebreus 4:12, kuzê ki é ‘palavra di Deus’ ki é ‘bibu i el ten puder’?
Kes versíklu antis i dipôs ta mostra ma apóstlu Polu staba ta pâpia di mensaji di Deus ô kuzas ki Deus fla sobri se vontadi, sima kes ki nu ta atxa na Bíblia.
Nos publikasons txeu bês ta uza Hebreus 4:12 pa mostra modi ki Bíblia ten puder di muda vida di algen, i kel-li é verdadi. Má, é inportanti nu ntende kuzê ki Polu krê flaba kantu el skrebe kes palavra ki sta na Hebreus 4:12. El staba ta insentiva kes kriston na Jiruzalen pa es ka aji kóntra vontadi di Deus. Txeu di kes asuntu sobri vontadi di Jeová staba skrebedu na Skrituras Sagradu. Polu uza izénplu di kes israelita ki libertadu di Ijitu. Es tinha speransa di entraba na kel téra ki Deus prometeba es. Un téra ‘ki ta da leti ku mel’, kel-li krê fla ma éra un bon téra, undi es ta tinha diskansu di verdadi. — Êxo. 3:8; Deut. 12:9, 10.
Kel-la ta fazeba párti di vontadi di Jeová. Má, ku ténpu israelitas dexa ses korason bira duru i es perde ses fé. Pur isu, maioria di es ka entra na diskansu di Deus. (Núm. 14:30; Jos. 14:6-10) Má, Polu fla ma inda tinha ‘un promésa di entra na diskansu di [Deus]’. (Heb. 3:16-19; 4:1) É klaru ki kel ‘promésa’ ta faze párti di kel ki Deus fla sobri se vontadi. Nos tanbê nu pode lé i kolabora ku kel vontadi di Deus, sima kes kriston na Jiruzalen. Pa mostra ma kel promésa li ten bazi na Skrituras, Polu ripiti pártis di Génesis 2:2 i Salmo 95:11.
É klaru ki nu ta fika kontenti di sabe ma ‘inda sta falta un promésa di entra na diskansu di [Deus]’. Nu ta kúnfia ma nu pode entra na diskansu di Deus sima Bíblia ta fla. I dja nu da pasus pa nu entra na el. Nu ka ta konsigi entra na kel diskansu si nu tenta sigi Lei di Muizes, ô sô tenta faze kuzas dretu. Má, pamodi nos fé na Deus, ku alegria nu ta kolabora ku se vontadi i nu ta kontinua ta faze kel-li. I sima nu odja na komésu, milharis di algen na mundu interu sta ta studa Bíblia i ta prende sobri vontadi di Deus. Kel-li dja motiva txeu di es pa muda ses stilu di vida, mostra fé i batiza. Di kel manera li es sta mostra klaru ma ‘palavra di Deus é bibu i el ten puder’. Kuzas ki Bíblia ta fla sobri vontadi di Deus, dja muda nos vida i el ta kontinua ta faze-l.
(Hebreus 6:17, 18 ) Di mésmu manera, kantu Deus disidi mostra más klaru pa kes ki ta erda promésa, ma se vontadi ka ta mudaba, el garanti-l ku un juramentu, 18 asi, através di kes dôs kuza li ki ka ta muda, i ki Deus ka pode konta mintira sobri es, anos, ki dja fuji pa lugar di suguransa, nu ta resebe grandi koraji pa nu pega riju na kel speransa ki podu na nos frenti.
it-2 p. 24 par. 5
Speransa
Kel speransa di vida pa tudu ténpu i di ten un korpu ki ka ta straga pa kes ki ‘ta partisipa di xamada pa Séu’ ten un bazi firmi i é un kuza ki algen pode kúnfia na el. (He 3:1) El ten bazi na dôs kuza ki Deus ka pode konta mintira sobri es: se promésa i se juramentu. I nos speransa sô ta ben kunpri pamodi Kristu, ki gósi sta na Séu i el ka ta móre más. É pur isu ki ta papiadu di kel speransa li sima ‘un ánkura pa alma, ki é suguru i firmi, i el ta entra ti di déntu, tras di kurtina, [sima Saserdóti prinsipal ta entraba na lugar rei di santu na dia di spiason] undi entra un algen ki bai nos dianti pa abri-nu kaminhu: Jizus, ki bira saserdóti prinsipal pa tudu ténpu di mésmu manera ki Melkizideki.’ — He 6:17-20.