BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 marsu pp. 14-19
  • Prega ku zelu sima Jizus

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Prega ku zelu sima Jizus
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • EL KONSENTRA NA VONTADI DI JEOVÁ
  • El PRESTA ATENSON NA KES PROFESIA DI BÍBLIA
  • El KUNFIA NA AJUDA DI JEOVÁ
  • EL KONTINUA KU UN ATITUDI PUZITIVU
  • Modi ki nu pode ten más alegria na pregason
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Kontinua ta prega pamodi amor!
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 marsu pp. 14-19

STUDU 11

KÁNTIKU 57 Prega pa tudu tipu di algen

Prega ku zelu sima Jizus

“Sinhor... manda-s dôs-dôs pa es bai se frenti pa tudu kes sidadi i kes lugar ki el staba pa bai.” — LUKAS 10:1.

ASUNTU PRINSIPAL

Nu ta ben pâpia di kuatu manera ki nu pode imita zelu di Jizus na pregason.

1. Kuzê ki ta poi sérvus di Jeová ta ser diferenti di kes algen ki ta fla ma es é kriston?

UN KUZA ki ta poi sérvus di Jeová ta ser diferenti di kes algen ki ta fla ma es é kriston é ses zelua na pregason. (Titu 2:14) Má alvês nu pode xinti ma é difísil ten motivason pa prega. Talvês bu pode xinti sima un ansion zelozu ki fla: “Alvês N ka ta xinti vontadi di prega.”

2. Pamodi ki é difísil kontinua ta prega ku zelu?

2 Nu pode gosta di faze otus kuza na nos sirvisu pa Jeová más di ki bai pregason. Pamodi? Pamodi óras ki nu ta faze ô konpo Salons di Reinu, djuda nos irmons ki sufri pamodi dizastri na naturéza ô inkoraja-s na otus situason, lógu nu ta odja bons rezultadu i nu ta xinti sábi. Óras ki nu ta trabadja ku nos irmons, nu ta trabadja na un anbienti di pas i nu ta mostra amor pa kunpanheru i nu sabe ma nos irmons ta da valor pa kel ki nu faze pa es. Má nu pode pasa txeu anu ta prega na mésmu tiritóriu i sô alguns algen ta krê obi mensajen di Bíblia. Ô alguns algen pode ka seta nos mensajen. Tanbê nu sabe ma sima fin sta ta fika kada bês más pértu, nu pode spera más opozison. (Mat. 10:22) Kuzê ki pode djuda-nu mante ô ti mésmu ten más zelu na trabadju di pregason?

3. Kuzê ki nu pode prende sobri Jizus na kel ilustrason ki sta na Lukas 13:6-9?

3 Izénplu di Jizus pode inxina-nu modi ki nu pode prega ku zelu. Kantu Jizus staba na téra sénpri el mostra zelu na pregason. Na verdadi, sima ténpu ba ta pasa el trabadja más txeu na pregason. (Lé Lukas 13:6-9.) Na un ilustrason, Jizus konpara se trabadju di pregason ku un ómi ki ta kuidaba di un plantason di uva ki trabadja duru duránti três anu pa kuida di un pé di figu má simé el ka da ninhun fruta. Di mésmu manera, Jizus pasa três anu ta prega pa kes judeu, má maioria di es ka bira ses disiplu. Má sima kel ómi ki ta kuidaba di kel plantason di uva ka dizisti di kel pé di figu, Jizus tanbê ka dizisti di kes algen i nen el ka perde zelu na se trabadju di pregason. Envês di kel-li, el sforsa inda más txeu pa toka korason di kes algen.

4. Ki kuatu kuza nu sta ben prende ku izénplu di Jizus?

4 Na kel studu li, nu sta ben prende modi ki Jizus mostra zelu prinsipalmenti duránti kes últimu 6 mês di se vida li na téra. (Odja nóta di studu “Depois disso”, na Lukas 10:1.) Prende kuzê ki Jizus inxina i kuzê ki el faze ta djuda-nu kontinua ku zelu. Nu ben odja kuatu kuza ki nu pode prende ku Jizus: (1) el konsentra na vontadi di Jeová, (2) el presta atenson na kes profesia di Bíblia, (3) el kunfia ma Jeová ta djudaba el i (4) el kontinua ku un atitudi puzitivu ma alguns algen pode obiba el.

EL KONSENTRA NA VONTADI DI JEOVÁ

5. Modi ki Jizus mostra ma el staba konsentradu na faze vontadi di Deus?

5 Ku zelu Jizus prega “kes notísia sábi di Reinu” pamodi el sabia ma kel-li éra kel trabadju ki Deus kreba pa el faze. (Luk. 4:43) Pa Jizus prega notísias sábi éra kel trabadju más inportanti na se vida. Mésmu na fin di se trabadju di pregason el viaja “di un sidadi pa kel otu i di un vila pa kel otu” ta inxina pesoas. (Luk. 13:22) Tanbê el trena más disiplus pa trabadja djuntu el na pregason. — Luk. 10:1.

6. Modi ki trabadju di pregason sta ligadu ku otus diziginason ki nu pode ten? (Odja fotus.)

6 Oji tanbê, prega notísias sábi é kel trabadju más inportanti ki Jeová i Jizus krê pa nu faze. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Kalker trabadju ki nu ta faze pa Jeová sta ligadu ku trabadju di pregason. Pur izénplu, nu ta faze Salons di Reinu asi pa kes algen ki nu ta prega pode ten un lugar pa es adora Jeová. I trabadju ki nu ta faze na Betel i na otus lugar sima kel-li ta djuda na trabadju di pregason. Nu ta da ajuda óras ki kontise dizastri na naturéza, ka sô pa da irmons ku irmans kes kuza ki es ta meste, ma tanbê pa djuda-s kumesa ta sisti runion i ba pregason otu bês. Óras ki nu rekonhese inportánsia di trabadju di pregason i nu lenbra ma el é kel trabadju más inportanti ki Jeová krê pa nu faze, nu ta xinti motivadu na partisipa sénpri na pregason. János, ki é un ansion na Ungria, fla: “N ta lenbra nha kabésa ma ninhun trabadju ki nu ta faze pa Jeová ka debe toma lugar di trabadju di pregason, el é nos trabadju prinsipal.”

Fotus: 1. Un irmon sta ta trabadja na un prujétu di konstruson di organizason. 2. Un otu irmon sta na se kaza ta trabadja pa Betel. 3. Dipôs, kes dôs irmon sta trabadja djuntu na pregason.

Oji, prega kes notísia sábi é kel trabadju más inportanti ki Jeová i Jizus krê pa nu faze. (Odja parágrafu 6.)


7. Pamodi ki Jeová krê pa nu kontinua ta prega? (1 Timótiu 2:3, 4)

7 Nu pode ten más zelu pa pregason óras ki nu ta odja pesoas sima Jeová ta odja-s. El krê pa tudu tipu di algen seta verdadi sobri el. (Lé 1 Timótiu 2:3, 4.) Pamodi notísias sábi pode salva vida di pesoas. Jeová ta djuda-nu midjora manera ki nu ta pâpia ku pesoas sobri el. Pur izénplu kel bruxura, Amor ta djuda na faze disiplus, ta da-nu txeu sujiston ki ta djuda-nu kumesa un konbérsu ku obijetivu di faze disiplus. Sikrê pesoas ka krê sirbi Jeová gósi, es pode ten xansi di faze kel-li antis di fin di grandi tribulason. Na futuru, es pode lenbra kuzê ki nu fla-s i es pode disidi sirbi Jeová. Má kel-li ta kontise sô si nu kontinua ta prega.

El PRESTA ATENSON NA KES PROFESIA DI BÍBLIA

8. Ki profesias di Bíblia djuda Jizus uza se ténpu di midjór manera?

8 Jizus sabia modi ki profesias di Bíblia ta kunpriba. El sabia ma se trabadju di pregason ta duraba sô três anu i meiu. (Dan. 9:26, 27) Tanbê el sabia na ki ténpu i modi ki el ta moreba. (Luk. 18:31-34) Dja ki Jizus sabia kuzê ki kes profesia ta flaba, el uza se ténpu di midjór manera ki el pode. Pur isu, el trabadja ku zelu asi pa el tirminaba kel trabadju ki el dadu pa faze.

9. Modi ki intende profesias di Bíblia ta djuda-nu kontinua ta prega ku zelu?

9 Kes kuza ki nu sabe sobri kes profesia di Bíblia pode djuda-nu prega ku zelu. Nu sabe ma falta poku ténpu pa es mundu kaba. Nu ta rekonhese ma kes kuza ki sta ta kontise gósi i atitudi di pesoas oji ta mostra kuzê ki Bíblia dja flaba ma ta kontiseba na ténpu di fin. Nu ta intende modi ki kel rivalidadi ki ten entri kel govérnu ki sta manda na mundu, ki é Mérka ku Inglatéra djuntadu, i Rúsia ku kes ki ta apoia-l, ta kunpri kel profesia sobri rei di sul i rei di nórti ‘na ténpu di fin’. (Dan. 11:40) Tanbê nu ta intende ma pé di kel státua, ki profesia di Daniel 2:43-45 ta pâpia di el, ta reprizenta govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu. Nu ten serteza ma, sima kes profesia ta mostra, já-já, Reinu di Deus ta ben distrui tudu kes govérnu di ómi. Tudu kes profesia li ta mostra ma nu sta vive pértu di fin, pur isu nu meste uza nos ténpu di midjór manera ki nu ta pode pa prega notísias sábi.

10. Di ki otus manera kes profesia di Bíblia pode djuda-nu prega ku más zelu?

10 Profesias di Bíblia tanbê ta da-nu un mensajen ki nu tene vontadi di pâpia di el. Carrie, ki é un irman ki ta sirbi na Repúblika Dominikana, fla: “Óras ki N ta pensa na kes kuza bunitu ki Jeová promete faze na futuru N ta fika ku vontadi di pâpia sobri el ku otus algen. Óras ki N odja kuzê ki pesoas sta ta pasa pa el oji, N ta da kónta ma kes promésa é ka sô pa mi, má pa es tanbê.” Profesias di Bíblia ta insentiva-nu pa nu ka fika paradu pamodi nu sabe ma Jeová ta djuda-nu faze es trabadju. Leila, ki ta mora na Ungria, fla: “Isaías 11:6-9 ta motiva-m pa N pâpia di notísias sábi mésmu ku kes algen ki ta parse ma es ka ta ba seta-l. N sabe ma ku ajuda di Jeová kalker algen pode muda.” Christopher, ki é un irmon di Zánbia, fla: “Sima Markus 13:10 dja flaba, kes notísias sábi sta ta pregadu na mundu interu, i é un priviléjiu pa mi djuda kel profesia li kunpri.” Ki profesias di Bíblia ta djuda-u kontinua ta prega?

El KUNFIA NA AJUDA DI JEOVÁ

11. Pamodi ki Jizus meste kunfiaba na ajuda di Jeová pa el pode kontinuaba ta prega ku zelu? (Lukas 12:49, 53)

11 Jizus kunfia ma Jeová ta djudaba el kontinua ta prega ku zelu. Enbóra Jizus ta papiaba ku ruspetu, el sabia ma notísias sábi di Reinu pode poba alguns algen ta xinti ódiu i otus ta fikaba kóntra kel mensajen. (Lé Lukas 12:49, 53.) Alguns xéfi di relijion txeu bês tenta mata Jizus pamodi kuzê ki el ta pregaba. (Juan 8:59; 10:31, 39) Má Jizus kontinua ta prega pamodi el sabia ma Jeová staba ku el. El fla: “N ka sta mi sô, má nha Pai, ki manda-m, sta ku mi. ... El ka dexa-m mi sô, pamodi sénpri N ta faze kes kuza ki ta dexa-l kontenti.” — Juan 8:16, 29.

12. Modi ki Jizus pripara ses disiplu pa es kontinuaba ta prega mésmu óras ki es pasaba pa opozison?

12 Jizus lenbra ses disiplu ma es pode kunfiaba ma Jeová ta djudaba es. Txeu bês el garanti-s ma Jeová pode djudaba es mésmu óras ki es pasaba pa pirsigison. (Mat. 10:18-20; Luk. 12:11, 12) Má, el aviza-s pa es ten kautéla. (Mat. 10:16; Luk. 10:3) Tanbê el fla-s ma si pesoas ka krê obiba es, es ka debe obrigaba es seta ses mensajen. (Luk. 10:10, 11) I el fla-s ma si es pirsigidu es debe fuji. (Mat. 10:23) Enbóra Jizus éra zelozu i el ta kunfiaba na Jeová, el ka ta poba se kabésa na prigu sen nisisidadi. — Juan 11:53, 54.

13. Pamodi ki bu pode ten serteza ma Jeová ta djuda-u?

13 Oji tanbê nu meste ajuda di Jeová pa nu kontinua ta prega ku zelu óras ki nu ta pasa pa opozison. (Apo. 12:17) Pamodi ki nu pode ten serteza ma Jeová ta djuda-nu? Nu odja kuzê ki Jizus fla na kel orason ki sta na Juan kapitlu 17. Jizus pidi Jeová pa djobe ses apóstlu i Jeová responde se orason. Livru di Atus ta konta modi ki Jeová djuda kes apóstlu prega ku zelu sikrê ku opozison. Na se orason, Jizus tanbê pidi Jeová pa kuida di kes algen ki pode setaba mensajen di ses apóstlu. Kel-li ta inklui bo tanbê. Jeová ka para di responde orason di Jizus. El ta djuda-u sima El djuda kes apóstlu di Jizus. — Juan 17:11, 15, 20.

14. Modi ki nu sabe ma nu ta konsigi kontinua ta prega ku zelu? (Odja fotu.)

14 Sima fin ta ba ta fika más pértu, pode fika más difísil prega notísias sábi ku zelu, má Jizus da-nu serteza ma nu ta ben resebe tudu ajuda ki nu meste. (Luk. 21:12-15) Sima Jizus i ses disiplu, nu ta dexa pesoas disidi si es krê obi ô nau, i nu ta ivita diskuti ku es. Mésmu na kes país undi nos irmons ka tene liberdadi pa prega, es pode kontinua ta pâpia di notísias sábi pamodi es ta kunfia na Jeová, ka na ses própi forsa. Sima na ténpu di apóstlus, Jeová da ses sérvu forsa, oji tanbê el ta da-nu forsa pa nu “prega tudu kuza ki palavra di Deus ta fla” di manera ki el ta krê. (2 Tim. 4:17) Bu pode ten serteza ma si bu kunfia na Jeová, bu ta kontinua ta prega ku zelu.

Sikrê óras ki nu ka ten liberdadi pa prega, nos irmons ta djobe maneras di pâpia ku otus algen kes notísia sábi ku kuidadu. (Odja parágrafu 14.)b


EL KONTINUA KU UN ATITUDI PUZITIVU

15. Kuzê ki ta mostra ma Jizus tinha kunfiansa ma se trabadju di pregason ta daba bons rezultadu?

15 Jizus tinha serteza ma alguns algen ta obiba notísias sábi. Kel-li djuda-l kontinua ku alegria na pregason. Pur izénplu, na fin di anu 30, Jizus odja ma txeu algen staba ta seta se mensajen i es éra sima un kanpu ki staba prontu pa faze kodjéta. (Juan 4:35) Más ô ménus un anu dipôs, el fla ses disiplu: “Kodjéta é grandi.” (Mat. 9:37, 38) Más tardi el torna fla-s: “Kodjéta é grandi... Nhos pidi Dónu di kodjéta pa manda trabadjadoris pa se kodjéta.” (Luk. 10:2) Jizus kontinua ku kunfiansa ma sénpri ta tinha pesoas ki ta setaba notísias sábi i el fika kontenti kantu es faze kel-li. — Luk. 10:21.

16. Modi ki kes ilustrason ki Jizus konta ta mostra ma nos trabadju di pregason ta ben tinha bons rezultadu? (Lukas 13:18-21) (Odja fotu.)

16 Jizus djuda ses disiplu kontinua ku zelu, kantu el lenbra-s ma kel mensajen ki es staba ta prega ta ba tinha bons rezultadu. Pur izénplu, odja dôs ilustrason. (Lé Lukas 13:18-21.) Na un ilustrason, Jizus konpara mensajen sobri Reinu ku un simenti pikinoti di mustarda ki ta kria ti ki el bira na un arvi grandi. Kel-li krê fla ma txeu algen ta setaba notísias sábi i ma ka ta tinha nada ki ta inpidiba kel-li di kontise. Na kel otu ilustrason, el uza fermentu pa mostra modi ki mensajen di Reinu ta spadjaba faxi i ta fazeba mudansas ki talvês nu ka ta konsigi odjaba lógu. Di kel manera li, Jizus djuda ses disiplu odja ma kel mensajen ki es staba ta prega ta tinha bons rezultadu.

Dôs irman sta di pé na ladu di dôs karinhu di publikason na un rua movimentadu. Txeu algen sta pasa na es má es ka sta para.

Sima Jizus, nu ta kontinua ku kunfiansa ma alguns algen ta seta nos mensajen di pregason. (Odja parágrafu 16.)


17. Ki motivus nu ten pa nu kontinua ta kunfia ma inda ta ben ten pesoas ki ta ben seta notísias sábi?

17 Óras ki nu ta pensa na modi ki nos trabadju di pregason sta ta djuda txeu algen na mundu interu, nu ta xinti koraji pa nu kontinua ta prega. Tudu anu, milhons di pesoas ta sisti Komemorason i es ta studa Bíblia ku nos. Senténas di milharis ta batiza i ta djunta ku nos na trabadju di pregason. Nu ka sabe kantu algen ki inda ta ben seta nos mensajen, má nu sabe ma Jeová sta ta junta un monti di algen, ki ta ben sobrivive na grandi tribulason. (Apo. 7:9, 14) Jeová é Dónu di kodjéta i el ta kunfia ma inda ten txeu algen ki ta ben seta notísias sábi, pur isu nu debe kontinua ta prega.

18. Kuzê ki nu krê pa otus algen odja na nos?

18 Disiplus di Jizus sénpri prega notísias sábi ku zelu. Kantu pesoas odja koraji di kes apóstlu, “es da kónta ma es ta staba ku Jizus.” (Atus 4:13) Óras ki pesoas ta odja-nu na pregason, talvês es ta odja ma nos tanbê nu sta ta imita izénplu di Jizus.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Kuzê ki Jizus ta atxaba di trabadju di pregason i modi ki nu pode ser zelozu sima el?

  • Modi ki Jizus mostra ma el ta kunfiaba na Jeová i modi ki nu pode mostra mésmu kuza?

  • Ki atitudi Jizus tinha pa trabadju di pregason i kuzê ki nu pode prende ku el?

KÁNTIKU 58 Nu djobe kes amigu di pas

a MÁS SPLIKASON: Na kel studu li, palavra “zelu” krê fla kel alegria i kel dizeju ki sérvus di Jeová ten di adora-l.

b SPLIKASON DI DIZENHU: Ku kuidadu un irmon sta ta da un ómi tistimunhu na un lugar di poi konbustível.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen