BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 dizenbru pp. 2-7
  • Livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu sta ta sufri

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu sta ta sufri
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • DEUS DEXA JÓ SUFRI
  • MODI KI STÓRIA DI JÓ TA DJUDA-NU AGUENTA FIRMI?
  • UZA LIVRU DI JÓ PA DJUDA OTUS ALGEN
  • ‘Spéra na Jeová’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2022
  • ‘N ta mante nha lialdadi!’
    Imita ses fé
  • Livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu ta da un konsedju
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Kenha ki éra Jó?
    Kuzê ki bu pode prende ku stórias di Bíblia
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 dizenbru pp. 2-7

STUDU 48

KÁNTIKU 129 Nu kontinua ta aguenta firmi

Livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu sta ta sufri

‘Pur isu, Deus ka ta faze kel ki é mau’. — JÓ 34:12.

ASUNTU PRINSIPAL

Odja modi ki livru di Jó pode djuda-nu intende pamodi ki Deus ta dexa sufrimentu kontise i modi ki nu pode aguenta firmi óras ki nu sta ta sufri.

1-2. Pamodi ki é bon pa nos lé livru di Jó?

TEN poku ténpu ki bu lé livru di Jó? Enbóra el skrebedu uns 3.500 anu atras, txeu algen ta atxa ma el é un di kes midjór livru ki dja skrebedu. Pesoas ta ilojia skritor di kel livru li pamodi el uza palavras ki é fásil di intende, má tanbê bunitu i ki ta toka korason. Enbóra é Muizés ki skrebe kel livru bunitu li, se Autor é Jeová Deus. — 2 Tim. 3:16.

2 Livru di Jó é un livru inportanti di Bíblia. Pamodi? Un di kes razon é pamodi el ta mostra ma tudu algen na téra i tudu anju, debe disidi si es ta ama Jeová i lova se nómi. Tanbê, el ta inxina-nu sobri kes kualidadi bunitu di Jeová, sima se amor, sabedoria, justisa i puder. Pur izénplu, livru di Jó ta fla ma Jeová é ‘Tudu-Poderozu’ 31 bês. Kel-li é más txeu di ki kel ki ta parse na tudu kes otu livru di Bíblia djuntadu. Livru di Jó tanbê ta responde txeu di kes pergunta inportanti sobri vida. Un di es, é kel ki txeu algen krê sabe respósta, ki é: Pamodi ki Deus ta dexa sufrimentu kontise?

3. Kuzê ki nu pode prende ku livru di Jó?

3 Nu pode konpara lé livru di Jó ku subi un montanha. Óras ki nu sta riba di un montanha, nu ta konsigi odja más klaru kes kuza na nos vólta. Sima nu ta ba ta lé livru di Jó, nu ta konsigi odja más klaru kuzê ki Jeová ta pensa sobri nos sufrimentu. Na kel studu li, nu ta ben odja modi ki livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu sta ta sufri. Nu ta ben prende modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita i modi ki el pode djuda-nu oji. Tanbê, nu ta ben odja modi ki nu pode uza-l pa djuda otus algen.

DEUS DEXA JÓ SUFRI

4. Modi ki Jó mostra ma el éra diferenti di kes israelita ki staba na ijitu?

4 Duránti kel ténpu ki kes israelita staba ta sufri pamodi es éra skravu na Ijitu, tinha un ómi ki txomaba Jó ki ta moraba na téra di Us. Us talvês ta fikaba na un lugar na nórti di Arábia, pértu di kel téra ki Deus prometeba kes israelita. Diferenti di kes israelita ki kumesa ta adora imajen na Ijitu, Jó éra lial pa Jeová. (Juz. 24:14; Eze. 20:8) Jeová fla kel-li sobri Jó: ‘Ka ten ningen na téra sima el.’a (Jó 1:8) Jó tinha txeu rikéza i el éra kel ómi más ruspetadu na kel párti di mundu. (Jó 1:3) Imajina modi ki Satanás fika xatiadu di odja un ómi ki txeu algen konxeba i ta ruspetaba, ta mante lial pa Jeová!

5. Pamodi ki Jeová dexa Jó sufri? (Jó 1:20-22; 2:9, 10)

5 Satanás fla ma si Jó sufreba el ta paraba di sirbi Jeová. (Jó 1:7-11; 2:2-5) Kuzê ki Satanás fla di manera diskaradu labanta txeu pergunta inportanti. Pur isu, enbóra Jeová ta amaba Jó txeu, el dexa Satanás tenta prova si kel ki el fla sobri Jó éra verdadi ô nau. (Jó 1:12-19; 2:6-8) Satanás poi Jó ta perde tudu ses animal, el mata ses 10 fidju i el pô-l frunku ki ta da txeu dór di kabésa pa pé. Má sikrê Satanás poi Jó ta sufri txeu, Jó kontinua fiel pa Jeová. (Lé Jó 1:20-22; 2:9, 10.) Ku ténpu, Jeová kura Jó, el da-l más rikéza i más 10 fidju. I pesoas bira ta ruspeta Jó otu bês. Tanbê, Jeová rekonpensa Jó ku un vida kunpridu. Jó vive más 140 anu, pur isu el konsigi odja ses nétu i nétus di ses nétu. (Jó 42:10-13, 16) Modi ki kel stória li pode djudaba kes sérvu di Jeová na pasadu i modi ki el pode djuda-nu oji?

6. Modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita? (Odja imajen.)

6 Modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita? Kes israelita ka tinha un vida fásil na Ijitu. Pur izénplu, Juzué ku Kalebe pasa tudu ses juventudi na Ijitu pamodi es éra skravu. Dipôs, es tevi ki vive 40 anu na dizértu pamodi kes otu israelita ka obi ku Jeová. Si kes israelita konxeba stória di Jó i manera ki Jeová abensua-l, di serteza kel-li pode djudaba es i kes otu jerason ki ben dipôs di es. Es ta pode intendeba ma é Satanás ki é kulpadu pa sufrimentu. Tanbê, es ta pode intendeba midjór pamodi ki Jeová ta dexa sufrimentu kontise i modi ki el ta ama i el ta rekonpensa kes algen ki kontinua lial pa el, mésmu óras ki é difísil.

Un ómi israelita sta ta pensa timenti el sta ta poi tijolus un riba di kel otu. Pértu di el sta alguns ómi di Ijitu ta da kes israelita ki sta ta trabadja ku vara.

Kes israelita ki foi skravu na Ijitu duránti txeu anu, talvês prende sobri Jó. Se izénplu pode djudaba es. (Odja parágrafu 6.)


7-8. (a) Modi ki livru di Jó ta djuda-nu intende pamodi ki nu ta sufri? (b) Modi ki sabe kes verdadi li pode djuda kes algen ki sta ta sufri? Da un izénplu.

7 Modi ki stória di Jó pode djuda-nu? É tristi odja ma txeu algen oji ta perde ses fé na Deus pamodi es ka ta konsigi intende pamodi ki kuzas mariadu ta kontise ku algen dretu. Odja izénplu di Rakelb di Ruanda. Kantu el éra jóven el ta kriditaba na Deus. Má dipôs kuzas muda. Se pai ku se mai divôrsia i se mai kaza ku un otu ómi ki ta maltrataba el. Dipôs un ómi viola-l. Rakel djobe konsolu na se relijion, má el ka atxa kel konsolu ki el staba ta meste. Dipôs, Rakel skrebe un karta pa Deus. El skrebe na kel karta: “Deus, N ora pa bo, N tenta faze kuzas dretu, má bu paga-m ben ku mal. Pur isu, N ka krê sirbi-u más. Gósi N krê faze kalker kuza ki ta dexa-m filís.” Nu ta fika tristi di odja pesoas ki sima Rakel ta kridita ma é Deus ki é kulpadu pa ses sufrimentu!

8 Má, na livru di Jó dja nu prende ma é ka Deus ki é kulpadu pa nos sufrimentu, má é Satanás. Tanbê nu prende ma óras ki nu ta odja pesoas ta sufri nu ka debe pensa ma é pamodi kuzas mariadu ki es faze. Bíblia ta fla-nu ma ‘ténpu i kuzas ki algen ka sta spera’ pode kontise ku kalker algen na kalker óra. (Ecl. 9:11; Jó 4:1, 8) I dja nu prende ma óras ki nu kontinua lial pa Jeová sikrê ku prublémas nu ta da Jeová un oportunidadi di prova ma Satanás é un mintirozu. (Jó 2:3; Pro. 27:11) Nu ta da txeu valor pa kes kuza li ki nu prende na Bíblia, pamodi gósi dja nu sabe pamodi ki nos i kes algen ki nu ta ama ta sufri. Ku ténpu Rakel studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová i el kumesa ta intende ma Deus é ka kulpadu pa se sufrimentu. El fla: “N ora pa Deus otu bês di fundu di nha korason. N fla Jeová ma kantu N fla-l ma N staba ta para di sirbi-l, na verdadi ka éra kel-la ki N krê fazeba. Sô N fla kes kuza la pamodi N ka konxeba Jeová. Gósi N sabe ma Jeová ta ama-m, pur isu ami é filís.” Nu ten txeu gratidon di sabe pamodi ki Deus ta dexa sufrimentu kontise. Gósi nu ben odja modi ki stória di Jó pode djuda kada un di nos óras ki nu sta ta sufri.

MODI KI STÓRIA DI JÓ TA DJUDA-NU AGUENTA FIRMI?

9. Kuzê ki Jó faze kantu el staba ta sufri? (Tiagu 5:11)

9 Imajina kuzê ki Jó staba ta pasa pa el. El staba xintadu el sô, na meiu di sinza i ku korpu xeiu di frunku ki ta poba el ta xinti txeu dór. Se péli staba tudu stragadu i ta kai. Jó ka tinha forsa pa faze txeu kuza. El ta xintaba i el ta rapaba se péli ku padás di jaru di baru. El ta staba sénpri ta reklama di dór ki el staba ta xinti. Má Jó ka staba sô ta vive ku se sufrimentu, tanbê el staba ta aguenta firmi. (Lé Tiagu 5:11.) Kuzê ki djuda Jó aguenta firmi?

10. Kuzê ki Jó xinti avontádi na fla Jeová? Splika.

10 Jó tinha un amizadi fórti ku Jeová, pur isu, el xinti avontádi pa el fla Jeová modi ki el staba ta xinti. (Jó 10:1, 2; 16:20) Pur izénplu, na kapitlu 3, Jó fla modi ki el staba tristi ku kes prubléma ki el staba ta pasa pa el i el pensa ma éra Jeová ki staba ta pô-l ta sufri. Dipôs, três amigu di Jó fla txeu bês ma éra Deus ki staba ta kastiga-l pa ses pekadu. Má Jó kontinua ta fla ma el éra fiel pa Jeová. Alguns di kes kuza ki Jó fla ta mostra ma duránti un ténpu el staba ta pensa ma el éra más justu di ki Deus. (Jó 10:1-3; 32:1, 2; 35:1, 2) Má tanbê, talvês el ‘fla palavras sen pensa’ pamodi el staba ta tenta prova ma el éra lial. (Jó 6:3, 26) Kapitlu 31, ta mostra ma Jó kreba pa Deus respondeba el i pa El flaba el ma el ka mereseba ser kastigadu. (Jó 31:35) É klaru ki Jó staba eradu kantu el insisti pa Deus fla-l pamodi ki el staba ta sufri.

11. Modi ki Jeová reaji ku kuzê ki Jó fla sobri se lialdadi?

11 Gósi nu ta intende ma kantu Jó pâpia ku Jeová di kel manera la, éra pamodi el tinha un amizadi fórti ku Jeová i el tinha serteza ma Jeová ta ba julgaba el ku justisa. Dipôs, Jeová faze un tenporal i el pâpia ku Jó. Má, el ka splika Jó pamodi ki el staba ta sufri. Nen el ka kastiga Jó pamodi el fla modi ki el staba ta xinti i pamodi el fla ma el ka fazeba nada mariadu. Envês di kel-li, Jeová koriji Jó sima un pai ta fazeba ku se fidju. I kel-li foi kel midjór manera di djuda Jó. Pamodi kel-li, Jó foi umildi i el rekonhese ma el sabia poku kuza i el rapende di kuzê ki el fla. (Jó 31:6; 40:4, 5; 42:1-6) Modi ki kel stória li pode djudaba kes algen na pasadu i modi ki el pode djuda-nu oji?

12. Modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita?

12 Modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita? Kes israelita pode prendeba ku kuzê ki kontise ku Jó. Odja izénplu di Muizés. Ka foi fásil pa Muizés gia nason di Israel. Txeu bês es ka obi ku Jeová i Muizés fika diziludidu. Diferenti di kes israelita dizobidienti ki ta papiaba kóntra Jeová, Muizés ta flaba Jeová kuzê ki staba ta preokupa-l. (Ézu. 16:6-8; Nun. 11:10-14; 14:1-4, 11; 16:41, 49; 17:5) Tanbê, izénplu di Jó pode djudaba Muizés kantu Jeová koriji-l. Pur izénplu, kantu kes israelita staba na Kadis, poku ténpu antis di es entra na kel téra ki Deus prometeba es, Muizés fika xatiadu ku es i el ‘pâpia ku se bóka sen pensa’ i el ka da Jeová glória. (Sal. 106:32, 33) Pur isu, Jeová ka dexa Muizés entra na kel téra ki el prometeba kes israelita. (Deut. 32:50-52) Pode ser ki kel-li foi difísil pa Muizés, má el foi umildi i el seta kel disiplina. Kel stória li tanbê pode djudaba kes israelita fiel ki vive dipôs di Muizés. Si es miditaba na kel stória li, es ta pode prendeba modi ki es ta papiaba ku Jeová sobri kuzê ki es staba ta xinti. Má tanbê, es debe lenbraba ma es ka éra más justu di ki Jeová. Tanbê es pode prendeba ser umildi i seta disiplina di Jeová.

13. Modi ki stória di Jó pode djuda-nu aguenta firmi? (Ebreus 10:36)

13 Modi ki stória di Jó pode djuda-nu? Nu sta ta vive na ténpus difísil, pur isu nu meste forsa pa nu kontinua lial pa Jeová. (Lé Ebreus 10:36.) Pur izénplu, alguns di nos sta ta lida ku un duénsa, depreson, preokupason dimás ô prubléma na família. Talvês un algen di nos família ô un amigu móre ô nu sta ta pasa pa otus prubléma. Alvês óras ki nu sta ta sufri, algun algen pode fla ô faze algun kuza ki pode dexa-nu más tristi inda. (Pro. 12:18) Má, livru di Jó ta inxina-nu ma nu pode fla Jeová modi ki nu sta ta xinti i ma nu pode ten serteza ma el ta obi-nu. (1 Juan 5:14) Jeová ka ta fika xatiadu ku nos si nu fla-l modi ki nu sta ta xinti i si alvês ti mésmu nu fla-l ‘palavras sen pensa’ sima kontise ku Jó. Envês di kel-li, Deus ta da-nu kel forsa i sabedoria ki nu meste pa nu aguenta firmi. (2 Kró. 16:9; Tia. 1:5) Tanbê si meste, Jeová pode djuda-nu koriji nos manera di pensa sima el faze ku Jó. Livru di Jó tanbê ta inxina-nu modi ki nu ta aguenta firmi si nu resebe konsedju ô disiplina di Palavra di Jeová, di se organizason ô di amigus maduru. (Ebr. 12:5-7) Foi bon pa Jó obi konsedju ki Jeová da-l i ta ser bon pa nos tanbê si nu ser umildi i nu seta konsedju ki nu ta dadu. (2 Kor. 13:11) Kes-li é bons lison ki nu pode prende na livru di Jó. Gósi nu ben odja modi ki nu pode uza stória di Jó pa djuda otus algen.

UZA LIVRU DI JÓ PA DJUDA OTUS ALGEN

14. Modi ki nu pode splika un algen na pregason pamodi ki nu ta sufri?

14 Algun bês bu atxa un algen na pregason ki pergunta-u pamodi ki nu ta sufri? Modi ki bu responde-l? Pode ser ki bu fla-l kuzê ki Bíblia ta fla ma kontise na jardin di Éden. Talvês bu kumesa ta fla-l ma Satanás, ki é un anju mau, konta kel primeru ómi ku mudjer un mintira ki pô-s ta rabela kóntra Deus. (Jén. 3:1-6) Dipôs, bu fla-l ma pamodi Adon ku Eva rabela, mundu fika xeiu di sufrimentu i mórti. (Rom. 5:12) Pa tirmina, bu splika-l ma Deus da Satanás un ténpu pa prova ma kel ki el fla é mintira. Tanbê, ma Deus sta ta uza es ténpu pa dexa pesoas sabe ma el ta ben kaba ku tudu sufrimentu i ma es ta ben vive pa tudu ténpu. (Apo. 21:3, 4) Kel-li é un bon manera di responde kel pergunta i talvês kel algen intende pamodi ki nu ta sufri.

15. Modi ki nu pode uza livru di Jó pa djuda un algen intende pamodi ki nu ta sufri? (Odja imajens.)

15 Odja otu manera ki bu pode splika un algen pamodi ki nu ta sufri. Bu pode uza livru di Jó pa pâpia ku el. Primeru, bu pode kumesa ta fla kel algen ma el faze un bon pergunta. Dipôs, bu pode fla-l ma Jó, ki éra un ómi fiel i ki staba ta sufri, faze un pergunta sima kel-li. Ti mésmu el ta kriditaba ma di algun manera éra Deus ki staba ta pô-l ta sufri. (Jó 7:17-21) Kel algen ki bu sta pâpia ku el pode fika dimiradu pamodi dja ten txeu ténpu ki pesoas krê sabe pamodi ki nu ta sufri. Dipôs, ku jetu, bu pode splika-l ma livru di Jó ta inxina-nu ma é ka Deus ki poi Jó ta sufri, má é Satanás. Satanás faze kel-li pa tenta prova ma pesoas ta sirbi Deus sô pamodi kes kuza ki Deus ta da-s. Tanbê, bu pode fla-l ma enbóra é ka Deus ki poi Jó ta sufri, el dexa kel-li kontise pa mostra ma el ta kunfia ma umanus pode kontinua fiel sikrê ku prubléma, i kel-li ta provaba ma Satanás é un mintirozu. Bu pode splika-l ma ku ténpu Deus rekonpensa Jó pamodi el kontinua fiel. Nu pode konsola otus algen óras ki nu ta da-s serteza ma Jeová é ka kulpadu pa nos sufrimentu.

Imajens: 1. Un mudjer ki sta angustiadu tene un kuadru ku un fotu na mô ki el atxa dipôs di djobe na meiu di kuzas ki kema pamodi lumi ki pega na florésta. 2. Dipôs, kel mudjer ta para na un karinhu di publikason ki sta pértu di un séntru di ajuda pa dizastri i el sta obi un irman ta le-l un testu di Bíblia.

Modi ki bu pode uza livru di Jó pa djuda otus algen ten serteza ma ‘Deus ka ta faze kel ki é mau’? (Odja parágrafu 15.)


16. Da un izénplu ki ta mostra modi ki livru di Jó pode djuda un algen ki sta ta sufri.

16 Repara modi ki livru di Jó djuda Máriu. Na anu 2021, un irman staba ta da tistimunhu pa tilifóni i kel primeru algen ki el txoma éra Máriu. El le-l un versiklu di Bíblia i el splika-l ma alén di responde nos orason, Deus tanbê ta promete-nu un futuru sábi. El pergunta Máriu kuzê ki el ta atxaba di kel versiklu. Máriu fla-l ma el staba ta skrebe un karta ta fla se família ma el ta amaba es i ma el staba ta ba mata kabésa. El fla-l: “N ta kridita na Deus, má na es palmanhan N staba ta pergunta si Deus dja bandona-m.” Na kel sugundu bês ki kel irman txoma-l, es pâpia sobri modi ki Jó sufri. Máriu disidi ma el mesteba lé livru di Jó interu. Pur isu, nos irman manda-l link di Bíblia na jw.org. Kal ki foi rezultadu? Máriu seta un studu di Bíblia i el fika kontenti di prende más sobri kel Deus di amor ki ta preokupa ku el.

17. Pamodi ki bo é gratu di sabe ma Jeová poi livru di Jó na Bíblia? (Jó 34:12)

17 Ta fika klaru ma Bíblia ten puder di muda nos vida i ti mésmu di konsola kes algen ki sta ta sufri. (Ebr. 4:12) Nos é txeu gratu pamodi Jeová poi stória di Jó na Bíblia! (Jó 19:23, 24) Livru di Jó ta da-nu serteza ma ‘Deus ka ta faze kel ki é mau’. (Lé Jó 34:12.) Tanbê el ta inxina-nu pamodi ki Deus ta dexa sufrimentu kontise i modi ki nu pode aguenta firmi. I el ta djuda-nu konsola kes algen ki sta ta sufri. Na kel otu studu, nu ta ben odja modi ki livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu ta da konsedju.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Modi ki sabe pamodi ki Deus dexa Jó sufri ta djuda-nu?

  • Modi ki stória di Jó pode djuda-nu aguenta firmi?

  • Modi ki nu pode uza livru di Jó pa djuda otus algen?

KÁNTIKU 156 Ku fé na Deus

a Tudu ta mostra ma Jó vive dipôs ki Juzé móre i antis di Muizés mandadu pa liberta kes israelita di Ijitu. Nton, kel konbérsu entri Jeová i Satanás i kes prubléma ki Jó pasa pa el talvês kontise entri anu 1657 A.K i 1514 A.K.

b Mudadu alguns nómi.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2026)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Konfigurasons di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen