Matéria pa studa na runion Vida i pregason
6 TI 12 DI JULHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 6-7
“Gósi bu ta ben odja kuzê ki N ta faze ku Faraó”
(Êxodo 6:1 ) Nton, Jeová fla Muizés: “Gósi bu ta ben odja kuzê ki N ta faze ku Faraó. Ku nha mô xeiu di puder, N ta pô-l ta manda-s ses kaminhu; ku nha mô xeiu di puder, N ta obriga-l kóre ku es di se téra.”
(Êxodo 6:6, 7 ) “Pur isu, fla kes israelita: ‘Ami é Jeová, i N ta ben tra nhos dibaxu di kes karga pizadu di gentis di Ijitu i libra nhos di skravidon, i N ta salva nhos ku brasu fórti i ku grandis julgamentu. 7 I N ta ben resebe nhos sima nha povu i N ta ser nhos Deus, i di sertéza nhos ta sabe ma mi é Jeová, nhos Deus, ki ta tra nhos dibaxu di kes karga pizadu di Ijitu.
it-3 p. 16 par. 7
Muizés
Kes ómi israelita tanbê muda txeu. Primeru es seta ma Muizés ta konsigi djudaba es. Má dipôs ki Faraó manda pa es trabadja más duru, es reklama kóntra Muizés ti ki el fika dizanimadu i el pidi pa Jeová djuda-l. (Êx 4:29-31; 5:19-23) Na kel ténpu, kel Algen Más Grandi, da Muizés forsa kantu el fla-l ma El staba ta bai kunpri kel ki Abraon, Izaki i Jakó staba ta spéra, ki éra ntende dretu kuzê ki nómi Jeová siginifika. Es ta ntendeba kel-li óras ki Jeová libertaba es i poba es bira un nason grandi na kel téra ki el prometeba es. (Êx 6:1-8) Simé, kes ómi di Israel ka obi ku Muizés. Má gósi, dipôs di kel nonu praga, es da-l tudu apoiu i es kolabora ku el, asi, dipôs di kel désimu praga, el leba-s pa fóra di Ijitu di manera ‘organizadu sima trópas ki sta priparadu pa géra.’ — Êx 13:18.
(Êxodo 7:4, 5 ) má Faraó ka ta obi ku nhos. Nton, N ta ben poi nha mô riba di Ijitu ku grandis julgamentu pa N tra di téra di Ijitu kes monti di algen ki é di meu, nha povu, kes israelita. 5 I gentis di Ijitu di sertéza ta ben sabe ma é mi ki é Jeová, óras ki N stika nha mô kóntra Ijitu i N tra israelitas di ses meiu.”
it-3 p. 16 pars. 5-6
Muizés
Dianti di Faraó di Ijitu. Muizés ku Aron tinha un papel inportanti na kel géra entri kes deus di Ijitu i Jeová. Faraó uza kes saserdóti ki ta fazeba majia, ki ses xéfi éra Janes ku Janbres, pa el pidi tudu kes deus di Ijitu pa bai kóntra puder di Jeová. (2Ti 3:8) Kel primeru milagri ki Muizés manda Aron faze dianti di Faraó, prova ma Jeová ten más puder di ki kes deus di Ijitu, má simé Faraó fika más temozu inda. (Êx 7:8-13) Dipôs, kantu kel tirseru praga kontise, ti kes saserdóti xinti obrigadu na rekonhese ma: ‘É dédu di Deus!’ Kel praga di frida prujudika-s di tal manera ki nen es ka konsigi bai dianti di Faraó pa pâpia kóntra Muizés. — Êx 8:16-19; 9:10-12.
Kes praga poi korason di alguns algen ta fika más brandu i di otus ta fika más duru. Muizés ku Aron fika ta aviza kada un di kes 10 praga. Kes praga kontise sima es fla, i kel-li prova ma éra Jeová ki mandaba Muizés. Nómi di Jeová fika ta konxedu i ta papiadu di el txeu na Ijitu, i kel-li poi korason di alguns algen ta fika más brandu i di otus ta fika más duru. Korason di israelitas i di alguns algen di Ijitu fika más brandu, má korason di Faraó i di kes algen ki ta daba el konsedju i ki ta apoiaba el fika más duru. (Êx 9:16; 11:10; 12:29-39) Envês di gentis di Ijitu atxa ma es ofendeba ses deuzis, es sabia ma éra Jeová ki staba ta julga ses deuzis. Kantu Deus manda kel nonu praga, ‘Muizés bira un algen txeu ruspetadu na téra di Ijitu, na meiu di kes sérvu di Faraó i tanbê na meiu di kel povu.’ — Êx 11:3.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 6:3 ) ‘N ta kustumaba ta parse pa Abraon, Izaki i Jakó kómu Deus Tudu-Poderozu, má sobri nha nómi, Jeová, N ka mostra-s tudu kuzê ki el siginifika.’
it-3 p. 723 pars. 6-7
Tudu-Poderozu
Jeová uza titlu ‘Deus Tudu-Poderozu’ (ʼEl Shad·daí ) kantu el promete Abraon ma el ta tinha un fidju, Izaki. Kel promésa li ta izijiba pa Abraon tinha txeu fé na puder di Deus di kunpri Se promésa. Di la pa frenti, kel titlu li uzadu óras ki ta papiada di Deus kómu kel ki ta abensuaba Izaki i Jakó, ki éra erderus di kel kontratu ki Deus faze ku Abraon. — Gén 17:1; 28:3; 35:11; 48:3.
Di akordu ku kel-li, Jeová pode flaba Muizés dipôs: ‘N ta kustumaba ta parse pa Abraon, Izaki i Jakó kómu Deus Tudu-Poderozu [beʼÉl Shad·daí ], má sobri nha nómi, Jeová, N ka mostra-s tudu kuzê ki el siginifika.’ (Êx 6:3) Má kel-li ka krê fla ma Abraon, Izaki i Jakó ka konxeba nómi Jeová, dja ki aes i otus algen antis di es ta uzaba es nómi txeu bês. (Gén 4:1, 26; 14:22; 27:27; 28:16) Na verdadi, na livru di Génesis, ki ta pâpia di vida di kes ómi di ténpu antigu, palavra “Tudu-Poderozu” ta parse sô 6 bês, má nómi Jeová ta parse 172 bês na testu ebraiku orijinal. Pamodi kuzas ki Abraon, Izaki i Jakó pasa pa es, es konsigi ntende ma Deus tinha direitu i kapasidadi di ten titlu ‘Tudu-Poderozu’. Má, inda es ka tinha xansi di odja siginifikadu konplétu di se nómi Jeová i kuzê ki kel nómi li ta nvolve. Sobri kel asuntu li, un disionáriu ta fla: “Kantu Jeová parse pa kes xéfi di família, el faze-s promésas di kuzas ki ta ben kontiseba txeu ténpu dipôs na futuru. Pur isu, tinha nisisidadi di daba es un garantia ma El, Yahweh, éra un Deus (ʼel ) ki tinha kapasidadi (shadday ) di kunpriba kes promésa. Má kantu Deus mostra ken ki el éra na kel pé di spinhu ki pega lumi, el faze-l di manera más grandi i más íntimu, pamodi puder di Deus i se prezénsa na kel momentu i dipôs, staba ligadu ku nómi Yahweh, ki es konxeba dretu.” — The Illustrated Bible Dictionary (Vol. 1, p. 572), ki J. D. Douglas faze idison, 1980.
(Êxodo 7:1 ) Nton, Jeová fla Muizés: “Odja, N pô-u ta bira sima Deus pa Faraó; i Aron, bu irmon, ta pâpia na bu lugar sima un proféta.
it-3 p. 16 par. 2
Muizés
Sikrê Muizés éra tímidu Deus uza-l simé. Má Muizés mostra ma el éra tímidu kantu el fla ma el ka éra bon na pâpia. Muizés dja mudaba, el éra un algen diferenti di kel ki el éra kantu el oferese se kabésa pa salva israelitas 40 anu antis. El kontinua ta insisti ku Jeová i dipôs el pidi Jeová pa ka da-l kel diziginason. Nbóra Deus fika xatiadu ku el, El ka dexa di uza Muizés, má el manda se irmon, Aron, pa ser pórta-vós di Muizés. Nton, dja ki Muizés staba ta reprizenta Deus, Muizés bira sima ‘Deus’ pa Aron, i Aron ta papiaba na lugar di Muizés. Kantu es bai faze runion ku ansions di Israel i es bai pâpia ku Faraó, ta parse ma Deus ta daba Muizés kes órdi i instruson i Muizés ta flaba Aron es, asi éra Aron ki staba ta pâpia dianti di Faraó (kel ki fika na lugar di kel Faraó ki Muizés fujiba di el 40 anu antis). (Êx 2:23; 4:10-17) Dipôs, Jeová txoma Aron di “proféta” di Muizés. Jeová krê flaba ma sima el ta orientaba Muizés, ki éra se proféta, é si tanbê ki Muizés debe orientaba Aron. Deus tanbê fla Muizés ma el ta sérba ‘Deus pa Faraó’, ki krê fla ma Deus ta daba el puder i autoridadi sobri Faraó. Pur isu es ka meste xintiba medu di rei di Ijitu. — Êx 7:1, 2.
13 TI 19 DI JULHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 8-9
“Faraó éra orgulhozu i sen da kónta el djuda kunpri vontadi di Deus”
(Êxodo 8:15 ) Kantu Faraó odja ma kel situason dja pasaba, el bira se korason duru i el ka obi ku es, sima Jeová dja flaba.
it-3 p. 117
Temozia
Jeová mostra paxénxa na manera ki el trata pesoas i nasons na Téra pamodi el dexa-s kontinua ta vive, nbóra es mereseba móre. (Gén 15:16; 2Pe 3:9) Alguns reaji dretu, i es resebe mizerikórdia di Deus. (Jos 2:8-14; 6:22, 23; 9:3-15) Otus dexa ses korason fika duru kóntra Jeová i se povu. (De 2:30-33; Jos 11:19, 20) Dja ki Jeová ka ta inpidi pesoas di bira temozu, Bíblia ta fla ma el ta ‘dexa-s bira temozu’ ô ma el ta ‘poi ses korason bira duru’. Óras ki el ta vinga di kes temozu, el ta mostra se grandi puder i el ta poi se nómi ta bira konxedu. — Konpara ku Êx 4:21; Jo 12:40; Ro 9:14-18.
(Êxodo 8:18, 19 ) Kes saserdóti ki ta fazeba majia tenta faze mésmu kuza i faze moskitu ku ses majia sukundidu, má es ka konsigi. I parse moskitus ki ataka ómis ku animal. 19 Nton, kes saserdóti ki ta fazeba majia, fla Faraó: “É dédu di Deus!” Má korason di Faraó kontinua duru i el ka obi ku es, sima Jeová dja flaba.
(Êxodo 9:15-17 ) Pamodi, pa gósi dja N stikaba nha mô pa kastigaba abo ku bu povu, ku un praga ki ta distrui, i nhos ta dizaparseba di Téra. 16 Má, é pamodi kel-li própi ki N dexa-u fika bibu: pa N mostra-u nha puder i pa papiadu di nha nómi na Téra interu. 17 Inda bu sta ta mostra orgulhu na manera ki bu sta konporta kóntra nha povu i bu ka sta ta dexa-s sai di téra di Ijitu?
it-2 p. 397 pars. 1-3
Maldadi
Jeová tanbê ta uza situasons di un manera ki sen kes algen mau da kónta, es ta faze Se vontadi. Nbóra es ta fika kóntra Deus, El pode ka dexa-s faze sértus kuza, asi pa El djuda se sérvus kontinua lial. I Deus pode poi kes kuza ki algen mau ta faze ta mostra se justisa. (Ro 3:3-5, 23-26; 8:35-39; Sal 76:10) Nu ta atxa kel ideia li na Provérbios 16:4: ‘Jeová ta faze pa tudu kuza djuda pa se vontadi kontise, ti pa kes algen mau djuda pa dia di disgrasa.’
Un izénplu ki ta mostra kel-li é di Faraó. Através di Muizés ku Aron, Jeová fla Faraó pa liberta israelitas di ser skravu. É ka Deus ki faze kel governanti di Ijitu bira mau, má el dexa-l kontinua bibu i tanbê el kria situasons ki poi Faraó ta mostra ma el éra mau i ma el mereseba móre. Êxodo 9:16 ta fla pamodi ki Jeová faze kel-li. El ta fla: ‘Má, é pamodi kel-li própi ki N dexa-u fika bibu: pa N mostra-u nha puder i pa papiadu di nha nómi na Téra interu.’
Kantu Jeová manda kes 10 praga pa Ijitu i el distrui Faraó i se trópas na Mar Burmedju, el mostra Se puder di un manera ki ta dexa algen dimiradu. (Êx 7:14–12:30; Sal 78:43-51; 136:15) Dipôs di txeu anu, kes nason pértu di la inda staba ta pâpia di kel distruison, i nómi di Deus staba ta papiadu di el na Téra interu. (Jos 2:10, 11; 1Sa 4:8) Si Jeová mataba Faraó lógu, kel manera spetakular ki el mostra Se puder ki da-l glória i ki liberta Se povu ka ta kontiseba.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 8:21 ) Má si bu ka manda nha povu bai ses kaminhu, N ta manda uns móska grandi kóntra bo, kóntra bus sérvu, kóntra bu povu i kóntra bus kaza. Kazas di Ijitu ta fika xeiu di kes móska, i es ta ben kubri txon ki gentis di Ijitu ta poi pé.
it-3 p. 33
Móska grandi
Óras ki Skrituras ta pâpia di kel kuartu praga na Ijitu, ki éra kel primeru ki ka prujudika israelitas na Gózen, nu ka sabe dretu é ki insétu ki kel palavra orijinal na língua ebraiku sta pâpia di el. — Êx 8:21, 22, 24, 29, 31; Sal 78:45; 105:31.
Kes móska grandi di kel kuartu praga na Ijitu pode sérba tipu di móska ki ta morde péli di animal ku di ómi i dipôs es ta txupa sangi. Na kel fazi di vida ki un móska ta parse ku un lagartu, alguns di es ta vive sima un parazita na korpu di animal i di ómi. Kel tipu di móska ki ta infeta ómi ta atxadu na kes país kenti. Nton, un praga di móska grandi sima kes-li, ta poba gentis di Ijitu i ses animal ta sufreba txeu i es pode ti moreba.
(Êxodo 8:25-27 ) Dipôs, Faraó txoma Muizés ku Aron, i el fla: “Nhos bai, nhos faze sakrifisiu pa nhos Deus, má li na téra di Ijitu.” 26 Má, Muizés fla: “Nu ka pode faze kel-li, pamodi kel sakrifisiu ki nu krê oferese pa nos Deus, Jeová, é un kuza ki gentis di Ijitu ka gosta. Si nu bai dianti di gentis di Ijitu i nu oferese un sakrifisiu ki es ka gosta, es ka ta da-nu ku pédra? 27 Nu ta faze un viaji di três dia pa dizértu i la nu ta oferese un sakrifisiu pa Jeová, nos Deus, sima el fla-nu.”
w04 15/3 p. 25 par. 9
Pártis inportanti di livru di Êxodo
8:26, 27 — Pamodi ki Muizés fla ma sakrifisius di israelitas ta sérba ‘un kuza ki gentis di Ijitu ka gosta’? Na Ijitu es ta adoraba txeu tipu di animal. Nton, kantu Muizés pidi Faraó pa dexa israelitas bai faze sakrifisiu di animal pa Jeová fika más fásil konvense-l.
20 TI 26 DI JULHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 10-11
“Muizés ku Aron mostra txeu koraji”
(Êxodo 10:3-6 ) Nton, Muizés ku Aron bai ti Faraó i es fla-l: “É si ki Jeová, ki é Deus di ebreus, fla: ‘Ti ki ténpu ki bu ta nega faze kel ki N manda-u? Dexa nha povu bai, pa es pode sirbi-m. 4 Pamodi, si bu kontinua ta nega dexa nha povu bai, manhan N ta manda kafanhotus pa déntu di tudu bu tiritóriu. 5 I es ta ben kubri téra interu di manera ki ka ta da pa odja txon. Es ta ben kume kel ki resta dipôs di granizu i es ta ben kume tudu kes arvi ki sta kria na bu kanpu. 6 Es ta ben intxi bus kaza, kazas di bus sérvu i kazas na tudu Ijitu, di un manera ki nen nhos pai nen nhos avó nunka ka odjaba antis, désdi dia ki es nase na kel téra li ti dia di oji.’” Dipôs, el vira i el sai di dianti di Faraó.
w09 15/7 p. 20 par. 6
Imita Jizus i prega ku koraji
6 Pensa tanbê na koraji ki Muizés mostra kantu el pâpia ku Faraó. Gentis ta atxaba ma Faraó éra reprizentanti di deuzis i tanbê ma el éra un deus, fidju di deus-sól Rá. Pode ser ki, sima kes otu Faraó, el ta adoraba se imaji. Kuzas ki Faraó ta flaba éra lei, el ta governaba ku leis. El éra poderozu, orgulhozu i temozu, i el ka staba kustumadu pa algen flaba el kuzê ki el debe fazeba. Éra dianti di kel ómi li ki Muizés, un pastor mansu, parse txeu bês sen el konvidadu i sen gana di odjadu. I kuzê ki Muizés fla ma ta kontiseba? Pragas ki ta trazeba txeu stragu. I kuzê ki el pidi? Pa alguns milhon di skravu di Faraó sai di país. Muizés mesteba koraji? Klaru ki sin! — Núm. 12:3; Heb. 11:27.
(Êxodo 10:24-26 ) Nton Faraó txoma Muizés i el fla: “Nhos bai sirbi Jeová. Nhos fidjus pode ti bai ku nhos, má nhos ovelhas i nhos ribanhu ta fika li.” 25 Má Muizés fla: “Tanbê nho ten ki da-nu animal pa nu faze sakrifisius i ofértas kemadu, pa nu oferese pa Jeová, nos Deus. 26 Nos ribanhus tanbê ta bai ku nos. Ninhun animal ka ta fika, pamodi nu ta ba uza alguns di es pa adora Jeová, nos Deus, i sô nu ta sabe kuzê ki nu ta ba oferese pa adora Jeová óras ki nu txiga la.”
(Êxodo 10:28 ) Faraó fla-l: “Sai di nha dianti! Ka bu tenta odja nha róstu otu bês, pamodi na dia ki bu odja nha róstu, bu ta móre.”
(Êxodo 11:4-8 ) Nton Muizés fla: “É si ki Jeová fla: ‘La pa vólta di meia-noti, N ta pasa pa Ijitu, 5 i tudu primeru fidju na téra di Ijitu ta móre, désdi primeru fidju di Faraó ki sta xintadu na tronu ti primeru fidju di kel skrava ki ta trabadja na muinhu di mô; tanbê tudu kes primeru fidju di ribanhu ta móre. 6 Na téra di Ijitu interu ta ben ten uma txoru, ki nunka ka kontiseba antis i nen el ka ta ben kontise otu bês. 7 Má, ka ta ten nen un katxor ta ladra na israelitas, nen na ómis nen na ses ribanhu, asi pa nhos fika ta sabe ma Jeová ta pode distrinsa gentis di Ijitu di israelitas.’ 8 I tudu bus sérvu di sertéza ta ben na mi i es ta nbaxa nha dianti, ta fla: ‘Bai, abo ku tudu povu ki ta sigi-u.’ I dipôs di kel-la, N ta sai.” Nton, el sai di dianti di Faraó ku txeu raiba.
it-3 p. 17 par. 1
Muizés
El mesteba koraji i fé pa nfrenta Faraó. Éra sô ku forsa di Jeová i ajuda di spritu santu ki Muizés ku Aron konsigi faze kes kuza ki es mandadu. Imajina kel palásiu di Faraó, ki éra rei di un poténsia na mundu di kel ténpu. Tudu algen ta setaba ma Ijitu éra un poténsia. Déntu di kel palásiu bunitu sen konparason, staba Faraó, ki éra orgulhozu i ki ta atxaba ma el éra un deus. El staba rodiadu di kes algen ki ta daba el konsedju, kes komandanti di trópas, guardas i skravus. Tanbê staba la kes xéfi di relijion i saserdótis ki ta fazeba majia, ki éra kes ki más staba kóntra Muizés. Dipôs di Faraó, kes ómi li éra kes ki más tinha puder na Ijitu. Tudu kes ómi inportanti li staba di ladu di Faraó ta apoia kes deus di Ijitu. I Muizés ku Aron parse dianti di Faraó, ka sô un bês, má txeu bês. Má korason di Faraó fika kada bês más duru, pamodi el staba disididu na fika ku kes skravu ebreu, ki tinha txeu valor pa el, i kontinua ta manda na es. Na verdadi, dipôs ki Muizés ku Aron aviza kel oitavu praga, es mandadu sai di dianti di Faraó, i dipôs di kel nonu praga, es mandadu pa es ka tenta odja róstu di Faraó otu bês, sinon es ta matada. — Êx 10:11, 28.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 10:1, 2 ) Nton, Jeová fla Muizés: “Bai ti Faraó, pamodi dja N dexa se korason i korason di se sérvus fika duru, asi pa N pode mostra kes nhas sinal se dianti. 2 I tanbê pa bu pode pâpia ku bus fidju i ku bus nétu sobri modi ki N foi duru ku Ijitu i tanbê sobri kes sinal ki N faze na ses meiu. Asi, di sertéza nhos ta ben sabe ma é mi ki é Jeová.”
w95 1/9 p. 11 par. 11
Tistimunhas kóntra kes deus falsu
11 Timenti kes israelita inda staba na Ijitu, Jeová manda Muizés bai pâpia ku Faraó i El fla: ‘Bai ti Faraó, pamodi dja N dexa se korason i korason di se sérvus fika duru, asi pa N pode mostra kes nhas sinal se dianti. I tanbê pa bu pode pâpia ku bus fidju i ku bus nétu sobri modi ki N foi duru ku Ijitu i tanbê sobri kes sinal ki N faze na ses meiu. Asi, di sertéza nhos ta ben sabe ma é mi ki é Jeová.’ (Êxodo 10:1, 2 ) Kes israelita ki ta obiba ku Jeová ta kontaba ses fidjus kes kuza grandi ki Jeová faze. I kes fidju tanbê ta ben kontaba pa ses fidjus, i asi es ta kontinuaba ta faze kel-li di jerason pa jerason. Di kel manera li, es ta lenbraba di kes kuza poderozu ki Jeová dja fazeba. Oji tanbê, pai ku mai ten responsabilidadi di da ses fidjus tistimunhu. — Deuteronómio 6:4-7; Provérbios 22:6.
(Êxodo 11:7 ) Má, ka ta ten nen un katxor ta ladra na israelitas, nen na ómis nen na ses ribanhu, asi pa nhos fika ta sabe ma Jeová ta pode distrinsa gentis di Ijitu di israelitas.’
it-2 p. 79 par. 2
Êxodo
Asi, Jeová mostra se puder di un manera spetakular kantu el da glória pa se nómi i el salva Israel. Dipôs ki dja es staba salvu na ladu lésti di Mar Burmedju, Muizés kumesa ta kanta i kes ómi di Israel kanta djuntu ku el. I Mirian, se irman, ki éra un profetiza, panha un panderu i el kumesa ta kanta i ta badja i kes mudjer kumesa ta kanta i ta badja djuntu ku el. Asi es responde kel kántiku ki ómis staba ta kanta. (Êx 15:1, 20, 21) Israel staba konpletamenti siparadu di se inimigus. Kantu israelitas sai di Ijitu, Deus ka dexa ningen ô animal prujudika-s. El ka dexa nen katxor ladra ô labanta se língua kóntra israelitas. (Êx 11:7) Nbóra stória ki sta na livru di Êxodo ka ta fla ma Faraó entra na mar djuntu ku se trópas i ma el distruídu, Salmo 136:15 ta fla ma Jeová ‘kaba ku Faraó i ku se trópas na Mar Burmedju.’
27 DI JULHU TI 2 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 12
“Kuzê ki Páskua ta siginifika pa kristons”
(Êxodo 12:5-7 ) Nhos ovelha debe ser matxu, sen defetu i di un anu di idadi. Nhos pode skodje un karneru pikinoti ô un kabritu. 6 Nhos debe toma kónta di el ti dia 14 di es mês, i tudu kongregason di Israel debe mata-l entri óras ki sól kumesa ta kanba ti ki noti fitxa. 7 Es debe panha un párti di kel sangi i pô-l na kes dôs ladu di pórta i pa riba di pórta di kes kaza undi ki es kume-l.
w07 1/1 p. 20 par. 4
‘Bu ta ben fika txeu kontenti’
4 Jizus móre na dia 14 di nizan di anu 33. Na Israel, 14 di nizan éra un dia sábi ki es ta komemoraba Páskua. Tudu anu, na kel dia famílias ta kumeba un kumida djuntu ki ta inkluiba un korderu ki ka tinha defetu. Di kel manera li, es ta lenbraba di modi ki sangi di korderu salva kes primeru fidju di israelitas kantu kel anju di mórti mata kes primeru fidju di gentis di Ijitu na dia 14 di nizan di anu 1513 A.J. (Êxodo 12:1-14 ) Kel korderu di Páskua ta reprizentaba Jizus, ki apóstlu Polu fla: ‘Kristu ki é nos korderu di Páskua, dja sakrifikadu.’ (1 Coríntios 5:7 ) Sima sangi di kel korderu di Páskua, sangi ki Jizus da ta salva un monti algen. — João 3:16, 36.
(Êxodo 12:12, 13 ) Pamodi, na kel noti, N ta ben pasa na téra di Ijitu i N ta ben mata tudu primeru fidju na téra di Ijitu, di ómis ti animal; N ta ben julga i kastiga tudu kes deus di Ijitu. É mi ki é Jeová. 13 Kel sangi ta sirbi di sinal pa nhos na kes kaza ki nhos ta sta; N ta odja sangi i N ka ta faze nhos nada, i kel praga ka ta ben riba nhos pa kaba ku nhos óras ki N kastiga téra di Ijitu.
mwb18.04, kuadru na pájina 2
BU SABIA
Nbóra Páskua ka ta reprizenta Komemorason di mórti di Jizus, nu pode prende txeu kuza ku komemorason di Páskua. Pur izénplu, apóstlu Polu txoma Jizus di ‘nos korderu di Páskua’. (1Co 5:7) Sima sangi di ovelha ki podu na aru di pórta salva vida di israelitas, sangi di Jizus tanbê ta salva nos vida. (Êx 12:12, 13) I sima es ka ta kebraba ninhun osu di kel ovelha di Páskua, tanbê ninhun osu di Jizus ka kebradu, nbóra na kel ténpu es ta kebraba osu di kes algen ki pregadu na staka pa es moreba más faxi. — Êx 12:46; Jo 19:31-33, 36.
(Êxodo 12:24-27 ) “Nhos debe komemora kel-li; kel-li é un órdi pa tudu ténpu, pa nhos i pa nhos fidjus. 25 Óras ki nhos entra na téra ki Jeová ta ben da nhos, sima dja el flaba, nhos debe faze kel komemorason li. 26 I óras ki nhos fidjus pergunta nhos: ‘Kuzê ki kel komemorason li siginifika pa nhos?’, 27 nhos debe responde: ‘É sakrifisiu di Páskua pa Jeová, ki pasa riba di kazas di israelitas na Ijitu, kantu el mata kes genti di Ijitu, má el ka faze nada na nos kazas.’” Nton povu nbaxa i es poi róstu pa txon.
w13 15/12 p. 20 pars. 13-14
‘Kel-li é un dia ki nhos debe lenbra di el’
13 Sima ta ba ta kriaba novus jerason, kada pai ta inxinaba se fidjus lisons inportanti. Un di kes lison éra ma Jeová ta konsigi proteje kes algen ki ta adora-l. Fidjus ta prendeba ma Jeová ka é un deus falsu sen vida ô un stória inventadu. Jeová é un Deus rial, bibu i ki ta preokupa ku se povu i ta aji pa djuda-s. El mostra kel-li ‘kantu el mata kes genti di Ijitu’, má el proteje kes primeru fidju di israelitas.
14 Oji, pai ku mai ki é kristons ka ta splika ses fidjus tudu anu siginifikadu di kel Páskua. Má bu ta inxina bus fidju kel mésmu lison, ma Deus ta proteje se povu? Bu ta mostra bus fidju ma bu ten kunfiansa fórti ma Jeová é un algen rial ki inda ta proteje se povu? (Sal. 27:11; Isa. 12:2) I bu sta ta splika-s kes kuza li di un manera animadu ô bu sta ta da-s un splikason sen vida? Sforsa pa uza kel lison li pa djuda bu família kontinua ta bira ses amizadi ku Jeová más fórti.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 12:12 ) Pamodi, na kel noti, N ta ben pasa na téra di Ijitu i N ta ben mata tudu primeru fidju na téra di Ijitu, di ómis ti animal; N ta ben julga i kastiga tudu kes deus di Ijitu. É mi ki é Jeová.
it-3 p. 180 par. 1
Páskua
Tudu kes 10 praga ki Deus manda kóntra Ijitu éra un julgamentu kóntra kes deus di Ijitu, prinsipalmenti kel désimu praga ki mata kes primeru fidju. (Êx 12:12) Karneru (ovelha matxu) éra sagradu pa deus Rá, pur isu poi sangi di korderu di Páskua na aru di pórta ta sérba un ofénsa pa gentis di Ijitu. Toru tanbê éra sagradu, i mata kes primeru fidju di torus ta sérba un gólpi pa deus Ozíris. Faraó éra adoradu kómu fidju di Rá. Nton, mórti di primeru fidju di Faraó ta mostraba ma Rá ku Faraó ka tinha puder.
(Êxodo 12:14-16 ) “‘Kel dia li é un dia ki nhos debe lenbra di el, i nhos debe faze un fésta pa Jeová pa nhos komemora es dia na tudu nhos jerason. Nhos debe komemora-l, kel-li é un órdi pa tudu ténpu. 15 Nhos debe kume pon sen fermentu duránti 7 dia. I na primeru dia nhos debe tra fermentu di nhos kazas, pamodi kel algen ki kume algun kuza ki ten fermentu di primeru ti sétimu dia, ta kabadu ku el na Israel. 16 Na primeru dia nhos ta faze un kongrésu santu, i na sétimu dia un otu kongrésu santu. Na kes dia li, ka debe fazedu ninhun trabadju. Nhos pode pripara sô kel ki kada un di nhos meste pa kume.
it-1 p. 543 par. 7
Kongrésu
Un kuza interesanti sobri kes ‘kongrésu santu’ éra ma duránti kel ténpu es ka pode fazeba ninhun trabadju duru. Pur izénplu, kel primeru i kel sétimu dia di Fésta di Pon sen Fermentu éra ‘kongrésus santu’, ki Jeová fla: ‘Na kes dia li, ka debe fazedu ninhun trabadju. Nhos pode pripara sô kel ki kada un di nhos meste pa kume.’ (Êx 12:15, 16) Má duránti kes ‘kongrésu santu’ saserdótis ta staba okupadu ta oferese sakrifisius pa Jeová i di sertéza es ka staba ta viola kel órdi di ka faze ninhun tipu di trabadju di dia-dia. (Le 23:37, 38) Ka éra ténpu pa povu fikaba sen faze nada, má éra ténpu di resebe grandi ajuda pa midjora ses amizadi ku Jeová. Na dia di sábadu, povu ta djuntaba pa adora i pa resebe orientason. Es ta resebeba ajuda através di leitura i splikason di Palavra di Deus ki ta dada pa públiku, sima dipôs bira ta fazedu na sinagógas. (At 15:21) Nton, nbóra povu ka ta fazeba ninhun trabadju duru na sábadu ô na kes otu ‘kongrésu santu’, es ta traba ténpu pa faze orason i pa midita sobri Kriador i se vontadi. — Djobe ASSEMBLÉIA.