STUDU 49
KÁNTIKU 44 Orason di un algen dizanimadu
Livru di Jó pode djuda-nu óras ki nu ta da un konsedju
‘Má gósi, Jó, favor, obi nhas palavra’. — JÓ 33:1.
ASUNTU PRINSIPAL
Nu ta ben prende modi ki livru di Jó ta djuda-nu da bons konsedju.
1-2. Modi ki kes três amigu di Jó i Eliú fika kantu es odja-l?
KEL notísia spadja na meiu di kes algen di Orienti, sima lumi ta spadja na un florésta. Jó, ki éra un ómi ki pesoas di tudu lugar konxeba pamodi el éra riku, perde tudu kuza. Kantu três amigu di Jó ki txomaba Elifás, Bildadi i Zofar, fika ta sabe di kuzê ki kontise ku el, es bai ti Us pa ba konsola Jó. Má es fika spantadu kantu es odja kuzê ki kontise ku Jó.
2 Imajina kel situason li. Jó perde tudu kuza ki el tinha. Kes txeu ovelha, kamelu i vaka matadu ô furtadu. Tanbê, maioria di ses skravu matadu i tudu kes fidju di Jó móre kantu ses kaza kai riba di es. Alén di tudu kes kuza li, Jó fika txeu duenti. Se korpu fika xeiu di frunku ki pô-l ku txeu dór. Kantu Elifás, Bildadi i Zofar txiga, Jó staba deprimidu i xintadu na sinza. Modi ki es reaji? Es xinta pértu di Jó duránti 7 dia i es ka fla kel ómi li, ki staba ta sufri, ninhun kuza. (Jó 2:12, 13) Un ténpu dipôs, un jóven ki txomaba Eliú tanbê bai vizita Jó i el xinta pértu di kes ómi. Ti ki enfin, Jó kumesa ta pâpia. El fla ma el ta dizejaba móre ô pa nunka el ka naseba. (Jó 3:1-3, 11) Di serteza, Jó staba ta meste di ajuda! Kes ómi li tinha oportunidadi di da Jó koraji i mostra ma es éra se amigu di verdadi i ma es ta preokupaba ku el. Nu ben odja kuzê ki es faze.
3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?
3 Jeová poi Muizés ta skrebe kuzê ki kes três amigu di Jó i Eliú fla i faze. É inportanti nu lenbra ma alguns di kes kuza ki Elifás fla ta parse ma foi un dimóni ki pô-l ta fla-s. Má Eliú fla kuzas ki Jeová krê pa el flaba. (Jó 4:12-16; 33:24, 25) É pur isu ki na livru di Jó nu ta atxa alguns di kes midjór konsedju i alguns di kes piór konsedju ki algen dja da. Nton, un di kes lison más inportanti ki nu pode prende na livru di Jó é kuzê ki nu ta faze óras ki nu meste da un konsedju. Na kel studu li, nu sta ben odja kel mau izénplu di Elifás, Bildadi i Zofar. Dipôs, nu ta ben prende di kel bon izénplu di Eliú. Tanbê nu ta ben prende modi ki livru di Jó pode djudaba kes israelita i modi ki el pode djuda-nu oji.
MODI KI KES TRÊS AMIGU DI JÓ KONSOLA-L?
4. Pamodi ki kes três amigu di Jó ka konsigi konsola-l? (Odja imajen.)
4 Bíblia ta fla ma kes três amigu di Jó ba ‘mostra-l konpaxon i konsola-l’ dipôs ki es obi se disgrasa. (Jó 2:11) Má kuzê ki es fla ka konsola Jó. Pamodi? Pamodi três motivu. Primeru, es pâpia faxi i es tra konkluzon mariadu lógu. Pur izénplu, es atxa ma Jó staba ta kastigadu pa kes pekadu ki el faze.a (Jó 4:7; 11:14) Sugundu, maioria di kes konsedju ki kes ómi da Jó ka ta mostraba bondadi, es mágua Jó i es ka djuda-l. Pur izénplu, tudu kes três ómi fla kuzas ki ta parseba ma éra dretu, má ki ka ta fazeba sentidu. (Jó 13:12) Bildadi fla Jó dôs bês ma el staba ta pâpia dimás. (Jó 8:2; 18:2) I Zofar fla ma Jó ‘ka tinha juís’. (Jó 11:12) Tirseru, pode ser ki es ka grita ku Jó, má kuzê ki es fla-l i modi ki es fla-l, pô-l ta xinti kulpadu, disruspetadu i ma es ka ta amaba el. (Jó 15:7-11) Kes ómi staba más interesadu na prova ma Jó faze algun kuza mariadu, envês di konsola-l i da-l forsa.
Óras ki bu ta da un algen konsedju, ka bu faze-l xinti ma bu ta atxa ma bo é más midjór ki el. Bu obijetivu é djuda-l. (Odja parágrafu 4.)
5. Kal ki foi rezultadu di kes konsedju ki kes três amigu di Jó da-l?
5 Nu ka ta fika dimiradu pamodi kes konsedju ki kes amigu di Jó da-l ka tevi bons rezultadu. Kuzê ki es fla Jó kaba ku el. (Jó 19:2) Nu ta intende pamodi ki el meste difendeba i provaba ma el éra inosenti. Tudu kel situason pô-l ta perde ikilíbriu i ta fla kuzas sen pensa. (Jó 6:3, 26) Kes kuza ki kes amigu di Jó fla-l ka staba di akordu ku kuzê ki Jeová ta pensa i kes amigu ka trata Jó ku konpaxon. Pur isu, sen es da kónta, Satanás uza-s pa es dizanima Jó. (Jó 2:4, 6) Modi ki kel stória li pode djudaba kes israelita na pasadu i modi ki el pode djuda-nu oji?
6. Kuzê ki kes ansion na Israel pode prendeba ku kel mau izénplu di kes três amigu di Jó?
6 Modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita? Kantu Jeová da kes israelita se lei, el skodje ansions pa julga se povu i pa djuda-s sigi se lei. (Deut. 1:15-18; 27:1) Kes ómi meste obiba ku atenson antis di es daba konsedju ô di julgaba povu. (2 Kró. 19:6) Tanbê, es meste fazeba pergunta envês di atxa ma dja es sabeba tudu kuza. (Deut. 19:18) Es ka debe fikaba iritadu ô pâpia duru ku kes algen ki ta ba pidiba es ajuda. Pamodi? Kel-li éra inportanti pamodi un algen ka ta xintiba avontádi pa pâpia ku kes ansion si es staba xatiadu ku el. (Ézu. 22:22-24) Kes-li é alguns lison ki kes ansion na Israel pode prendeba ku stória di Jó.
7. Alén di kes ansion na Israel, kenha más ki pode daba konsedju i modi ki kel stória di Jó pode djudaba es? (Provérbios 27:9)
7 É klaru ki é ka sô kes ansion na Israel ki pode daba konsedju. Kalker israelita, jóven ô algen grandi, ómi ô mudjer, pode daba konsedju pa un algen ki meste biraba se amizadi ku Jeová más fórti ô ki meste mudaba se konportamentu. (Sal. 141:5) Amigus di verdadi ta da konsedju sinseru. (Lé Provérbios 27:9.) Si kes israelita pensaba na modi ki kes três amigu di Jó pâpia ku el, kel-li pode inxinaba es kuzê ki es ka debe flaba i kuzê ki es ka debe fazeba óras ki es ta daba konsedju.
8. Kuzê ki nu debe ivita faze óras ki nu ta da un konsedju? (Odja imajens.)
8 Modi ki stória di Jó pode djuda-nu? Óras ki nos irmons ku irmans sta ta sufri, nu krê sta sénpri prontu pa djuda-s. Má pa kel-li nu debe ivita faze kel ki kes três amigu di Jó faze. Primeru, nu ka debe tra konkluzon faxi i nu debe ten serteza ma kuzê ki nu sta ta fla é verdadi. Sugundu, nu debe da konsedju ku bazi na Palavra di Deus, envês di da nos própi opinion, sima Elifás faze txeu bês. (Jó 4:8; 5:3, 27) Tirseru, nu meste ivita fla kuzas duru i kritika otus algen. Lenbra ma kes amigu di Jó fla alguns kuza ki éra verdadi i apóstlu Paulu ti skrebe alguns di kes kuza ki Elifás fla. (Konpara Jó 5:13 ku 1 Koríntius 3:19.) Má maioria di kes kuza ki es fla sobri Deus ka éra verdadi i es magua Jó. Pur isu, Jeová fla ma es ka konta verdadi sobri el. (Jó 42:7, 8) Un bon konsedju nunka ka ta poi algen ta pensa ma Jeová é un Deus duru ô ma ses sérvu ka merese pa el ama-s. Gósi nu ta ben odja kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Eliú.
Óras ki bu ta da konsedju, (1) tenta intende kel algen, (2) uza Palavra di Deus i (3) pâpia ku amor. (Odja parágrafu 8.)
MODI KI ELIÚ DA JÓ KONSEDJU
9. Pamodi ki Jó mesteba di ajuda dipôs ki ses amigu para di pâpia i modi ki Jeová djuda-l?
9 Jó i ses três amigu pâpia duránti txeu ténpu. Es fla tantu kuza ki da 28 kapitlu di Bíblia. I txeu kuza ki es fla mostra ma es staba xatiadu i iritadu. Nton, ta da pa intende pamodi ki Jó inda staba dizanimadu. Inda el staba ta meste konsolu i koreson. Modi ki Jeová djuda Jó? El uza Eliú pa da-l konsedju. Pamodi ki Eliú spera kes ómi tirmina di pâpia? El fla: ‘Ami é jóven, i anhos dja é algen grandi. Pur isu N ruspeta nhos i N fika kaladu’. (Jó 32:6, 7) Eliú sabia ma kes algen di idadi dja vive más txeu i es prende txeu kuza, pur isu, es ten más sabedoria i spiriénsia na vida ki txeu bês jóvens ka ten. Má, dipôs ki Eliú obi Jó ku ses amigu ku paxénxa, el ka konsigi kontinua kaladu. El fla: ‘Sô idadi ka ta poi ningen ta ten sabedoria, nen é ka sô algen di idadi ki sabe kuzê ki é dretu.’ (Jó 32:9) Kuzê ki Eliú fla dipôs i modi ki el fla-l?
10. Kuzê ki Eliú faze antis di el da Jó konsedju? (Jó 33:6, 7)
10 Antis di Eliú da Jó kalker konsedju, el kreba pa Jó xintiba kalmu i pa el staba prontu pa obi kuzê ki el staba ta ba fla-l. Modi ki el faze kel-li? Primeru, el kontrola se sentimentu. Nu sabe kel-li pamodi Bíblia ta fla ma na komésu Eliú staba xatiadu. (Jó 32:2-5) Má ninhun bês el ka ataka Jó. Envês di kel-li, el foi umildi i el pâpia ku Jó sima un amigu di verdadi. Pur izénplu, el fla Jó: ‘Odja! Pa Deus verdaderu, ami é sima bo’. (Lé Jó 33:6, 7.) Dipôs, Eliú dexa klaru ma el obi Jó ku atenson. Antis di el konsedja Jó, el ripiti alguns di kes kuza inportanti ki Jó dja flaba. (Jó 32:11; 33:8-11) I el faze mésmu kuza kantu el torna da Jó konsedju. — Jó 34:5, 6, 9; 35:1-4.
11. Modi ki Eliú da Jó konsedju? (Jó 33:1)
11 Kantu Eliú da Jó konsedju el ka pô-l ta xinti ma el ka tinha valor. Pur izénplu, Eliú pâpia ku Jó ku idukason. (Lé Jó 33:1.) Talvês, Eliú lenbra ma el tinha vontadi di pâpia timenti Jó ku ses amigu staba ta pâpia. Pur isu, Eliú da Jó oportunidadi di pâpia timenti el staba ta da-l konsedju. (Jó 32:4; 33:32) Tanbê, Eliú mostra Jó klaru ma alguns kuza ki el staba ta pensa ka éra dretu i ku bondadi el lenbra-l di sabedoria, puder, justisa i amor lial di Jeová. (Jó 36:18, 21-26; 37:23, 24) Kel bon konsedju ki Eliú da Jó talvês pripara-l pa el obi kes konsedju di Jeová. (Jó 38:1-3) Modi ki izénplu di Eliú djuda kes algen na pasadu i modi ki el pode djuda-nu oji?
12. Modi ki Jeová uza profétas pa djuda se povu i modi ki kel bon izénplu di Eliú pode djudaba kes israelita?
12 Modi ki stória di Jó pode djudaba kes israelita? Txeu bês Jeová uza profétas pa inxina i pa koriji kes israelita. Pur izénplu, duránti ténpu di kes juís, Débura foi sima un mai ki ta daba kel nason orientason. Jeová tanbê uza Samuel, désdi kantu el éra jóven, pa inxina kes israelita. (Juz. 4:4-7; 5:7; 1 Sam. 3:19, 20) Duránti ténpu di kes rei, Jeová uza txeu proféta pa djuda kes israelita kontinua ta adora-l di manera sértu. I kantu kel povu ta dizobideseba el, el ta mandaba kes proféta pa ba koriji-s. (2 Sam. 12:1-4; Atus 3:24) Kel izénplu di Eliú ki sta na livru di Jó talvês djuda kes ómi i mudjer fiel sabe kuzê ki es ta flaba óras ki es meste korijiba otus algen i modi ki es ta fazeba kel-li di un manera ki ta mostraba bondadi.
13. Modi ki sérvus di Jeová oji pode inkoraja kunpanheru?
13 Modi ki stória di Jó pode djuda-nu? Sima kes proféta, nos tanbê nu ta djuda otus algen sabe kal ki é vontadi di Jeová óras ki nu ta pâpia di kes kuza ki sta na Bíblia. Tanbê, sima kes proféta nu ta fla kuzas ki ta konsola i inkoraja nos irmons ku irmans. (1 Kor. 14:3) I prinsipalmenti ansions sénpri debe toma kuidadu ku kuzê ki es ta pâpia asi pa es pode “konsola kes ki sta diprimidu”, sikrê óras ki kel irmon sta xatiadu ô el ‘fla palavras sen pensa.’ — 1 Tes. 5:14; Jó 6:3.
14-15. Modi ki un ansion pode imita Eliú óras ki el meste da un algen konsedju?
14 Imajina kel situason li. Un ansion ta fika ta sabe ma un irman na se kongregason sta dizanimadu. Kel ansion, djuntu ku un otu irmon, ta ba vizita kel irman pa inkoraja-l. Duránti vizita, kel irman ta splika-s ma enbóra el sta kontinua ta prega i ta sisti runion, el ka sta ta xinti filís. Kuzê ki kel ansion ta faze?
15 Primeru, kel ansion ta tenta sabe pamodi ki kel irman sta ta xinti si. Pa faze kel-li, el ten ki obi kel irman ku atenson. Kel irman sta ta xinti ma el ka merese amor di Deus? El sta kansadu pamodi “preokupasons di vida”? (Luk. 21:34) Sugundu, kel ansion ta djobe oportunidadis pa ilojia kel irman. Pur izénplu, el pode ilojia-l pamodi el sta ta sisti runion i el sta ta bai pregason, enbóra nen sénpri é ka fásil pa el faze kel-li. I tirseru, dipôs ki kel ansion intende midjór se situason i pamodi ki el sta xinti di kel manera li, el ta uza Bíblia pa djuda-l ten serteza ma Jeová ta ama-l. — Gál. 2:20.
KONTINUA TA PRENDE BONS LISON NA LIVRU DI JÓ
16. Modi ki livru di Jó pode kontinua ta djuda-nu?
16 Ta fika klaru ma ten txeu lison ki nu pode prende óras ki nu studa livru di Jó! Sima nu prende na kel studu ki pasa, livru di Jó ta inxina-nu pamodi ki Deus ta dexa sufrimentu kontise i modi ki nu pode kontinua lial pa Jeová óras ki nu ta sufri. I sima dja nu odja na kel studu li, nos tudu pode da bons konsedju si nu imita kel bon izénplu di Eliú, envês di kel mau izénplu di Elifás, Bildadi i Zofar. Prósimu bês, antis di bu da un algen konsedju, talvês bu pode torna studa kes lison ki bu prende di livru di Jó. I si dja ten algun ténpu ki bu ka lé livru di Jó, poi méta di le-l otu bês. Si bu faze si, di serteza bu ta ben prende txeu lison inportanti.
KÁNTIKU 125 ‘Filís é kes ki ten mizerikórdia!’
a Ta parse ma foi un dimóni ki tenta konvense Elifás ma pa Jeová ninhun umanu é ka justu i ma ningen ka ta konsigi agrada-l. Elifás kridita na kel ideia mariadu li. Pur isu, na kes três bês ki el pâpia ku Jó, el ripiti kel mésmu ideia. — Jó 4:17, 18; 15:15, 16; 22:2.