ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • w02 12/1 ep. 13-18
  • Kaleni nokulonga mu na ediladilo limwe

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Kaleni nokulonga mu na ediladilo limwe
  • Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
  • Oupalanyole
  • Ouyelele wa faafana
  • Kamu na okukala nande onhondo mokati koshiwana shaKalunga
  • Inamu ngongota
  • Natu livangeke okulundila
  • Inatu kala nokutokola vamwe
  • Tu na omaunghundi ndele otu shii okufimanekwa
  • Twikileni okulonga mu na ediladilo limwe
  • ‘Inamu kala ovangongoti’
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2006
  • Kalekeni mo omhepo iwa meongalo!
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2012
  • Tala kouwa wehangano laJehova
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2006
  • “Ovanhu aveshe kombada yedu ova li hava popi elaka limwe”
    nghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa — Okafo kokulongifwa pokwoongala—2020
Tala ouyelele muhapu
Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
w02 12/1 ep. 13-18

Kaleni nokulonga mu na ediladilo limwe

“Ame ohandi ka yandja koiwana [elaka, NW] la koshoka, vo aveshe opo

va ifane edina lOmwene, ndele ve mu longele, ve nediladilo limwe.”

—SEFANJA 3:9.

KONGONGA yedu paife ohaku popiwa omalaka konyala 6 000. Kakele kaasho, oku na eenyapilaka di lili noku lili nomaludi amwe omalaka omomidingonoko. Ndele nande ovanhu ohava popi omalaka a yoolokafana okudja kOshiarabia fiyo okOshizulu, Kalunga okwa ninga po sha shikonekwedi shili. Okwe shi ninga tashi shiiva kovanhu keshe pamwe va dule okulihonga nokupopya elaka limwe olo olo alike la koshoka. Osho otashi ningwa shi li ewanifo leudaneko olo la yandjwa okupitila momuprofeti Sefanja, tali ti: “Ame [Jehova Kalunga] ohandi ka yandja koiwana [elaka, NW] la koshoka [paulelalela, “omulungu wa koshoka”] vo aveshe opo va ifane edina lOmwene, ndele ve mu longele, ve nediladilo limwe.”—Sefanja 3:9.

2. “Elaka la koshoka” olo shike, nola ninga shike tashi shiiva?

2 “Elaka la koshoka” olo oshili yaKalunga oyo tai hangika mEendjovo daye, Ombibeli. Olo unene tuu oshili i na sha nOuhamba waKalunga, oo tau ka yapula edina laJehova nokuyukipalifa ounamapangelo waye nosho yo okweetela ovanhu omanangeko noupuna. (Mateus 6:9, 10) Molwaashi olo alike li li elaka la koshoka pamhepo kombada yedu, elaka olo ohali popiwa kovanhu vomoiwana aishe novomomihoko adishe. Ohali va dulifa va longele Jehova “nediladilo limwe.” Onghee hano ohave mu longele va hangana ile “nomuko umwe.”—The New English Bible.

Kamu na okukala nande onhondo mokati koshiwana shaKalunga

3. Oshike tashi tu dulifa tu longele Jehova moukumwe?

3 Tu li Ovakriste, otu na olupandu molwelongelokumwe pokati kovapopi vomalaka e lili noku lili olo li li mokati ketu. Nonande ohatu udifa onghundana iwa yOuhamba momalaka ovanhu mahapu, ohatu longele Kalunga moukumwe. (Epsalme 133:1) Eshi otashi shiiva molwaashi keshe apa tu li kombada yedu, ohatu popi elaka olo la koshoka okufimaneka Jehova.

4. Omolwashike mokati koshiwana shaKalunga mu he na okukala nande onhondo?

4 Kamu na okukala nande onhondo mokati koshiwana shaKalunga. Omuyapostoli Petrus okwe shi yelifa eshi a udifa peumbo lomukulunhu wetanga lovakwaita e he fi Omujuda, Kornelius, mo 36 O.P., nokwa li e linyengifwa a tye: “Paife ondi shi shii shili, Kalunga iha tale omunhu kombada. Ndele moshiwana keshe, keshe ou he mu tila ndee ta diinine ouyuki, ote mu wapalele.” (Oilonga 10:34, 35) Molwaashi osho oshoshili, meongalo lopaKriste kamu na okukala nande onhondo, oungudu ile olwaamambinga.

5. Omolwashike sha puka okuxumifa komesho okulitukaula moungudu meongalo?

5 Shi na sha netalelepo laye kOlupale lOuhamba, omulihongi umwe womokolidji okwa ti: “Luhapu, eengeleka ohadi shili ovanhu voludi lonhumba ile vomuhoko wonhumba. . . . Eendombwedi daJehova adishe oda li omutumba pamwe ndele hamoungudu vonhumba.” Ndelenee, oilyo imwe yeongalo lomuKorinto shonale okwa li i na olutandu. Mokweeta omashilafano kungaha, okwa li tava kondjifa okulonga kwomhepo iyapuki yaKalunga, molwaashi yo ohai xumifa komesho oukumwe nombili. (Ovagalati 5:22) Ngeenge otwa kala nokuxumifa komesho okulitukaula moungudu meongalo, ohatu ka kala hatu tu omhinge newiliko lomhepo. Onghee hano, natu kaleke momadiladilo eendjovo domuyapostoli Paulus odo a lombwela Ovakorinto ta ti: “Ohandi mu kumaida, ovamwatate, omolwedina lOmwene wetu Jesus Kristus, amushe mu kale kumwe mu nondaka imwe, nye mu ha kale mwa tukauka mokati keni, ndelenee mu kale hamu udafana meendunge dimwe nomokudiladila shimwe.” (1 Ovakorinto 1:10) Paulus okwa divilika yo oukumwe monhumwafo yaye oyo a shangela Ovaefeso.—Ovaefeso 4:1-6, 16.

6, 7. Epukululo lilipi Jakob a yandja shi na sha nolwaamambinga, nongahelipi eendjovo daye di na okutulwa moilonga?

6 Ovakriste ova kala alushe va teelelwa va kale ve he na onhondo. (Ovaroma 2:11) Molwaashi vamwe meongalo lomefelemido lotete okwa li tava ulike olwaamambinga lokuhola unene ovo ve na omaliko, omuhongwa Jakob okwa shanga ta ti: “Ovamwatate, eshi mu na eitavelo kOmwene wetu Jesus Kristus, Omwene wefimano, inamu kala nokutala olupe lomunhu. Osheshi moshiongalele sheni ngenge tamu uya omulumenhu a djala okalinga koshingoldo noikutu youkengeli, ndele tamu uya yo ohepele e noshikutu shoinyanyu, ndele tamu tale kuou a djala oikutu youkengeli ndee tamu ti kuye: Kala omutumba ponhele ei iwa, ndee kohepele otamu ti: Ove kala ofika kwi, ile: Kala omutumba apa poshilyato sheemhadi dange, ngenge ongaha, inamu likondjifa nye munye vene nomwa ninga ovatokoli mu nomadiladilo [mai]?”—Jakob 2:1-4.

7 Ngeenge ovanhu ve he na eitavelo ndele oipuna, ve na eelinga doshingoli noikutu youkengeli ove uya kokwoongala kwopaKriste nosho yo ovo va hepa nova djala oikutu yoinyanyu, ovanhu oipuna okwa li hava yakulwa monghedi ye likalekelwa. Okwa li hava pewa va kale omutumba “ponhele ei iwa,” ndele eehepele okwa li hadi lombwelwa di fikame ile di kale omutumba pedu peemhadi davamwe. Ndelenee Kalunga okwa yandja ekuliloyambo laJesus e he na onhondo, koipuna neehepele. (Job 34:19; 2 Ovakorinto 5:14) Hano ngeenge otwa hala okuhafifa Jehova noku mu longela tu na ediladilo limwe, katu na okukala nolwaamambinga ile ‘okutumbaleka ovanhu omolwouwa wetu vene.’—Judas 4, 16, NW.

Inamu ngongota

8. Oshike sha ningwa po omolwokungongota kwOvaisrael?

8 Opo tu kaleke po oukumwe wetu nokutwikila okukala twa hokiwa kuKalunga, otu na okupwilikina komayele aPaulus taa ti: “Aishe i longeni mu he [na okungongota, NW].” (Ovafilippi 2:14, 15) Ovaisrael ve he na eitavelo ovo va mangululwa moupika waEgipti ova ngongotela Moses naAron nokungaha ova ngongotela nokuli Jehova Kalunga. Molwaasho ovalumenhu aveshe vomido 20 okuyuka pombada kakele kovadiinini Josua naKaleb nOvalevi, inava ya mEdu lEudaneko, ndelenee ova fila mombuwa momukokomoko womido 40 detembu lOvaisrael. (Numeri 14:2, 3, 26-30; 1 Ovakorinto 10:10) Kasha li tuu ondjabi inyanyalifi omolwokungongota kwavo!

9. Oshike sha ningilwa Mirjam omolwokungongota kwaye?

9 Osho otashi ulike osho tashi dulu okuningilwa oshiwana ashishe oshingongoti. Ongahelipi kombinga yoohandimwe ovangongoti? Doshili, omumwainakadona waMoses, Mirjam nosho yo omumwainamati Aron ova ngongota va ti: “Omwene okwa popya ngeno naMoses aeke? [Ina] popya ngeno nafye yo?” Ehokololo ola weda ko tali ti: “Omwene okwe di uda.” (Numeri 12:1, 2) Oshidjemo osha li shike? Mirjam oo nope he na omalimbililo a li ta kwatele komesho okungongota oko, okwa fifwa ohoni kuKalunga. Ongahelipi mbela? Omokuhandukilwa noudu woshilundu nokukala a fininikwa a kale pondje yonhanda oule womafiku aheyali fiyo osheshi ta kala a koshoka.—Numeri 12:9-15.

10, 11. Okungongota inaku pangelwa otaku dulu okweeta oidjemo ya tya ngahelipi? Shi faneka.

10 Okungongota kaku fi ashike okupopya molwaashi wa nyemata komanyono onhumba. Ovo hava kala nokungongota ohava kala ve na ko nasha unene nomaliudo avo ile neendodo davo, nohava yukifa elitulemo kuvo vene ponhele yoku li yukifa kuKalunga. Ngeenge inaku pangelwa, ohaku eta omashilafano mokati kovamwatate vopamhepo nohaku i moshipala eenghendabala davo dokulongela Jehova ve na ediladilo limwe. Osho osho shi li ngaho molwaashi ovangongoti ohava twikile nokupopyaana, nope he na omalimbililo ohava kala va hala vamwe ve va yambidide.

11 Pashihopaenenwa, umwe otashi dulika a kembaule shi na sha nonghedi omo omukulunhuongalo wonhumba ha yandje oipopiwa yaye ile nonghedi omo ha ungaunga noinakuwanifwa yaye meongalo. Ngeenge otwa pwilikine komungongoti, otashi dulika tu hovele okudiladila ngaashi ye. Omanga ombuto yokungongota ya li inai kunwa momadiladilo etu, oilonga yomukulunhuongalo oo otashi dulika kaya li ye tu limbililika, ndelenee paife otai tu limbililike. Konahiya, keshe shimwe osho omukulunhuongalo oo ta ka longa itashi ka kala sha yuka momesho etu, notashi dulika nafye yo tu ka tameke okungongota shi na sha naye. Elihumbato la tya ngaho itali wapalele nande meongalo loshiwana shaJehova.

12. Okungongota otaku dulu okukuma ngahelipi ekwatafano letu naKalunga?

12 Okungongota shi na sha novalumenhu ovo ve na oshinakuwanifwa shokulifa oufita waKalunga otashi dulika shi twale fiyo omokusheka. Okungongota ile okulundila nokupopila mowii kwa tya ngaho shi na sha navo, otai dulu okuyahameka nai ekwatafano letu naJehova. (Exodus 22:28) Ovasheki ovo itave livele ombedi itava ka fyuulula Ouhamba waKalunga. (1 Ovakorinto 5:11; 6:10) Omuhongwa Judas okwa shanga shi na sha novangongoti ovo kwa li tava “dini ouhamba notava sheke ovo vomoshinge,” ovalumenhu ovo ve na oinakuwanifwa meongalo. (Judas 8) Ovangongoti ovo kava li va hokiwa kuKalunga, noshi li pandunge okuhenuka eenghatu davo doukolokoshi.

13. Omolwashike hakungongota akushe kwa puka?

13 Doshili, hakungongota akushe taku nyematifa Kalunga. Kalunga ine lipwililikila “onghuwo” molwaSodom naGomorra, ndelenee okwa hanauna po oilando oyo ikolokoshi. (Genesis 18:20, 21; 19:24, 25) MuJerusalem, okafimbo kanini konima yOpentekoste 33 O.P., “ovakwaneongalo velaka lOshigreka, ova ngongotela Ovaheberi, osheshi oipalwifa eshi ya tukulwa keshe efiku, ovafiyekadi vavo ova lumbulwa.” Onghee hano, “omulongo navavali” ova yukifa onghalo mokunangeka po “ovalumenhu va-7 ve shii kulineekelwa” ‘omolwoshilonga’ shokutukula oikulya. (Oilonga 6:1-6) Ovakulunhuongalo kunena kave na ‘okufitika omatwi avo’ va ha pwilikine okungongota kwa yuka. (Omayeletumbulo 21:13) Ndele ponhele yokukembaula ovaitaveli vakwao, ovakulunhuongalo ove na okutwa vamwe omukumo noku va tunga.—1 Ovakorinto 8:1.

14. Opo tu kale twa manguluka ko kokungongota, oukwatya ulipi wa pumbiwa unene?

14 Atusheni otwa pumbwa okukala tu he na okungongota, molwaashi omhepo yokungongota otai eta oshiponga shopamhepo. Oikala ya tya ngaho otai dulu okupiyaaneka oukumwe wetu. Ponhele yaasho, natu efe alushe omhepo iyapuki i imike ohole mufye. (Ovagalati 5:22) Okutwa kumwe ‘nomhango yonghwahamba yohole’ otashi ke tu kwafela tu kale nokulongela Jehova tu na ediladilo limwe.—Jakob 2:8; 1 Ovakorinto 13:4-8; 1 Petrus 4:8.

Natu livangeke okulundila

15. Eyooloko oli li peni pokati kolwaambo nokulundila?

15 Molwaashi okungongota ohaku dulu okutwala molwaambo liyahameka, otu na okulungamena osho hatu popi. Olwaambo olo okupopya kwongaho shi na sha novanhu nosho yo noinima yomokukalamwenyo kwavo. Ndelenee okulundila oko okupopya oinima yoipupulu nelalakano lokunyona po edina laumwe. Okupopya kwa tya ngaho okwii nokaku fi kwopakalunga. Onghee hano Kalunga okwa lombwela Ovaisrael ta ti: “Ino endaaenda mokati kovanhu ngaashi omupopyaani.”—Leviticus 19:16.

16. Paulus okwa ti ngahelipi kombinga yovaambi vonhumba, nongahelipi omayele aye e na oku tu kuma?

16 Molwaashi okupopya kwongaho otaku dulu okutwala mokulundila, Paulus okwa hanyena ovaambi vonhumba. Konima eshi a tumbula shi na sha novafiyekadi ovo kwa li va wana okupewa ekwafo keongalo, okwa popya shi na sha novafiyekadi ovo ve lihonga okukala “ovananyalo mokweendaaenda nomaumbo, ndele havananyalo ashike, ndelenee otava popyaana notave litula moinima yovanhu ndee tava popi eendjovo di he shi okupopiwa.” (1 Timoteus 5:11-15) Ngeenge omukainhu Omukriste okwa didilika kutya oku na ounghundi mokupopya kwoludi olo tali dulu okutwala mokulundila, ota ka ninga nawa ngeenge ta pwilikine komayele aPaulus a kale e na ‘eenghedi da fimana, e he fi omulundili.’ (1 Timoteus 3:11) Doshili, ovalumenhu Ovakriste ove na yo okulivangeka okwaamba kuyahameka.—Omayeletumbulo 10:19.

Inatu kala nokutokola vamwe

17, 18. (a) Jesus okwa ti ngahelipi shi na sha nokutokola ovamwatate? (b) Ongahelipi hatu dulu okutula moilonga eendjovo daJesus di na sha nokutokola vamwe?

17 Ndele nande ihatu lundile nande oumwe, otashi dulika tu na okuninga eenghendabala da mana mo opo tu henuke okutokola vamwe. Jesus okwa tokola omhepo ya tya ngaho eshi a ti: “Inamu tokola, opo mu ha tokolwe; osheshi etokolo eli tamu li tokolifa, nanye yo otamu li tokolifwa; noshiyelekifo eshi tamu shi yelekifa, nanye yo otamu ke shi yelekifwa. Ndele ongahelipi hano wa tala okambodi ke li meisho lomukweni, ndele endangalati li li meisho loye mwene, ku li wete? Ile to shiiva ngahelipi okulombwela omumwanyoko: Handi uya, ndi kufe mo okambodi meisho loye, ndele tala, ove u nendangalati meisho loye mwene? Omunaihelele oove, kufa mo tete endangalati meisho loye mwene, opo to mono nawa, nhumbi to kufa mo okambodi ke li meisho lomukweni.”—Mateus 7:1-5.

18 Itatu dulu okutya natu kufe mo “okambodi” meisho lomumwatate ngeno tu mu kwafele ngeenge okudula kwetu okuninga omatokolo a yuka okwa imbwa ‘kendangalati’ lopafaneko. Doshili, ngeenge otu udite ko shili nghee Kalunga e li omunanghenda, itatu ka kala tu na eamo lokutokola ovamwatate novamwameme vopamhepo. Mbela ohatu ke va shiiva nawa ngahelipi ngaashi Tate yetu womeulu e va shii? Omolwaasho Jesus okwe tu londwela ‘tu ha tokole vamwe opo tu ha tokolwe.’ Okulikonakona kwetu ku li paushili shi na sha nokuhawanenena kwetu oku na oku tu linyengifa tu henuke okutokola vamwe nomatokolo oo Kalunga te a tale ko e he li pauyuki.

Tu na omaunghundi ndele otu shii okufimanekwa

19. Otu na okutala ko ngahelipi ovaitaveli vakwetu?

19 Ngeenge otwa tokola okulongela Kalunga tu na ediladilo limwe novaitaveli vakwetu, itatu ka henuka ashike oku va tokola, ndele ohatu ka tula po oshihopaenenwa moku va fimaneka. (Ovaroma 12:10) Doshili, ohatu ka konga ouwa wavo, ndele hawetu vene, nohatu ke va longela oilonga oyo ya dinika nehafo. (Johannes 13:12-17; 1 Ovakorinto 10:24) Ongahelipi hatu dulu okukaleka po omhepo iwa ya tya ngaho? Omokukaleka momadiladilo kutya omwiitaveli keshe oku na ondilo momesho aJehova nosho yo kutya otwa pumbwafana, ngaashi ashike oilyo yolutu lomunhu ye likolelela kuikwao.—1 Ovakorinto 12:14-27.

20, 21. Eendjovo da 2 Timoteus 2:20, 21 odi na eityo lashike kufye?

20 Doshili, Ovakriste ove li oiyuma yedu i na omaunghundi ndele oye lineekelelwa emona li na oshinge olo li li oukalele. (2 Ovakorinto 4:7) Opo tu longe oilonga oyo iyapuki okufimanekifa Jehova, otu na okukaleka po onghatu i shii okufimanekwa momesho aye nosho yo Omona waye. Omokukala ashike twa koshoka paenghedi nosho yo pamhepo hatu dulu okukala oiyuma ya fimana nokulongifwa kuKalunga. Shi na sha naasho, Paulus okwa shanga ta ti: “Meumbo linene ihamu kala oiyuma yoshingoldo noyoshisilveri aike, ohamu kala yo yoiti noyedu, imwe ya fimana, ikwao inai fimana. Hano, ngeno ope na ou te liyelifa muei, ye ota ningi oshiyuma sha fimana sha yapulwa shi noshilonga komwene washo, sha wapalela keshe tuu oshilonga shiwa.”—2 Timoteus 2:20, 21.

21 Oohandimwe ovo itave lihumbata metwokumwe noiteelelwa yopakalunga ove li ‘oiyuma inai fimana.’ Ndelenee mokulalakanena eenghatu dopakalunga, ohatu ka kala ‘oiyuma ya fimana noya yapulwa ile ye likalekelwa omolwoilonga yaJehova noya wapalela keshe tuu oshilonga shiwa.’ Hano ohatu ningi nawa okulipula kutya: ‘Mbela ame ondi li “oshiyuma sha fimana”? Mbela ondi na enwefemo liwa kovaitaveli vakwetu? Mbela ondi li oshilyo sheongalo osho tashi longo shi na ediladilo limwe novalongelikalunga vakwetu?’

Twikileni okulonga mu na ediladilo limwe

22. Eongalo lopaKriste otali dulu okuyelekwa nashike?

22 Eongalo lopaKriste otali longo ngaashi oukwaneumbo. Oukwaneumbo ohau kala nomhepo iwa yohole noyokukwafelafana ngeenge oilyo yao aishe otai longele Jehova. Oukwaneumbo otashi dulika u kale wa fikama po moohandimwe ve na omaukwatya e lili noku lili, ndelenee keshe umwe oku na ondodo yaye i shii okufimanekwa. Onghalo oya faafana nomeongalo. Nonande atusheni otwa yooloka—noinatu wanenena—Kalunga okwe tu shilila kuye okupitila muKristus. (Johannes 6:44; 14:6) Jehova naJesus ove tu hole, nongaashi oukwaneumbo u na oukumwe, otwa pumbwa shili okuulikilafana ohole.—1 Johannes 4:7-11.

23. Oshike tu na okudimbuluka nokukala twa tokola toko oku shi ninga?

23 Eongalo lopaKriste la fa oukwaneumbo oli li yo onhele omo hatu dulu shili okuteelela mu kale oudiinini. Omuyapostoli Paulus okwa shanga ta ti: “Onda hala ovalumenhu va ilikane apeshe va yelula omaoko [moudiinini, NW] ve he nehandu nove he neenhamanana.” (1 Timoteus 2:8) Kungaha, Paulus okwa kwatakanifa oudiinini neilikano lomoipafi “apeshe” opo Ovakriste hava ongala. Ovalumenhu ashike ovadiinini tava dulu okukalela po eongalo meilikano lomoipafi. Doshili, Kalunga okwa teelela atusheni tu kale ovadiinini kuye nosho yo mokukalafana kwetu. (Omuudifi 12:13, 14) Onghee hano, natu kale twa tokola toko okulongela kumwe ngaashi oilyo yolutu lomunhu. Natu longele yo kumwe tu li oshitukulwa shoukwaneumbo wovalongeli vaJehova. Komesho yaaishe, natu dimbuluke kutya otwa pumbwafana nohatu ka kala twa hokiwa kuJehova nokumona omanangeko noupuna ngeenge otwa twikile oku mu longela tu na ediladilo limwe.

1. Oshike tashi ningwa shi li ewanifo laSefanja 3:9?

[Efano pepandja 15]

Petrus okwa shiiva kutya “Kalunga iha tale omunhu kombada”

[Efano pepandja 16]

Mbela ou shi shii kutya omolwashike Kalunga a fifa Mirjam ohoni?

[Efano pepandja 17]

Oto nyamukula ngahelipi?

• Oshike tashi dulifa oshiwana shaJehova shi mu longele shi na ediladilo limwe?

• Omolwashike Ovakriste hava henuka okukala nonhondo?

• Mbela oto ti oshike sha puka nokungongota?

• Omolwashike tu na okufimaneka ovaitaveli vakwetu?

[Efano pepandja 18]

Ovakriste ovadiinini ohava longele Jehova va hafa nove na ediladilo limwe

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma