Tulugaq — Timmiaq immikkukajaaq ittoq
ITERITSI!-P CANADAMI ILANNGUTASSIORTUANIT
TULUGAQ qernaluttoq tusarniitsumillu qaartortartoq taanna kia immikkut ittutut isumaqarfigissagamiuk? Eqqarlimi tulugaasat ilaattut tungujorujuttunik meqqulittut maluginiarnartiginngilaq. Naak qupaloraarsuit imaluunniit timmissat qarluuserissut ilaattut inissinneqartaraluartoq, ikittuinnaat qaartornera qarlornertut isigissavaat. Timmiarli taanna suusupageqinagu. Tusarnersumik qarlorsinnaannginnera qalipaatigissaannginneralu allatigut soqutaajunnaarsinneqarput. Tulugaq namminerisaminik kusanassuseqarpoq immikkullu ittunik pissuseqarluni. Aap, timmissanik immikkut ilisimasalippassuit tulugaq immikkut inissittarpaat.
Ilisarnaatai
Tulugaq nalinginnaasoq (Corvus corax) eqqarleriinni tulugatsiaani (Corvidae) annersaallunilu pingaarnerpaavoq. Tulugatsiaamit nalinginnaasumit marloriaat sinnerlugu anneruvoq 60 cm-isut takitigaluni suluilu 1 meterit missaanniillutik. Tulugatsiaamit allaassutigaa angisuunik siggoqarami takisuumillu amiliartortumik papeqarami. Misissornerugutsigulu takussavarput qungasiata meqqui tikkungasuusut. Aarsaartarnini ilisimaneqaatigaa, tulugatsiarli isaqqilariarluni timmisarpoq.
Isikkami tunuagut kukeqarpoq nukittuunik mitsimaffimminik tigusisartumik, tigummisaminik sukatsisinnaanera nakkannginneranut pisuuvoq. Mikkaangami isigaasa inuai nukiinit ujalunillu nammineerlutik kukiinut nusunneqartarput. Tulukkap isigaasa nukittuut tamatigoortullu kukkilaanissaanut piukkunnartippaat assigiinngitsorpassuarnik nerisassarsiorsinnaatillugu.
„Kallerup qernertup“ siammarsimassusia timmisinnaassusialu
Timmissat ikittuinnaat tulukkap siammarsimaffiisut isorartutigisumik timmisarfeqarput. Nunarsuup affaani avannarlermi sumiiffinni assigiinngitsorpassuarni nassaarineqarsinnaavoq. Nunani assigiinngitsorpassuarnik pissusilinni soorlu inuilaami; Canadap Siberiallu orpipassuini orpikkat atorsinnaasanilu assigiingitsut atorlugit orpinni portusuuni ulluliortarpoq; Amerikap avannarliup Skandinaviallu sineriaasa ippiini; sikuiuitsumi avannarlermi masarsunni ataat qeriuaannartuni qeqertanilu.
Ineqarfiinut assigiinngitsunut assersuutit Biibilip nunaani nassaarineqarsinnaapput, tamaani tulukkat qernertut assigiinngitsut marluk timmiaapput. Aappaa kujataani inuilaami annertuumi timmiaavoq, aappaa avannaani ineqarfeqarpoq. Tulukkat qernertut qunnerit ilorpiaanni ulluliortarput. Eliap Kritip qooruani toqqorsimasup nerisassanik pajunneqarnerani Jehovap tulugaq atorpaa. (1 Kunngit 17:3-6) Esajasip oqaluttuaraa Edonimi inuilaami tulukkat najugaqartut. — Jesaja 34:11.
Tulukkat timmillaqqissuupput. Qutsissumi kaaviiaarlutik oqippasillutik nerisassaminnik ujarliitigalutik timmineri isiginnaarlugit takorannersuupput. Eqaallutik silaannakkut ulikattartarput allaallu sivikitsumik qatitik qullinngorlugit timmisinnaallutik ingammik nuliarniarnerminni, ilaannili nuannariinnarlugu taamaaliortarunarput. Bernd Heinrichip atuakkami Ravens in Winter-mi tulukkat timmisarneri torrallallugit allaatigisimavai: „Qilammi kallertut qinnertutut aarsaapiloortarput ulikattarlutillu akunnattuunngivillutilluunniit sulussorlutik aarsaarlutik ingerlarsorsuataartarput.“ Nangipporlu: „Timmillaqqissuuginnaratik allanik aamma piginnaassuseqarput“. Ulersuup nalaani Noap umiarsuup avataanut aallartitsinermini tulukkamik qinersisimaneranut tulukkap timmilaqqissuunera pissutaanerarneqartarpoq. — 1 Moses 8:6, 7.
Tillitooq sungiussiniallaqqissoq
Pinngortitanik paasiniaasartut tulugaq timmissat sungiussiniallaqqinnersaattut isigaat. Tulugaq qanorluunniit atugaqaraluaruni pissutsinut naleqqussarniartarpoq, ingammik nerisassat tungaatigut. Narrutuujunermi iluaqutaanngilaq! Tulukkap kukimminik tigusinnaasatik tamangajaasa nerisarpai — inerititat, naatsiiassat, qaqqortarissat, aalisakkat, uumasut toqungasut timaat, uumasut mikisut igitallu. Nerisassanilu sumi nassaarinerlugit apeqqutaatippallaanngilaa, allaat timmisarfimmini avannaani issittumi aputip ataani igitanik assaasarpoq. Tulukkap aamma piniartut aalisartullu ullorpaalunni malissinnaavai, arlaatigut nerisassarsinissani ilimagalugu.
Eqqarleriit tulugatsiakkut tillituujunertik tusaamasaassutigaat, tulukkallu aamma taamaapput. Timmissat uumasulluunniit allat nerisassaannik tillinnissartik tunuarsimaarfigineq ajorpaat, ilaannilu takuneqarsimavoq qimmeq peqqusersusaarfigigaat. Tulukkat marluullugu aappaata allamut saasaraa aappaa nerisassaanik tiguseriataassamaartoq. Inuit eqqumiitsuliaasa ilaanni assiliartarineqarpoq tulugaq peqqusersusaarluni sikumi aalisartup pisaanik tillittoq.
Tulukkat amaqqunut immikkut atassuteqarput, amaqqut eqimattakkuutaat maleruusaarajuppaat. Amaqqut pisaannik nerisarput, taamaaliornerminnili aamma quianartumik pississaarlutik nuannisaartarunarput. Amaqqunik paasiniaasartoq L. David Mech oqaluttuarpoq tulukkat amaqqut pillingajaasaarfigigaat takusimallugit. Oqaluttuaraa tulugaq amaqqup eqqissisimaartup tungaanut pisuttoq, pamiua keeriartarlugu amaqqullu keeriaraanilu sanimut pissittartoq. Tulugaq amaqqup periaraangani tingitinnani qanillitivittarsimavaa. Taava illua-tungaanut meriarluni peqqusersusaaqqittarluni. Alla oqaluttuarpoq tulugaq amaqqut piaraannik attortaaleqateqartoq takusimallugu. Piaqqat pinnguarneq qatsukkaangassuk mitsimalluni nilliasarpoq pinngualeqqinnissaasa tungaanut.
Atuagassiami Canadian Geographic-imi Yellowknifemi, Nunavut-miittumi, radiokkut aallakaatitaq issuarlugu allassimavoq niuerniartarfiup qaliani uingasumi saviminiusumi tulukkat mitsimasut pisuinnaat ilimasunngitsut sanioqqussiigunaraat aput katersuussimasoq sisoortinniarlugu. Tupinnanngilaq Canadap kitaata sineriaani naggueqatigiit Haidakkut tulugaq pillingajattut taammassuk.
Nipaa ilinniagaqarsinnaaneralu
Tulukkap ’oqaatsinik atuisinnaassusia’ annertoqaaq assigiinngeqalunilu. Qaartornerata ilisarnartup, qatituup, tusarniitsullu — eqqissisimaarnermik akornusiisutut isigineqartup — saniatigut nipaa isumassuerpaluttutut, nuannaarpaluttutut, tupappaluttutut, puffappaluttutut kamappaluttutullu oqaatigineqarsimavoq. Tulukkat aamma timmissat allat nipaannik ilaarsisinnaapput, nipaatigut assileqqissaarlugu tulugatsiaasaarsinnaavoq.
Tulukkat oqalunnermik qanoq annertutigisumik ilinniartinneqarsinnaanerat isumaqatigiinngissutaalaarpoq. Candace Savage, atuakkiamini Bird Brains-imi, nassuiaavoq tulukkat nujuitsut inuit oqalunnerat ilaarsinnaagaat. Oqaatiginiarneqarpoq taalliortoq Edgar Allan Poe tulukkamik pissarsisimasoq, oqaaserlu „nervermore“ (kingorna naamik) nikallungarpasissumik oqaatigitinniarlugu sungiusartittarsimagaa, taalliaanullu tusaamasaasumut The Raven-mut (Tulugaq), angummik asasaminik toqusoortumik oqaluttuartumik isumassarsisissimagaa.
Tulukkat ilinniagaqarsinnaanerat isumaqatigiinngissutaalaarpoq. Timmissat silatuunerarneqarsinnaappata tulukkat silatuunerpaanut ilaatinneqassapput. Uumassusilinnik ilisimatooq biologeq Bernd Heinrich oqarpoq tulukkat timmissat silarsuaanni silatunerpaajugunartut. Oqarpoq misilinneqarunik paasisaqarsinnaanermik ersersitsissapput. Misileraanermi allunaasap nivinngarsimasup nusunneratigut neqimik pisinnaanini tulukkap akunnerit arfinillit ingerlaneranni paasisimavaa, tulugatsiaalli ullut 30-t qaangiuttut suli paasisimanngikkaa. Allaat tulukkap kisitsineq ilikkarsimavaa. Silaqassusiat inuuneqqortunerannut pisooqataagunarpoq, tulukkat pinngortitami 40-t sinnerlugit ukioqalersinnaapput, timmiaatigineqarlutillu 70-t tikillugit ukioqalersinnaapput. Soorunami Pinngortitsisoq, ilisimassuseqangaarluni tulukkamik pinngortitsisimasoq, tulukkap piginnaassusiinut tamanut ataqqinartinneqartussaavoq.
Timmiaq taanna ilisimaneqarluarpoq pissusiinillu immikkut ittunik ilisimannittunit ataqqineqarluni. Inuit oqaluppalaavini silarsuarmi tamarmi nassaassaavoq. Siornagut maannakkullu atuakkiortunit tusaamasanngortinneqarsimavoq. (Ungalusaq takuuk.) Aap, tulugaq timmiaavoq soqutiginarluinnartoq. Kusanassusiali pillugu qanoq oqaatigineqarsinnaava?
Kusanassusia immikkut ittoq
Oqariaaseq ’tulukkatut qernertigisunik nujalik’ tusarsimanngiliuk? (Taalliat Asanninnilersaarutit 5:11) Meqqui qernertut qillertullu tungujorujuttortallit aappilarujuttortallillu — ataatungaa ilaannikkut qorsorpaluttartoq — oqaatsip ’tulukkatut qernertigisup’ isumaa paasinarsisippaa. Takorlooriaruk tulugaq angisooq qillertunik qernertunik meqqulik qutsissumi timmisoq, tassungalu illua-tungiliuteriaruk nuna naggorluttoq ineqarfigisartagaa. Takorlooriarulluunniit timmiaq taanna qillarissoq qernaarissorlu nunalu aperlaaq ipiitsoq. Eqqumiitsuliortut tulukkap kusanassusii malugisarsimavaat. Eqqumiitsuliortoq Robert Bateman ima oqarsimavoq: „Yellowstone Parkimi nuna alianaaqisoq, qaqqat sivingarni aputillit takoranningaartut tulugarlu angisooq imminnut kattullugit kajungerfigisarpakka.“
Ilumut kusanassutsimigut, oqaluttuassartamigut, sungiussiniarsinnaassutsimigut, timmisinnaassutsimigut, peqqusersusaarsinnaassutsimigut maattuussutsimigullu tulugaq piginnaassuseqarluarpoq.
[Qupp. 24-mi ungalusaq]
Tulugaq oqaluppalaani atuakkianilu
OQALUPPALAAT:
Kinamiut, Egyptenimiut, griikerit, semiterit Siberiamiullu oqaluppalaavini tulukkat anorersuarnissaanut silarlunnissaanulluunniit kalerrisaarisartutut allaatigineqarsimapput. Immaqa oqaluppalaat taamaattut Noamik ulersuaqarneranillu aallaaveqarput.
Siberiami oqaluppalaani tulugaq inuunermik pinngortitsinermillu isumaqartinneqarpoq Amerikallu avannarliup inuiinit pinngortitsisuunerarneqarluni.
Afrikap, Asiap Europallu oqaluppalaavini tulugaq toqusoqarnissaanik siulittuisuunerarneqartarpoq.
ATUAKKIAT:
Tulugaq Biibilimi timmissani taaneqartuni siullersaavoq. — 1 Moses 8:7.
Shakespearep tulukkat naasaatut ajortutullu allaatigai (Julius Caesar, Macbeth, Otello) aammattaarli meeqqanut qimagaasimasunut ajunngitsuliortutut allaatigalugit (Titus Adronicus, The Winter’s Tale).
Charles Dickensip Barnaby Rudge-mi tulugaq timmissatut qiimasutut allaatigaa.
Edgar Allan Poep taalliamini The Raven-mi tulugaaq asasamut annaasamut neriuutaarunnermullu atassuteqartippaa.
[Qupp. 25-mi ungalusaq]
Sumik ilinniarfigisinnaagipput
Tulugaq ilinniarfigisinnaavarput. Guutip ernera ima oqarsimavoq: ’Tulukkat misissorsigik; siaruarterinatillu katersuinngillat, qimatuliveqaratillu queqanngillat; taammaattoq Guutip nerisittarpai.’ (Lúkarse 12:24) Avinngarusimasumi ineqarfeqarajukkamik nerisassarsiorlutik nuna isorartooq ujarlerfigisariaqartarpaat. Tulukkat inuunertik naallugu ataasiinnarmik aappaqartarput angajoqqaajusarpullu imminnut tunniusimasut. Ulloqartillutik piaqqatik kaattut nerisassarsiuuttuartariaqartarpaat. Ilisimassutsip pinngortitami ersernera pillugu Job ilinniartikkamiuk, Jehovap tulugaq assersuutigaa. (Job 38:41) Guutip tulukkat, Mosesip inatsisai naapertorlugit minguttuujusut, isumagimmagit qularutiginngissinnaavarput inuit imminik tatiginnittut qimanngisaannassagai.
[Qupp. 23-mi suminngaanneernera]
Tulukkat quppernerni 23-25-miittut: © 1996 Justin Moore