Siunissarput siumut aalajangigaava?
INUIT uppeqatigiinnut sunulluunniit ilaasortaasut, kristumiut, musliimit, juutit, hindusiortut allanilluunniit upperisaqartut tamarmik, ajunaarnersuarnik eqqugaasarput aliasuutigeqisaminnik.
Assersuutigalugu 6. decembari 1997-imi Siberiami illoqarfimmi Irkutskimi ajunaarnersuaqarpoq. Timmisartorsuaq assartuut AN-124 tingisimatsiaannarluni motoriminik marlunnik unittoorpoq. Timmisartoq, aatsaannguummat orserneqarsimasoq inissiaqarfissuarmut nakkarpoq. Inissiat arlallit ikuallapput, tamaanilu ineqartorpassuit, ilaat meeraasut, ikioriarneqarsinnaanngitsut aqqunartiterneqarput toqutaallutilluunniit.
Siberiami ajunaarfiusumi tamaani assigiinngitsunik upperisaqartoqassasoq qularnanngilaq. Ilaat immaqa kristumiuunerartuupput, taamaakkaluartoq eqqarsarsinnaapput taamaattussaasimammat taama pisoqartoq. Taakkua allallu ima eqqarsarsinnaapput: ’Guutip tamanna piumasaraa. Toqutaasut taamatut toqusimanngikkaluarunik allamik toqquteqassagaluarput — taakkua tamanna atugassarisimavaat.’
Taamatut eqqarsarnerup, oqaatigineqaraluaruni oqaatigineqanngikkaluaruniluunniit, eqqarsaat upperisarsiortorpassuarni nassaarineqarsinnaasoq ersersippaa — tassa siunissap siumut aalajangeriigaaneranik upperisaq. Inuppassuit upperaat siunissaq, inunngorfimmiit toqunissamut, arlaatigut siumut aalajangereerneqarsimasoq.
Siunissap siumut aalajangeriigaaneranik upperisat assigiinngitsuupput tamakkiisumik nassuiaruminaallutik. Tunngaviusumilli isumaqartoqarpoq pisut avaqqunneqarsinnaanngitsut, iliuutsit pisullu tamarmik, ajunngitsuugaluarunik ajortuugaluarunilluunniit, qutsinnerusumit inuit aqussinnaanngisaannik siumut aalajangeriigaasut. Eqqarsaat tamanna ullorissat najoqqutaralugit siulittuiniartartuni, hindusiortut buddhasiortullu karma pillugu upperisaanni aammattaaq kristumiuunerartut siumut aalajangeriigaanermik ajoqersuutaanni nassaarineqarsinnaavoq. Itsaq Babylonimi inuit upperisimavaat atugassarititaasut siunissarlu guutit allattukkatigut aqukkaat. Isumaqartoqarsimavoq uutip ’atugassarititaasut allattorsimaffianik’ aqutsisup inuit, naalagaaffiit allaallu guutit allat atugassaat aalajangertarai.
Uppertorpassuit isumaqarput inuit suli inunngunngitsut qanoq atugaqassanersut Guutip siumut aalajangereertaraa. Assersuutigalugu qassinik ukioqalissanersut, angutaassanersut arnaassanersulluunniit, pisuujussanersut piitsuussanersulluunniit, pilluaatsuussanersut pilluartuussanersulluunniit tamaasa Guutip aalajangereertarpaagooq. Oqaatiginiarpaat tamakku tamarmik Guutip eqqarsaataaniittut atuakkamiluunniit siumut allanneqarsimasut. Ajunaarnersuaqaraangat uppertup ima oqartarnera qaqutigoortuunngilaq: „mektoub“ — allassimavoq! Oqarniartarputtaaq Guutip siumut suna tamaat ilisimaguniuk, kia naalassaneraani kialu naalassannginneraani aamma siumut ilisimareertarsimassagaa. Taamaattumik amerlasuut upperaat inuk suli inunngunngitsoq, Paratiisimi pilluarluni naassaanngitsumik inuussanersoq naassaanngitsumulluunniit tammartitaassanersoq Guutip siumut aalajangereertaraa.
Tamanna kristumiuunerartut oqaluffiisa siunissap siumut aalajangeriigaaneranik ajoqersuutaannut eqqaanarluinnarpoq. Naaggaartuni siunissap siumut aalajangeriigaaneranik ajoqersuummik illersuisuusimasoq nuimanerpaaq tassaasimavoq 1500-kkunni inuusimasoq franskeq iluarsaaqqittoq Johannes Calvin. Siumut aalajangeriigaaneq tassaanerarsimavaa „Guutip naassaanngitsumut siunertaa, tamatumuuna inuit ataasiakkaat qanoq atugaqartinniarnerlugit aalajangigaa. Pissutsinut ataasiinnarnut tamarmik pinngortitaanngillat, ilaalli naassaanngitsumik inuusussaatitaapput allallu naassaanngitsumut tammartussaatitaallutik“. Aamma ima oqarsimavoq: „Guutip inuup siulliup ajortuliornissaa kinguaavisalu ajunaarnissaat siumut ilisimariiginnanngilaa, aammattaarli kissaatimisut siumut aalajangersimavaa.“
Upperisarsiortunut siunissap siumut aalajangeriigaaneranik imaluunniit fatalismemik ajoqersuuteqartunut ilaasortaasut tamarmiunngitsoq tamanna upperaat. Ilaasa upperisarsiornikkut allakkani nammineq piumasamik iliorsinnaaneq eqqartorneqartoq eqqortumik tikkuartarpaat. Inuit iliuuserisartagaat inuup kiffaanngissuseqartup qinigaanik Guutilluunniit siumut aalajangeriigaanik pissuteqarnersut isumaqatigiinngissutaangaartarsimavoq. Assersuutigalugu ilaat oqartarput, Guutip naapertuilluartup inuit iliuusiinut akisussaatittarmagit, inuit qanoq iliornissaminnut qinersinissaminnut kiffaanngissuseqarsimassasut. Allat oqartarput inuit qanoq iliuusissaat Guutip pinngortittarai, inuilli arlaatigut „pigiliuttaraat“ akisussaaffigilerlugillu. Isumarli nalinginnaanerpaasoq tassaavoq ulluinnarni inuunitsinni pisartut tamarmik, annertuujugaluarunik annikitsuugaluarunilluunniit, Guutimit siumut aalajangeriigaasartut.
Illit apeqqut tamanna qanoq isumaqarfigaajuk? Guutip siunissat siumut aalajangereersimavaa? Inuit nammineq piumasamissut iliorsinnaappat siunissartik pillugu piviusumik qinersisinnaallutik? Iliuutsivut qanoq annertutigisumik siunissatsinnut aalajangiisuuppat? Allaaserisap tulliuttup apeqqutit tamakkua akiniassavai.
[Qupp. 3-mi suminngaanneernera]
SEL/Sipa Press