Ajunaarnerit siumut aalajangeriigaappat nalaatsornerinnakkulluunnit pisarpat?
CRISTINAP, assilisittartup pinnersup inuusuttup, São Paulomi Brasiliami aqqusineq angallaffioqisoq Nove de Julho ikaaleramiuk bussi aggersoq takunngilaa. Aquttoq tamaviaarluni uneriaraluarpoq, kingusinaareerlunili. Cristina aportilluni toquvoq.
Pisimasoq tamanna alianartoq Brasiliamiut aviisianni O Estado de S. Paulo-mi saqqaavoq. (Julip 29-anni 1990) Brasiliamili aportillutik ukiut tamaasa toqusartut 50.000-iusut taanna ilaannaraat. Naallu allat tuusintilikkuutaat ajunaarnerni taamaattuni aqqunartitertaraluartut ilaat kimillanneqarnatik aniguisarput. Sooq arnaq inuusuttoq taanna aniguinngila? Ulloq tamanna toquffissaatut aalajangigaasimagami?
Inuppassuit angerumassapput. Siunissap siumut aalajangeriigaanera upperaat, isumaqarlutillu pisartut annerit, soorlu qaqugu toqunissaq, siumut aalajangeriigaasut. Siunissap siumut aalajangeriigaaneranik upperisaqarneq oqariaatsinut makkununnga aallaaviuvoq: „Pisussanut akiuuttoqarsinnaangilaq“, „piffissani nalleramiuk“ aamma „pisussat piumaarput“. Oqariaatsit tamakku ilumoortortaqarpat? Siumut aalajangeriikkat tamatta ataanniippugut?
Fatalisme, piumaartussat tamarmik siumut aalajangeriigaanerannik upperisaqarneq, griikeritoqqat romamiutoqqallu akornanni siammarsimasimaqaaq. Ullumikkullumi aamma upperisarpassuarni nassaassaavoq. Soorlu islamimi oqaatsit uku Koranimeersut aalajangiusimaneqarput: „Inuk kinaluunniit toqusussaatitaanngilaq, Allahmit akuerisaanngikkuni: aalajangigaq (aalajangersimasumik) piffissalik.“ Siunissamik siumut aalajangeriigaasumik upperisaqarneq kristumiuuneraqatigiinni aamma nalinginnaasumik upperineqarpoq, Johannes Calvinillu aalajangeriigaanermik ajoqersuussutaa pissutigalugu siammarluarsimavoq. Taamaattumik nalinginnaavoq palasit qimagaasunut aliasuttunut oqartarnerat toqusoqarnera „Guutip piumasarigaa“.
Siunissalli siumut aalajangeriigaanera pissutigalugu ajunaartoqartarneranik eqqarsaat silaqassussermut akerliuvoq. Angallannermi ajunaarnerit Guutip akuliunneranik pissuteqartutut taaneqarsinnaanavianngillat, misissueqqissaarnikkummi suna pissutaasoq paasineqarajuttarpoq. Aammalumi kisitsisit atorlugit nassuiaatit ersarissumik takutippaat silatusaarluni isumannaallisaateqaraanni, soorlu ’qitequt’ atortaraanni, toqussutaasumik ajutoornissaraluit pinngitsoortinneqarsinnaasut. Isumannaallisaalluni aaqqissuusinerit Guutip piumasaanik ilumut pinngitsoortitsisinnaaneramik?
Siunissap siumut aalajangeriigaaneranik upperisaqarneq uppertunut pitsaanngitsumik sunniuteqartarpoq. Isumaatsutut iliuuseqarnissamut kajumissaarisannginnerpa, soorlu sukkassutsimut killigititaasunik angalasunulluunnit najoqqutassanik sumiginnaanissamik imaluunnit aalakoorluni ikiaroorluniluunniit biilernissamik? Ajornerusumillu, siunissap siumut aalajangeriigaaneranik upperisaq pisuulluni Guuti ajunaarnernut pisuutinneqartarpoq. Inuit periusissaqanngitsutut misigisaramik kamattarput. Guutimit soqutigineqanngitsutut misigisarput, upperunnaartarlutillu. Taalliortoq Ralph W. Emerson eqqorluartumik allassimavoq: „Siunissamik allanngortitassaanngilluinnartumik siumut aalajangeriigaasumik upperisaqarneq inuunermi alianarnerpaavoq.“
Ajutoornerit ajunaarnerillu pillugit Biibili qanoq oqaaseqarpa? Siunissap siumut aalajangeriigaanera ajoqersuutigaa? Annannissatsinnut periarfissat pillugit qanoq oqarpa? Inuunermi qinigassaqartitaavugut? (wD 15/10 91)
[Qupp. 22-mi issuagaq]
„Siunissamik allangortitassaanngilluinnartumik siumut aalajangeriigaasumik upperisaqarneq inuunermi alianarnerpaavoq.“ Ralph Waldo Emerson