Europap kangiani pallorfiginninneq ilumoortoq siuarsarneqarpoq
1 Ukiuni hundredelinni siullerni kristumiut Guutip naalagaaffia pillugu oqaluussisartutut ilungersuussisuusimapput. Ilagiit ’ullut tamaasa amerliartornerat’ nuannaarutigisimavaat. (ap. sul. 16:5) Sapiillutik oqaluussinerata nassataraa ilumoortumik pallorfiginninnerup Asiamut, Afrikamut Europamullu anngunnera, amerlasuut uppertunngornerannik kinguneqartoq.
2 Ulluni kingullerni makkunani pallorfiginninneq ilumoortoq suli siuariartuinnarpoq, pingaartumik Europap kangiani. Nunani 90-ikkut aallartinnerata tungaanut naalakkersuisunit killilersugaaffigisatsinni, siuariartorneq asseqanngitsoq maanna misigivarput. 1999-imut atuakkami ukiumoortumi atuarneqarsinnaasutut nunat eqqartorneqartut ilaat marluk, Rusland Ukrainelu, tamarmik immikkut nalunaarusiorsimapput tusagassamik nuannersumik oqaluussisartut 100.000-it sinnersimagaat. Sovjetunioniusimasup aggornerini nunani 15-iusuni 1991-imiilli 220.000-it Guutimut tunniulluinnarlutik kuisissimapput. Sukkaqisumik siuariartornerup tamatuma pisariaqalersissimavaa amerlasuunik nutaanik naalagaaffilersaarfiliornissaq, ataatsimeersuarfiliornissaq immikkoortortaqarfiillu arlallit allineqarnissaat.
3 Aammattaq Danmarkimiit Kalaallit Nunaanniillu nunanut amerlanerusunik naalagaaffilersaarfiliornissamut pisariaqartitseqisunut aningaasanik tapiissutinik nassiussisoqartarpoq. Nunani taakkunani atortussaqarniarneq killilerujussuuvoq, aningaasaqarniarnerlu ajornartorsiutaalluni, nuannnaarutigeqaarpulli ikiueqataasinnaagatta. Marsi 1996-imit oktobari 1998-ip tungaanut Peqatigiiffiup Immikkoortortaqarfiit nunanik Europap kangianiittunik aqqanilinnik nakkutiginnittuusut nutaanik 359-nik Naalagaaffilersaarfiliornissamut atugassanik aningaasanik atornissaat akuerisimavaa. Kajumissutsimik tunissutit nunaminernik pisissutigineqartarput aammalu nutaanik naalagaaffilersaarfinnik sananissamut atortussanik imalunniit pioreersunik allangortiterinernut atorneqartarput. Assini takuneqarsinnaalluarpoq nunanit allanit tapiissutit Europap kangiani qatanngutitsinnut qanoq iluaqutaatigisimasut.
4 1998-imi Bulgariami 12 procentimik siuariarneqarpoq, qatanngutillu nuannaaqaat apriilimi ukioq taanna naalagaaffilersaarfitsik siulleq atoqqaartinneqarmat. Kroatiami 4 procentimik siuariarsimaneq nuannaarutigineqarpoq, tassanilu pallorfiginninnerup ilumoortup siuarsagaanissaa anguniarlugu qatanngutit naalagaaffilersaarfinnik suli amerlanerusunik sanasoqarnissaa maannakkorpiaq sulissutigaat. Ungarnimi ilagiinnut 144-nut 80-it missaannik naalagaaffilersaarfeqarpoq. Tassa nunami tassani ilagiit 235-usut 61 procentii tamarmik immikkut ataatsimiittarfeqarput. Makedoniami naalagaaffilersaarfiit marluk naammassillugit sananeqarsimapput, arlallillu ingerlanneqarlutik. Illoqarfiit pingaarnersaanni Skopjemi naalagaaffilersaarfik marloqiusaq aasaq manna naammassillugu sananeqarpoq. Illu taanna minnerpaamik ilagiinnit arfinilinnit atorneqarsinnaavoq.
5 Siorna Ruslandimi agguaqatigiissillugu sapaatip-akunneranut 260-it kuisittarput. Nunani allani periaaserineqartartoq malillugu Ruslandimi immikkoortortaqarfiup, nunamik annertoqisumik nakkutigisaqartup, maanna sanaartornermik ataatsimiititaliat 12-t aaqqissuussimavaat naalagaaffilersaarfinnik sanaartornissami ikiuisussat. Sankt Petersborgip avannaata tungaani nunami ataatsimeersuartarfissaq siulleq sanallugu ingerlanneqarpoq. 1600-nik issiavissaqarpoq tassanilu ilaapputtaaq naalagaaffilersaarfiit tallimat tamarmik immikkut inunnut 200-nut inissallit. Ukrainemi qatanngutitta soqutiginnittullu amerlaqisut anersaakkut pisariaqartitaat matussuserniarlugit naalagaaffilersaarfiit 84-it sananeqareersimapput, sulilu allat 80-it sananeqarlutik.
6 Europap kangiani siuariartorneq tamanna tusaraangatsigu nuannaartannginnerpugut? Sumiluunniit nunaqaraluarutta pallorfiginninnerup ilumoortup siaruariartupiloornerata eqqaasippaatigut Guutip inunnik nakerisassarsiortuunnginneranik, aammalu kamagittarnerata ’amerlangaartunut’ annassutissaaneranik. (sar. 7:9; 2 Pît. 3:9) Allaat nunani ungasissorsuarni anersaakkut siuariartornermut annikitsunnguamik peqataasinnaanerput immikkut pisinnaatitaaffittut misigaarput. Ussatit 28:27-imi neriorsorneqarpugut: „Piitsunut tunisisartoq ajorsalinngisaannassaaq.“ Sanaartornernut aningaasartuutit matussuserneqarnissaannut ikiuinissamut piumassuseqarnitta kinguneraa atortussanik ’naligiissaarineq’. Tamatta taamatut tunisinerup pilluarnartua misigisinnaavarput, silarsuarlu tamakkerlugu pallorfiginninnerup ilumoortup siuarsarneqarnera takullugu nuannaarneq misigalugu. — 2 Kor. 8:14, 15; ap. sul. 20:35.
[Qupp. 3-mi assiliartaq]
Săcele, Rumænia
[Qupp. 3-mi assiliartaq]
Maardu, Estland
[Qupp. 3-mi assiliartaq]
Sevnica, Slovenia
[Qupp. 3-mi assiliartaq]
Tiszavasvári, Ungarn
[Qupp. 4-mi assiliartaq]
Júrmala, Letland
[Qupp. 4-mi assiliartaq]
Tallinn, Estland
[Qupp. 4-mi assiliartaq]
Tauragé, Litauen
[Qupp. 5-mi assiliartaq]
Beograd, Jugoslavia
[Qupp. 5-mi assiliartaq]
Prievidza, Slovakia
[Qupp. 5-mi assiliartaq]
Mátészalka, Ungarn
[Qupp. 6-mi assiliartaq]
Vranov nad Topl’ou, Slovakia
[Qupp. 6-mi assiliartaq]
Ruma, Jugoslavia
[Qupp. 6-mi assiliartaq]
Tornakalns, Letland