ONGULUMAMBO MOINTANETA yiileshomwa yopaMbiimbeli
ONGULUMAMBO MOINTANETA
yiileshomwa yopaMbiimbeli
Oshindonga
  • OMBIIMBELI
  • IILESHOMWA
  • OKUGONGALA
  • w06 7/1 ep. 3-4
  • Nkene aantu ya kala nokukonga uuyelele

Oshitopolwa shika kashi na okavidio.

Opu na epuko lyasha, okavidio itaka yi komeho.

  • Nkene aantu ya kala nokukonga uuyelele
  • Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2006
  • Uupalanyolo uushona
  • Uuyelele wa faathana
  • Mbela uuyelele otau monika okupitila momalongelokalunga?
  • Mbela uuyelele otau monika okupitila moonkondo dhokudhiladhila?
  • Nkene to vulu okumona uuyelele washili
    Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2006
  • “Kongeni Omuwa, notamu ka kala mu na omwenyo”
    Onkalamwenyo yopaKriste niilonga yokuuvitha — Okafo kokulongithwa pokugongala — 2017
  • Elongelokalunga Kehe Mbela Ewanawa?
    The Watchtower Announcing Jehovah’s Kingdom—1991
  • Elongelokalunga—Omolwashike Kaali Niwe Ko Nasha Nalyo?
    The Watchtower Announcing Jehovah’s Kingdom—1991
Oshungolangelo tayi tseyitha uukwaniilwa waJehova—2006
w06 7/1 ep. 3-4

Nkene aantu ya kala nokukonga uuyelele

LAURA FERMI, omukulukadhi gwomunongononi a simana, Enrico Fermi, okwa ti: “Okukala u na ontseyo oku vule thiluthilu okukala waahe shi sha.” Yamwe ohaye shi tindi, taya tsu oompata taya ti kutya shoka waa shi itashi ku etele oshiponga. Ihe koyendji, shoka sha popiwa kuFermi oshoshili, hamelongo owala lyopaunongononi ihe nomiinima yilwe wo yonkalamwenyo. Okwaahatseya sha shi na ko nasha noshili okwa ningitha aantu oyendji ya kale momilema dhopamadhiladhilo, dhopamikalo nodhopambepo uule womathelemimvo ogendji.—Aaefeso 4:18.

Osho molwaashono aantu mboka haya dhiladhila haya kongo uuyelele. Oya hala okutseya kutya omolwashike tu li mpaka notu uka peni? Oya kambadhala nomikalo odhindji dhi ili nodhi ili mokukonga kwawo uuyelele. Natu taleni dhimwe dhomudho.

Mbela uuyelele otau monika okupitila momalongelokalunga?

Pamuthigululwakalo gweitaalo lyUubuddha, omutotipo gwalyo, Siddhārtha Gautama, okwa li a yematela okumona iihuna kwaantu nosho wo eso. Okwa li a pula aalongi yelongelokalunga lyOshihindu ye mu kwathele a mone “ondjila yoshili.” Yamwe yomuyo oye mu pe omayele kutya ota vulu okuhedha popepi naKalunga okupitila momadhewo tage endele pamwe nokutedhatedha kwomuule nosho wo okwiidhilika kwa kwata miiti. Hugunina Gautama okwa hogolola omukalo gwokutedhatedha muule opo a konge uuyelele washili.

Yalwe oya longitha iingangamithi mbyoka hayi ningitha aantu omahaluhalu opo yi ya kwathele aniwa ya mone uuyelele. Pashiholelwa, nena iilyo yongeleka yAayamerika konduko oyi itaala kutya omafauyena gontumba ngoka haga ningitha aantu omahaluhalu ohaga kwathele aantu ya ‘mone ontseyo yomuule.’

Omufilosofi Omufulaanisa, Jean-Jacques Rousseau ngoka a li ko methelemumvo eti-18, okwa li i itaala kutya kehe ngoka ta kongo uuyelele a mana mo ota vulu oku u hololelwa kuKalunga pambepo. Ngiini? Omokupulakena “shoka Kalunga ta lombwele omutima gwe.” Rousseau okwa ti kutya nkene u uvite kombinga yiinima nenge shoka omaiyuvo ge tage mu lombwele, otashi mu pe “ewiliko li shi okwiinekelwa monkalelo ndjika yu udha omadhiladhilo gopantu taga kondjithathana.”—History of Western Philosophy.

Mbela uuyelele otau monika okupitila moonkondo dhokudhiladhila?

Oyendji mboka ya li po pethimbo lyaRousseau oya li itaaya tsu kumwe nandonando nedhiladhilo lye lyopalongelokalunga. Pashiholelwa, Omufulaanisa omukwawo Voltaire, okwa li e wete kutya omalongelokalunga inaga gandja uuyelele kaantu, ihe pehala lyaashono oga ningitha Aaeuropa ya kale uule womathelemimvo mokwaashisha, miidhila noya kale nonkalo yokakombo noludhi pethimbo ndyoka aanandjokonona yamwe ye li ithana Ethimbo lyOmilema.

Voltaire okwa li a ningi oshilyo shehangano lyAaeuropa ndyoka lya tseyika li li hali gandja uuyelele wa kankamena komadhiladhilo gopantu. Aalanduli yalyo oya longele kumwe nomadhiladhilo gAagreka yonale, kutya okutompathana kwaantu nomakonakono ngoka haga ningwa kaanongononi oyo iinima ya pumbiwa okumona uuyelele washili. Oshilyo shilwe shehangano ndyoka, Bernard de Fontenelle, osha ti kutya omadhiladhilo gopantu otaga vulu okufala aantu “methelemumvo moka tamu ka kaliwa nuuyelele oundji, opo omathelemimvo agehe ngoka ga tetekele ga kale ga talika ko gokwaashisha moku ga yelekanitha nalyo.”—Encyclopædia Britannica.

Ngaka ogo owala gamwe gomomadhiladhilo taga kondjithathana kombinga yankene uuyelele tau vulu okumonika. Mbela opu na ngaa lela “ewiliko li shi okwiinekelwa” ndyono okupitila mulyo tatu vulu okumona oshili? Tala shoka oshitopolwa tashi landula ko tashi ti kombinga yonzo yi shi okwiinekelwa yokumona uuyelele.

[Omathano pepandja 3]

Gautama (Buddha), Rousseau naVoltaire oya li ya kambadhala nomikalo dhi ili nodhi ili dhokukonga uuyelele

    Ndonga Publications (1987-2025)
    Za mo
    Inda mo
    • Oshindonga
    • Tumina yalwe
    • Hogolola
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ngele to longitha ongulumambo yetu
    • Uuyelele wiinima yopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Inda mo
    Tumina yalwe