ONTHELE YOKULILONGESWA 26
Kala Tyafwapo Onthiki ya Siovaa Maiya
“Onthiki ya Siovaa ikahi nokuya umwe ngotyimphulu kounthiki.” — 1 TES. 5:2.
OTYIIMBO 143 Tualako Nokuundapa, Nokutala, Nokukevela
ETYI MATULILONGESAa
1. Oityi tuna okulinga tuhupe monthiki ya Siovaa?
“ONTHIKI ya Siovaa” yapopiwa m’Ombimbiliya, omuvo Siovaa mahanye-ko onondyale mbae, ayovola ovanthu vae. Kohale Siovaa wetyilingaile-ale tyokuhanya-ko ovanthu vehemutavela. (Isa. 13:1, 6; Eze. 13:5; Sof. 1:8) Mononthiki mbuno, “onthiki ya Siovaa” maihimbika umwe nehanyauno lyo Mbambilonia Onene, aikapwila movilwa vyo Alumangendom. Opo ‘monthiki’ yatyo omo tuhupe, tuna okulifwiika pehepano. Sesusi pokwapopia okulifwiika, katile vala tuna okulifwiika opo ononkhumbi ononene mbutuvase twamaneka-le, mahi tupu wati tuna ‘okukala tyafwapo.’ — Mat. 24:21; Luka 12:40.
2. Oityi tutila momukanda 1 Ova Tesalonika tupola-mo oviwa ovinene?
2 Momukanda wo tete omu apositolu Paulu ahonekela ova Tesalonika, wapopia-mo omihe ominyingi, alondola Ovakilisitau vakale umwe tyafwapo, opo onthiki yomphela onene ya Siovaa ivevase vamaneka-le. Paulu ankho utyii okuti onthiki ya Siovaa kamaiya pomuvo watyo pana. (2 Tes. 2:1-3) Mahi no ngootyo, wapele ondundo vakwavo vakale vala tyamaneka, ngatyina onthiki oyo ankho maiya vala muhuka. Noonthwe hono, otyiwa tulandule etyi apopile. Pahe matutale etyi apopile tyayemba kovipuka evi vitatu: (1) Onthiki ya Siovaa maiya ñgeni? (2) Olie wahamakahupa monthiki yatyo oyo? (3) Oityi tuna okulinga tukale umwe tyafwapo tukahupe?
ONTHIKI YA SIOVAA MAIYA ÑGENI?
Mu 1 Ova Tesalonika, omu apositolu Paulu wapopia-mo omihe vimwe vitulongesa unene. (Tala opalangalafu 3)
3. Oityi tutila onthiki ya Siovaa maiya ngotyimphulu kounthiki? (Tala olutalatu.)
3 “Ngotyimphulu kounthiki.” (1 Tes. 5:2) Ou omuhe wo tete pomihe vitatu omu apositolu Paulu apopia, vipopia okuya kwonthiki ya Siovaa. Otyimphulu tyina tyiti pokuvaka, tyilinga ondyanga, tyitona okweenda kounthiki, oola ovanthu vahametyimono. Nonthiki ya Siovaa otyo mayeende ngootyo, maiya vala mondyanga, ovanthu ovanyingi maivehupula omapita. Novakilisitau umwe votyotyili, vapondola okuhanunuka okutala omu ovipuka mavieendela vala liwa-liwa. Mahi onthwe kamatuhanywa-ko, mavakahanywa-ko vala, onondingavivi.
4. Oityi tutila onthiki ya Siovaa maiya umwe ngomalwihamo o pokukutula?
4 “Ngetyi omaluihamo okukutula auhulukila omukai omulemi.” (1 Tes. 5:3) Omukai tyina omulemi, ketyii onalupi omalwihamo o pokukutula maahimbika. Mahi utyii okuti matyiya-po umwe. Omalwihamo atyo oo tyina amati pokuya, ana eya vala oola ahanda, kaalondola, atyehetavela-le okweeti eheye. Noonthwe haityo ñgoo, onthiki, noola yatyo onthiki ya Siovaa maihimbika, katuyii. Mahi tutyii okuti ina umwe nokuya. Tutyii okuti omphela Huku maongela onondingavivi maimbuhupula omapita, kamambuhupu.
5. Oityi tutila ononkhumbi ononene mambweende ngotyitei?
5 Ngotyitei. Momuhe wa tatu Paulu apopia, pokupopia onthiki ya Siovaa, wapopia ñgoo vali otyimphulu tyivaka kounthiki. Mahi pahe apa, weyeeleka notyitei. (1 Tes. 5:4) Ovimphulu viokuvaka kounthiki, tupu vena otyiho tyokuti vapondola okutalukwa tyina vakati ñgaa kwatya-le. Vapondola umwe kutalukwa vakati vala ñgaa, otyitei tyaveta-le. Nononkhumbi ononene otyo mambulingi ngootyo, mambuhololola umwe ava vekahi ngovimphulu, valingila ovipuka ovivi menthiki, ovipuka vinumanesa Huku. Onthwe twahalingei ngavo, tukalei apeho tyafwapo, twaanyei evi vinumanesa Siovaa, atulipake mweevi vielikwata “novipuka aviho oviwa, nouviuki, notyili.” (Efe. 5:8-12) Paulu pahe walandulisako vali omihe vivali vipopia ava vahamakahupa.
OLIE WAHAMAKAHUPA MONTHIKI YA SIOVAA?
6. Oityi tutila ovanyingi velele? (1 Ova Tesalonika 5:6, 7)
6 ‘Velele.’ (Tanga 1 Ova Tesalonika 5:6, 7.) Ava vokwahamahupu monthiki ya Siovaa, Paulu weveeleka novanthu velele. Ngwe novipuka vala vili nokumoneka mouye kavevilwete-ale, nii vala okuti omuvo ñgaa wapita kavetyilwete-ale. Kavakungunyika-le ovipuka ovinene vili nokumoneka mouye. Nokuti vala ñgeno vena-vo etyi vena okulinga kavetyilwete-ale. Ovanthu ovanyingi hono velele umwe, vipopia Huku kaveviivite-ale. (Loma 11:8) Kavetavela okuti ñgaa tuli ‘mononthiki mbahulilila,’ apa katutu ononkhumbi ononene mambuhimbika. Ovipuka pamwe vimoneka mouye omu, vipondola umwe okutwala vamwe kokusuka neevi vipopiwa Mondaka ya Huku. Mahi ovanyingi vakondoka vali molumphoki, kavakala umwe apeho tyipahi. Vamwe nkhele vasoka okuti onthiki yomphela ya Huku ili-ale vala kokule, kaipepi-ale. (2 Pet. 3:3, 4) Mahi onthwe tutyii okuti, ononthiki mbatyo vala ambuho nga kwatya, tuna okukala tyipahi.
7. Oityi tutila ava mavahanywa-ko na Huku vekahi ngononkholwa?
7 ‘Ononkholwa.’ Omu apositolu Paulu, ava mavakahanywa-ko na Huku weveeleka nononkholwa. Tyina omunthu akolwa, wati umwe oe wahasimbuka, oe wahamono-ale evi vili nokulingwa apa eli, oe uti no onkho uti ndyilinge tyongandi, ulinga vala etyi tyahaviukile. Novanthu mouye muno otyo vekahi ngootyo, tyina Huku evelondola kavetyiivite-ale. Mwene vakoya-po umwe vala ondyila ivetwala no kehanyauno. Mahi Ovakilisitau vatiwa, otyiwa vakale nonondunge mbupumphi, vasoke umwe nawa evi valinga. (1 Tes. 5:6) Omunthu umwe watanga unene, wapopia wati: “Omunthu wokuna onondunge mbupumphi, oyou uti tyina amatumbukilwa na tyimwe, utula omutima, katumphauluka vala, usoka umwe nawa etyivile okulinga etyi tyaviuka.” Oityi tyesukisila tutule omutima, atukala vala tyafwapo? Opala twehelipake movipuka viouye ou, no mweevi ovatumini vapopia. Ngwe matyipwiya umwe vali unene okwehelipake mo viouye ou tyina pahe tuhungi umwe monthiki yatyo ya Siovaa. Mahi tupu otyiwa otyo tyehetulingise unene otyiho. Omphepo ya Huku maitukwatesako umwe atutulu omutima, atukala apeho nonondunge mbupumphi, tutyivile okulinga evi viaviuka. — Luka 12:11, 12.
OITYI TUNA OKULINGA ONTHIKI YA SIOVAA ITUVASE TWAFWAPO?
Tyina vakwetu nkhele vatalukwa vala, onthwe tukala umwe tyafwapo onthiki ya Siovaa ituvase twamaneka-le, tuvala ondyakulilo yo monthulo, onthumbi nokuhumba Huku na vakwetu, nokapasete, oviwa tukevelela. (Tala opalangalafu 8, 12)
8. Oityi 1 Ova Tesalonika 5:8 yapopia tuna okulinga, matyitukalesa apeho tyipahi, nonondunge mbupumphi? (Tala olutalatu.)
8 ‘Paka-mo ondyakulilo yo monthulo . . . nokapasete.’ Paulu wetweeleka nomafwalali amaneka, avala umwe tyokukalwa. (Tanga 1 Ova Tesalonika 5:8.) Efwalali liatyo umwe mwene, apa lili likala vala tyamaneka. Noonthwe haityo ñgoo. Matutiwa vala onthiki ya Siovaa maituvasi twafwapo-ale, tyina tupaka-mo ondyakulilo yo monthulo, onthumbi, nokuhumba Siovaa na vakwetu, nokapasete, oviwa tukevelela. Ovipuka ovio mavitukwatesako umwe unene.
9. Oñgeni onthumbi ituyakulila?
9 Ondyakulilo yo monthulo, iyakulila omutima wefwalali. Onthumbi iyakulila omutima wetu. Okuhumba Huku na vakwetu, natyo tyituyakulila. Tyitukwatesako umwe atwahayeke-po okufenda Huku, nokulandula Sesusi. Ine tuyumba onthumbi mu Siovaa, matukala apeho tyityii okuti meketuyamba tyina tumutaindya umwe nomutima auho. (Heb. 11:6) Otyo matyitutwala umwe kokukakatela mu Sesusi uli nokutululika, na tyina umwe tyahapepukile. Matupameka vala onthumbi yetu tutyivile okukoleleya tyina twatumbukilwa novitateka, putyina pehepano tutalela ku vakwetu veli umwe nokukoleleya tyina vamoneswa emone, na tyina vehena apa vakwatelela. Matutyivili vala okuliyunga keliva liokuhumba olumono, tyina tuhetekela ava veli umwe nokulipola viavo vapake komutwe ovilinga Viouhamba wa Huku.b
10. Oityi tutila okuhumba Huku nokuhumba vakwetu, tyitwavela ononkhono?
10 Okuhumba Huku, nokuhumba vakwetu, matyitukalesa apeho tyipahi, nonondunge mbupumphi. (Mat. 22:37-39) Okuhumba Huku tyitwavela umwe ononkhono atwivisa, na tyina tyipondola umwe okutweetela. (2 Tim. 1:7, 8) Mokonda tuhole umwe naava nkhele vahafende-ale Siovaa, onthwe katuyekeko kokwivisa apa tukala, na tyina umwe okwivisa vala nonotelefone, nokuhoneka omikanda. Katuyekeko-ale mokonda tutyii okuti ava nkhele vahafende Huku nthiki imwe vapondola umwe okupiluluka, avahimbika okulinga etyi tyaviuka. — Eze. 18:27, 28.
11. Okuhumba vakwetu tufenda navo tyitutwala kokulinga-tyi? (1 Ova Tesalonika 5:11)
11 Tupu tuna okuhumba na vakwetu tufenda-le navo. Matyimoneka vala okuti tuvehole, tyina ‘tulipameka, nokulikwatesako.’ (Tanga 1 Ova Tesalonika 5:11.) Onthwe twahanda okulinga ngomafwalali, okuhula nthele ike, atulikwatesako na vakwetu. Pamwe omafwalali ehole okuponyonena mu vakwavo tyina ovilwa viamatokauta umwe unene. Mahi onthwe katulingi ngootyo, okulingila umwe tyawina atuponyonena mu vakwetu. Katuhande okulinga otyipuka matyiihama komutima wa mukwetu, hamwe okuti ou wetulinga otyivi, noonthwe ngatyo tumulinga. (1 Tes. 5:13, 15) Tupu matyimoneka vala okuti tuhole vakwetu, tyina tulinga onthilo ovakulu valulika ewaneno. (1 Tes. 5:12) Pweetyi Paulu ahoneka omukanda wo tete kova Tesalonika, ewaneno liova Tesalonika ankho nkhele litupu enima. Ovakulu veli-mo ankho veli nokulilulika, ovipuka nkhele ankho kavevii-ale nawa, tyipondola vimwe ankho nkhele kavevilingi-ale nawa. Mahi no ngootyo, ankho vena umwe okulingwa onthilo. Opehepano umwe ñgaa tuna okutavela evi ovakulu vewaneno vetupopila pokutululika, mokonda apa kapii ononkhumbi ononene mambuhimbika. Mononkhumbi ononene, tyipondola vo kombala Yonombangi, no vomo no Mbetele, kamaveketyivila okutupopila evi tuna okulinga. Otyo tyahandela umwe pehepano, tulilonge okuhumba ovakulu vewaneno, nokuvelinga onthilo. Naina, apeho tukalei nonondunge mbupumphi, twahatalei unene kovipuka vimwe pamwe vapengesa, tusokei vali unene kokuti: Siovaa wapa otyilinga Kilisitu tyokululika ovalume ovo vayumba onthumbi mwe.
12. Oityi tutila okusoka koviwa matukamona tyiyakulila omutima wetu?
12 Okukevelela okuti apa katutu matuyovoka, tyiyakulila umwe omutima wetu, ngeetyi ekapasete liyakulila omutwe wefwalali. Ine tupamena umwe vala mweevi tukevelela, matutyimono umwe okuti oviwa viouye uno kavisilivila-le. (Fili. 3:8) Okusoka koviwa tukevelela, tyitutulisa umwe omutima, atwahatenga-tenga. Otyo tyakwatesako umwe oo Wallace na Laurinda, vaundapa mo África. Momukihi ou wokolona, tyati ou wahiwapo na ina, ou wahiwapo na he monosimanu ononthatu vala. Mahi avehetyivili okukondoka kotyilongo tyavo vakakale-vo pomitambo opo novavo. Wallace wahoneka wati: “Ndyisoka unene kuvo mokonda ndyityii okuti mavakatutila, mahi hivesokela mononthiki mbahulilila vakala mouye muno, ndyivesokela mononthiki mbo tete matukakala navo mouye omupe. Tyina namatehela ñgaa neveivaluka, okusoka ketutilo tyinthulisa umwe omutima.”
13. Oityi tuna okulinga tupewe omphepo ikola ya Huku?
13 “Muhanyimei otupia tuononkhono mba Huku.” (1 Tes. 5:19) Paulu waeleka ononkhono mba Huku, omphepo ikola, notupia. Mahi eipopi ngatyina uti otupia twatyo oto tuli mokati ketu. Tyina mwoonthwe muna omphepo ya Huku, tuta vali ombili ovipuka, tuhambukilwa okulinga evi viaviuka, tumona ononkhono tutyivile okuundapa movilinga vya Siovaa. (Loma 12:11) Oityi tuna okulinga tupewe omphepo ikola ya Huku? Otyiwa umwe okulikwambela atuyiiti, nokulilongesa Ondaka ya Huku, nokukala na vakwetu meongano omu lili nokululikwa nomphepo ya Huku. Ine otyo tulinga otyo, matutyivili okukala ‘novinyango viononkhono mba Huku.’ — Gal. 5:22, 23.
Lipula okuti: ‘Okuti evi ndyilinga vilekesa umwe okuti nahanda ‘omphepo ikola ya Huku’ ikale apeho mwaame? (Tala opalangalafu 14)
14. Okutyi tuna okuliyunga opo apeho tupewe omphepo ya Huku? (Tala olutalatu.)
14 Tyina Huku ametwavela omphepo yae ikola, pahe onthwe tuna umwe okulunguka ‘twahanyime otupia twayo.’ Huku upa vala omphepo yae, ava apeho vasoka evi viasukuka, valinga evi viasukuka. Ine tuhimbika okusoka evi viasila, ngavio tulinga, opo nae kametwavela vali omphepo yae. (1 Tes. 4:7, 8) Opo apeho tupewe omphepo ikola ya Huku, otyiwa ‘twahatombe omaulo.’ (1 Tes. 5:20) Apa ondaka “omaulo,” ipopia atyiho Huku etupopila, okuti umwe nonthiki mahanye-ko ouye, nokuti pahe tuli umwe kononthiki mbonthyulilo. Onthwe onthiki oyo ya Siovaa katwiipolo momitwe vietu, atusoko okuti o Alumangendom kaipepi-ale, kamaituvasi-ale nomwenyo. Mahi tuyiikila umwe momitwe vietu, mokulinga apeho evi viaviuka, nokulipaka mweevi vilekesa okuti ‘tuvakwatyili ku Huku’ ononthiki mbatyo ambuho. — 2 Pet. 3:11, 12.
“TALEI NAWA OVIPUKA AVIHO”
15. Oityi tuna okulinga twahayapulwe nomatutu ahahaneswa novilulu? (1 Ova Tesalonika 5:21)
15 Apa katutu, onondyale mba Huku mavakati: “Tuna ombembwa, tukahi metuliyo!” (1 Tes. 5:3) Omatutu oo afiminwa novilulu, maakahahana umwe mouye watyo auho, aayapula ovanthu ovanyingi. (Ehol. 16:13, 14) Ya pahe onthwe matukakala ñgeni? Onthwe kamatukalinga vala viouhima, ‘matukatala umwe nawa [“matumakela”] ovipuka aviho.’ (Tanga 1 Ova Tesalonika 5:21; tala okatoi m’Ombimbiliya yokulilongeswa.) Mo Ngeleku, ondaka “okutala nawa,” ipopiwa pokumakela oolu nopalata, italwe ine oyo umwe vala, kamwankhingailwe vali ovipuka ovikwavo. Naina, noonthwe tuna umwe okumakela etyi twiiva neetyi tutanga, tutale ine otyili umwe kamwankhingailwe. Ova Tesalonika ankho otyo umwe vena okulinga otyo. Noonthwe otyo umwe twesukisa okulinga mokonda tuhungi mononkhumbi ononene. Otyiwa twehetavele vala atyiho twiiva vakwetu vapopia, mahi atulingi onondunge mbokusoka umwe nawa, atweeleka etyi tutanga, etyi twiiva, neetyi Ombimbiliya yapopia, neetyi eongano lya Siovaa lipopia. Ine otyo tulinga otyo, kamatulandula momatutu ahahaneswa novilulu. — Pro. 14:15; 1 Tim. 4:1.
16. Oityi tukevelela twii umwe okuti matuketyimona? Oityi pahe matulingi?
16 Onthwe tutyii okuti ovanthu va Huku mavakahupa mononkhumbi ononene. Mahi pahe munthu na munthu, katutyii etyi makututyila muhuka. (Tia. 4:14) Tyilinge matukala-ko umwe atee ononkhumbi ononene mbutuvasa, tyilinge matunkhi liwa ambehetuvasi, matukayambwa, matukapewa omwenyo wahapu ine tukakatela umwe mu Huku atwehemuyeke. Ovalembulwa, mavai keulu avakakala na Kilisitu. Onongi ononkhwavo, mavakakala mouye omupe pano pohi. Naina, atuho tusokei vala koviwa tukevelela, atukala apeho tyafwapo opo onthiki ya Siovaa ituvase twamaneka-le!
OTYIIMBO 150 Ovolei Huku Opo Muhupe
a Mu 1 Ova Tesalonika okapitulu 5, tuvasa-mo omihe vipopia oñgeni onthiki ya Siovaa mayeende. “Onthiki” yatyo oyo ya Siovaa, onthiki yatyi? Maiya ñgeni? Olie makahupa? Olie wahamakahupa? Oityi tuna okulinga tukale umwe tyafwapo? Matulilongesa ovipuka omu apositolu Paulu apopile, atukumbulula omapulo oo.
b Tala ononthele mbati: “Eles se Ofereceram.”