Wastaoa ONLINE LIBRARY
Wastaoa
ONLINE LIBRARY
Solomon Islands Pidgin
  • BIBLE
  • OLKETA PABLIKESON
  • OLKETA MEETING
  • w12 11/15 pp. 3-7
  • “Teachim Mi for Duim Wanem Iu Laekem”

Disfala sekson no garem eni video.

Sorre, disfala video no savve plei distaem.

  • “Teachim Mi for Duim Wanem Iu Laekem”
  • Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2012
  • Subheding
  • Olketa Nara Article
  • DAVID TINGHAE LONG NEM BILONG JEHOVAH
  • DAVID EVRITAEM TINGIM WANEM JEHOVAH LAEKEM
  • DAVID LUKSAVVE HAO FOR FOLLOWIM OLKETA PRINCIPLE
  • EVRITAEM TINGIM WANEM GOD LAEKEM
  • “Disfala Faet Hem Bilong Jehovah”
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah (Pablik)—2016
  • Depend Long Spirit Bilong God Taem Iu Deal Witim Change Long Laef
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2004
  • Iumi Praisem Nem Bilong Jehovah Tugeta
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2007
  • Jehovah “Sevem” Pipol Bilong Hem Bifor
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2008
Samfala Moa
Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2012
w12 11/15 pp. 3-7

“Teachim Mi for Duim Wanem Iu Laekem”

“Teachim mi for duim wanem iu laekem. Iu nao God bilong mi.”—PS. 143:10.

OLKETA MAIN POINT FOR IUMI TINGIM

  • Wanem nao David duim wea showimaot hem evritaem tingim wanem Jehovah laekem?

  • Wanem nao helpem David for luksavve long wanem God laekem?

  • Wanem nao savve helpem iumi for gohed duim wanem Jehovah laekem?

1, 2. Why nao hem gud for iumi evritaem tingim wanem God laekem, and why nao King David hem gudfala example for iumi?

TINGIM sapos iu wakabaot followim wanfala maunten. Gogo, road hem divaed long tufala and iu no savve which wan nao stret road for followim. Wanem nao bae iu duim? Maet iu klaemap wanfala hae ples for lukim stretfala road for followim. Hem olsem tu taem iumi mas disaedem important samting. Jehovah hem hae winim iumi and hem savve long evri samting. Taem iumi lanem wanem hem laekem, hem olsem iumi klaemap wanfala hae ples, and datwan bae helpem iumi for ‘wakabaot followim road’ wea Jehovah sei hem stret.—Isa. 30:21.

2 For klosap full laef bilong hem, King David traem best bilong hem for garem tingting bilong God. Diswan helpem hem for duim wanem God laekem. David barava lovem Jehovah long full heart bilong hem. Long disfala study bae iumi storyim wanem David duim taem hem kasem hard taem, and wanem iumi savve lanem from datwan.—1 Ki. 11:4.

DAVID TINGHAE LONG NEM BILONG JEHOVAH

3, 4. (a) Why nao David tingse hem fit for winim Goliath? (b) Wanem nao tingting bilong David abaotem nem bilong God?

3 Taem David hem young, hem faetem Goliath, wea hem wanfala Philistine. Why nao David tingse hem fit for winim wanfala giant wea klosap thri meter tol and wea karem kam evri samting for faet? (1 Sam. 17:4, footnote.) Waswe, hem bikos David no fraet? Waswe, hem bikos hem garem faith long God? Tufala samting hia helpem David, bat main samting wea mekem David willing for faetem Goliath hem from David respectim Jehovah and tinghae long nambawan nem bilong hem, and hem kros bikos Goliath tok spoelem pipol bilong God. David sei: “Disfala man bilong olketa Philistine wea no circumcise hem tingse hem hu ia for kam tok daonem army bilong God wea laef?”—1 Sam. 17:26.

4 Taem David go feisim Goliath, hem sei long hem: “Iu kam long mi witim sword and witim tufala spia, bat mi kam long iu witim nem bilong Jehovah wea hem komanda bilong olketa angel long heven, God bilong army bilong Israel, wea iu tok daonem.” (1 Sam. 17:45) David depend long trufala God for helpem hem. Hem iusim sling and wanfala ston nomoa for killim dae Goliath. David depend long Jehovah long staka narataem long laef bilong hem tu, and showimaot hem barava tinghae long nem bilong God. And David encouragem olketa nara Israelite for ‘tok praod abaotem nem bilong Jehovah wea holy.’—Readim 1 Chronicles 16:8-10.

5. Wanem nao samfala pipol duim wea showimaot olketa no respectim God olsem Goliath?

5 Waswe, iu praod long wei wea Jehovah nao hem God bilong iu? (Jer. 9:24) Wanem nao iu duim taem olketa neiba, wakfren, skulfren, or relative talem nogud samting abaotem Jehovah and mekfani long olketa Witness bilong hem? Taem pipol no respectim God olsem Goliath duim, waswe, iu ansarem toktok bilong olketa wea spoelem nem bilong Jehovah and trustim hem for helpem iu? Hem tru, Bible sei samfala taem hem fitim for iumi “stap kwaet,” bat iumi shud no shame for pipol savve iumi wanfala Jehovah’s Witness and disaepol bilong Jesus. (Eccl. 3:1, 7; Mark 8:38) Iumi mas kaen and story gud long pipol wea no respectim Jehovah or wea les for herem message bilong hem. Bat iumi shud no olsem olketa Israelite wea “barava fraet” taem olketa herem toktok bilong Goliath. (1 Sam. 17:11) Iumi shud no hol bak for talem samting wea bae mekhae long nem bilong Jehovah. Iumi laek helpem pipol for luksavve Jehovah nao hem trufala God, and for helpem olketa kasem stretfala savve abaotem hem. Dastawe iumi iusim Bible for helpem pipol luksavve why hem important for olketa savve long God.—Jas. 4:8.

6. Wanem nao important long David taem hem go for faetem Goliath, and wanem nao shud important long iumi?

6 Iumi savve lanem nara important samting from example bilong David taem hem faetem Goliath. Taem David kasem ples wea olketa faet, hem ask olsem: “Man wea killim dae datfala Philistine and aotem shame wea kasem Israel, bae hem kasem wanem?” Olketa pipol sei long hem: “King bae givim staka riches long man wea killim dae [Goliath], and bae hem givim hem dota bilong hem tu.” (1 Sam. 17:25-27) Bat David no duim diswan for kasem reward nomoa. Hem tingim samting wea moa important. David laek mekhae long trufala God. (Readim 1 Samuel 17:46, 47.) Wanem nao samting wea moa important long iumi? Waswe, hem for olketa narawan tinghae long nem bilong iumiseleva? Waswe, iumi tingim nomoa for kasem staka selen and bignem long disfala world? Iumi laek for olsem David wea sei: “Mekhae long Jehovah witim mi, and iumi evriwan praisem nem bilong hem.” (Ps. 34:3) So iumi shud trustim God and mekhae long nem bilong hem, and no long nem bilong iumiseleva.—Matt. 6:9.

7. Wanem nao savve helpem iumi for garem strongfala faith mekem iumi gohed long ministry nomata samfala no laek herem message bilong iumi?

7 David hem young bat hem no fraetem Goliath bikos hem trustim Jehovah and garem strongfala faith. Taem David lukaftarem olketa sheepsheep, hem lane for depend long Jehovah. Datwan strongim faith bilong hem. (1 Sam. 17:34-37) Iumi tu need for garem strongfala faith mekem iumi savve gohed for duim ministry, especially taem iumi meetim pipol wea no laek herem message bilong iumi. Faith bilong iumi savve kamap strong taem iumi depend long God long olketa samting wea iumi duim evriday. Olsem example, iumi savve story witim pipol abaotem Bible taem iumi go long bas or long ship. And iumi shud no hol bak for story witim pipol wea wakabaot go pas taem iumi preach from haos tu haos.—Acts 20:20, 21.

DAVID EVRITAEM TINGIM WANEM JEHOVAH LAEKEM

8, 9. Taem Saul aftarem David, hao nao David showimaot hem evritaem tingim wanem Jehovah laekem?

8 Nara samting wea showimaot David trustim Jehovah nao hem from hem garem sem tingting olsem Jehovah abaotem Saul, wea hem firstfala king bilong Israel. Saul hem jealous long David and thrifala taem hem trae for spiarim hem, bat each taem David hem muv mekem spia misstim hem, and hem no laek change bak tu. Gogo hem mas ranawe from Saul. (1 Sam. 18:7-11; 19:10) Then Saul chusim 3,000 man from Israel for go witim hem for lukaotem David long wilderness. (1 Sam. 24:2) Wanday Saul hem go insaed cave wea David and olketa man bilong hem haed long there. From David savve God markem hem finis for changem Saul for kamap king, maet diswan hem chance nao for David killim dae Saul. (1 Sam. 16:1, 13) Olketa man bilong David tu talem hem for killim dae Saul. Bat David sei: “Long tingting bilong Jehovah, hem barava no stret for mi duim disfala samting long lord bilong mi, wea Jehovah nao chusim hem.” (Readim 1 Samuel 24:4-7.) Long datfala taem, Saul nao hem king wea God chusim. Jehovah letem Saul for gohed rul yet olsem king dastawe David no laek aotem hem. So nomata David garem chance for killim dae Saul, hem no duim datwan. Samting wea David duim nao, hem katem botom long kaleko bilong Saul, wea showimaot hem no garem tingting for spoelem Saul.—1 Sam. 24:11.

9 Tingim narataem moa wea David showimaot respect for disfala king wea Jehovah chusim. David and Abishai kasem camp bilong Saul and lukim hem sleep. Long tingting bilong Abishai, God nao leadim Saul kam long datfala ples mekem David savve killim hem dae. So Abishai askem David for letem hem spiarim Saul, bat David no letem hem. (1 Sam. 26:8-11) From David evritaem laekem God for leadim hem, hem no laek for spoelem king wea Jehovah chusim, nomata Abishai talem hem for duim datwan.

10. Wanem hard samting nao maet kasem iumi, and wanem nao bae helpem iumi for duim wanem Jehovah laekem?

10 Samfala taem maet olketa narawan laekem iumi for duim samting followim tingting bilong olketa, and no sapotim iumi for duim wanem Jehovah laekem. Or maet olketa laekem iumi for kwiktaem disaedem wanfala samting bifor iumi ting raonem wanem Jehovah laekem. Hem nao samting wea Abishai duim long David. Sapos iumi no laekem olketa narawan for pullim iumi long wei olsem, iumi mas savve gud long tingting bilong Jehovah and disaed strong for duim wanem hem laekem.

11. Hao nao David showimaot hem evritaem tingim wanem God laekem, and hao nao iumi savve followim example bilong David?

11 David prea olsem long Jehovah God: “Teachim mi for duim wanem iu laekem.” (Readim Psalm 143:5, 8, 10.) David no depend long tingting bilong hemseleva, and tu, hem no followim nomoa wanem narawan talem. Bat hem laekem tumas for Jehovah nao teachim hem. Hem ‘ting raonem evri waka bilong Jehovah and hem interest tumas long evri samting wea God duim.’ Olsem David, iumi savve lanem wanem God laekem taem iumi studyim gud Word bilong God, and ting raonem hao Jehovah leadim olketa man long bifor.

DAVID LUKSAVVE HAO FOR FOLLOWIM OLKETA PRINCIPLE

12, 13. Why nao David kapsaetem wata wea thrifala soldia tekem kam for hem?

12 Iumi savve lanem nara samting from example bilong David. David luksavve hao for followim olketa principle and hem laek for duim datwan long laef bilong hem. Disfala word principle hem minim wanfala tru samting wea helpem iumi for disaed gud, and wea helpem iumi for minim tingting bilong Jehovah abaotem samting. Staka taem iumi savve lanem wanfala principle from wanfala law bilong Jehovah, wea hem nao samting David duim. Olsem example, wanday David sei hem “laekem tumas for drinkim wata from datfala hol for keepim wata long Bethlehem.” Bat long datfala taem olketa Philistine nao tekova long Bethlehem. Thrifala soldia bilong David putim laef bilong olketa long danger taem olketa go insaed long datfala taon for tekem kam wata for David. Bat ‘David no laek drinkim datfala wata, and hem kapsaetem long graon for givim go bak long Jehovah.’ Why nao hem duim datwan? David sei: “From mi respectim God, hard tumas for mi duim diswan! Waswe, bae mi drinkim blood bilong thrifala man hia? Olketa putim laef bilong olketa long danger for tekem kam disfala wata.”—1 Chron. 11:15-19.

13 David savve Law hem sei man mas no kaikaim blood, bat mas kapsaetem long graon for givim go bak long Jehovah. Hem minim tu why nao Law talem diswan. David savve “soul bilong evri samting wea laef hem stap long blood.” Bat olketa soldia hia givim David wata, no blood, so why nao David no laek for drinkim? Hem no drinkim datfala wata bikos hem luksavve long wanfala principle insaed long datfala law abaotem blood. Hem savve Jehovah ting long blood olsem samting wea barava spesol. From olketa man hia putim laef bilong olketa long danger for go tekem kam disfala wata, long tingting bilong David, sapos hem drinkim datwan, datwan bae showimaot hem no ting long blood bilong olketa olsem samting wea barava spesol. So David no drinkim datfala wata, bat hem disaed for hem mas kapsaetem long graon.—Lev. 17:11; Deut. 12:23, 24.

14. Wanem nao helpem David for disaedem samting wea mekem Jehovah hapi?

14 Law bilong God hem important samting long laef bilong David. Hem sei: “God bilong mi, mi hapi tumas for duim samting wea iu laekem. Law bilong iu hem stap insaed long heart bilong mi.” (Ps. 40:8) David studyim gud law bilong God and barava ting raonem. Hem luksavve bae hem kasem gud samting sapos hem followim olketa law bilong God. Dastawe David laekem tumas for followim Law bilong Moses, and followim tu olketa principle insaed long datfala Law. Taem iumi studyim Bible, hem gud for iumi ting raonem samting wea iumi readim. Datwan bae helpem iumi for followim olketa Bible principle long laef bilong iumi, and for disaedem samting wea bae mekem Jehovah hapi.

15. Wanem nao Solomon duim wea showimaot hem no obeyim Law bilong God?

15 Son bilong David, Solomon, kasem staka blessing from Jehovah. Bat gogo, Solomon no obeyim Law bilong God. Hem no obeyim law bilong Jehovah wea sei king bilong Israel “mas no garem staka waef.” (Deut. 17:17) Solomon maritim staka woman from olketa difren ples. Taem hem olo, “olketa waef bilong hem switim hem for worshipim olketa nara god.” Nomata wanem nao excuse bilong Solomon for no obeyim Law bilong God, Bible sei “Solomon start for duim samting wea Jehovah no hapi long hem, and hem no obeyim Jehovah long evri samting olsem dadi bilong hem David.” (1 Ki. 11:1-6) Hem important tumas for iumi followim olketa law and principle wea stap insaed long Bible! Olsem example, diswan hem barava important sapos iumi laek for marit.

16. Hao nao iumi savve followim principle insaed long law bilong Jehovah long 1 Corinth 7:39?

16 Sapos samwan wea no worshipim Jehovah hem laek frenim iu, wanem nao bae iu duim? Waswe, bae iu olsem David, wea trae for tingim wanem God laekem? Or waswe, bae iu no obeyim olketa komand bilong Jehovah, olsem Solomon duim? Bible sei olketa wea worshipim Jehovah mas maritim nomoa samwan wea hem “disaepol bilong Christ.” (1 Cor. 7:39) Diswan minim sapos Christian hem disaed for marit hem mas maritim samwan wea dedicate long Jehovah and hem baptaes. And tu, principle insaed disfala law showimaot Jehovah no laekem iumi for frenim eniwan wea no worshipim hem. So bae iumi no maritim man wea no worshipim Jehovah, and tu, bae iumi rejectim eniwan olsem wea trae for switim iumi for frenim hem.

17. Wanem nao savve helpem iumi for no lukluk long olketa rabis piksa?

17 Tingim tu hao example bilong David for evritaem laekem God for leadim hem savve helpem iumi for no lukluk long olketa rabis piksa. Readim olketa scripture long daon, tingim olketa principle insaed long olketa, and trae for luksavve long tingting bilong Jehovah saed long diswan. (Readim Psalm 119:37; Matthew 5:28, 29; Colossae 3:5.) Wei for ting raonem olketa hae standard bilong God savve strongim iumi for no lukluk long olketa rabis piksa.

EVRITAEM TINGIM WANEM GOD LAEKEM

18, 19. (a) Nomata David no perfect, wanem nao helpem hem for gohed duim samting wea God hapi long hem? (b) Wanem nao iu laek for duim for followim example bilong David?

18 David hem showimaot nambawan example long staka samting, bat hem duim samfala big sin tu. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 22-27; 1 Chron. 21:1, 7) Nomata olsem, taem David sin, hem evritaem repent. Bible sei hem garem “heart wea faithful.” (1 Ki. 9:4) Why nao Bible talem datwan? Hem bikos David trae for garem tingting bilong Jehovah and duim samting wea Jehovah laekem.

19 Nomata iumi no perfect, Jehovah savve hapi long iumi. Iumi shud gohed studyim Bible, ting raonem wanem iumi lanem, and kwiktaem followim wanem iumi lanem. Sapos iumi duim olsem, bae iumi olsem David wea hambol and sei long Jehovah: “Teachim mi for duim wanem iu laekem.”

    Solomon Islands Pidgin Pablikeson (1988-2024)
    Log Aot
    Log In
    • Solomon Islands Pidgin
    • Sharem
    • Settings
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Setting
    • JW.ORG
    • Log In
    Sharem