Iu Savve Deal Witim Wei for Wikdaon!
WANFALA wise man raet olsem: “Waswe, iu feel wikdaon long day bilong wari? Paoa bilong iu bae smol.” (Proverbs 24:10) Sapos enitaem iu kasem wei for wikdaon, luk olsem iu bae agree witim disfala toktok.
Eniwan savve kasem feeling for wikdaon. Wei for wikdaon lelebet maet go ahed for wan or tu day and then finis. Bat taem man kasem pain saed long feeling or hem feel nogud long samting, problem hia maet go ahed for lelebet longtaem moa. Samfala Christian wea stap faithful for planti year, gogo olketa feel nogud tumas and finis for hipap long olketa kongregeson meeting and share long preaching waka.
Sapos iu feel wikdaon, no givap! Olketa faithful servant bilong bifor win for deal witim wei for wikdaon, and witim help bilong God, iu savve olsem tu.
Taem Narawan Spoelem Feeling Bilong Iu
Iu no savve expectim protection from evri nogud toktok and samting wea narawan duim long iu. Bat, iu savve stopem wei for letem wik point bilong narawan spoelem service bilong iu for Jehovah. Sapos samwan hem spoelem feeling bilong iu, maet iu faendem hem gud for tingim hao Hannah, mami bilong Samuel, deal witim samting wea mekem hem wikdaon.
Hannah barava laek garem pikinini, bat hem no savve garem. Mek-tu waef bilong hasband bilong hem, Peninnah, bornem finis samfala son and dota. Winim wei for hem sorre long Hannah, Peninnah trae for winim hem and showimaot fasin wea gogo Hannah “bae krae and no kaikai.”—1 Samuel 1:2, 4-7.
Wanfala day Hannah go ap long tabernacle for prea. Eli, hae priest bilong Israel, lukim hem muvim mouth bilong hem. From hem no luksavve hem prea, Eli tingse hem mas drunk. “Hao long nao bae iu olsem man wea drunk?” hem askem. “Lusim wine from iu.” (1 Samuel 1:12-14) Iu savve tingim feeling wea Hannah kasem long datfala taem? Hem kam long tabernacle for faendem encouragement. Hem barava no expectim wanfala barava bigman bilong Israel for accusim hem long samting wea hem no duim!
Diswan mekem hem isi tumas for Hannah kasem wei for wikdaon. Maet hem tingting for kwiktaem lusim tabernacle, and mekem promis for no kam bak long there taem Eli go ahed for serve long there olsem hae priest. Bat Hannah tinghae long wei wea hem fren witim Jehovah. Hem savve hao Jehovah bae no hapi sapos hem followim kaen wei olsem. Tabernacle hem main ples bilong klin worship. Jehovah putim nem bilong hem long there. And nomata hem garem wik point, Eli hem man wea stand for Jehovah.
Hannah showimaot nambawan example for iumi tuday long ansa bilong respect wea hem talem taem Eli accusim hem. Hem no letem Eli accusim hem long samting wea hem no duim, bat hem ansa witim bigfala respect. “No, lord bilong mi!” hem ansa. “Mi nao wanfala woman wea feel wikdaon; and wine and alcohol mi no drinkim, bat mi pourimaot soul bilong mi front long Jehovah. No mekem slave girl bilong iu olsem wanfala iusles woman, from olketa wari and trabol bilong mi nao mi toktok kasem distaem.”—1 Samuel 1:15, 16.
Waswe, Hannah hem mekem klia point bilong hem? Yes. Bat, hem toktok long careful wei witim Eli, and no tingting for tok againstim hem from Eli accusim hem for duim rong samting. From datwan, Eli ansa long kaenfala wei olsem: “Go long peace, and letem God bilong Israel givim iu samting wea iu askem long hem.” Taem samting hia hem finis, Hannah hem “go and kaikai, and feis bilong hem no wari long seleva moa.”—1 Samuel 1:17, 18.
Wanem nao iumi savve lanem from disfala story? Hannah kwiktaem duim samting for stretem wanfala problem, bat hem duim witim deep respect. From diswan, hem keepim gudfala wei for fren witim Jehovah and Eli. Planti taem gudfala wei for story tugeta and for talem samting long naesfala wei savve stopem olketa smol problem for kamap olketa bigfala problem!
Iumi mas luksavve hao wei for finisim problem witim narawan needim tufala saed evriwan for hambol and willing for change. Sapos wanfala brata fail for lisin long wanem iu duim for finisim wanfala problem, maet iu need for leavim diswan long hand bilong Jehovah, and trust hao hem nao bae deal witim followim taem and wei bilong hem.
Waswe, Iu Lusim Wanfala Privilege Bilong Service?
Samfala kamap sorre tumas from olketa mas lusim wanfala privilege long service bilong God. Olketa hapi for servem olketa brata, and taem olketa lusim privilege, olketa feel olsem olketa iusles long Jehovah and organization bilong hem. Sapos iu feel olsem, maet iu kasem help sapos iu lukluk long example bilong wanfala man wea raetem Bible, Mark, wea nara nem bilong hem John Mark.—Acts 12:12.
Mark go witim Paul and Barnabas long first missionary gogo bilong tufala, bat midolwan long gogo, hem lusim olketa and go bak long Jerusalem. (Acts 13:13) Bihaen, Barnabas laek for tekem Mark witim olketa long wanfala gogo moa. Bat, Bible hem sei: “Paul no ting hem stret for tekem hem witim olketa, from hem lusim olketa bifor long Pamphylia and no go for waka witim olketa.” Barnabas no agree witim diswan. “From diswan,” story go ahed for sei, “bigfala raoa kamap, and [Paul and Barnabas] separate nao; and Barnabas tekem Mark witim hem and go long ship long Cyprus. Paul chusim Silas and hem go.”—Acts 15:36-40.
Mark mas sorre fogud for faendaot hao Paul, wea pipol respectim, no laek for waka witim hem and hao wanfala raoa wea kamap midolwan Paul and Barnabas abaotem mark bilong hem, spoelem wei wea tufala fren. Bat story hia no finis yet.
Paul and Silas still needim wanfala fren for travel witim olketa. Taem olketa kasem Lystra, olketa faendem samwan for changem Mark, wanfala young man wea nem bilong hem Timothy. Timothy maet baptaes for tu or thri year nomoa taem olketa chusim hem. Bat long narasaed, Mark kaban witim Christian kongregeson from taem hem start—wea for tok stret, hem longtaem winim Paul. Bat, Timothy nao kasem datfala nambawan assignment.—Acts 16:1-3.
Hao nao feeling bilong Mark taem hem herem hao olketa changem hem witim wanfala man wea young winim hem and no garem savve olsem hem? Bible hem no talem. Nomata olsem, Bible hem talem hao Mark go ahed insaed long service bilong Jehovah. Hem iusim gud olketa privilege wea hem kasem. Nomata hem no savve serve witim Paul and Silas, hem travel witim Barnabas long Cyprus, wea hem hom territory bilong Barnabas. Mark hem serve tu witim Peter long Babylon. Gogo, hem garem chance for waka witim Paul—and Timothy—long Rome. (Colossians 1:1; 4:10; 1 Peter 5:13) Bihaen God muvim Mark for raetem wanfala long fofala Gospel!
Iumi savve lanem wanfala nambawan leson from evri samting hia. Nomata hem lusim wanfala privilege, Mark no wari tumas mekem hem no tinghae long olketa privilege wea hem still fit for kasem. Mark go ahed for busy long service bilong Jehovah, and Jehovah blessim hem.
So sapos iu lusim wanfala privilege, no feel wikdaon. Sapos iu keepim gudfala tingting and busy, maet enitaem iu bae kasem samfala nara privilege wea kamap. Planti samting stap for duim insaed long waka bilong Lord.—1 Corinthians 15:58.
Faithful Servant Kasem Wei for Wikdaon
Hem no isi for faet strong for faith bilong iumi. Samfala taem, maet iumi kasem wei for wikdaon. Then maet iu feel guilty from iu kasem wei for wikdaon, and disaed hao wanfala faithful servant bilong God shud no feel olsem. Tingim Elijah, wanfala barava spesol profet bilong Israel.
Taem Queen Jezebel bilong Israel, wea krangge for mekhae long Baal worship, faendaot hao Elijah killim dae olketa profet bilong Baal, hem promis for killim hem dae. Elijah bin feisim olketa enemy wea winim Jezebel, bat seknomoa hem feel wikdaon tumas and laek for dae. (1 Kings 19:1-4) Hao nao samting olsem savve happen? Hem forgetim samting.
Elijah forget for luk go long Jehovah olsem Wan wea givim strong long hem. Hu nao givim Elijah paoa for resurrectim man wea dae and feisim olketa profet bilong Baal? Jehovah. For sure, Jehovah savve givim hem strong for feisim kros bilong Queen Jezebel.—1 Kings 17:17-24; 18:21-40; 2 Corinthians 4:7.
For lelebet taem eniwan savve lusim trust long Jehovah. Olsem Elijah, maet iu samfala taem garem tingting bilong wanfala man long wanfala problem winim wei for iusim “wisdom from antap” for deal witim. (James 3:17) Bat Jehovah no lusim Elijah from hem wikdaon for lelebet taem.
Elijah hem ranawe go long Beersheba and then insaed long wilderness wea hem tingse no eniwan bae fit for faendem hem. Bat Jehovah faendem hem. Hem sendem wanfala angel for encouragem hem. Angel hia mek sure Elijah kasem niu bred for kaikaim and klin wata for drinkim. Bihaen Elijah hem rest, disfala angel talem hem for go klosap 300 kilometer for kasem Maunt Horeb, wea Jehovah bae givim moa strong long hem.—1 Kings 19:5-8.
Long Maunt Horeb, Elijah lukim wanfala demonstration bilong paoa bilong Jehovah wea strongim faith bilong hem. Then, long toktok wea slow and kwaet, Jehovah promisim hem hao hem no stap seleva. Jehovah stap witim hem, and 7,000 brata stap witim hem tu, nomata Elijah no savve long diswan. And then, Jehovah markem waka for hem duim. Hem no lusim Elijah olsem profet bilong hem!—1 Kings 19:11-18.
Help Hem Stap
Sapos samfala taem iu kasem wei for wikdaon lelebet, maet iu feel moabeta sapos iu kasem lelebet extra rest and samfala gudfala kaikai. Nathan H. Knorr, wea serve olsem member bilong Governing Body bilong Jehovah’s Witnesses go kasem dae bilong hem long 1977, wanfala taem talem hao olketa bigfala problem planti taem luk smol lelebet bihaen long wanfala gud sleep long naet. Taem problem no savve finis, maet ansa hia hem no inaf for winim—iu bae needim help for winim wei for wikdaon.
Jehovah sendem wanfala angel for strongim Elijah. Distaem, God givim encouragement thru long olketa elder and narafala mature Christian. Olketa elder savve “kamap olsem wanfala ples for haed from wind.” (Isaiah 32:1, 2) Bat for kasem encouragement from olketa, maet iu nao mas go long olketa. Nomata Elijah barava feel wikdaon, hem gogo long Maunt Horeb for kasem instruction from Jehovah. Iumi kasem instruction wea strongim iumi thru long Christian kongregeson.
Taem iumi acceptim help and strong for feisim olketa test, olsem sapos samwan spoelem feeling bilong iumi or iumi lusim samfala privilege, iumi saportim saed bilong Jehovah long wanfala important kwestin. Wanem kwestin? Satan hem sei olketa man servem Jehovah for kasem samting for olketa seleva nomoa. Satan no sei iumi bae no servem God taem evri samting long living bilong iumi hem go ahed gud, bat hem sei iumi bae stop for servem God taem iumi kasem olketa problem. (Job, chapter 1 and 2) Long wei wea iumi go ahed stret long service bilong Jehovah nomata iumi kasem wei for wikdaon, iumi savve help for givim ansa long laea toktok bilong Devil.—Proverbs 27:11.
Hannah, Mark, and Elijah garem olketa problem wea for lelebet taem stealim hapi bilong olketa. Bat, olketa deal witim olketa problem and garem gudfala laef. Witim help bilong Jehovah, iu tu savve deal witim wei for wikdaon!