October
Lisontfo, October 1
Uyajabula loyo lote sizatfu sekungabata ngami.—Mat. 11:6.
Loko lesikufundzisako nalesikukholelwako kusekelwe eBhayibhelini. Nobe kunjalo, bantfu labanyenti lamuhla abawemukeli umlayeto wetfu ngobe asiyenti imikhosi labayitsandzako futsi naloko lesikufundzisako akusiko labafuna kukuva. Yini lesingayenta kuze singaphelelwa kukholwa kwetfu? Umphostoli Pawula watjela emaKhristu aseRoma watsi: “Umuntfu ukholwa nangabe sekeve livi. Lelivi livakala nangabe kukhona loshumayela ngaKhristu.” (Rom. 10:17) Kukholwa kwetfu sikwakha ngekudadisha imiBhalo, hhayi ngekuhlanganyela emikhosini yenkholo, ngisho nobe ibonakala imihle emehlweni ebantfu. Kufanele sakhe kukholwa lokucinile lokusekelwe elwatini lolungulonalona ngobe “ngaphandle kwekukholwa ngeke kwenteke kutsi umuntfu amjabulise Nkulunkulu.” (Heb. 11:1, 6) Ngako, asisidzingi sibonakaliso lesimangalisako lesivela ezulwini lesifakazela kutsi sesilitfolile liciniso. Kudadisha ngekucophelela timfundziso letiseBhayibhelini leticinisa kukholwa, kwenele kuze siciniseke kutsi sesilitfolile liciniso futsi kucedze nekungabata. w21.05 4-5 ¶11-12
UMsombuluko, October 2
Lesimo lengikuso sente kutsi tindzaba letimnandzi tichutjekiselwe embili.—Fil. 1:12.
Umphostoli Pawula bekanetinkinga letinyenti. Bekawadzinga kakhulu emandla ngesikhatsi ashaywa, agcotjwa ngematje futsi avalelwa ejele. (2 Khor. 11:23-25) Wavuma kutsi ngaletinye tikhatsi bekudzingeka alwe kamatima kuze ancobe kudvumateka. (Rom. 7:18, 19, 24) Waphindze waba nenkinga yemphilo, lebeyifana ‘nelinyeva enyameni’ lebekafisa ngatsi Nkulunkulu angalisusa. (2 Khor. 12:7, 8) Jehova waniketa Pawula emandla ekuchubeka ashumayela nanobe bekanetinkinga. Naka naku Pawula lakwenta. Ngesikhatsi aboshwe endlini eRoma, wabashumayela ngemdlandla baholi bemaJuda, futsi mhlawumbe netiphatsimandla tahulumende. (Imis. 28:17; Fil. 4:21, 22) Washumayela Bogadzi Bembusi labanyenti kanye nabo bonkhe lebebamvakashela. (Imis. 28:30, 31; Fil. 1:13) Kuleso sikhatsi, Nkulunkulu wasebentisa Pawula kuze abhale tincwadzi letasita emaKhristu eliciniso asesikhatsini lesendlulile futsi letichubeka tisita emaKhristu eliciniso lamuhla. w21.05 21 ¶4-5
Lesibili, October 3
“Ningeceli ngale kwetintfo letibhaliwe,” kuze ningagcwali umgcabho.—1 Khor. 4:6.
Kutigcabha kwenta iNkhosi Uziya yakaJuda kutsi ingasilaleli seluleko futsi yente intfo lebekungakafaneli iyente. Uziya bekayindvodza lekahle. Wancoba etimphini letinyenti, wakha emadolobha lamanyenti futsi bekanemasimu lamanyenti. “Nkulunkulu weliciniso wamenta waphumelela.” (2 Khr. 26:3-7, 10) LiBhayibheli litsi: “Nome kunjalo, ngekushesha nje nasekanemandla wase uyatiphakamisa futsi loko kwamletsela inhlekelele.” Jehova bekatsite baphristi kuphela lebebavumeleke kushisa imphepho ethempelini. Kodvwa iNkhosi Uziya yenta intfo lebekungakafaneli iyente, yaya ethempelini yafike yashisa imphepho. Loko akuzange kumjabulise Jehova, ngako washaya lendvodza letigcabhako ngesifo sebulephelo. (2 Khr. 26:16-21) Kungenteka yini sibanjwe lugibe lwekutigcabha njenga-Uziya futsi sone? Kungenteka, nangabe sitibona sincono kunalabanye. Kufanele sikhumbule kutsi emakhono lesinawo kanye nemalungelo lesinawo ebandleni sikunikwe nguJehova. (1 Khor. 4:7) Nangabe sitigcabha, Jehova angeke asisebentise. w21.06 16 ¶7-8
Lesitsatfu, October 4
Ningajatjuliswa kutsi emadimoni ayanilalela, kunaloko jabulani ngenca yekutsi emabito enu abhaliwe emazulwini.—Luk. 10:20.
Jesu bekati kutsi bafundzi bakhe bebangeke bahlale batfola imiphumela lemihle nabashumayela. Ecinisweni, asati kutsi bangakhi labeva tindzaba letimnadzi kulabafundzi labagcine bangemaKhristu. Labafundzi bekudzingeka bacondze kutsi injabulo yabo beyingayi nje kuphela ngekutsi bantfu bayabalalela, kodvwa injabulo lenkhulu bebatayitfola ngekwati kutsi Jehova uyajabula ngemsebenti wabo lomatima. Nasichubeka sishumayela, sitawutfola kuphila lokuphakadze. Nasenta konkhe lokusemandleni etfu kuze sishumayele futsi sifundzise ngetindzaba letimnandzi, sisuke ‘sihlanyela sinembono wemoya’ ngekutsi sivumele umoya longcwele waNkulunkulu usebente kitsi. Nangabe ‘singapheli emandla’ nobe ‘singadzinwa,’ Jehova uyasetsembisa kutsi utasinika kuphila lokuphakadze ngisho nobe kute umuntfu lesimsitile kutsi abhajatiswe.—Gal. 6:7-9. w21.10 26 ¶8-9
Lesine, October 5
Wasihawukela . . . Wase usifundzisa tintfo letinyenti.—Mak. 6:34.
Jesu nebafundzi bakhe bebadzinwe kakhulu ngemuva kwekushumayela. Bebadzinga indzawo lapho bebangaphumula khona, kodvwa sicumbi lesikhulu sebantfu sabalandzela. Jesu wabahawukela labantfu, futsi wacala kubafundzisa “tintfo letinyenti.” Jesu bekati kutsi labantfu bativa njani. Bekafuna kubasita ngobe bekabona kutsi bayahlupheka futsi badzinga litsemba. Nalamuhla bantfu basesimeni lesifanako. Ungacali ukhohliswe yindlela lababukeka ngayo. Bafana netimvu letilahlekile futsi letite umelusi. Umphostoli Pawula watsi bantfu labanjalo abamati Nkulunkulu futsi bete litsemba. (Ef. 2:12) Nasicabanga ngekutsi bantfu labasensimini yetfu bakudzinga kangakanani kwati Nkulunkulu, lutsandvo neluvelo lwenta kutsi sibasite. Indlela lencono kakhulu yekubasita kutsi sicele kufundza nabo liBhayibheli. w21.07 5 ¶8
Lesihlanu, October 6
Asingatigabatisi, . . . futsi singadlelani umona.—Gal. 5:26.
Umuntfu lotigabatisako uticabangela yena kuphela. Umuntfu lonemona akagcini nje ngekufuna tintfo talabanye kodvwa ufuna nekubemuka. Ngako, nangabe umuntfu adlela lomunye umona usuke amzonda. Kutigabatisa nemona kungafananiswa nekungcola lokungena kugasolina wendiza. Lendiza ingakhona kusuka esikhumulweni sayo, kodvwa lokungcola kungavala emaphayiphi lahambisa gasolina, kwente kutsi lendiza iphihlike. Ngendlela lefanako, umuntfu angakhonta Jehova sikhatsi. Kodvwa nangabe atigabatisa nobe anemona, utawubese uyawa. (Taga 16:18) Utawuyekela kukhonta Jehova futsi utawutilimata yena nalabanye. Singalwisana nekutigabatisa ngekutsi sisebentise seluleko saPawula lesitsi: “Ningenti lutfo ngekubanga nome ngekutati, kodvwa ngekutfobeka nitsatse labanye njengalabakhulu kunani.”—Fil. 2:3. w21.07 15-16 ¶6-8
UMgcibelo, October 7
Tindzaba letimnandzi lesitishumayelako atifikanga kini ngemavi kuphela, kodvwa taphindze tefika ngemandla, ngemoya longcwele nangekuciniseka lokukhulu.—1 Thes. 1:5.
Labanye bacabanga kutsi inkholo yeliciniso kufanele ikhone kuphendvula yonkhe imibuto, ngisho naleyo lengaphendvulwa eBhayibhelini. Kunengcondvo yini loko? Cabanga ngesibonelo semphostoli Pawula. Wakhutsata emaKhristu labekanye nawo kutsi ‘aciniseke ngato tonkhe tintfo,’ kodvwa wavuma kutsi tinyenti tintfo naye lebekangaticondzi. (1 Thes. 5:21) Wabhala watsi: “Sati incenye,” futsi wengeta watsi: “Sibona kalufifi ngesibuko sensimbi.” (1 Khor. 13:9, 12) Pawula bekangaticondzi tonkhe tintfo; futsi nakitsi kunjalo. Kodvwa bekawacondza emaciniso lasisekelo lamayelana naJehova. Loko bekakwati bekumenta aciniseke kutsi ulitfolile liciniso! Lokunye lesingakwenta kuze siciniseke kutsi silitfolile liciniso, kutsi sicatsanise indlela Jesu bekakhonta ngayo Nkulunkulu naloko lokwentiwa BoFakazi BaJehova lamuhla. w21.10 18-19 ¶2-4
Lisontfo, October 8
Nasekendlulile eminyakeni lengu-50, utawuyekela kusebenta.—Num. 8:25.
Nine lesenikhulile, ngisho nobe nisemsebentini wasikhatsi sonkhe nobe cha, kunyenti leningakwenta kuze nisite labanye. Kanjani? Tivumelanise nesimo lesisha, utibekele imigomo lemisha, futsi unake kakhulu loko lokhona kukwenta kunaloko longakhoni kukwenta. INkhosi Davide beyifuna kwakhela Jehova indlu. Kodvwa ngesikhatsi Jehova atjela Davide kutsi lomsebenti bewutawentiwa nguSolomoni lobekamncane ngaleso sikhatsi, wasemukela lesincumo saJehova futsi wawusekela ngenhlitiyo yakhe yonkhe lomsebenti. (1 Khr. 17:4; 22:5) Davide akazange acabange kutsi nguye lobekangawenta kahle lomsebenti ngobe Solomoni ‘bekasemncane futsi ete lwati lwetintfo.’ (1 Khr. 29:1) Bekati kutsi kuphumelela kwalomsebenti bekutawuya ngekutsi Jehova uyawubusisa hhayi ngeminyaka nobe lwati lwalabo labaholako. NjengaDavide, lasebakhulile lamuhla bayachubeka benta umsebenti waJehova ngisho nobe tabelo tabo tishintja. Bayati kutsi Jehova utababusisa labasebasha labenta umsebenti lebebawenta. w21.09 9 ¶4; 10 ¶5, 8
UMsombuluko, October 9
Labatfobekile utawubacondzisa ekwenteni lokuhle, futsi abafundzise indlela yakhe.—Hla. 25:9.
Nangabe sitibekela imigomo ekukhonteni Jehova, kuphila kwetfu kuba nenjongo. Kufanele sitibekele imigomo lesingakhona kuyifinyelela hhayi imigomo lefana neyalabanye bantfu. Asifuni kudvumateka futsi siphelelwe ngemandla. (Luk. 14:28) Njengobe usikhonti saJehova, ulilunga leliligugu lemndeni wakhe futsi kute lofana nawe. Jehova akazange akudvonsele kuye ngobe uncono kunalabanye bantfu. Wakudvonsa ngobe wabuka inhlitiyo yakho, wabona kutsi utfobekile, uyafuna kufundza kuye futsi ushintje. Ungaciniseka kutsi uyajabula nawenta konkhe longakhona kukwenta kuze umkhonte. Kucinisela kwakho nekwetsembeka kwakho kubufakazi bekutsi ‘unenhlitiyo lenhle.’ (Luk. 8:15) Ngako chubeka unika Jehova lokuncono kakhulu. Nawenta njalo, utawuba nesizatfu lesihle sekujabula ‘ngalokwentile.’—Gal. 6:4. w21.07 24 ¶15; 25 ¶20
Lesibili, October 10
Nobe ngubani lobuyisa soni ekoneni kwaso utawusisindzisa.—Jak. 5:20.
Esikhatsini lesinyenti, kudzingeka kutsi sibeketele njengobe silindzele kutsi kulungiswe inkinga lekhona. Nasi sibonelo, nangabe labadzala belibandla beva kutsi lotsite ebandleni wente sono lesikhulu, bayathantaza bacele “kuhlakanipha lokuvela ezulwini,” kuze babe nembono waJehova ngalendzaba. (Jak. 3:17) Umgomo wabo ‘kubuyisa lesoni ekoneni’ kwaso nabangakhona. (Jak. 5:19, 20) Bafuna nekwenta konkhe labangakwenta kuze bavikele libandla futsi badvudvute labo labeve buhlungu. (2 Khor. 1:3, 4) Nangabe labadzala belibandla beva kutsi lotsite wente sono lesikhulu, kufanele bacale bafune onkhe emaciniso endzaba, futsi loko kungatsatsa sikhatsi. Babese bayathantaza, bamnike seluleko lesivela emiBhalweni futsi bamcondzise “ngendlela lefanele.” (Jer. 30:11) Labadzala abajaki kusheshe bakhiphe sehlulelo. Nangabe balandzela sicondziso lesivela kuJehova, libandla lonkhe litawujabula. w21.08 11 ¶12-13
Lesitsatfu, October 11
Lapho uya khona nami ngitawuya khona . . . Bantfu bakini batawuba bantfu bakitsi futsi Nkulunkulu wakho utawuba nguNkulunkulu wami.—Rut. 1:16.
Ngenca yekutsi bekunendlala ka-Israyeli, Nawomi nendvodza yakhe, kanye nemadvodzana abo lamabili, batfutsela kaMowabi. Ngesikhatsi balapho, indvodza yaNawomi yafa. Emadvodzana akhe lamabili ashada, kodvwa lokubuhlungu kutsi nawo abese ayashona. (Rut. 1:3-5) Letintfo letibuhlungu letenteka kuNawomi tenta kutsi advumateke kakhulu. Bekeva buhlungu kakhulu kangangekutsi bekacabanga kutsi Jehova umelene naye. Naka indlela lebekativa ngayo ngaNkulunkulu, watsi: “Sandla saJehova simelene nami.” “Somandla wente imphilo yami yaba munyu.” Waphindze watsi: ‘NguJehova lomelene nami futsi nguSomandla longibangele lenhlekelele.’ (Rut. 1:13, 20, 21) Jehova uyati kutsi “kucindzetelwa kungenta umuntfu lohlakaniphile abe silima.” (Shu. 7:7) Wenta kutsi Ruthe amkhombise lutsandvo lolucotfo. Ruthe bekafuna kukhombisa Nawomi lutsandvo, futsi amsite ngemusa kuze angacindzeteleki kakhulu futsi amsite abone kutsi Jehova usamtsandza. w21.11 9 ¶9; 10 ¶10, 13
Lesine, October 12
Chubeka ukucela kuNkulunkulu.—Jak. 1:5.
Nangabe senta konkhe lesingakwenta emsebentini lesiniketwe wona nyalo, loko kusho kutsi akukafaneli yini sifune tindlela tekwenta lokunyenti? Cha. Kufanele sitibekele imigomo letasisita kutsi sibe bafundzisi labancono futsi sibe lusito kakhulu kubazalwane betfu nabodzadze. Sitayifinyelela lemigomo nangabe sinaka kusita labanye kunekutsi sitinake tsine. (Taga 11:2; Imis. 20:35) Ngumiphi imigomo longatibekela yona? Cela Jehova akusite ubone imigomo longatibekela yona futsi ukhone kuyifinyelela. (Taga 16:3) Ungetama yini kutibekela umgomo wekuba lihlahlandlela lelisitako nobe lelivamile, kuyosebenta eBethel nobe kwakha takhiwo tenhlangano? Mhlawumbe ungakhona kufundza lulwimi lolusha kuze uyoshumayela kulenye indzawo. w21.08 23 ¶14-15
Lesihlanu, October 13
Lutsandvo [lwaJehova] lolucotfo luhlala kuze kube phakadze.—Hla. 136:1.
Lutsandvo lolucotfo lubaluleke kakhulu kuJehova. (Hos. 6:6) Ngemphrofethi Mikha, Nkulunkulu wetfu usicela kutsi ‘sitsandze lutsandvo lolucotfo.’ (Mik. 6:8, umbhalo longentasi) Kodvwa ngaphambi kwekutsi sente loko, kudzingeka sati kutsi luyini lutsandvo lolucotfo. Luyini lutsandvo lolucotfo? Ligama lelitsi “lutsandvo lolucotfo,” livela tikhatsi letingaba ngu-230 eHumushweni Lemhlaba Lomusha LemiBhalo Lengcwele. Luyini? “Tinchazelo Temagama LaseBhayibhelini” letitfolakala kulelihumusho titsi “lutsandvo loluhambisana nekutimisela, nekuba cotfo, nekwetsembeka kanye nekunamatsela ngalokucinile entfweni letsite. Livama kusetjentiswa nakukhulunywa ngelutsandvo Nkulunkulu lanalo ngebantfu, kodvwa liphindze likhulume nangelutsandvo lolukhona emkhatsini webantfu.” Jehova uhamba embili ekukhombiseni lutsandvo lolucotfo. Kungako iNkhosi Davide yatsi: “Awu Jehova, lutsandvo lwakho lolucotfo lufika emazulwini . . . Awu Nkulunkulu, lutsandvo lwakho lolucotfo luligugu kakhulu!” (Hla. 36:5, 7) NjengaDavide, luligugu yini kitsi lutsandvo lwaNkulunkulu lolucotfo? w21.11 2 ¶1-2; 3 ¶4
UMgcibelo, October 14
Ngako-ke kufanele nithantaze ngalendlela: “Babe wetfu losezulwini.”—Mat. 6:9.
Umndeni wetikhonti taJehova ufaka ekhatsi Jesu, ‘lolitibulo layo yonkhe indalo,’ netingilosi letinyenti. (Khol. 1:15; Hla. 103:20) Ngesikhatsi Jesu alamhlabeni, washo kutsi bantfu labetsembekile bangatsatsa Jehova njengaBabe wabo. Akhuluma nebafundzi bakhe, Jesu watsi Jehova ‘nguBabe wami longuBabe wenu.’ (Joh. 20:17) Nasitinikela kuJehova futsi sibhajatiswa, siba yincenye yebazalwane nabodzadze labanelutsandvo. (Mak. 10:29, 30) Jehova unguBabe lonelutsandvo. Jesu ufuna sitsatse Jehova ngendlela yena lamtsatsa ngayo, simtsatse njengemtali lonemusa, lonelutsandvo futsi lesingakhuluma naye nganobe ngusiphi sikhatsi, hhayi umuntfu lote umusa futsi lositjela kuphela loko lokufanele sikwente. Wacala lomthantazo losibonelo ngemavi latsi: “Babe wetfu.” Jesu bekangambita Jehova ngekutsi “nguSomandla,” ‘nguMdali’ nobe ‘yiNkhosi yaphakadze,’ njengobe tonkhe kuticu takhe futsi tiseBhayibhelini. (Gen. 49:25; Isa. 40:28; 1 Thim. 1:17) Kunaloko, Jesu wasitjela kutsi sibite Jehova ngekutsi ‘nguBabe.’ w21.09 20 ¶1, 3
Lisontfo, October 15
Manase wati kutsi Jehova unguNkulunkulu weliciniso.—2 Khr. 33:13.
INkhosi Manase ayizange isilalele seluleko lebeyisinikwa nguJehova ngebaphrofethi bakhe. Ekugcineni, “Jehova [waletsela live lakaJuda] tindvuna telibutfo lemphi tenkhosi yase-Asiriya kutsi titobahlasela. Tabamba Manase ngemahhuka tase timkhunga ngetinketane letimbili telitfusi, tahamba naye taya eBhabhulona.” Ngesikhatsi aboshiwe eBhabhulona, kungenteka Manase wacabangisisa ngaloko bekakwentile. “Wachubeka atitfoba kakhulu kuNkulunkulu wabokhokho bakhe.” Akagcinanga ngaloko. “Wamncenga Jehova Nkulunkulu wakhe.” Ecinisweni, Manase “abesolo athantaza kuNkulunkulu.” (2 Khr. 33:10-12) Ngekuhamba kwesikhatsi, Jehova wayiphendvula imithantazo yaManase. Wabona kutsi besekashintje mbamba njengobe loko kwavela emithantazweni yakhe. Ngako Jehova wamlalela Manase ngesikhatsi acela kutsi amcolele, futsi wamvumela kutsi aphindze abe yinkhosi. Manase wenta konkhe lokusemandleni akhe kuze akhombise kutsi bekaphendvuke mbamba. w21.10 4 ¶10-11
UMsombuluko, October 16
Bantfu lababili bancono kunamunye ngobe batfola umvuzo lomuhle ngemsebenti wabo lomatima.—Shu. 4:9.
Bo-Akhwila naPhrisila kwadzingeka bashiye indzawo lebebayetayele, bafune likhaya lelisha futsi bacale libhizinisi labo lekwakha emathende kulenye indzawo. Ekhaya labo lelisha lebeliseKhorinte, bo-Akhwila naPhrisila batihlanganisa nelibandla futsi basebenta nemphostoli Pawula kuze bacinise bazalwane lapho. Ngekuhamba kwesikhatsi, batfutsela kulamanye emadolobha lapho khona bekunesidzingo lesikhulu salabebatawushumayela. (Imis. 18:18-21; Rom. 16:3-5) Bebahlale bamatasa futsi bebakujabulela kuphila ndzawonye. Labashadene lamuhla bangasilingisa sibonelo saPhrisila na-Akhwila ngekutsi bente kukhonta Nkulunkulu kute kucala ekuphileni kwabo. Sikhatsi lesikahle sekutsi laba lababili bakhulume ngemigomo yabo kungaphambi kwekutsi bashade. Nangabe labashadene batibekela imigomo ekukhonteni Nkulunkulu futsi betame kamatima kuyifinyelela, banematfuba lamanyenti ekubona Jehova abasita ekuphileni kwabo.—Shu. 4:12. w21.11 17 ¶11-12
Lesibili, October 17
Ngamunye wenu kufanele ahloniphe babe wakhe namake wakhe . . . NginguJehova Nkulunkulu wenu.—Lev. 19:3.
Kuyacaca kutsi kufanele silalele umtsetfo waNkulunkulu lotsi sihloniphe batali betfu. Khumbula kutsi lomyalo lotfolakala kuLevithikhusi 19:3, wekuhlonipha batali bakho uta ngemuva kwemavi latsi: “Kufanele nibe ngcwele, ngobe mine Jehova Nkulunkulu wenu ngingcwele.” (Lev. 19:2) Ngekuvumelana neseluleko saJehova lesitsi kufanele sihloniphe batali betfu kungenteka utibute: ‘Ngiyabahlonipha yini batali bami?’ Nawuva shengatsi kukhona lakushode khona esikhatsini lesendlulile, ungatfutfukisa. Angeke ukushintje lesekwentekile, kodvwa ungatimisela kucitsa sikhatsi lesenele nabo futsi ubentele lokunyenti. Ungahlela kucitsa sikhatsi lesinyenti nabo. Mhlawumbe ungabasita kakhudlwana ngetintfo labatidzingako, ngekutsi bachubeke banebuhlobo lobuhle naJehova nobe ngekubakhutsata futsi ubadvudvute. Nawenta njalo utawube ulalela lomyalo lokuLevithikhusi 19:3. w21.12 4-5 ¶10-12
Lesitsatfu, October 18
Yekelani kwehlulela labanye.—Mat. 7:1.
INkhosi Davide yenta emaphutsa lamakhulu. Sibonelo nje, yaphinga naBhatisheba futsi yahlela kutsi kubulawe indvodza yakhe. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Ngenca yaloko Davide lakwenta, yena nemndeni wakhe kanye nalabanye bafati bakhe babhekana netinkinga. (2 Sam. 12:10, 11) Ngalesinye sikhatsi, Davide akazange akhombise kutsi wetsembele kuJehova ngesikhatsi atsi akuyobalwa emadvodza lalungele imphi ka-Israyeli. Waba yini umphumela? Ema-Israyeli langaba ngu-70 000 abulawa sifo lesibulalako! (2 Sam. 24:1-4, 10-15) Ucabanga kutsi Davide bewungamfaneli yini umusa waJehova? Jehova akazange acabange kanjalo. Wanaka kutsi Davide bekasolo etsembekile, nekutsi uphendvuke mbamba. Ngako Jehova wamcolela ngalamaphutsa lamakhulu lebekawentile. Jehova bekati kutsi Davide umtsandza kakhulu nekutsi ufuna kwenta lokulungile. Awujabuli yini ngekutsi Nkulunkulu wetfu ubuka lokuhle kitsi?—1 Khos. 9:4; 1 Khr. 29:10, 17. w21.12 19 ¶11-13
Lesine, October 19
Ngekushesha lendvodza yaphindze yabona futsi yacala kumlandzela, ikhatimulisa Nkulunkulu.—Luk. 18:43.
Jesu wabakhombisa umusa lebebakhubatekile. Khumbula umbiko lawutfumela kuJohane uMbhabhatisi, lotsi: “Labangaboni emehlweni sebayabona, labachutako sebahamba kahle, labanebulephelo bayahlanjululwa, labangeva etindlebeni sebayeva, labafile bayavuswa.” Ngemuva kwekubona letimangaliso betentiwa nguJesu, “bonkhe [bantfu] badvumisa Nkulunkulu.” (Luk. 7:20-22) EmaKhristu afuna kulingisa sibonelo saJesu sekukhombisa labakhubatekile umusa. Ngako sibaphatsa ngemusa, siyabacabangela futsi siba nesineke. Kuliciniso kutsi Jehova akasiniketi emandla ekwenta timangaliso. Kodvwa sinelilungelo lekutjela bonkhe bantfu, lokufaka ekhatsi labakhubatekile nalabasete buhlobo lobuhle naNkulunkulu tindzaba letimnandzi letimayelana nelipharadisi lapho khona bonkhe bantfu batawuphila saka! (Luk. 4:18) Letindzaba letimnandzi tenta bantfu labanyenti badvumise Nkulunkulu. w21.12 9 ¶5
Lesihlanu, October 20
Nivile ngekucinisela kwaJobe, nawubona nemphumela Jehova lawuletsa.—Jak. 5:11.
Jakobe bekakusekela emiBhalweni loko bekakusho. Wasebentisa liVi laNkulunkulu kuze asite labo bebamlalele babone kutsi Jehova uhlale abaniketa umvuzo labo labetsembekile kuye, njengaJobe. Jakobe wasebentisa emagama lamelula nendlela lemelula yekuchaza kuze asite bantfu bakucondze loko bekakusho. Ngekwenta njalo, wenta kutsi bantfu banake Jehova kunekutsi banake yena. Lesikufundzako: Umlayeto wakho awuhlale umelula futsi ukutsatse eVini laNkulunkulu loko lokufundzisako. Umgomo wetfu akukafaneli kube kukhombisa bantfu kutsi sati kanganani, kodvwa sifuna kubakhombisa kutsi Jehova wati kangakanani nekutsi ubakhatsalela kakhulu. (Rom. 11:33) Loko singakhona kukwenta nangabe sihlale sikusekela emiBhalweni loko lesikushoko. Nasi sibonelo, kunekutsi sitjele lesibafundzisa liBhayibheli loko lesingakwenta esimeni labakuso, kufanele sibasite kutsi bacabange ngetibonelo letiseBhayibhelini futsi sibasite bacondze indlela Jehova lativa ngayo nalacabanga ngayo. Nasenta njalo, batawuba nesifiso sekujabulisa Jehova, hhayi tsine. w22.01 11 ¶9-10
UMgcibelo, October 21
Kufanele umtsandze umuntfu wakini njengobe utitsandza wena.—Lev. 19:18.
Nkulunkulu ulindzele kutsi sente lokungetulu kwekuphatsa kahle labanye bantfu. Kutsandza labanye njengobe utitsandza wena kubalulekile nangabe ufuna kujabulisa Nkulunkulu. Naka indlela Jesu lagcizelela ngayo kubaluleka kwalomyalo lobhalwe kuLevithikhusi 19:18. Lomunye umFarisi wabuta Jesu watsi: “Ngumuphi umtsetfo lomkhulu kunayo yonkhe eMtsetfweni waMosi?” Jesu wamtjela kutsi “umtsetfo wekucala futsi lomkhulu kunayo yonkhe” ngulona lotsi kufanele sitsandze Jehova ngenhlitiyo yetfu yonkhe, ngemphefumulo wetfu wonkhe nangengcondvo yetfu yonkhe. Jesu wabese ucaphuna Levithikhusi 19:18, watsi: “Wesibili lofana nawo utsi: ‘Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.’” (Mat. 22:35-40) Tinyenti tindlela lesingakhombisa ngato kutsi siyabatsandza bomakhelwane betfu. Lenye indlela kutsi sisebentise seluleko lesikuLevithikhusi 19:18. Sitsi: ‘Ungatiphindziseleli nobe ubambe emagcubu.’ w21.12 10-11 ¶11-13
Lisontfo, October 22
Watsi nakabona lesiphepho wefikelwa kwesaba, wase ucala kucwila, wamemeta watsi: “Nkhosi, ngisindzise!”—Mat. 14:30.
Jesu welula sandla sakhe wabamba umphostoli Phetro. Wakhona kuchubeka ahamba etikwemanti ngobe bekabuke Jesu. Kodvwa watsi nakabuka lesiphepho, wefikelwa kwesaba nekungabata futsi wacala kucwila. (Mat. 14:24-31) Kukhona lesingakufundza esibonelweni saPhetro. Ngesikhatsi Phetro ehla esikebheni, bekangacabangi kutsi utawuphazamiseka futsi acale kucwila. Bekafuna kuchubeka ahamba etikwemanti aze ayofika kuJesu. Kodvwa kunekutsi anake Jesu, wabese ukhatsateka ngalesiphepho. Kuliciniso kutsi lamuhla angeke sikhone kuhamba etikwemanti, kodvwa siyabhekana netimo letivivinya kukholwa kwetfu. Nangabe singametsembi Jehova netetsembiso takhe, kukholwa kwetfu kungaba butsakatsaka, kube shengatsi siyacwila. Ngako, ngisho sinetinkinga letimatima kangakanani, kufanele sihlale setsemba kutsi Jehova utasisita. w21.12 17-18 ¶6-7
UMsombuluko, October 23
Ngitawungena endlini yakho ngenca yemusa wakho lomkhulu.—Hla. 5:7.
Umthantazo, kudadisha nekuzindla kuyincenye yekukhonta Jehova. Nasithantaza, sisuke sikhuluma naBabe wetfu wasezulwini lositsandza kakhulu. Nasidadisha liBhayibheli, sisuke singenisa “lwati ngaNkulunkulu,” longuMtfombo wako konkhe kuhlakanipha. (Taga 2:1-5) Nasizindla, sicabanga ngebuntfu baJehova lobuhle futsi sikhumbule tintfo letinhle lafuna kusentela tona. Lena yindlela lekahle yekusebentisa sikhatsi setfu. Kodvwa yini lengasisita kutsi sisisebentise kahle sikhatsi lesincane lesinaso? Nakungenteka, bani sendzaweni lethulile. Cabanga ngesibonelo saJesu. Ngaphambi kwekutsi Jesu acale umsebenti wekushumayela emhlabeni, wacitsa emalanga langu-40 asehlane. (Luk. 4:1, 2) Njengobe bekasendzaweni lethulile, wakhona kuthantaza kuJehova futsi wazindla ngaloko Babe wakhe lebekafuna akwente. Siyaciniseka kutsi kwenta njalo kwamsita walungela luvivinyo lobeluseta. w22.01 27-28 ¶7-8
Lesibili, October 24
Emacebo . . . ayaphumelela nangabe kunebeluleki labanyenti.—Taga 15:22.
Lomdzala welibandla nobe lomunye umzalwane angasitjela lakufanele silungise khona. Nangabe umuntfu asinika seluleko lesisekelwe eBhayibhelini usuke akhombisa kutsi uyasitsandza, ngako kufanele sisemukele leseluleko lasiniketa sona. Kuliciniso kutsi singahle sikutfole kumatima kwemukela seluleko kulotsite. Singaze siphatseke kabi. Kungentiwa yini loko? Ngisho nobe sati kutsi sinesono, kungahle kube matima kwemukela seluleko nangabe umuntfu asitjela ngeliphutsa letfu. (Shu. 7:9) Singahle sibeke tizatfu futsi singabate tisusa takhe, nobe sitfukutseliswe yindlela laseluleke ngayo. Singahle sibone liphutsa kulona loselulekako, sicabange sitsi: ‘Ungubani nje yena kutsi angeluleka mine? Naye unemaphutsa akhe!’ Nangabe singasitsandzi leseluleko singahle singasemukeli, nobe sicele lomunye kutsi aseluleke ngobe sinelitsemba lekutsi utawusinika seluleko lesisitsandzako. w22.02 8-9 ¶2-4
Lesitsatfu, October 25
Nitawuba nemandla nangabe ningeke nesabe futsi nitawetsembela kimi.—Isa. 30:15.
Kusenekwenteka yini kutsi eveni lelisha laNkulunkulu kube netinkinga letitasivivinya kutsi siyayetsemba yini indlela Jehova lenta ngayo tintfo? Cabanga ngalokwenteka ngemuva nje kwekutsi ema-Israyeli aphume eGibhithe. Lamanye acala kukhonona ngobe besekakhumbule kudla bekakudla eGibhithe, futsi ayibukela phasi imana lebekayinikwa nguJehova. (Num. 11:4-6; 21:5) Kungenteka yini natsi sitive ngendlela lefanako ngemuva kwekuhlupheka lokukhulu? Asati kutsi utawuba nganani umsebenti wekulungisa umhlaba ngemuva kwe-Amagedoni futsi siwente ube lipharadisi. Kungenteka umsebenti utawuba mnyenti kakhulu futsi kuphila kutawucale kube matima. Sitawukhonona yini ngaloko Jehova latasinika kona ngaleso sikhatsi? Naku lesiciniseka ngako: Nangabe sibonga nyalo ngaloko Jehova lasipha kona, manyenti ematfuba ekutsi sitawubonga ngalatasipha kona nangaleso sikhatsi. w22.02 7 ¶18-19
Lesine, October 26
Ayawubambisisa umphetfo wesembatfo semJuda, futsi atsi: “Sifuna kuhamba nani.”—Zak. 8:23.
Kulesiphrofetho lesikuZakhariya 8:23, ligama lelitsi ‘umJuda’ nalelitsi “nani” asho licembu lelifanako, lokungulabagcotjiwe labaselapha emhlabeni. (Rom. 2:28, 29) “Emadvodza langu-10 lavela kuto tonkhe tilwimi netive” amelela letinye timvu. ‘Tibambisisa’ labagcotjiwe, tinamatsele kubo, tikhonte nabo Jehova ngendlela lehlantekile. Ngendlela lefanako, Jehova ugcwalise lesiphrofetho lesikuHezekeli 37:15-19, 24, 25 ngekutsi ente labagcotjiwe naletinye timvu kutsi tibe nebunye. Lesiphrofetho sikhuluma ngetindvuku letimbili. Labo labanelitsemba lekuphila ezulwini bafananiswa nendvuku ‘yaJuda’ (lobekusive lebekakhetfwa kuso emakhosi aka-Israyeli), kani labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni bafananiswa nendvuku “ya-Efrayimu.” Jehova utawahlanganisa lamacembu abe “yindvuku yinye.” Loku kusho kutsi bakhonta ngebunye babuswa yiNkhosi yinye, lokunguKhristu Jesu.—Joh. 10:16. w22.01 22 ¶9-10
Lesihlanu, October 27
Nibocaphela kutsi tintfo letinhle lenitentako anitenteli kubukisa.—Mat. 6:1.
Jesu wakhuluma ngalabo labapha labeswele tipho kodvwa babe baciniseka nekutsi labanye bayakubona loko. Lemisebenti lemihle beyingamjabulisi Jehova. (Mat. 6:2-4) Singaba bantfu labakahle nasenta tintfo letikahle ngetizatfu letinhle. Ungatibuta: ‘Nase ngikwati lokulungile lokufanele ngikwente, ngibese ngiyakwenta yini? Ngutiphi tizatfu letenta kutsi ngente lokulungile?’ Jehova uhlala amatasa futsi umoya wakhe ungemandla lasebentako. (Gen. 1:2) Ngako tonkhe letitselo temoya kufanele tisikhutsate kutsi sente lokutsite. Sibonelo nje, umfundzi Jakobe watsi: ‘Kukholwa lokute imisebenti kufile.’ (Jak. 2:26) Kungulokufanako nangato tonkhe leletinye titselo temoya waNkulunkulu. Ngaso sonkhe sikhatsi nasitiveta, sisuke sikhombisa kutsi umoya waNkulunkulu uyasebenta kitsi. w22.03 11-12 ¶14-16
UMgcibelo, October 28
Banini ngcwele kuko konkhe kutiphatsa kwenu, njengaLoyo Longcwele lowanibita.—1 Phet. 1:15.
Nanobe singenta imisebenti letsite ekukhonteni Nkulunkulu futsi sente naleminye leyehlukile, kodvwa umphostoli Phetro wakhuluma ngalomunye. Ngemuva kwekusikhutsata kutsi sibe ngcwele kuko konkhe kutiphatsa kwetfu, Phetro waphindze wasikhutsata watsi: “Yentani tingcondvo tenu tilungele umsebenti.” (1 Phet. 1:13) Ngumuphi lomsebenti? Phetro watsi bomnakaboKhristu labagcotjiwe ‘bebatawumemetela kuyo yonkhe indzawo buhle baLoyo’ lowababita. (1 Phet. 2:9) Ecinisweni, onkhe emaKhristu lamuhla anelilungelo lekuwenta lomsebenti lobalulekile losita bantfu labanyenti. Kulilungelo lelikhulu ngebantfu baNkulunkulu labangcwele kuhlala bashumayela futsi bafundzise labanye ngemdlandla! (Mak. 13:10) Nangabe sitimisela kukwenta loku, sitawube sikhombisa kutsi siyamtsandza Nkulunkulu wetfu nabomakhelwane betfu. Ngetulu kwaloko sitawube sikhombisa kutsi sifuna ‘kuba ngcwele’ kuko konkhe kutiphatsa kwetfu. w21.12 13 ¶18
Lisontfo, October 29
Nanitsetselela umuntfu kunobe yini, nami ngiyamtsetselela.—2 Khor. 2:10.
Umphostoli Pawula wachubeka anembono lomuhle ngebazalwane bakhe nabodzadze. Bekati kutsi nangabe umuntfu ente liphutsa, loko akusho kutsi ungumuntfu lokabi. Bekabatsandza bazalwane bakhe nabodzadze futsi bekanaka buntfu babo lobuhle. Nangabe bakutfola kumatima kwenta lokulungile, bekatitjela kutsi bayafuna kwenta lokulungile nekutsi badzinga nje kusitwa. Cabanga ngendlela Pawula lasita ngayo bodzadze lababili lebebasebandleni laseFiliphi. (Fil. 4:1-3) Kungenteka bo-Evodiya naSintike bebangavumelani ngalokutsite futsi bebangasesibo bangani. Nobe kunjalo, Pawula akazange abakhulumise kabi nobe abasole; kunaloko, wanaka buntfu babo lobuhle. Labodzadze labetsembekile bebakhonte Jehova sikhatsi lesidze futsi Pawula bekati kutsi Jehova uyabatsandza. Ngenca yekutsi Pawula bekanake lokuhle kulabodzadze, loko kwamsita wakhona kubakhutsata kutsi balungise kungevani lebekusemkhatsini wabo. Ngetulu kwaloko, loko kwamenta wachubeka ajabulile futsi wahlale anebudlelwane lobuhle nebazalwane bakulelo bandla. w22.03 30 ¶16-18
UMsombuluko, October 30
Jehova usedvute nalabo labephuke tinhlitiyo; uyabasindzisa labephuke emoyeni.—Hla. 34:18.
Kuthula lesikunikwa nguJehova kusenta sitive sincono futsi sikhone kucabanga kahle. Nguloko lokwenteka kulomunye dzadze lokutsiwa nguLuz. Utsi: “Ngihle ngitiva nginesitunge. Ngenca yaloko, ngihle ngiva shengatsi Jehova akangitsandzi. Kodvwa nakwenteka loko, ngekushesha ngivele ngitjele Jehova indlela lengitiva ngayo. Umthantazo ungenta ngitive sengincono.” Lokwenteka kuye kusikhombisa kutsi umthantazo ungasisita sibe nekuthula. (Fil. 4:6, 7) Siyati kutsi Jehova naJesu batasisekela nasishonelwe ngumuntfu lesimtsandzako. Sikhutsatwe kutsi sibavele bantfu lesibashumayelako, nalesibafundzisako ngobe Jehova Nkulunkulu naJesu Khristu banalobuntfu lobuhle. Kuyasidvudvuta kwati kutsi Jehova neNdvodzana yakhe bayavelana natsi futsi bafuna kusisita sicinisele. Silibuke ngalabovu lilanga lapho Jehova ‘atakwesula tonkhe tinyembeti emehlweni etfu’!—Semb. 21:4. w22.01 15 ¶7; 19 ¶19-20
Lesibili, October 31
Ngenani ngelisango lelincane, ngobe indlela leya ekubhujisweni ivulekile futsi lisango layo libanti, banyenti labangena kulo.—Mat. 7:13.
Jesu wakhuluma ngemasango lamabili laholela etindleleni letingafani, yinye “ivulekile,” lelenye “yincane.” (Mat. 7:14) Kute indlela yesitsatfu. Kufanele sitikhetsele kutsi sifuna kuhamba ngayiphi indlela. Lesi sincumo lesibalulekile lokufanele sisente, ngobe kutsi siyakutfola yini kuphila lokuphakadze kutawuya ngesincumo lesisentile. Bantfu labanyenti bahamba ngalendlela ‘levulekile’ ngobe kulula kuhamba kuyo. Lokubuhlungu kutsi labanyenti bakhetsa kuchubeka bahamba ngalendlela futsi bente njengalabanye labahamba kuyo. Abacondzi kutsi Develi wetama kwenta bantfu bahambe ngalendlela, nekutsi lendlela yakhe iholela ekufeni. (1 Khor. 6:9, 10; 1 Joh. 5:19) Ngalokungafani nalendlela ‘levulekile,’ lelenye indlela “yincane,” futsi Jesu watsi bambalwa labayitfolako. Kungani? Lesikunakako kutsi evesini lelilandzelako, Jesu wecwayisa balandzeli bakhe ngebaphrofethi bemanga.—Mat. 7:15. w21.12 22-23 ¶3-5