I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • es23 emakh. 108-118
  • November

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • November
  • Kuhlolisisa ImiBhalo Malanga Onkhe—2023
  • Tihlokwana
  • Lesitsatfu, November 1
  • Lesine, November 2
  • Lesihlanu, November 3
  • UMgcibelo, November 4
  • Lisontfo, November 5
  • UMsombuluko, November 6
  • Lesibili, November 7
  • Lesitsatfu, November 8
  • Lesine, November 9
  • Lesihlanu, November 10
  • UMgcibelo, November 11
  • Lisontfo, November 12
  • UMsombuluko, November 13
  • Lesibili, November 14
  • Lesitsatfu, November 15
  • Lesine, November 16
  • Lesihlanu, November 17
  • UMgcibelo, November 18
  • Lisontfo, November 19
  • UMsombuluko, November 20
  • Lesibili, November 21
  • Lesitsatfu, November 22
  • Lesine, November 23
  • Lesihlanu, November 24
  • UMgcibelo, November 25
  • Lisontfo, November 26
  • UMsombuluko, November 27
  • Lesibili, November 28
  • Lesitsatfu, November 29
  • Lesine, November 30
Kuhlolisisa ImiBhalo Malanga Onkhe—2023
es23 emakh. 108-118

November

Lesitsatfu, November 1

Bonkhe bayawufundziswa nguJehova.​—Joh. 6:45.

Jehova usisita ngetindlela letinyenti. Ukusitile kutsi ukhone kwehlisa umoya nakwenteka uphatfwa kabi emsebentini wekushumayela. Uphindze wakusita wakhumbula umbhalo lokahle longawufundzela umnikati welikhaya lofuna kulalela. Ukunikete nemandla ekuchubeka ushumayela ngisho uhlangana nebantfu labangafuni kulalela. (Jer. 20:7-9) Jehova uphindze wasikhombisa kutsi muhle ngekutsi asiceceshele umsebenti wekushumayela. Emihlanganweni leba sekhatsi neliviki, silalela tincociswano letisibonelo letilungiselelwe kahle, futsi sikhutsatwa kutsi sitisebentise nasishumayela. Ekucaleni, singase sesabe kusebentisa indlela lensha kodvwa nasiyisebentisa singahle sitfole kutsi iyaphumelela ensimini lesikuyo. Emihlanganweni yelibandla neyesifundza sikhutsatwa kutsi setame kusebentisa tindlela letehlukene tekushumayela lokungenteka asizange sesike sitisebentise ngaphambili. Naloku kungasenta sesabe, kodvwa nasikwetama Jehova utasibusisa. w21.08 27 ¶5-6

Lesine, November 2

Nisisebentise kahle sikhatsi senu, ngobe emalanga mabi.​—Ef. 5:16.

Umphostoli Pawula wabhalela baseKhorinte incwadzi lebeyineseluleko lesicinile. Ngemuva kwekubhala lencwadzi, watfumela Thithusi kubo. Wajabula nakeva kutsi basemukele kahle seluleko lebesikuyo! (2 Khor. 7:6, 7) Labadzala belibandla bangasilingisa sibonelo saPawula ngekutsi bacitse sikhatsi nebazalwane babo nabodzadze. Lenye indlela labangakwenta ngayo loko kutsi basheshe befike emihlanganweni yelibandla kuze babe nesikhatsi sekucoca nalabanye futsi babakhutsate. Akutsatsi sikhatsi lesinyenti kukhutsata umzalwane nobe dzadze. (Rom. 1:12) Lomdzala welibandla lolingisa sibonelo saPawula ukhutsata bazalwane bakhe nabodzadze asebentisa liVi laNkulunkulu futsi uyabacinisekisa kutsi Nkulunkulu uyabatsandza. Ufuna ematfuba ekubancoma. Nakeluleka lotsite, leseluleko usisekela eVini laNkulunkulu. Leseluleko sakhe asigegi kodvwa usisho ngemusa ngobe ufuna kutsi lolowelulekwako asemukele kahle.​—Gal. 6:1. w22.03 28-29 ¶11-12

Lesihlanu, November 3

Sinalomcebo etitjeni telubumba, kuze emandla lamakhulu kakhulu abe aNkulunkulu, angabi etfu.​—2 Khor. 4:7.

Lamuhla, Jehova unika bantfu bakhe “emandla lamakhulu kakhulu” kuze bachubeke bamkhonta ngekwetsembeka. Lenye indlela lesitfola ngayo emandla, ngumthantazo. Kubase-Efesu 6:18, umphostoli Pawula usikhutsa kutsi ‘sithantaze njalo’ kuNkulunkulu. Nasenta njalo, Nkulunkulu utasicinisa. Ngaletinye tikhatsi singahle sive shengatsi asikhoni kubeketelela tinkinga tetfu futsi kungenteka singati nekutsi sithantaze sitsini. Kodvwa Jehova usicela kutsi sithantaze kuye ngisho nobe sikutfola kumatima kumchazela indlela lesitiva ngayo. (Rom. 8:26, 27) Uphindze asicinise ngeliBhayibheli. Pawula bekafundza imiBhalo kuze atfole emandla nendvudvuto, futsi natsi singenta lokufanako. (Rom. 15:4) Njengobe sifundza liVi laNkulunkulu futsi sizindla ngalo, Jehova angasebentisa umoya wakhe kuze usisite sicondze kancono indlela imiBhalo lesebenta ngayo esimeni lesikuso.​—Heb. 4:12. w21.05 22 ¶8-10

UMgcibelo, November 4

Nkulunkulu . . . unenta nibe nemandla, futsi uninika sifiso nemandla ekwenta intsandvo yakhe.​—Fil. 2:13.

Siyati kutsi kubaluleke kakhulu kufundzisa, kodvwa ngaletinye tikhatsi kungaba matima kwenta lesifise kukwenta kulomsebenti wekwenta bafundzi. Kungenteka singakhoni kwenta loko lesifuna kukwenta. Nasi sibonelo, labanye bamemeteli sebakhulile ngeminyaka nobe bayagula. Usesimeni lesifanako yini nawe? Nangabe kunjalo, khumbula kutsi sibonile kutsi singakhona kudadisha liBhayibheli nebantfu sisebentisa tintfo tebuchwephesha! Ngako ungakhona kucalisa sifundvo seliBhayibheli nemuntfu futsi uchubeke ufundza naye ngisho usekhaya. Naku lokunye lokuhle: Labanye bangatsandza kutsi kube nalotsite lodadisha nabo liBhayibheli, kepha abatfolakali ngetikhatsi lesivame kushumayela ngato. Kodvwa kungenteka batfolakala ekuseni kakhulu nobe ebusuku. Ungakhona yini kudadisha liBhayibheli nemuntfu ngaletikhatsi leti? Jesu wafundzisa Nikhodemu ebusuku, lebekusikhatsi Nikhodemu besimlungela.​—John 3:1, 2. w21.07 5 ¶10-11

Lisontfo, November 5

Labantfu bakhuluma nami ngemilomo yabo futsi bayangidvumisa ngetindzebe tabo, kodvwa inhlitiyo yabo ikhashane kakhulu nami.​—Isa. 29:13.

Bafundzi baJohane uMbhabhatisi bamangaliswa kutsi bafundzi baJesu abakuzili kudla. Jesu wachaza kutsi bekute sidzingo sekutsi bazile kudla njengobe bekasaphila. (Mat. 9:14-17) Nobe kunjalo, baFarisi kanye nalabanye lebebaphikisa Jesu abazange bamemukele ngobe bekangawagcini emasiko abo. Batfukutsela ngesikhatsi elapha labagulako ngeliSabatha. (Mak. 3:1-6; Joh. 9:16) Bebatigcabha ngekutsi bayaligcina liSabatha kodvwa babe benta libhizinisi ethempelini. Batfukutsela bagcwala kokane ngesikhatsi Jesu atsi benta intfo lembi. (Mat. 21:12, 13, 15) Batfukutsela kakhulu nalabo Jesu labashumayela esinagogeni laseNazaretha ngesikhatsi asebentisa tibonelo tangesikhatsi sema-Israyeli kuze abakhombise kutsi bebaticabangela bona futsi bete kukholwa. (Luk. 4:16, 25-30) Bantfu labanengi abazange bamemukele Jesu ngobe akazange ente ngendlela lebebacabanga ngayo.​—Mat. 11:16-19. w21.05 5-6 ¶13-14

UMsombuluko, November 6

Siyawati emacebo akhe.​—2 Khor. 2:11.

Lenye indlela Jehova layisebentisako kuze asecwayise ngekutigcabha nebukhali, kusikhutsata kutsi sifundze kulokwenteka kulabanye. Nasicabanga ngekuba bukhali, sikhumbula Sathane Develi. Njengobe bekayingilosi yaJehova, kungenteka bekanemalungelo lamanyenti lamahle. Kodvwa bekafuna lamanye. Bekafuna kukhontwa, lokuyintfo lefanele Jehova kuphela. Sathane ufuna sifane naye, ngako wetama kusenta singenetiswa tintfo lesinato. Loko wakwenta kwekucala ngesikhatsi akhuluma na-Eva. Ngelutsandvo, Jehova bekanikete Eva nemyeni wakhe tintfo letinyenti lebebangatidla, bebangadla “titselo tato tonkhe tihlahla letisensimini” ngaphandle kwasinye. (Gen. 2:16) Nanobe kunjalo, Sathane wakhohlisa Eva ngekumenta acabange kutsi bekufanele adle sitselo salesihlahla lebekutsiwe bangasidli. Eva akazange enetiswe ngulebekanako; bekafuna lokwengetiwe. Siyati kutsi kwabese kwentekani emvakwaloko. Eva wenta sono, wagcine afile.​—Gen. 3:6, 19. w21.06 14 ¶2-3; 17 ¶9

Lesibili, November 7

Talanani nandze nigcwale emhlabeni futsi niwuncobe.​—Gen. 1:28.

Bo-Adamu na-Eva bekufanele babe nebantfwana baphindze bawunakekele kahle umhlaba lebewulikhaya labo. Kube bamlalela Jehova futsi benta loko bekacele kutsi bakwente, bona kanye nebantfwana babo bebatawuchubeka bangemalunga emndeni waNkulunkulu kuze kube phakadze. Bo-Adamu na-Eva bebanendzawo lebalulekile emndenini waJehova. Naku Davide lakusho kuTihlabelelo 8:5 mayelana nendalo yaJehova lebantfu: “Umente waba ngephansana kwetingilosi, futsi wametfwesa ludvumo nekuhlonipheka.” Kuliciniso kutsi Jehova akazange ente bantfu babe nemandla njengetingilosi, bahlakaniphe njengato baphindze babe nemakhono njengato. (Hla. 103:20) Nobe kunjalo, bantfu ‘bangephansana’ nje kwetingilosi letinemandla. Lokubuhlungu kutsi bo-Adamu na-Eva yabalahlekela indzawo yabo emndenini waJehova. Loko kwabangela titukulwane tabo tinkinga letimatima. Kodvwa injongo yaJehova ayikashintji. Ufuna kutsi bantfu labalalelako babe bantfwana bakhe kuze kube phakadze. w21.08 2-3 ¶2-4

Lesitsatfu, November 8

“Letintfo angeke tentiwe libutfo lemphi nobe tenteke ngemandla emuntfu, kodvwa titawenteka ngemoya wami,” kusho Jehova.​—Zak. 4:6.

Lamuhla, tikhonti taJehova letinyenti tiyaphikiswa. Sibonelo nje, labanye bahlala emaveni lapho umsebenti wetfu uvinjelwe khona futsi bayaboshwa baphindze bamiswe “embikwebabusi nasembikwemakhosi” kuze baletse bufakazi kubo. (Mat. 10:17, 18) Labanye boFakazi baphikiswa ngendlela leyehlukile. Bahlala eveni lapho khona bakhululekile kukhonta Jehova, kodvwa emalunga emindeni yabo ayabaphikisa futsi atimisele kubayekelisa kukhonta Nkulunkulu. (Mat. 10:32-36) Etikhatsini letinyenti, lamalunga emndeni nawabona kutsi abayekeli kukhonta Jehova, abese ayayekela kubaphikisa. Kuletinye timo, labo bebaphikisa kamatima bagcina sebaboFakazi labakhutsele. Nawuphikiswa, ungayekeli kukhonta Jehova. Bani nesibindzi, Jehova utakusita asebentisa umoya wakhe longcwele, ngako ungesabi! w22.03 16 ¶8

Lesine, November 9

Nine lenitsandza Jehova, kwenyanyeni lokubi.​—Hla. 97:10.

LiBhayibheli lisitjela kutsi Jehova uyakwenyanya ‘kutiphakamisa, kukhuluma emanga, nekubulala bantfu labangenacala.’ (Taga 6:16, 17) Liphindze lisitjele kutsi “uyabenyanya bantfu labanebudlova nalabakhohlisako.” (Hla. 5:6) Jehova utenyanya kakhulu letintfo, kungako abhubhisa bantfu lababi ngemalanga aNowa ngobe umhlaba bewugcwele budlova ngenca yabo. (Gen. 6:13) Ngetulu kwaloko, asebentisa umphrofethi Malakhi, Jehova watsi uyabenyanya labo labasebentisa bucili kuze badivose bantfu labashade nabo labangenacala. Nkulunkulu akakwemukeli kukhonta kwabo futsi utawubenta balandzise ngaloko labakwentile. (Mal. 2:13-16; Heb. 13:4) Jehova ufuna ‘sikutondze lokubi.’ (Rom. 12:9) Leligama lelitsi ‘kutondza’ lisho kuyenyanya kakhulu intfo letsite, ikucansule. Ngako, kucabanga ngekwenta intfo Jehova latsi yimbi kufanele kusente sitive ngendlela lefanako. w22.03 4-5 ¶11-12

Lesihlanu, November 10

Bayajabula bonkhe labo labahlale balindzele yena.​—Isa. 30:18.

Ngekushesha, Babe wetfu wasezulwini utasibusisa kakhulu asebentisa uMbuso wakhe. Labo labachubeka balindzele Jehova batawutfola tibusiso letinyenti nyalo nasemhlabeni lomusha. Nasebaseveni lelisha, bantfu baNkulunkulu angeke kudzingeke kutsi babeketelele kukhatsateka kanye netinkinga lababhekana nato nyalo. Kutawube sekute kuphatfwa kabi kanye nebuhlungu. (Semb. 21:4) Angeke kudzingeke kutsi silindze tintfo lesitidzingako ngobe sitawube sinalokunyenti kakhulu. (Hla. 72:16; Isa. 54:13) Loko kutawujabulisa kakhulu! Nyalo, Jehova usilungiselela kuphila ngephansi kweMbuso wakhe ngekusisita kutsi sincobe imikhuba yetfu lemibi futsi sibe nebuntfu lobumjabulisako. Ungapheli emandla bese uyekela kukhonta Jehova. Imphilo lenhle kakhulu isemnyango! Njengobe sisalindzele lelikusasa lelihle, shengatsi singachubeka silindzele Jehova njengobe acedzela umsebenti wakhe! w21.08 13 ¶17-19

UMgcibelo, November 11

Ningakukhohlwa kwenta lokuhle nekupha labanye loko leninako, ngobe Nkulunkulu uyajabula ngeminikelo lenjalo.​—Heb. 13:16.

Ngekushesha nje ngemuva kwekutfola lencwadzi lebeyibuya kumphostoli Pawula, emaKhristu lebekahlala eJudiya kwadzingeka kutsi ashiye emakhaya awo, emabhizinisi awo kanye netihlobo tawo lebetingasiwo emaKhristu, futsi kwadzingeka ‘abalekele etintsabeni.’ (Mat. 24:16) Ngaleso sikhatsi, bekubaluleke kakhulu kutsi lamaKhristu asitane. Nangabe asheshe asisebentisa seluleko saPawula sekupha labanye kusengakenteki loko, bewatakutfola kumelula kwemukela simo sawo lesisha. Bazalwane betfu nabodzadze abahlali basitjela nangabe badzinga lokutsite. Ngako yenta kube melula kutsi labanye bacele lusito kuwe. Siyaciniseka kutsi bakhona bazalwane nabodzadze lobatiko ebandleni labahlale bakulungele kusita labanye. Abasenti sitive ngatsi siyabahlupha. Siyati kutsi bahlale bakulungele kusisita futsi singajabula kufanana nabo! w22.02 23-24 ¶13-15

Lisontfo, November 12

Nikhutsalele kugcina bunye bemoya ngesibopho sekuthula.​—Ef. 4:3.

Eminyakeni yakamuva emabandla lamanyenti netigodzi kuhlelwe kabusha. Nasicelwa kutsi siye kulelinye libandla, kungenteka sikutfole kumatima kushiya bangani nemindeni yetfu. Labadzala belibandla batfola sicondziso lesivela kuJehova yini sekutsi ummemeteli lotsite aye kuliphi libandla? Cha. Ngenca yaloko, kungaba matima kutsi silandzele lesicondziso. Kodvwa Jehova uyabetsemba labadzala belibandla lababeke kutsi bente letincumo, natsi kufanele sibetsembe. Yini lesenta sibambisane nalabadzala belibandla futsi sisekele tincumo labatentile ngisho nobe sifisa shengatsi ngabe bancume ngalenye indlela? Kungobe loko kwenta kutsi bantfu baNkulunkulu babe nebunye. Konkhe kuhamba kahle ebandleni nangabe bonkhe basekela tincumo letentiwe sigungu salabadzala. (Heb. 13:17) Lokubaluleke nakakhulu kutsi sikhombisa kutsi siyametsemba Jehova nangabe sibambisana nalabo lababeke kutsi basinakekele.​—Imis. 20:28. w22.02 4-5 ¶9-10

UMsombuluko, November 13

Chubeka utimisela ekufundzeleni linyenti, ekukhutsateni, nasekufundziseni.​—1 Thim. 4:13.

Nangabe ungumzalwane lobhajatisiwe, ungetama kutfutfukisa emakhono akho ekukhuluma newekufundzisa. Kungani? Kungobe nawetama kamatima kufundza kahle, kukhuluma kahle nekufundzisa kahle, utawukhona kubasita labo labakulalele. (1 Thim. 4:15) Yetama kutibekela umgomo wekudadisha nekusebentisa loko lokutfolakala encwajaneni letsi Timisele Ekufundzeni Nasekufundziseni. Dadisha sifundvo ngasinye futsi usiphrakthize usekhaya, ngemuva kwaloko usebentise loko lokufundzile nasewubeka inkhulumo. Cela seluleko kumeluleki longumsiti nobe kulamanye emadvodza lamadzala elibandla “lasebenta kamatima ekukhulumeni nasekufundziseni.” (1 Thim. 5:17) Unganaki nje kuphela kusebentisa tifundvo lotitfolako kulencwajana, kodvwa unake nendlela yekusita labakulalele kutsi bacinise kukholwa kwabo futsi basebentise loko labakufundzako. Nawenta njalo, utawujabula kakhulu, futsi nabo batawujabula. w21.08 24 ¶17

Lesibili, November 14

Ngekutfobeka nitsatse labanye njengalabakhulu kunani.​—Fil. 2:3.

Nangabe sitsatsa labanye njengalabakhulu kunatsi, angeke sincintisane nalabo lokungenteka banemakhono lesite wona. Esikhundleni saloko, sitawubajabulela. Sitawubajabulela kakhulu nangabe basebentisa lamakhono abo emsebentini waJehova kuze bamdvumise. Ngenca yaloko, sonkhe sitawutfutfukisa kuthula kanye nebunye ebandleni. Singalwisana nekuba nemona ngekutsi sikhumbule kutsi kunetintfo lesingeke sikhone kutenta kahle. Nangabe sitfobekile, angeke setame kukhombisa kutsi sincono kunalabanye, kunaloko sitawetama kufundza kulabo labanemakhono kunatsi. Nasi sibonelo, asesitsi umzalwane unelikhono lekubeka tinkhulumo ebandleni, singambuta kutsi utilungiselela njani. Nangabe dzadze akwati kupheka, singamcela asisite kuze sitfutfukise indlela lesipheka ngayo. w21.07 16 ¶8-9

Lesitsatfu, November 15

[Jehova] angeke ente tintfo letingakalungi.​—Dut. 32:4.

KuNumeri, sifundza kutsi Jehova watsi kufanele abulawe lomunye umIsrayeli lobekatfota ngeliSabatha. Ngemuva kweminyaka leminyenti, ku-2 Samuweli sifundza kutsi Jehova wacolela iNkhosi Davide nanobe beyiphingile futsi ibulele. (Num. 15:32, 35; 2 Sam. 12:9, 13) Ngako singatibuta: ‘Yini leyenta Jehova wamcolela Davide nanobe bekaphingile futsi abulele kodvwa watsi ayibulawe lendvodza lebeyente sono lesibonakala sisincane?’ LiBhayibheli alihlali liyisho yonkhe imininingwane yendzaba. Sibonelo nje, siyati kutsi Davide waphendvuka mbamba. (Hla. 51:2-4) Kodvwa beyingumuntfu lonjani lendvodza leyephula umtsetfo weliSabatha? Beyitisola yini ngaloko beyikwentile? Beyike yangayilaleli yini imitsetfo yaJehova esikhatsini lesendlulile? Beyike yangasemukeli yini secwayiso nobe yangasinaki? LiBhayibheli alisho. Kodvwa siyaciniseka kutsi Nkulunkulu wetfu “uhlale enta lokulungile.”​—Hla. 145:17. w22.02 2-3 ¶3-4

Lesine, November 16

Kuhlakanipha kukubantfu labatfobekile.​—Taga 11:2.

Umuntfu lovumako kutsi kunetintfo langakhoni kutenta akalindzeli kwenta lokungetulu kwemandla akhe. Nakenta njalo, utawuhlala ajabulile futsi achubeke asebenta kamatima. Ufanana nemuntfu loshayela imoto endzaweni leyenyukelako. Lona loshayelako kudzingeka afake ligiya lelincane kuze atochubeka enyuka lomcansa. Kuliciniso kutsi kungenteka lemoto ihambe kancane, kodvwa itawuchubeka ihamba. Ngendlela lefanako, umuntfu lovumako kutsi kunetintfo langeke akhone kutenta, uyati nasekusikhatsi sekwenta lushintjo futsi “afake ligiya lelincane” kuze atochubeka akhonta Jehova asite nalabanye. (Fil. 4:5) Cabanga ngesibonelo saBhazilayi, lobekaneminyaka lengu-80 ngesikhatsi iNkhosi Davide imcela kutsi ayohlala esigodlweni. Bhazilayi akazange asemukele lesicelo senkhosi. Ngenca yekutsi Bhazilayi bekavuma kutsi kunetintfo langeke akhone kutenta, watsi akuhambe lijaha lelinguKhimhamu esikhundleni sakhe. (2 Sam. 19:35-37) NjengaBhazilayi, lasebakhulile bayakujabulela kuvumela bazalwane labasebasha kutsi bente imisebenti. w21.09 10 ¶6-7

Lesihlanu, November 17

Kute loyati kahle iNdvodzana ngaphandle kwaBabe; kute nalomati kahle Babe ngaphandle kweNdvodzana kanye nanobe ngubani iNdvodzana lefuna kumembula kuye.​—Luk. 10:22.

Ukutfola kumatima yini kutsatsa Jehova njengaBabe lonelutsandvo? Labanye betfu bakutfola kumatima. Kungenteka sikutfola kumatima kucabanga ngemtali lonelutsandvo ngenca yendlela lebuhlungu lesakhula ngayo. Kusidvudvuta kakhulu kwati kutsi Jehova uyayicondza indlela lesitiva ngayo! Ufuna kusondzelana natsi. Kungako liVi lakhe lisikhutsata litsi: “Sondzelani kuNkulunkulu, naye utawusondzela kini.” (Jak. 4:8) Jehova uyasitsandza futsi utsi utawuba nguBabe loncono kakhulu lesingaba naye. Jesu angasisita kutsi sisondzelane naJehova. Umati kahle Jehova futsi ubuveta kahle buntfu bakhe. Kungako atsi: “Loyo longibonile mine umbonile naBabe.” (Joh. 14:9) Njengabhuti lomdzala, Jesu usifundzisa indlela lesingamhlonipha ngayo Babe wetfu nalesingamlalela ngayo. Uphindze asifundzise ngaloko lesingakwenta kuze singamvisi buhlungu, nalesingakwenta kuze asemukele. Kodvwa kuphila kwaJesu kwalamhlabeni kuveta kakhulu kutsi Jehova unemusa futsi unelutsandvo. w21.09 21 ¶4-5

UMgcibelo, November 18

Yelusani umhlambi waNkulunkulu leniwuphatsisiwe.​—1 Phet. 5:2.

Bantfu baJehova bamkhonta ngebunye. Jehova unikete labadzala belibandla umsebenti lobaluleke kakhulu wekucinisekisa kutsi libandla lihlala lihlantekile. Nangabe umKhristu enta sono lesikhulu, Jehova ulindzele labadzala kutsi bancume kutsi loyo muntfu uyachubeka yini ayincenye yelibandla. Emkhatsini walokunye, kufanele batfole kutsi lomuntfu utisola mbamba yini ngaloko lakwentile. Nakatsi uphendvukile, sewukwenyanya mbamba yini loko lakwentile? Utimisele yini kungasiphindzi lesono? Nangabe kutihlanganisa nebantfu lababi ngiko lokumente wenta lesono, utimisele yini kwehlukana nabo? Labadzala belibandla bayathantaza, bacabange ngalokwentekile, bacabange nangaloko lokushiwo liBhayibheli futsi babuke simo sengcondvo salona lowente sono. Babese bayancuma kutsi lona lowente sono uyachubeka yini ayincenye yelibandla. Kuletinye timo, kungadzingeka ayekeliswe kuba nguFakazi.​—1 Khor. 5:11-13. w22.02 5 ¶11-12

Lisontfo, November 19

Gcokani buntfu lobusha.​—Khol. 3:10.

Ngisho nobe sekuphele iminyaka leminyenti sibhajatisiwe nobe sisandza kubhajatiswa, sonkhe sifuna kuba nebuntfu lobutsandvwa nguJehova. Kuze sibe nabo, kufanele silawule indlela lesicabanga ngayo. Leni? Ngobe buntfu betfu buvame kulawulwa nguloko lesikucabangako. Nangabe sivame kucabanga tintfo letifiswa yinyama yetfu, sitawukhuluma tintfo letimbi futsi sitente. (Ef. 4:17-19) Kodvwa nangabe sicabanga tintfo letinhle, sitawukhuluma futsi sente tintfo letijabulisa Babe wetfu, lokunguJehova. (Gal. 5:16) Nobe kunjalo, sitawuhle siba nayo imicabango lemibi. Kodvwa singakhetsa kutsi sitakwenta yini loko lesikucabangako. Ngaphambi kwekutsi sibhajatiswe, kufanele siyekele kukhuluma ngendlela Jehova langayitsandzi nekwenta tintfo langatitsandzi. Lesi sinyatselo sekucala nalesibalulekile sekukhumula buntfu lobudzala. Kodvwa kuze sijabulise Jehova, kufanele siphindze sigcoke buntfu lobusha. w22.03 8 ¶1-2

UMsombuluko, November 20

Kuto tonkhe tintfo nitivete nimsulwa kulendzaba.​—2 Khor. 7:11.

Akusilula ngalabadzala belibandla kubona kutsi umuntfu lowente sono lesikhulu uphendvuke mbamba. Kungani? Labadzala belibandla abakhoni kufundza tinhlitiyo, ngako betama kutfola bufakazi bekutsi umzalwane wabo sewushintje mbamba futsi sewuyakwenyanya loko lakwentile. Kufanele babone kutsi lomzalwane ushintje mbamba endleleni lacabanga ngayo, lativa ngayo nalenta ngayo tintfo. Kungahle kutsatse sikhatsi lesidze kutsi ente lushintjo loluveta kutsi uphendvuke mbamba. Kuze umuntfu loyekelisiwe kuba nguFakazi akhombise kutsi uphendvuke mbamba, utawuba khona njalo emihlanganweni yelibandla, futsi utawulalela seluleko salabadzala sekuba neluhlelo loluhle lwekuthantaza nekudadisha liBhayibheli. Utawuphindze ente konkhe lokusemandleni akhe kuze agweme timo letingamenta kutsi aphindze one. Nangabe enta konkhe lokusemandleni akhe kuze alungise buhlobo bakhe naJehova, angaciniseka kutsi Jehova utamcolela nekutsi labadzala belibandla batamsita kuze aphindze abe yincenye yelibandla. w21.10 6 ¶16-18

Lesibili, November 21

Ungatenteli sithico nobe umfanekiso wanobe yini lesemazulwini, nobe lesemhlabeni . . . Ungakukhotsameli.​—Eks. 20:4, 5.

Ngenca yekutsi Jesu bekamtsandza kakhulu Jehova, wakhonta yena kuphela ngesikhatsi asezulwini nangesikhatsi asemhlabeni. (Luk. 4:8) Wafundzisa bafundzi bakhe kutsi nabo bente njalo. Jesu nebafundzi bakhe labetsembekile abazange batisebentise tithico nabakhonta Nkulunkulu. Nkulunkulu unguMoya, ngako kute lokufana naye lokungentiwa ngumuntfu! (Isa. 46:5) Kodvwa kutsiwani ngekwakha titfombe tebantfu lokucatjangwa kutsi bangcwele futsi kuthantazwe kuto? Emyalweni wesibili kuleMitsetfo Lelishumi, Jehova washo lamavi langumbhalo welusuku lwalamuhla. Lamavi acacile kulabo labafuna kujabulisa Nkulunkulu. Bantfu labadadisha umlandvo batsi ngesikhatsi sebaphostoli, emaKhristu bekakhonta Nkulunkulu kuphela. Lamuhla, BoFakazi BaJehova benta njengobe bekwenta lamaKhristu ekucala. w21.10 19-20 ¶5-6

Lesitsatfu, November 22

Umuntfu losetikwendlu akangehli ayokhipha tintfo endlini.​—Mat. 24:17.

Jesu wecwayisa emaKhristu lebekahlala eJudiya ngekutsi bekutawufika sikhatsi lapho iJerusalema ‘beyitawutungeletwa ngemabutfo.’ (Luk. 21:20-24) Nawakubona loko kwenteka, bekufanele ‘abalekele etintsabeni.’ Nangabe abaleka, bekatawusindza, kodvwa bekutawudzingeka ashiye tintfo letinyenti. Eminyakeni leyendlulile, Sicongosekulindza satsi: “Bashiya emasimu, emakhaya netintfo lebebanato etindlini tabo. Bebetsemba kutsi Jehova utawubavikela futsi abasite, ngako benta kukhonta yena kweta kucala ekuphileni kwabo.” Saphindze satsi: “Kungenteka kube neluvivinyo esikhatsini lesitako lolutasikhombisa kutsi tintfo lesinato tibaluleke kanganani; tibaluleke kakhulu yini kitsi, nobe lokubaluleke kakhulu kutsi setsembeke kuNkulunkulu futsi sisindze? Kuze sisindze, kutawudzingeka sibeketelele timo letimatima futsi sitidzele. Kutawudzingeka kutsi sikulungele kwenta nobe yini.” w22.01 4 ¶7-8

Lesine, November 23

Awu Nkulunkulu, lutsandvo lwakho lolucotfo luligugu kakhulu!​—Hla. 36:7.

Ngekushesha ngemuva kwekutsi ema-Israyeli aphume eGibhithe, Jehova watjela Mosi intfo letsite lebalulekile lemayelana nelibito lakhe nebuntfu bakhe. Watsi: “NginguJehova, nginguJehova, nginguNkulunkulu lonesihawu neluvelo, lowephuta kutfukutsela futsi lochichima lutsandvo lolucotfo neliciniso, lokhombisa lutsandvo lolucotfo etinkhulungwaneni tetitukulwane, acolele emaphutsa netiphambeko kanye netono.” (Eks. 34:6, 7) Ngalamavi latsintsa inhlitiyo, Jehova watjela Mosi intfo letsite lebalulekile lemayelana nelutsandvo lwakhe lolucotfo. Iyini? Jehova akazange amane atsi unelutsandvo lolucotfo, kodvwa watsi ‘uchichima lutsandvo lolucotfo.’ EBhayibhelini, Jehova uphindze achazwe ngalendlela tikhatsi letisitfupha. (Num. 14:18; Neh. 9:17; Hla. 86:15; 103:8; Jow. 2:13; Jona 4:2) Kuto tonkhe letikhatsi, lenchazelo ibhekisela kuJehova hhayi kubantfu. Akusimangalisi-ke kutsi kungani Jehova atichaza ngalendlela eBhayibhelini. Siyabona kutsi lutsandvo lolucotfo lubalulekile kuye. w21.11 2-3 ¶3-4

Lesihlanu, November 24

Ningakhatsateki ngekuphila kwenu.​—Mat. 6:25.

Labashadene bangafundza esibonelweni semphostoli Phetro nemkakhe. Ngemuva kwetinyanga letisitfupha kuye esikhatsini lesingangemnyaka ahlangene naJesu, umphostoli Phetro kwadzingeka ente sincumo lesibalulekile ekuphileni kwakhe. Phetro bekatiphilisa ngekudweba. Ngesikhatsi Jesu atsi akabe ngumlandzeli wakhe, kwadzingeka kutsi Phetro acabange ngemndeni wakhe. (Luk. 5:1-11) Wakhetsa kushumayela naJesu futsi siyaciniseka kutsi umfati wakhe wamsekela kulesincumo. LiBhayibheli liveta kutsi ngemuva kwekutsi Jesu sekavusiwe, Phetro wahamba nemkakhe sikhatsi lesitsite. (1 Khor. 9:5) Siyaciniseka kutsi sibonelo sakhe lesihle sekuba ngumfati longumKhristu, senta Phetro waba nenkhululeko yekubhala emavi laphefumulelwe laya emadvodzeni nakubafati labangemaKhristu. (1 Phet. 3:1-7) Kusebaleni kutsi boPhetro nemkakhe bebasetsemba setsembiso saJehova sekutsi utawubanakekela nangabe babeka kucala uMbuso ekuphileni kwabo.​—Mat. 6:31-34. w21.11 18 ¶14

UMgcibelo, November 25

Lingisani mine.​—1 Khor. 11:1.

Umphostoli Pawula bekabatsandza bazalwane nabodzadze. Bekasebenta kamatima kuze abasite. (Imis. 20:31) Nabo bebamtsandza kakhulu. Ngalelinye lilanga, labadzala belibandla base-Efesu “bakhala” nabeva kutsi ngeke basambona. (Imis. 20:37) Ngendlela lefanako, labadzala belibandla babatsandza kakhulu bazalwane nabodzadze futsi benta konkhe labangakwenta kuze babasite. (Fil. 2:16, 17) Kodvwa ngaletinye tikhatsi babhekana netinkinga. Bangatincoba njani? Labadzala belibandla bangacabanga ngesibonelo saPawula. Naye bekangumuntfu futsi anesono. Bekuhle kuba matima kutsi ente lokulungile. (Rom. 7:18-20) Bekanetinkinga, kodvwa Pawula akazange aphelelwe ngemandla nobe angasajabuli. Nangabe labadzala belibandla balingisa sibonelo saPawula, bangakhona kubhekana netinkinga tabo futsi bachubeke bakhonta Jehova bajabulile. w22.03 26 ¶1-2

Lisontfo, November 26

Nigcine lisabatha. NginguJehova Nkulunkulu wenu.​—Lev. 19:3.

Umbhalo waLevithikhusi 19:3 ukhuluma ngekugcina liSabatha. EmaKhristu akekho ngephansi kweMtsetfo, ngako kute sidzingo sekugcina liSabatha. Nanobe kunjalo, singafundza lokunyenti endleleni ema-Israyeli lebekaligcina ngayo liSabatha nasendleleni lebekazuza ngayo nakenta loko. LiSabatha bekulilanga lekuphumula emisebentini levamile futsi kunakwe tintfo letiphatselene nekukhonta Nkulunkulu. Ngako, ngalelo langa Jesu bekaya esinagogeni lelisedolobheni lakubo futsi afike afundze liVi laNkulunkulu. (Eks. 31:12-15; Luk. 4:16-18) Umyalo waNkulunkulu lobhalwe kuLevithikhusi 19:3 lotsi ‘sigcine lisabatha,’ kufanele usikhutsate kutsi sitibekele sikhatsi onkhe malanga kuze sinake tintfo letiphatselene nekukhonta Nkulunkulu. Ucabanga kutsi kufanele utfutfukise yini endleleni lokwenta ngayo loku? Nawuhlala utibekela sikhatsi sekunaka tintfo letiphatselene nekukhonta Jehova, utawuba nebuhlobo lobuhle naye, lokuyintfo lebalulekile kuze ube ngcwele. w21.12 5 ¶13

UMsombuluko, November 27

Angiketeli kutobita bantfu labalungile, kodvwa ngitobita toni kuze tiphendvuke.​—Luk. 5:32.

Ngesikhatsi alamhlabeni, Jesu watihlanganisa nato tonkhe tinhlobo tebantfu. Wadla netinjinga nalabasemagunyeni, kodvwa waphindze watihlanganisa nalabaphuyile nalabacindzetelwe. Ngetulu kwaloko, bekabavela labo lebebabitwa ngekutsi “toni.” Labanye bantfu lebebatigcabha abazange bamemukele Jesu ngenca yaloko bekakwenta. Babuta bafundzi bakhe batsi: “Kwentiwa yini kutsi nidle futsi ninatse nebatselisi netoni?” Jesu wabaphendvula ngalamavi embhalo welusuku lwalamuhla. (Luk. 5:29-31) Kusesele sikhatsi lesidze ngaphambi kwekutsi Mesiya efike, umphrofethi Isaya watsi live belingeke limemukele. Lesiphrofetho satsi: “Wedzelelwa futsi bantfu bamecwaya . . . Kwaba shengatsi buso bakhe bufihlelwe tsine. Wedzelelwa futsi sambukela phansi.” (Isa. 53:3) Mesiya bekatawecwaywa “bantfu,” ngako emaJuda angesikhatsi saJesu bekufanele alindzele kutsi Jesu angemukelwa. w21.05 8-9 ¶3-4

Lesibili, November 28

Jehova utamphilisa.​—Jak. 5:15.

Lamanye emaKhristu ekucala bekangasheshi kusebentisa seluleko. (Jak. 1:22) Labanye bebabaphatsa ngendlela leyehlukile labanjingile. (Jak. 2:1-3) Labanye bebasolo banenkinga yekwehluleka kulawula lulwimi lwabo. (Jak. 3:8-10) LamaKhristu bekanetinkinga letimatima kepha Jakobe beketsemba kutsi asengashintja. Waniketa seluleko sakhe ngendlela lenemusa kodvwa lecondzile futsi wakhutsata labo bebadzinga lusito kutsi balucele kulabadzala belibandla kuze bente lushintjo. (Jak. 5:13, 14) Lesikufundzako: Buka tintfo njengobe tinjalo kodvwa ube nembono lokahle ngalabanye. Kungenteka labanyenti lesidadisha nabo liBhayibheli bakutfola kumatima kusebentisa seluleko salo. (Jak. 4:1-4) Kungenteka kubatsatse sikhatsi kuyekela imikhuba lemibi futsi babe nebuntfu lobuhle bebuKhristu. Kufanele sibe nesibindzi sekutjela labo lesidadisha nabo liBhayibheli lakufanele batfutfukise khona. Kufanele sihlale sinembono lokahle, setsembe kutsi Jehova utabadvonsela kuye bantfu labatfobekile, setsembe nekutsi utabaniketa emandla ekwenta lushintjo ekuphileni kwabo.​—Jak. 4:10. w22.01 11 ¶11-12

Lesitsatfu, November 29

Nangabe umuntfu angamlaleli loweswele nakakhalela lusito, naye utawutsi nakacela lusito angaphendvulwa.​—Taga 21:13.

Onkhe emaKhristu etama kuba nemusa njengaJehova. Kungani? Lesinye sizatfu kutsi Jehova angeke abalalele labo labangabakhombisi labanye umusa. Sonkhe sifuna kutsi Jehova ayilalele imithantazo yetfu, ngako siyakugwema kuba bete umusa. Kunekutsi singamlaleli umzalwane wetfu losebuhlungwini, sifuna kuhlale simlalela “loweswele nakakhalela lusito.” Sifuna kuhlale sisisebentisa leseluleko lesiphefumulelwe lesitsi: “Loyo longawukhombisi umusa utawehlulelwa ngaphandle kwemusa.” (Jak. 2:13) Nangabe sitfobekile futsi sikhumbula kutsi sikudzinga kangakanani kukhonjiswa umusa, manyenti ematfuba ekutsi natsi sikhombise labanye umusa. Sifuna kukhombisa umusa nangabe soni lesiphendvukile sibuya ebandleni. Tibonelo letiseBhayibhelini tingasisita kutsi sikhombise umusa futsi sikugweme kuba bete luvelo. w21.10 12 ¶16-17

Lesine, November 30

Hlalani lapha, mine ngisayothantaza.​—Mat. 26:36.

Ngebusuku bekugcina baJesu asemhlabeni futsi sekatawucedza umsebenti wakhe wekushumayela, wafuna indzawo lethulile kuze azindle futsi athantaze. Lendzawo wayitfola ensimini yaseGetsemane. Ngaleso sikhatsi, Jesu watjela bafundzi bakhe intfo lebalulekile lemayelana nemthantazo. Nabafika ensimini yaseGetsemane, besekusebusuku kakhulu, kungenteka besekashayile na-12. Jesu watjela baphostoli kutsi ‘balindze,’ futsi yena wahamba wayothantaza. (Mat. 26:37-39) Kodvwa ngesikhatsi asathantaza, bona balala. Ngesikhatsi abatfola balele, Jesu waphindze wabakhutsata kutsi ‘bahlale balindzile futsi bachubeke bathantaza.’ (Mat. 26:40, 41) Wabona kutsi bebacindzeteleke kakhulu futsi badziniwe. Ngemusa, Jesu wavuma kutsi “inyama ibutsakatsaka.” Waphindze wabuyela tikhatsi letimbili wayothantaza, kodvwa bekatsi nakabuya atfole bafundzi bakhe balele, bangathantazi.​—Mat. 26:42-45. w22.01 28 ¶10-11

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share