I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • es24 emakh. 37-47
  • April

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • April
  • Kuhlolisisa ImiBhalo Malanga Onkhe—2024
  • Tihlokwana
  • UMsombuluko, April 1
  • Lesibili, April 2
  • Lesitsatfu, April 3
  • Lesine, April 4
  • Lesihlanu, April 5
  • UMgcibelo, April 6
  • Lisontfo, April 7
  • UMsombuluko, April 8
  • Lesibili, April 9
  • Lesitsatfu, April 10
  • Lesine, April 11
  • Lesihlanu, April 12
  • UMgcibelo, April 13
  • Lisontfo, April 14
  • UMsombuluko, April 15
  • Lesibili, April 16
  • Lesitsatfu, April 17
  • Lesine, April 18
  • Lesihlanu, April 19
  • UMgcibelo, April 20
  • Lisontfo, April 21
  • UMsombuluko, April 22
  • Lesibili, April 23
  • Lesitsatfu, April 24
  • Lesine, April 25
  • Lesihlanu, April 26
  • UMgcibelo, April 27
  • Lisontfo, April 28
  • UMsombuluko, April 29
  • Lesibili, April 30
Kuhlolisisa ImiBhalo Malanga Onkhe—2024
es24 emakh. 37-47

April

UMsombuluko, April 1

Nangabe kukholwa kwenu kuvivinywe ngalendlela nitawubese nifundza kucinisela.​—Jak. 1:3.

Tibute: ‘Ngenta njani nangelulekwa? Ngiyawavuma yini emaphutsa ami, nobe ngetama kubeka taba? Ngisheshe ngibasole yini labanye?’ Njengobe ufundza ngalamanye emadvodza nebafati labetsembekile lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini, cabanga ngendlela labakhona ngayo kubhekana netimo letinjengaleti. Kunobe ngukuphi, tibute: ‘Ngingasilingisa njani lesikhonti saJehova lesetsembekile?’ Kungasisita nekubuka labo lesikholwa nabo, kungaba ngulasebakhulile nobe ngulabasebasha. Nasi sibonelo, ukhona yini lomatiko losebandleni lokulo lobeketelela inkinga letsite, kungaba kucindzetelwa bontsanga yakhe, kuphikiswa ngemalunga emndeni, nobe yimphilo lebutsakatsaka? Bukhona yini buntfu lobuhle lobubonako kulomuntfu longatsandza kubulingisa? Kubuka sibonelo sakhe lesihle kungakwenta ubone tindlela longatibeketelela ngato tinkinga takho. Sibonga kakhulu ngekutsi sinebazalwane nabodzadze labasibekela sibonelo lesihle!​—Heb. 13:7. w22.04 13 ¶13-14

Lesibili, April 2

Kunenjabulo lenkhulu ekupheni kunasekwemukeleni.​—Imis. 20:35.

Nasibhekene nesimo lesimatima, siyajabula nangabe lomdzala welibandla asilalela futsi asidvudvuta. Nasiyodadisha liBhayibheli nalotsite futsi sidzinga lusito, siyajabula nangabe lihlahlandlela leselinesikhatsi livuma kuba khona futsi lisho lapho singatfutfukisa khona. Bonkhe labazalwane nabodzadze bayajabula nabasisita. Natsi singayitfola lenjabulo nasitinika sikhatsi sekusita bazalwane betfu nabodzadze. Yini lengakusita ufinyelele imigomo yakho nangabe ufuna kwenta lokunyenti kulemisebenti nobe kuleminye? Ungatibekeli umgomo longacaci kahle. Sibonelo nje, ungahle utsi: ‘Ngifuna kwenta lokunyenti ebandleni.’ Kungahle kube matima kubona kutsi ungawufinyelela njani lomgomo wakho nekubona ngisho sewuwufinyelele. Ngako tibekele umgomo locacile. Ungaze uwubhale phasi lomgomo wakho nekutsi utawufinyelela njani. w22.04 25 ¶12-13

Lesitsatfu, April 3

Kufanele utsandze makhelwane wakho njengobe utitsandza wena.​—Jak. 2:8.

Nyalo Jehova uhlanganisa ndzawonye “sicumbi lesikhulu” sebantfu futsi uyasicecesha kuze sikhone kuphila ngephansi kwekubusa kweMbuso wakhe. (Semb. 7:9, 10) Nanobe lamuhla siphila eveni lelehlukaniswe kwesaba nemphi, kodvwa labantfu betama kamatima kucedza inzondo lokungenteka banayo. Bakhombisa ngetento kutsi bagucule tinkemba tabo batenta emakhuba. (Mik. 4:3) Kunekutsi labantfu baye etimphini letibulala bantfu labanyenti, basita bantfu kutsi batfole “kuphila lokungukonakona” ngekubafundzisa ngaNkulunkulu weliciniso nangetinjongo takhe. (1 Thim. 6:19) Emalunga emindeni yabo angahle abaphikise nobe babe netinkinga tetimali ngenca yekutsi basekela uMbuso waNkulunkulu, kodvwa Jehova uyabanika loko labakudzingako. (Mat. 6:25, 30-33; Luk. 18:29, 30) Loko kuyasicinisekisa kutsi uMbuso waNkulunkulu uyintfo mbamba nekutsi utawuchubeka ufeza injongo yaJehova. w22.12 5 ¶13

Lesine, April 4

Amen! Wota Nkhosi Jesu.​—Semb. 22:20.

Ekupheleni kweminyaka lengu-1 000, bonkhe bantfu labatawube bahlala emhlabeni batawube sebete sono. Kutawube sekute lotawuhlushwa sono lesasitfola ku-Adamu. (Rom. 5:12) Sicalekiso sesono sa-Adamu sitawube sesisusiwe. Loko kusho kutsi labo labatawube balamhlabeni ‘batawuphila,’ ngobe batawube sebete sono ekupheleni kweminyaka lengu-1 000. (Semb. 20:5) Siyati kutsi Jesu wakhona kumelana naSathane ngesikhatsi etama kumenta kutsi ephule bucotfo bakhe. Wahlale etsembekile ngisho avivinywa. Kodvwa bonkhe bantfu labete sono batawukhona yini kuhlale betsembekile kuJehova ngisho Sathane abavivinya? Nguloyo naloyo utatiphendvulela lombuto ngemuva kwekutsi Sathane sekakhululiwe kulomgodzi longenamkhawulo ekupheleni kweminyaka lengu-1 000. (Semb. 20:7) Labo labatawuhlala betsembekile nabavivinywa batawutfola kuphila lokuphakadze, futsi ekugcineni batawutfola inkhululeko sibili. (Rom. 8:21) Labo labatawuvukela, batawubhujiswa ngalokuphelele.​—Semb. 20:8-10. w22.05 19 ¶18-19

Lesihlanu, April 5

Wena utayilimata esitsendzeni.​—Gen. 3:15.

Lesiphrofetho sagcwaliseka ngesikhatsi Sathane asebentisa emaJuda nemaRoma kutsi abulale iNdvodzana yaNkulunkulu. (Luk. 23:13, 20-24) Umuntfu lolimele sitsendze kungenteka angakhoni kuhamba nobe kuhamba kahle sikhatsi lesitsite, ngendlela lefanako, ngesikhatsi Jesu afile bekute lebekakhona kukwenta. (Mat. 16:21) Kuze kugcwaliseke lesiphrofetho lesikuGenesisi 3:15, bekutawudzingeka kutsi Jesu angahlali ethuneni. Sisho ngani? Sisho ngobe lesiphrofetho sitsi lentalelwane yemfati beyitawufihlita inhloko yalenyoka. Loko kusho kutsi sitsendze saJesu besitawuphola, futsi nguloko kanye lokwenteka! Ngemuva kwemalanga lamatsatfu Jesu afile, wavuswa sekasidalwa semoya lesingeke siphindze sife. Ngesikhatsi saNkulunkulu lesifanele, Jesu utawufihlita Sathane angaphindzi abe khona. (Heb. 2:14) Khristu kanye nalabo latawubusa nabo batawubhubhisa titsa taNkulunkulu, lokuyintalelwane yenyoka.​—Semb. 17:14; 20:4, 10. w22.07 16 ¶11-12

UMgcibelo, April 6

Loyo lohamba nalabahlakaniphile naye utawuhlakanipha.​—Taga 13:20.

Batali, sitani bantfwana benu kutsi bakhetse bangani labakahle. LiVi laNkulunkulu lisitjela ngalokucacile kutsi bangani betfu bangasenta sibe bantfu labakahle nobe labakabi. Batali, niyabati yini bangani bebantfwana benu? Yini leningayenta kuze nisite bantfwana benu babe bangani balabo labatsandza Jehova? (1 Khor. 15:33) Ungabasita bantfwana bakho kutsi babe nebangani labakahle ngekutsi umeme labo labanebuhlobo lobuhle naJehova kutsi bacitse sikhatsi kanye nani. (Hla. 119:63) Lomunye umzalwane lokutsiwa nguTony utsi: “Kuyo yonkhe leminyaka, mine nemkami simeme bazalwane labehlukene, labanebudzala lobehlukene kutsi basivakashele ekhaya letfu. Sidla nabo futsi sente nabo kukhonta kwemndeni. Lena yindlela lekahle yekwati labo labatsandza Jehova futsi labamkhonta bajabulile. . . . Bantfwana betfu bafundze lokunyenti nabeva loko lokwenteke kubo, nababona kukhutsala kwabo kanye nemsebenti lomatima labawentela Jehova. Konkhe loku kubasitile bantfwana betfu kutsi basondzelane naJehova.” w22.05 29-30 ¶14-15

Lisontfo, April 7

Nobe yini leniyibopha lapha emhlabeni itawube seyivele iboshiwe nasezulwini.​—Mat. 18:18.

Labadzala belibandla nabakhuluma nalowonile, umgomo wabo kwenta sincumo lesifanako naleso lesentiwe ezulwini. Loko kulisita njani libandla? Kuyalivikela, futsi kwenta kutsi soni lesingaphendvuki singachubeki siyincenye yelibandla futsi singabalimati bantfu baNkulunkulu labaligugu. (1 Khor. 5:6, 7, 11-13; Thit. 3:10, 11) Loku kungaphindze kusite lesoni lesingaphendvuki kutsi sicolelwe nguJehova. (Luk. 5:32) Labadzala belibandla bayamthantazela kuJehova loyo lophendvukile futsi bamcele kutsi amsite aphindze abe nebuhlobo lobuhle naye. (Jak. 5:15) Asesitsi umuntfu akaphendvuki nakakhuluma nalabadzala belibandla. Kuleso simo, utawuyekeliswa kuba nguFakazi. Kodvwa nangabe ngekuhamba kwesikhatsi lomuntfu asanguluka futsi aphendvuke mbamba, ashintje nendlela lenta ngayo nalacabanga ngayo, Jehova ukulungele kumcolela. (Luk. 15:17-24) Utamcolela ngisho nobe ente sono lesikhulu.​—2 Khr. 33:9, 12, 13; 1 Thim. 1:15. w22.06 9 ¶5-6

UMsombuluko, April 8

Hlalani nisangulukile niphindze nicaphele. Sitsa senu Develi, sihambahamba njengelibhubesi lelibhodlako, lelifuna lotsite lelingamshwabadzela.​—1 Phet. 5:8.

Jehova usite emaKhristu emhlabeni wonkhe kutsi akhone kubhekana netimo letimatima nekumelana naDeveli. (1 Phet. 5:9) Nawe ungakhona. Ngekushesha, Jehova utawutfuma Jesu nalabo latawubusa nabo kutsi ‘babhidlite imisebenti yaDeveli.’ (1 Joh. 3:8) Ngemuva kwaloko, bantfu baNkulunkulu labamkhontako lamhlabeni ‘angeke besabe lutfo futsi kute lokutabetfusa.’ (Isa. 54:14; Mik. 4:4) Kodvwa njengobe sisengakefiki leso sikhatsi, kudzingeka kutsi sichubeke setama kamatima kuncoba kwesaba. Kufanele sihlale siciniseka ngekutsi Jehova uyatitsandza tinceku takhe nekutsi uyativikela. Kuze sikhone kukwenta loku, kufanele sizindle ngendlela Jehova lavikela ngayo tinceku takhe esikhatsini lesendlulile futsi sikhulume ngako. Kungasisita nekukhumbula indlela Jehova lasisite ngayo nasibhekene netimo leticindzetelako. Ngekusitwa nguJehova, singakhona kuncoba kwesaba!​—Hla. 34:4. w22.06 19 ¶19-20

Lesibili, April 9

Lafike lashaya lesitfombe kuletinyawo taso tensimbi nelubumba.​—Dan. 2:34.

Umbuso wekugcina kulemibuso yemhlaba lomelelwa ‘yinhlanganisela yensimbi nelubumba’ sewuvele uyabusa. Wacala kubusa ngeMphi Yelive Yekucala ngesikhatsi emaNgisi nemaMelika acala kusebentisana, akha umbuso wemaNgisi nemaMelika. Sitfombe lesabonwa nguNebukhadnezari ephusheni saveta tintfo ngalombuso wemhlaba letenta wehluke kulemibuso leyendlulile. Ngalokungafani nemibuso yemhlaba leyendlulile lokukhulunywa ngayo kulombono, umbuso wemaNgisi nemaMelika awumelelwa ligolide nobe lisiliva, kodvwa umelelwa yinhlanganisela yensimbi nelubumba. Lolubumba lumelela ‘bantfwana bebantfu’ nobe luntfu. (Dan. 2:43, umbhalo longentasi) Loku kubonakala kahle, njengobe bantfu banesandla nakuvotwa, nakukhankaswa, nakutoyitoywa, nakutinyonyane tetisebenti futsi loku kwenta kube matima ngebaholi balombuso wemhlaba kutsi bente labakufunako. w22.07 4-5 ¶9-10

Lesitsatfu, April 10

Kudla kwami kwenta intsandvo yaloyo longitfumile.​—Joh. 4:34.

Nangabe uhudvula tinyawo kuze ubhajatiswe, kungakusita kutibuta: ‘Ngimeleni?’ (Imis. 8:36) Naka kutsi Jesu wafananisa kwenta intsandvo yaBabe wakhe nekudla. Leni? Ngobe kudla kuyasisita. Jesu bekati kutsi nobe yini Jehova lacela kutsi siyente, isita tsine. Jehova akasiceli kutsi sente intfo letasilimata. Jehova ufuna kutsi ubhajatiswe yini? Yebo. (Imis. 2:38) Ngako ungaciniseka kutsi kulalela lomyalo wekutsi ubhajatiswe kutakusita. Nangabe ungahudvuli tinyawo nakutsiwa kunekudla lokumnandzi, utihudvulelani-ke nasekufanele ubhajatiswe? Umeleni? Labanyenti bangaphendvula lombuto ngekutsi batsi: “Ngisengakakulungeli kubhajatiswa.” Kuliciniso kutsi sincumo sekutinikela kuJehova futsi ubhajatiswe sincumo lesibaluleke kakhulu kunato tonkhe lotawutenta ekuphileni kwakho. Ngako kuze ukulungele kubhajatiswa, kutawudzingeka utinike sikhatsi, ucabangisise ngako futsi wente imetamo. w23.03 7 ¶18-20

Lesine, April 11

Kutsiwa: “Nasentalelwaneni yakho,” lenguKhristu.​—Gal. 3:16.

Ngesikhatsi Jesu agcotjwa, waba yintalelwane leyinhloko yalomfati. Ngemuva kwekuvuswa kwaJesu, Nkulunkulu “wametfwesa ludvumo nekuhlonipheka” futsi wamnika “lonkhe ligunya ezulwini nasemhlabeni,” lokufaka ekhatsi ligunya ‘lekubhidlita imisebenti yaDeveli.’ (Heb. 2:7; Mat. 28:18; 1 Joh. 3:8) Kunalabanye lebebatawuba yincenye yalentalelwane, ngaphandle kwaJesu. Umphostoli Pawula wakhuluma ngabo ngesikhatsi atjela emaKhristu lagcotjiwe lebekangemaJuda nalawo bekavela kubantfu betive, nakatsi: “Nangabe nibaKhristu, ningiyo mbamba intalelwane ya-Abrahama, futsi nitawutfola lifa njengobe nje Nkulunkulu etsembisa.” (Gal. 3:28, 29) Jehova nakagcoba umKhristu ngemoya longcwele, loyo muntfu uba yincenye yentalelwane yemfati. Ngako lentalelwane ifaka ekhatsi Jesu Khristu nalabo latawubusa nabo labangu-144 000. (Semb. 14:1) Bonkhe laba betama kucabanga nekwenta njengaBabe wabo, lokunguJehova Nkulunkulu. w22.07 16 ¶8-9

Lesihlanu, April 12

Ngiyakwenyanya kuphila kwami; angisakufuni kuphila.​—Jobe 7:16.

Kulamalanga ekugcina, silindzele kutsi sibhekane netinkinga. (2 Thim. 3:1) Etikhatsini letinjalo, singacindzeteleka, ikakhulukati nangabe sibhekana netinkinga ngekulandzelana nobe tibe tinyenti ngesikhatsi sinye. Kodvwa khumbula kutsi Jehova usinakile futsi ngekusitwa nguye singakhona kubhekana nanobe nguyiphi inkinga ngesibindzi. Cabanga ngendlela Jehova lamsita ngayo Jobe, lebekayindvodza leyetsembekile. Wabhekana netinkinga letinyenti ngekulandzelana. Ngelilanga linye, Jobe watjelwa kutsi lenye imfuyo yakhe yetjiwe kantsi lenye ifile. Watjelwa nekutsi tisebenti takhe kanye nebantfwana bakhe labatsandzako bashonile. (Jobe 1:13-19) Ngekushesha nje ngemuva kwaloko, ngesikhatsi aselusizini, Jobe waphatfwa sifo lesibuhlungu kakhulu nalesimatima. (Jobe 2:7) Jehova bekamnakile Jobe. Ngenca yekutsi Jehova bekamtsandza Jobe, wamniketa loko lebekakudzinga kuze akhone kubeketelela tinkinga takhe. w22.08 11 ¶8-10

UMgcibelo, April 13

Jehova uyabekhuta bantfu labatsandzako.​—Heb. 12:6.

Sijeziso singahle sibe buhlungu. Singahle sibone ngatsi asisiko kahle nekutsi asikanikwa ngendlela lenemusa. Loko kungenta silahlekelwe liphuzu lelibaluleke kakhulu, lelikutsi Jehova usijezisa ngobe asitsandza. (Heb. 12:5, 11) Ngako yemukela sijeziso futsi wente lushintjo loludzingekile. Jesu wekhuta Phetro emahlandla embikwalalabanye baphostoli. (Mak. 8:33; Luk. 22:31-34) Kungenteka loko bekumhlaza Phetro. Nobe kunjalo, wachubeka etsembekile kuJesu. Wasemukela sijeziso futsi wafundza emaphutseni akhe. Ngenca yaloko, Jehova wakubusisa kwetsembeka kwaPhetro futsi wamnika leminye imisebenti lebalulekile ebandleni. (Joh. 21:15-17; Imis. 10:24-33; 1 Phet. 1:1) Kusitakala tsine kanye nalabanye nasinganaki indlela lesitiva ngayo ngesijeziso kodvwa sisemukela futsi senta lushintjo loludzingekile. Nasenta njalo, Jehova utawuchubeka asisebentisa futsi sitawuba lusito nakubazalwane betfu. w22.11 21-22 ¶6-7

Lisontfo, April 14

Nikela [nga-Isaka] abe ngumnikelo wekushiswa.​—Gen. 22:2.

Abrahama bekati kutsi Jehova akayuze ente intfo lengakalungi nobe lete lutsandvo. Ngekusho kwemphostoli Pawula, Abrahama wacabanga kutsi Jehova utawukhona kuyivusa lendvodzana yakhe layitsandzako lengu-Isaka. (Heb. 11:17-19) Ngetulu kwaloko, Jehova beketsembise kutsi Isaka utawuba ngubabe wesive, futsi ngaleso sikhatsi Isaka bekete bantfwana. Abrahama bekamtsandza Jehova, ngako bekaciniseka kutsi utawenta lokulungile. Ngenca yekukholwa, walalela nanobe bekumatima. (Gen. 22:1-12) Singamlingisa njani Abrahama? Natsi kufanele sichubeke sifundza ngaJehova. Nasenta njalo, sitawusondzelana kakhulu naye futsi simtsandze kakhulu. (Hla. 73:28) Bonembeza betfu batawucecesheka kuze bacondziswe yindlela Nkulunkulu lacabanga ngayo. (Heb. 5:14) Ngako nangabe lotsite asilinga kutsi sente lokubi, angeke sivume. Angeke sikucabange ngisho nekukucabanga kwenta intfo letamvisa buhlungu Babe wetfu futsi ilimate buhlobo betfu naye. w22.08 28-29 ¶11-12

UMsombuluko, April 15

Kukhatsateka kuyayicindzetela inhlitiyo yemuntfu, kodvwa emavi lamnandzi ayayijabulisa.​—Taga 12:25.

Ngesikhatsi umphostoli Pawula naBhanabasi babuyela eListra, e-Ikhoniyumi nase-Antiyokhi, “babeka emadvodza lamadzala kulelo nalelo bandla.” (Imis. 14:21-23) Siyaciniseka kutsi lamadvodza lamadzala abadvudvuta kakhulu bazalwane nabodzadze kulawo mabandla, njengobe nalabadzala belibandla benta lamuhla. Nine labadzala belibandla, hlalani nikuphaphamele kusita labo lokungenteka badzinga “emavi lamnandzi” lasikhutsato. Pawula wakhumbuta bazalwane nabodzadze kutsi ‘sicumbi lesikhulu sabofakazi’ sikhonile kubeketelela timo letimatima ngenca yemandla lesiwaphiwe nguJehova. (Heb. 12:1) Pawula bekati kutsi tindzaba talabo labakhona kubeketelela timo letimatima letehlukahlukene esikhatsini lesendlulile tingabapha sibindzi bazalwane bakhe nabodzadze, futsi tibasite bachubeke banake ‘lidolobha laNkulunkulu lophilako.’ (Heb. 12:22) Kungulokufanako nalamuhla. Natsi kuyasikhutsata lamuhla kufundza ngendlela Jehova lamsita ngayo Gideyoni, Bharaki, Davide, Samuweli kanye nalabanye labanyenti.​—Heb. 11:32-35. w22.08 21-22 ¶5-6

Lesibili, April 16

Behlulelwa ngamunye ngamunye kwaya ngetento tabo.​—Semb. 20:13.

Labavusiwe batawehlulelwa ngatiphi ‘tento’? Batawehlulelwa ngetintfo labatenta ngaphambi kwekutsi bafe yini? Cha! Khumbula kutsi tono tabo tatsetselelwa nabafa. Ngako, lana ‘tento tabo’ atisho loko labakwenta ngaphambi kwekutsi bafe. Kunaloko, tisho loko labatakwenta ngemuva kwekufundziswa eveni lelisha. Ngisho nemadvodza letsembekile lafaka ekhatsi boNowa, Samuweli, Davide naDanyela kutawudzingeka kutsi afundze ngaJesu Khristu futsi avete kutsi ayakholwa emhlatjelweni wakhe. Kakhulu kangakanani-ke ngalabo labangakalungi! Yini letawenteka kulabo labangeke balisebentise lelitfuba lelihle nakangaka? Sembulo 20:15 sitsi: “Nobe ngubani lobekangakabhalwa encwadzini yekuphila wajikwa kulelichibi lemlilo.” Batawubhujiswa ngalokuphelele. Ngako kubaluleke kakhulu kutsi sente konkhe lesingakwenta kuze emagama etfu abhalwe kulencwadzi yekuphila futsi angacishwa! w22.09 19 ¶17-19

Lesitsatfu, April 17

Bani nanembeza lomsulwa embikwaNkulunkulu nasembikwebantfu.​—Imis. 24:16.

Tincumo letinyenti lesitentako mayelana nemphilo yetfu kanye nendlela yekwelashwa lesitayemukela sitenta sisebentisa nembeza wetfu loceceshwe ngeliBhayibheli. (1 Thim. 3:9) Nasenta tincumo nalapho sikhuluma ngato nalabanye, senta kahle ngekusebentisa simiso lesiKubaseFiliphi 4:5 lesitsi: “Kucabangela kwenu akwatiwe ngibo bonkhe bantfu.” Nangabe sicabangela, angeke size sikhatsateke ngalokwecile ngemphilo yetfu. Siyabatsandza bazalwane betfu nabodzadze futsi siyabahlonipha, ngisho benta tincumo letehlukile kunetetfu. (Rom. 14:10-12) Sikhombisa kutsi siyabonga kuJehova, longuMtfombo wekuphila, ngekutsi sitigcine siphephile nangekutsi simnike lokuncono kakhulu. (Semb. 4:11) Kwanyalo kusafanele sibeketelele kugula kanye netehlakalo. Kodvwa lena akusiyo imphilo uMdali wetfu lebekahlose kutsi siyiphile. Ngekushesha, utasinika kuphila lokuphakadze sekute buhlungu nekufa. (Semb. 21:4) Nyalo, siyajabula ngekutsi siyaphila nangekutsi sikhonta Jehova, longuBabe wetfu wasezulwini lositsandzako! w23.02 25 ¶17-18

Lesine, April 18

Nkulunkulu uwehlukanisile umbuso wakho, wawunika emaMediya nemaPheresiya.​—Dan. 5:28.

Jehova wakhombisa ngalokucacile kutsi uneligunya leliphekeme ngetulu ‘kwetiphatsimandla.’ (Rom. 13:1) Cabanga nganati tibonelo letintsatfu. Faro waseGibhithe wagcilata bantfu baJehova futsi wala ngalokuphindzaphindziwe kubakhulula. Kodvwa Nkulunkulu wabakhulula futsi wenta Faro kutsi amite eLwandle Lolubovu. (Eks. 14:26-28; Hla. 136:15) INkhosi Bhelshasari yaseBhabhulona yenta lidzili futsi ‘yavukela iNkhosi yasemazulwini’ yaphindze ‘yadvumisa bonkulunkulu labakhiwe ngeligolide nangelisiliva’ kunekutsi idvumise Jehova. (Dan. 5:22, 23) Kodvwa Nkulunkulu wayitfobisa lendvodza letigcabhako. “Ngabo lobo busuku,” Bhelshasari wabulawa futsi umbuso wakhe wanikwa emaMede nemaPheresiya. (Dan. 5:30, 31) INkhosi Herodi Agripha I yasePalestine yabulala umphostoli Jakobe futsi yavalela umphostoli Phetro ejele ngenhloso yekumbulala naye. Kodvwa Jehova wayivimba kutsi ikwente loko. “Ingilosi yaJehova yashaya Herodi,” futsi wafa.​—Imis. 12:1-5, 21-23. w22.10 15 ¶12

Lesihlanu, April 19

Ngitanilalela.​—Jer. 29:12.

Njengobe sifundza ngendlela Jehova labanakekela ngayo labo lebebetsembekile kuye esikhatsini lesendlulile, litsemba letfu liyacina. Konkhe lokuseVini laNkulunkulu kwabhalelwa “kufundzisa tsine, kuze kutsi ngekucinisela kwetfu nangendvudvuto lesiyitfola emiBhalweni sibe nelitsemba.” (Rom. 15:4) Cabangisisa ngendlela Jehova latifeze ngayo tetsembiso takhe. Cabanga ngaloko Nkulunkulu lakwentela Abrahama naSara. Besebakhule kakhulu kutsi bangaba nebantfwana. Nobe kunjalo, Nkulunkulu wabetsembisa kutsi batawuba nemntfwana. (Gen. 18:10) Wativa njani Abrahama? LiBhayibheli litsi: “Wakholwa kutsi utawuba ngubabe wetive letinyenti.” (Rom. 4:18) Nanobe kumuntfu bekubonakala shengatsi ngeke kwenteke loko Nkulunkulu lakwetsembisile, kodvwa Abrahama bekaciniseka kutsi Jehova utakwenta loko lakwetsembisile futsi wakwenta. (Rom. 4:19-21) Tindzaba letinjena tisifundzisa kutsi kufanele sihlale simetsemba Jehova kutsi utatifeza tetsembiso takhe. w22.10 27 ¶13-14

UMgcibelo, April 20

Nitambona uMfundzisi wenu Lomkhulu ngemehlo enu.​—Isa. 30:20.

Lamavi agcwaliseka ngesikhatsi emaJuda akhululwa ekutfunjweni. Jehova wakhombisa kutsi unguMfundzisi wawo Lomkhulu, futsi ngekucondziswa nguye, lamaJuda aphumelela kubuyisela kukhonta lokuhlantekile. Sijabula kakhulu lamuhla ngekutsi Jehova unguMfundzisi wetfu Lomkhulu. Isaya usifananisa nebafundzi labafundziswa nguJehova nakatsi: “Nitambona uMfundzisi wenu Lomkhulu ngemehlo enu.” Kulomfanekiso, uMfundzisi uvetwa eme embikwebafundzi bakhe. Siyajabula ngekutsi Nkulunkulu uyasifundzisa lamuhla. Usifundzisa njani Jehova? Usebentisa inhlangano yakhe. Sibonga kakhulu ngeticondziso lesititfola enhlanganweni yakhe! Ticondziso lesititfola emihlanganweni, etincwadzini tetfu, emisakatweni ye-JW kanye nangaletinye tindlela tisisita kutsi sikhone kubeketelela tinkinga sibe sijabulile. w22.11 10 ¶8-9

Lisontfo, April 21

Sitawubona ngani kutsi sesikhatsi sekuphela kwalelive?​—Mat. 24:3.

Mayelana nesikhatsi sekubhujiswa kweJerusalema nelithempeli, kanye ‘nangekuphela kwalelive’ lesiphila kulo, Jesu watsi: “Macondzana nalelolanga neli-awa, kute lowatiko, tingilosi ezulwini atati ngisho neNdvodzana ayati, kodvwa nguBabe kuphela lowatiko.” Wabese wecwayisa bonkhe bafundzi bakhe kutsi ‘bahlale bacaphele futsi bahlale balindzile.’ (Mak. 13:32-37) EmaKhristu ekucala langemaJuda bekufanele ahlale acaphele; loko bekubalulekile kuze asindzise kuphila kwawo. Jesu watjela balandzeli bakhe watsi: “Nanibona iJerusalema itungeletwe ngemabutfo, nibowati kutsi sekusedvute kutsi ibhujiswe.” Ngaleso sikhatsi, bekufanele balalele secwayiso saJesu futsi ‘babalekele etintsabeni.’ (Luk. 21:20, 21) Labo labasilalela lesecwayiso basindza ngesikhatsi emaRoma abhubhisa iJerusalema. Lamuhla siphila emalangeni ekugcina alelive lelibi. Ngako natsi kufanele sihlale sisangulukile futsi sicaphele. w23.02 14 ¶1-2; 16 ¶3

UMsombuluko, April 22

Jehova nguNkulunkulu weliciniso.​—Hla. 31:5.

Jehova ufundzisa tikhonti takhe kutsi tetsembeke futsi tibe bantfu labalungile. Ngaleyondlela titiva tihloniphekile futsi tinekuthula. (Taga 13:5, 6) Ukubonile yini loku kwenteka kuwe kusukela wacala kudadisha liBhayibheli? Ufundzile kutsi tindlela taJehova tikahle kubo bonkhe bantfu futsi nawe utibonele. (Hla. 77:13) Ngako ufuna kwenta loko Nkulunkulu latsi kulungile. (Mat. 6:33) Ufuna kumelela liciniso futsi ukhombise kutsi loko Sathane lakusho ngaJehova Nkulunkulu wetfu kungemanga. Ungakwenta njani loko? Ungaphila ngendlela lekhombisa kutsi usekela Jehova, kube ngatsi utsi: “Ngiyawenyanya emanga aSathane, futsi ngiyalitsandza liciniso. Ngifuna kube nguJehova uMbusi wami, futsi ngifuna kwenta loko latsi kulungile.” Ungakwenta njani loko? Thantaza kuJehova futsi utinikele kuye, bese loko ukukhombisa ngekubhajatiswa. Kutsandza liciniso nalokulungile kungakukhutsata kakhulu kutsi ukhetse kubhajatiswa. w23.03 3 ¶4-5

Lesibili, April 23

Tinhlitiyo tenu atingakhatsateki futsi ningesabi.​—Joh. 14:27.

Kuneluhlobo lwekuthula bantfu balelive labangalwati. “Kuthula kwaNkulunkulu,” lokukuthula lesibanako nasinebuhlobo lobuhle naBabe wetfu wasezulwini. Nasinekuthula kwaNkulunkulu, sitiva sivikelekile. (Fil. 4:6, 7) Siba nebuhlobo lobuhle nalabo labamtsandzako. Ngetulu kwaloko, siba nebuhlobo lobuhle ‘naNkulunkulu wekuthula.’ (1 Thes. 5:23) Nasimati Babe wetfu, simetsemba futsi simlalela, kuthula kwaNkulunkulu kungasenta singakhatsateki kakhulu nasibhekene nesimo lesimatima. Kungenteka yini vele kutsi sibe nekuthula kwaNkulunkulu nasibhekene netinkinga, njenganakubhedvuka sifo, nakunesehlakalo, nakunebudlwangudlwangu nobe nasiphatfwa kabi? Letinkinga tingasenta sesabe. Siyajabula ngekutsi bazalwane betfu nabodzadze basilalele leseluleko saJesu lesikulombhalo welusuku lwalamuhla. Basitwa nguJehova, bakhonile kuba nekuthula lokuvela kuye nababeketelela tinkinga letimatima. w22.12 16 ¶1-2

Lesitsatfu, April 24

Vutsani emoyeni. Sebentelani Jehova.​—Rom. 12:11.

Angeke sikulawule konkhe lokwentekako ekuphileni kwetfu. Ngako kubaluleka kwetfu akukafaneli sikukale ngemisebenti lesiyentela Jehova nobe siyicatsanise naleyo leyentiwa ngulabanye. (Gal. 6:4) Kubalulekile kutsi sibuke tindlela lesingabasita ngato labanye. Utawukhona kwenta umsebenti lovelako nangabe wenta kuphila kwakho kube melula futsi ugweme netikweleti. Tibekele imigomo lemincane letakusita kutsi ufinyelele imigomo lemikhulu. Sibonelo nje, nangabe unemgomo wekuba lihlahlandlela lelivamile, ungaba yini lihlahlandlela lelisitako lelichubekako nyalo? Nangabe utibekele umgomo wekuba yinceku lesebentako, ungacitsa sikhatsi lesinyenti yini emsebentini wekushumayela? Emakhono lotawatfola manje angakusita esikhatsini lesitako kutsi wente leminye imisebenti. Timisele kutsi wente konkhe lokusemandleni akho nawunikwa nobe ngumuphi umsebenti. w22.04 26 ¶16-17

Lesine, April 25

Ngiyamtsandza Jehova ngobe uyaliva livi lami, uyangiva nangicela lusito.​—Hla. 116:1.

Jehova angasisita sibeketelele tinkinga lesibhekana nato ekuphileni futsi sitfole injabulo emsebentini lesimentela wona. Nasithantaza kuNkulunkulu futsi simtjela ngenkinga lesikhatsatako, Jehova angacale asinike emandla lesiwadzingako kuze sikhone kuyibeketelela. Nangabe lenkinga ingalungi ngesikhatsi lebesifise kutsi ilunge ngaso, kungahle kudzingeke kutsi sichubeke sicela Jehova kutsi asiphe emandla ekuyibeketelela. Nguloko kanye lasikhutsata kutsi sikwente. Loko kuvela kahle kulamavi lashiwo ngu-Isaya latsi: “Ningamniki [Jehova] kuphumula.” (Isa. 62:7) Kusho kutsini loku? Kusho kutsi kufanele sihlale sithantaza kuJehova, kube shengatsi asimniketi litfuba lekuphumula. Emavi a-Isaya asikhumbuta imifanekiso yaJesu lemayelana nekuthantaza letfolakala kuLukha 11:8-10, 13. Kulamavi, Jesu wasikhutsata kutsi ‘sichubeke sicela’ umoya longcwele. Singaphindze simcele Jehova kutsi asinike sicondziso kuze sente tincumo letikahle. w22.11 8 ¶1; 9 ¶6-7

Lesihlanu, April 26

Kufanele sendlule ekuhluphekeni lokunyenti ngaphambi kwekutsi singene eMbusweni waNkulunkulu.​—Imis. 14:22.

Wena nemndeni wakho ningakulungela nyalo kuphatfwa kabi. Ningetami kucabanga ngetintfo letimbi letingahle tenteke. Kunaloko, cinisa buhlobo bakho naJehova futsi usite bantfwana bakho kutsi nabo bente lokufanako. Nangabe utiva ukhatsateka, tjela Nkulunkulu indlela lotiva ngayo. (Hla. 62:7, 8) Cocani ngetizatfu letinenta nimetsembe Jehova. Njengobe kubasita bantfwana bakho kulungiselela sehlakalo, kutawubasita nekulungiselela kuphatfwa kabi, batawuba nesibindzi futsi babe nekuthula ngenca yekutsi ubafundzisile kutsi betsembele kuJehova. Kuthula kwaNkulunkulu kusenta sitive sivikelekile. (Fil. 4:6, 7) Jehova usebentisa kona kuze sehlise umoya nakubhedvuka tifo, nakunetehlakalo nalapho siphatfwa kabi. Uphindze asebentise labadzala belibandla labasebenta kamatima kuze baseluse. Usinika nelitfuba lelihle lekutsi sisitane. Lokuthula lesinako nyalo kutasisita kutsi sikhone kubhekana netinkinga letiseta, lokufaka ekhatsi ‘kuhlupheka lokukhulu.’​—Mat. 24:21. w22.12 27 ¶17-18

UMgcibelo, April 27

Angiketeli kutewubita bantfu labalungile, kodvwa ngitewubita toni.​—Mat. 9:13.

Kufanele setama kuyekela kutiva sinelicala ngenca yetono letinkhulu lesatenta esikhatsini lesendlulile. Kuliciniso kutsi akukafaneli sente inhlawulo ibe saba ‘sekwenta sono ngemabomu.’ (Heb. 10:26-31) Kodvwa kufanele siciniseke kutsi nangabe siphendvuke mbamba esonweni lesikhulu lesisentile, sacela lusito kuJehova nakulabadzala belibandla futsi sashintja mbamba, yena usicolela ngalokuphelele. (Isa. 55:7; Imis. 3:19) Inhlawulo inemandla lamakhulu kangangekutsi ingakhona kumbonya tonkhe tono tetfu futsi itawenta kutsi siphile ePharadisi. Kutawuhlale kumnandzi kuphila lapho. Sitawuhlale sihlangana nebantfu labehlukene futsi sente umsebenti losijabulisako. Lokumnandzi kakhulu kutsi lilanga nelilanga sitawumati kancono Babe wetfu wasezulwini futsi sijabule ngaloko latasiniketa kona. Kutawuhlale kukunyenti lesitakufundza ngaye nangendalo yakhe. w22.12 13 ¶17, 19

Lisontfo, April 28

Ngitawenta kutsi kube nebutsa emkhatsini wakho nemfati.​—Gen. 3:15.

‘Lomfati’ angeke sitsi ngu-Eva. Lesiphrofetho sitsi intalelwane yemfati “itawufihlita” inhloko yenyoka. Lenyoka nguSathane futsi intalelwane ya-Eva lenesono beyingeke ikhone kumfihlita. Bekatawufihlitwa njani-ke Sathane? Incwadzi yekugcina yeliBhayibheli iyasitjela kutsi ungubani lomfati. (Semb. 12:1, 2, 5, 10) Lona akusuye umfati lovamile! Kunenyeti ngephansi kwetinyawo takhe futsi kunemchele wetinkhanyeti letingu-12 enhloko yakhe. Ubeleka umntfwana longakavami, lokunguMbuso waNkulunkulu. LoMbuso usezulwini, ngako kufanele kube nalomfati usezulwini. Lomfati umelela incenye lesezulwini yenhlangano yaJehova leyakhiwa tingilosi letetsembekile. (Gal. 4:26) LiVi laNkulunkulu liphindze lisisite sibone kutsi ngubani intalelwane leyinhloko yalomfati. Bekufanele ibe yintalelwane ya-Abrahama.​—Gen. 22:15-18. w22.07 15-16 ¶6-8

UMsombuluko, April 29

Anilemukelanga njengelivi lebantfu, kodvwa nalemukela njengelivi laNkulunkulu.​—1 Thes. 2:13.

Sipho Jehova lasinike sona lokuliBhayibheli, sigcwele kuhlakanipha kwakhe. Seluleko seliBhayibheli siyabasita bantfu. Liyakugucula kuphila kwabo. Ngesikhatsi Mosi abhala tincwadzi tekucala teliBhayibheli watjela bantfu baNkulunkulu, lokungema-Israyeli watsi: “Lelivi alisilo lite kini, kodvwa lisho kuphila.” (Dut. 32:47) Labo labalalela imiBhalo bangajabula ekuphileni futsi baphumelele. (Hla. 1:2, 3) Nanobe liVi laNkulunkulu labhalwa kadzeni, kodvwa solo linawo emandla ekugucula kuphila kwebantfu. Timiso letihlakaniphile letiseBhayibhelini tihlale tisebenta; tisite bantfu lebebaphila ngetikhatsi letehlukahlukene. Nasifundza lencwadzi lengcwele futsi sicabangisisa ngaloko lesikufundzako, uMbhali wayo usebentisa umoya wakhe longcwele kuze asisite sibone kutsi singasisebentisa njani seluleko sayo ekuphileni kwetfu. (Hla. 119:27; Mal. 3:16; Heb. 4:12) UMbhali weliBhayibheli ukufuna mbamba kukusita. Loko kufanele kusente sifune kufundza liBhayibheli njalo! w23.02 3 ¶5-6

Lesibili, April 30

Itawenta umonakalo lowesabekako.​—Dan. 8:24.

Incwadzi yeSembulo sehluko 13 isitjela kutsi lenhloko yesi-7, lokunguMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika, ifana nesilwane sesiganga ‘lesinetimphondvo letimbili letinjengeteliwundlu kodvwa lesacala kukhuluma njengadrago.’ Lesilwane “senta tibonakaliso letinkhulu, senta ngisho nemlilo kutsi wehle uvela ezulwini ute emhlabeni embikwebantfu.” (Semb. 13:11-15) Sembulo sehluko 16 na-19 sichaza lesilwane sesiganga ngekutsi ‘ngumphrofethi wemanga.’ (Semb. 16:13; 19:20) Danyela usho intfo lefanako, lokungukutsi uMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika ‘utawuletsa imbhubhiso leyesabekako.’ (Dan. 8:19, 23, 24, umbhalo longentasi) Nguloko kanye lokwenteka ngeMphi Yelive Yesibili. Emabhomu lamabili e-atom lacedza lemphi bewakhiwe bososayensi base-United Kingdom nebaseMelika. Singasho kutsi uMbuso Wemhlaba WemaNgisi NemaMelika wenta ‘umlilo wehla uvela ezulwini weta emhlabeni.’ w22.05 10 ¶9

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2026)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share