‘Gcina Bunye Bemoya’
UMPHOSTOLI Pawula wakhutsata emaKhristu ase-Efesu kutsi achubeke ‘abeketelelana ngelutsandvo, futsi akhutsalele kugcina bunye bemoya ngesibopho sekuthula.’—Ef. 4:2, 3.
‘Lobunye’ lesinabo “bemoya.” Loku kusho kutsi bungumphumela wemandla aNkulunkulu lasebentako. Kodvwa njengobe Pawula asho, kufanele sibugcine lobunye betfu. Bugcinwa ngubani? Ecinisweni, umKhristu ngamunye kufanele adlale indzima yakhe kuze ‘agcine bunye bemoya ngesibopho sekuthula.’
Ase sibekise, ase sitsi lotsite ukupha imoto lensha. Ngubani lokufanele ayigcine isesimeni lesikahle? Imphendvulo isebaleni. Angeke umsole lona lokuphe yona nayifa ngobe nguwe longakayinakekeli.
Ngendlela lefanako, ngisho nobe bunye lesinabo njengemaKhristu busipho lesivela kuNkulunkulu, ngamunye wetfu kufanele abugcine busesimeni lesikahle. Nangabe buhlubo betfu nemzalwane nobe dzadze bulimele, kufanele sitibute: ‘Ngiyayidlala yini indzima yami kuze ngigcine bunye bemoya ngekutsi ngilungise lendzaba?’
‘KHUTSALELA’ KUGCINA BUNYE
Njengobe Pawula asho, ngalesinye sikhatsi kungadzingeka sisebente kamatima kuze sigcine bunye bemoya. Loko kungadzingeka kakhulu nangabe umzalwane nobe dzadze asivise buhlungu. Kugcina bunye kusho kutsi ngaso sonkhe sikhatsi kutawudzingeka uye kulomuntfu yini kuze nikhulume ngalenkinga? Cha. Tibute: ‘Nangabe ngiya kulomuntfu, loko kutawenta lesimo sibe ncono yini nobe sitawuba sibi kakhulu?’ Ngalesinye sikhatsi kukuhlakanipha kuyendlulisa nobe ucolele.—Taga 19:11; Mak. 11:25.
Tibute: ‘Nangabe ngiya kulomuntfu, loko kutawenta lesimo sibe ncono yini nobe sitawuba sibi kakhulu?’
Njengobe umphostoli Pawula abhala, asichubekeni ‘sibeketelelana ngelutsandvo.’ (Ef. 4:2) Lenye incwadzi itsi lamavi angabekwa ngekutsi “nibemukele njengobe banjalo.” Loku kusho kutsi siyavuma kutsi bazalwane betfu nabodzadze banesono njengatsi. Kuliciniso kutsi siyetama ‘kugcoka buntfu lobusha.’ (Ef. 4:23, 24) Nanobe kunjalo, kute kitsi longakwenta ngalokuphelele loko. (Rom. 3:23) Nasilemukela leliciniso, kutawuba melula kutsi sibeketelelane, sicolele futsi ngaleyondlela ‘sigcine bunye bemoya.’
Nangabe silungisa kungevani nalotsite, ngisho nobe simcolela enhlitiyweni singakakhulumi naye, sitawuchubeka ‘sinesibopho sekuthula.’ Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi ‘sibopho sekuthula’ Kubase-Efesu 4:3 lihunyushwe ngekutsi ‘yimisipha’ KubaseKholose 2:19. Imisipha nguloku lokuhlanganisa ematsambo. Ngendlela lefanako, kuba nekuthula nebazalwane betfu nabodzadze kanye nekubatsandza, kusisita kutsi sihlale sisondzelene nabo ngisho nobe sihle singaboni ngasolinye.
Ngako nangabe umzalwane wakho nobe dzadze akuphatsa kabi, akutfukutselisa nobe akucansula, yetama kuba nemusa kuye kunekutsi umtsatse njengemuntfu lomubi. (Khol. 3:12) Njengobe sonkhe sinesono, kungenteka nawe ukhona loke wamvisa buhlungu. Kuhlale ukukhumbula loko kutakusita kutsi udlale indzima yakho ‘ekugcineni bunye bemoya.’