navambar
velli, navambar 1
ketta vaartthai ondrum ungal vaayilirundhu vara vēndaam. avargalai balappadutthugira nalla vaartthaigalaiyē pēsungal.—ebē. 4:29.
kristhavargaludaiya vaayilirundhu mōsamaana vaartthaigal vara kūdaadhu endru namakku theriyum. silasamayangalil naam pēsuvadhu andhalavukku mōsamaaga illaadhadhupōl theriyalaam. aanaal, appadi pēsuvadhaiyum naam thavirkka vēndum. udhaaranatthukku, matra kalaachaaratthai... inatthai... naattai... sērndhavargalai patri naam tharakkuraivaaga edhuvum pēsa kūdaadhu. adhumattumalla, matravargal mūkkai udaikkira maadhiri naam edhuvum pēsivida kūdaadhu. matravargalai balappadutthugira vidhamaaga pēsa vēndum. isravēlargal yegōvaavukku nandri solla niraiya kaaranangal irundhana. aanaal, avargal adikkadi kurai sonnaargal. ippadi kurai solvadhu matravargalai sulabamaaga thotrikkollum. udhaaranatthukku, kaanaan dhēsatthai ulavu paarttha patthu pēr, andha dhēsatthai patri mōsamaaga pēsinaargal. “adhai kētta janangal ellaarum . . . mōsēkku . . . virōdhamaaga munumunutthaargal.” (en. 13:31–14:4) matravargalai kurai solvadharku badhilaaga avargalai paaraattumpōdhu adhu avargalukku romba sandhōshamaaga irukkum. adhanaal, nammudaiya sagōdhara sagōdharigalai manadhaara paaraattuvadharku naam vaaippugalai thēdikkondē irukkalaam. w22.04 8 ¶16-17
sani, navambar 2
pirandhadhilirundhē naan ungaludaiya gavanippildhaan irundhu varugirēn. en thaayin garppatthilirundha samayatthilirundhē nīngaldhaan en kadavul.—sang. 22:10.
baibil kaalangalil irundhē thannudaiya nanbaraavadharku ilam pillaigal niraiya pērukku yegōvaa udhavi seidhirukkiraar. ungaludaiya pillaigalukkum andha aasai irundhaal yegōvaa nichayam udhavi seivaar. (1 ko. 3:6, 7) oruvēlai, mulu manadhōdu ungaludaiya pillaigal yegōvaavai vanangavillai endraalum, thodarndhu avargalmēl anbu kaattuvaar. (sang. 11:4) thannudaiya nanbaraavadharku avargalukku thuliyalavu aasai iruppadhu therindhaalkūda udanē avar udhavi seivaar. (ap. 13:48; 2 naa. 16:9) oruvēlai, sariyaana samayatthil avargalukku udhavugira sariyaana vishayatthai solla avar ungalai thūndalaam. (nīdhi. 15:23) illaiyendraal, sabaiyil irukkira oru sagōdhararō oru sagōdhariyō, avargalmēl akkarai kaatta avar thūndalaam. ungal pillaigal valarndhu periyavargalaana piragumkūda avargal chinna vayadhil irundhapōdhu nīngal katrukkoduttha oru vishayatthai yegōvaa avargalukku nyaabagappadutthalaam. (yōvaa. 14:26) ungal sollaalum seyalaalum ungal pillaigalukku nīngal thodarndhu katrukkodukkumpōdhu yegōvaa ungalai nichayam aasīrvadhippaar. w22.04 21 ¶18
nyaayiru, navambar 3
‘raatchadha paambu bayangara kōbamadaindhadhu.’—veli. 12:17.
saatthaan būmikku thallappatta pinbu avanaal, thirumbavum paralōgatthukku pōga mudiyavillai. adhanaal, būmiyil mīdhiyaaga irukkira paralōga nambikkaiyullavargalmēl avanudaiya kōbatthai kaattikkondirukkiraan. ēnendraal, avargal kadavuludaiya arasaangatthin pradhinidhigalaaga būmiyil irukkiraargal. adhōdu, “yēsuvai patri saatchi kodukkum vēlaiyai” seidhukondirukkiraargal. (2 ko. 5:20; ebē. 6:19, 20) 1918-il mukkiya poruppil irundha ettu sagōdharargalmēl edhirigal poi kutrachaattu pōttu avargalukku nīnda kaala sirai dhandanaiyai kodutthaargal. adhanaal, ivargaludaiya vēlai orēyadiyaaga mudivukku vandhuvittadhupōl thōndriyadhu. (veli. 11:3, 7-11) aanaal, maarch 1919-il paralōga nambikkaiyulla indha sagōdharargal vidudhalai seiyappattaargal. avargalmēl pōdappattirundha kutrachaattugalum ratthu seiyappattana. udanē indha sagōdharargal prasanga vēlaiyai aarambitthaargal. andha samayatthilirundhu saatthaan kadavuludaiya makkalmēl thunburutthalai ‘vellam’ pōla paaya vaitthirukkiraan. (veli. 12:15) adhanaal, nam ovvoruvarukkum unmaiyilēyē “sagipputthanmaiyum visuvaasamum thēvai.”—veli. 13:10. w22.05 5-6 ¶14-16
thingal, navambar 4
mutthirai pōdappattavargal 1,44,000 pēr.—veli. 7:4.
appōsthalan yōvaan oru dharisanatthil irandu thogudhigalai paarkkiraar. mudhal thogudhiyil 1,44,000 pēr irukkiraargal. paralōgatthil yēsuvōdu sērndhu aatchi seivadharkaaga avargal būmiyilirundhu thērndhedukkappadugiraargal. yēsuvōdu sērndhu avargal būmiyai aatchi seivaargal. (veli. 5:9, 10; 14:3, 4) avargal paralōga sīyōn malaiyil yēsuvōdu nirpadhai dharisanatthil yōvaan paarkkiraar. (veli. 14:1) appōsthalargaludaiya kaalatthilirundhu indruvarai 1,44,000 pēril oruvaraaga aavadharku aayirakkanakkaanavargal thērndhedukkappattirukkiraargal. (lū. 12:32; rō. 8:17) aanaal, kadaisi naatkalil avargalil konjam pērdhaan būmiyil mīdhiyaaga iruppaargal endru yōvaanidam sollappadugiradhu. (veli. 12:17) adharku piragu, migundha ubatthiravatthin oru kattatthil avargal paralōgatthukku uyirttheluppappaduvaargal. 1,44,000 pēril ērkenavē yaarellaam paralōgatthil irukkiraargalō avargalōdu ivargalum sērndhukolvaargal. indha 1,44,000 pērum kadavuludaiya arasaangatthil yēsuvōdu sērndhu aatchi seivaargal.—mat. 24:31; veli. 5:9, 10. w22.05 16 ¶4-5
sevvaai, navambar 5
‘ennudaiya kattalaigalai kēttu nadangal.’—ēsaa. 48:18.
nammai patri naam samanilaiyaaga yōsikka vēndum endru yēsu thannudaiya sīshargalukku sollikkodutthaar. “ungal thalaiyilulla mudiyellaam ennappattirukkiradhu” endru yēsu avargalidam sonnaar. (mat. 10:30) namakku thaalvu manappaanmai irundhaal, indha vaartthaigal rombavē aarudhalaaga irukkum! yegōvaa nammēl romba akkarai vaitthirukkiraar enbadhaiyum avarudaiya paarvaiyil naam vilaimadhippullavargalaaga irukkirōm enbadhaiyum indha vaartthaigal kaattugindrana. oruvēlai, yegōvaavai vananguvadharkum pudhiya ulagatthil vaalvadharkum namakku thagudhiyillai endru ninaitthaal nammai patri yegōvaa yōsippadhaiyē thavarendru naam ninaippadhupōl aagividum. nammai naamē paarkkira vishayatthil samanilaiyaaga iruppadhai patri kittatthatta 15 varushangalukku munbu vandha oru kaavarkōbura patthirikaiyil ippadi solliyirundhadhu: “tharperumai kollum alavukku nammai patri naam midhaminji enna virumba maattōm; adhēpōl, nammai patri naam miga thaalvaagavum enna kūdaadhu. maaraaga, nammai patri nyaayamaana kannōttatthai valartthukkolvadhē nammudaiya ilakkaaga irukka vēndum. nammudaiya balangalaiyum balavīnangalaiyum gavanatthil edutthukkolla vēndum.” w22.05 24-25 ¶14-16
budhan, navambar 6
ivargal ellaarum ondraayirukkumpadi vēndikkolgirēn.—yōvaa. 17:21.
aanmīga pūnjōlaiyil irukkum otrumaiyai kattikkaakka naam samaadhaanam pannugiravargalaaga irukka vēndum. (mat. 5:9; rō. 12:18) sabaiyil irukkiravargaludan samaadhaanamaaga iruppadharku naam ovvoru dhadavai muyarchi edukkumpōdhum aanmīga pūnjōlaiyin alagukku alagu sērkkirōm. aanmīga pūnjōlaiyil irukkira ovvoruvaraiyum yegōvaadhaan īrtthirukkiraar enbadhai naam eppōdhumē manadhil vaitthukkolla vēndum. (yōvaa. 6:44) avargal ovvoruvaraiyumē avar pokkishamaaga paarkkiraar. appadippattavargalōdu otrumaiyaagavum samaadhaanamaagavum iruppadharku naam kadinamaaga muyarchi seiyumpōdhu, yegōvaa adhai paartthu evvalavu sandhōshappaduvaar! (ēsaa. 26:3; aagaa. 2:7) aanmīga pūnjōlaiyil yegōvaa niraiya aasīrvaadhangalai tharugiraar. adhilirundhu mulumaiyaaga nanmaiyadaiya baibilil naam padikkira vishayangalai aalamaaga yōsitthu paarkka vēndum. appadi seidhaal, nalla kristhava gunangalai nammaal valartthukkolla mudiyum. appōdhu, sabaiyil “sagōdhara anbaiyum kanivaana paasatthaiyum” kaatta mudiyum.—rō. 12:10. w22.11 12-13 ¶16-18
vyaalan, navambar 7
naan avargaludaiya kutratthai mannippēn. avargaludaiya paavatthai iniyum ninaitthu paarkka maattēn.—erē. 31:34.
yegōvaa nammai mannitthuvittaar enbadhai naam ētrukkollumpōdhu namakku “putthunarchi kidaitthukkondē” irukkum. namakku mana nimmadhiyum, sutthamaana manasaatchiyum eppōdhumē irukkum. manidhargal alla ‘yegōvaavē’ nammai mannikkumpōdhudhaan indha nanmaigalellaam nirandharamaaga namakku kidaikkum. (ap. 3:19) ēnendraal, yegōvaa nammai mannikkumpōdhu marubadiyum nammai nanbargalaaga ētrukkolgiraar. yegōvaa nammai mannittha piragu marubadiyum naam seidha paavatthai ninaitthuppaartthu nammai kutrappadutthuvadhō dhandippadhō illai. (ēsaa. 43:25) “kilakkukkum mērkukkum evvalavu dhūramō, avvalavu dhūratthukku” nam paavangalai avar thūkkiyerindhuvidugiraar. (sang. 103:12) idhai naam yōsitthu paarkkaiyil, nam manadhil nandriyunarvum bayabakthiyum nirambi valigiradhu, illaiyaa? (sang. 130:4) oruvar seidha paavam periyadhaa siriyadhaa enbadhai vaitthu avarai mannippadhaa vēndaamaa endru yegōvaa mudiveduppadhillai. nammudaiya padaippaalaraaga... namakku sattam kodutthavaraaga... nam nīdhibadhiyaaga avarukku therindha ellaa vishayangalaiyum yōsitthu paartthudhaan avar mudivai edukkiraar. w22.06 5 ¶12-14
velli, navambar 8
kadavulai anugugiravan avar irukkiraar endrum, avarai ūkkamaaga thēdugiravargalukku palan kodukkiraar endrum namba vēndum.—ebi. 11:6.
thanmēl anbu vaitthiruppavargalukku yegōvaa oru alagaana nambikkaiyai kodutthirukkiraar. sīkkiratthil nōi, vēdhanai, maranam ellaavatraiyum avar mudivukku konduvarappōgiraar. (veli. 21:3, 4) avarmēl nambikkai vaitthirukkira ‘thaalmaiyaana makkal’ indha būmiyai oru pūnjōlaiyaaga maatruvadharku avar udhavi seivaar. (sang. 37:9-11) adhumattumalla, avarōdu oru nerukkamaana bandhatthai anubavikka nam ovvoruvarukkum avar vaaippu koduppaar. andha bandham ippōdhu naam anubavikkira bandhatthaivida romba arumaiyaaga irukkum. yegōvaa ondru sonnaal adhai seiyaamal irukkavē maattaar. adhanaal naam ‘yegōvaamēl nambikkaiyaaga irukkalaam.’ (sang. 27:14) avarudaiya vaakkurudhigalai niraivētruvadharkaaga naam porumaiyaagavum sandhōshamaagavum kaatthirukka vēndum. appōdhudhaan, avarmēl nambikkaiyaaga irukkirōm endru nammaal kaatta mudiyum. (ēsaa. 55:10, 11) naam yegōvaavukku kadaisivarai unmaiyaaga irukka vēndum. “avarai ūkkamaaga thēdugiravargalukku palan kodukkiraar” endrum urudhiyaaga namba vēndum. w22.06 20 ¶1; 25 ¶18
sani, navambar 9
nīngal kētpadharku munbē ungalukku ennenna thēvai enbadhu ungal paralōga thagappanukku theriyum.—mat. 6:8.
yegōvaadhaan kadavuludaiya kudumbatthin thalaivar. kudumba thalaivargal enna seiya vēndum endru 1 thīmōtthēyu 5:8-il avar solliyirukkiraar. adhai avarē seiyaamal iruppaaraa? yegōvaa nammēlum nam kudumbatthinmēlum anbu vaitthirukkiraar enbadhai naam nambinaal, namakku thēvaiyaanadhellaam kidaikkum endrum nambuvōm. (mat. 6:31-33) yegōvaa namakku thēvaiyaanadhaiyellaam kodukka virumbugiraar. naam uyir vaalvadharku thēvaiyaanadhai mattumē yegōvaa indha būmiyil padaikkavillai. naam sandhōshamaaga vaalvadharku thēvaiyaana etthanaiyō vishayangalaiyum padaitthirukkiraar. (aadhi. 2:9) silasamayam, nam vaalkkaiyai ōttugira alavukku mattumdhaan nammidam irukkum. aanaal, appōdhukūda nammaal vaalkkaiyai ōtta mudigiradhu enbadhai naam ninaikka vēndum. namakku thēvaiyaanadhai yegōvaa kodukkaamal irundhadhē illai. (mat. 6:11) ippōdhu naam panam, porul endru edhai thyaagam seidhaalum sari, yegōvaa adhaivida pala madangu adhigamaaga namakku thiruppi kodutthuviduvaar, ippōdhum sari, edhirkaalatthilum sari!—ēsaa. 65:21, 22. w22.06 15 ¶7-8
nyaayiru, navambar 10
dhida unavō mudhirchiyullavargalukkē uriyadhu.—ebi. 5:14.
pudhidhaaga baibil padippu padikkiravargal mattumalla, naam ellaarumē yegōvaavai patriyum baibilai patriyum aalamaaga paditthu therindhukolvadhu romba mukkiyam. baibililirundhu katrukkolgira vishayangalinpadi naam nadandhaal, “sari edhu, thavaru edhu enbadhai piritthu paarkka” mudiyum endrum appōsthalan pavul sonnaar. indraikku olukka vishayatthil ulagamē romba sīralindhu kidakkiradhu. adhanaal, yegōvaa kodutthirukkira nerimuraigalinpadi nadappadharku namakku enna thēvaiyō adhu namakku kidaikkumpadi yēsu paartthukkolgiraar. adhu, kadavuludaiya vaartthaiyaagiya baibililirundhu namakku kidaikkiradhu. yēsuvai pōl naamum kadavuludaiya peyarukku kodukka vēndiya madhippu mariyaadhaiyai kodutthirukkirōm. (yōvaa. 17:6, 26) udhaaranatthukku, 1931-il yegōvaavin saatchigal endra peyarai naam ētrukkondōm. ippadi seivadhan mūlamaaga nammudaiya anbaana appaa yegōvaavōdu endhalavukku oru visēshamaana bandhatthai vaitthirukkirōm enbadhai kaattiyirukkirōm. (ēsaa. 43:10-12) adhōdu, pudhiya ulaga molipeyarppu baibilil kadavuludaiya peyar engellaam vara vēndumō angellaam adhai thirumbavum naam payanpadutthiyirukkirōm. w22.07 11 ¶11-12
thingal, navambar 11
ungaludaiya vaartthai en kaalgalukku vilakkaagavum, en paadhaikku velichamaagavum irukkiradhu.—sang. 119:105.
baibil satthiyatthil kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhiyum adangiyirukkiradhu. indha satthiyatthai nilatthil pudhaindhirundha oru pokkishatthōdu oppittu yēsu sonnaar. adhai patri matthēyu 13:44-il ippadi sonnaar: “paralōga arasaangam nilatthil pudhaitthu vaikkappatta pokkishatthai pōl irukkiradhu; adhai oru manushan kandupiditthu, marubadiyum angē maraitthu vaikkiraan; pinbu sandhōshatthōdu pōi, thannidam irundha ellaavatraiyum vitru, andha nilatthai vaangugiraan.” andha manidhan pokkishatthai thēdi pōgavillai. aanaal, pokkishatthai paartthapōdhu adharkaaga periya thyaagangalai seidhaan. sollappōnaal, avanidam irundha ellaavatraiyumē vitruvittaan. andha pokkisham evvalavu vilaimadhippulladhu enbadhai purindhuvaitthirundhaan. yegōvaavukku sēvai seivadhaal namakku kidaikkira sandhōsham, kadavuludaiya arasaangatthil endrendrum vaalvadharku namakku irukkira nambikkai, ivatrōdu oppidumpōdhu indha ulagam tharuvadhellaam ondrumē illai. yegōvaavōdu nerukkamaana natpai vaitthukkolvadharkaaga naam edhai vēndumaanaalum thyaagam seiyalaam. ‘avarai mulumaiyaaga piriyappadutthuvadhudhaan’ nammudaiya periya sandhōshamē!—kolō. 1:10. w22.08 15 ¶8-9; 17 ¶12
sevvaai, navambar 12
naan eppadi ivvalavu periya thavaru seidhu, kadavulukku virōdhamaaga paavam pannuvēn?—aadhi. 39:9.
paaliyal muraikēttil īdupaduvadhu yegōvaavukku edhiraaga seiyum oru “periya thavaru” endru yōsēppukku eppadi therindhirundhadhu? indha sambavam nadandhu kittatthatta 200 varushangalukku piragudhaan, “manatthunaikku dhrōgam seiya kūdaadhu” endra sattatthaiyē yegōvaa kodutthaar. (yaath. 20:14) appadiyirundhaalum, yegōvaavai patri yōsēppu nandraaga purindhuvaitthirundhaar. adhanaal, olukkakkēttai patri avar enna ninaikkiraar enbadhum yōsēppukku nandraaga therindhirundhadhu. udhaaranatthukku, yegōvaa thirumana ērpaattai aarambitthu vaitthapōdhu, oru aanukku oru pennaitthaan kodutthaar enbadhu avarukku theriyum. adhōdu, irandu sandharppangalil avarudaiya kolluppaatti saaraalai adaiya muyarchi seidhavargalidamirundhu avalai yegōvaa kaappaatrinaar. (aadhi. 2:24; 12:14-20; 20:2-7) yōsēppu indha vishayangalai ellaam nandraaga yōsitthu paartthiruppaar. adhanaal, yegōvaavin paarvaiyil edhu sari, edhu thavaru enbadhai purindhiruppaar. yōsēppu yegōvaavai romba nēsitthadhaal avarudaiya nīdhiyaana nerimuraigalaiyum nēsitthaar. adhanaal, sariyaanadhai seiya vēndum enbadhil urudhiyaaga irundhaar. w22.08 26 ¶1-2
budhan, navambar 13
mannukkul thūngikkondirukkum palar elundhiruppaargal. avargalil silar mudivillaadha vaalvai peruvaargal.—dhaani. 12:2.
kadaisi naatkalil adaiyaala artthatthil nadakkira uyirttheludhalai patritthaan, adhaavadhu kadavuludaiya ūliyargal aanmīga vidhatthil putthuyir adaivadhai patritthaan, indha vasanam solgiradhu endru munbu naam ninaitthukkondirundhōm. aanaal, pūnjōlai būmiyil nadakkappōgira uyirttheludhalai patritthaan ingē sollappattirukkiradhu. ingē payanpadutthappattulla “man” endra vaartthai yōbu 17:16-lum irukkiradhu. angē adhu “kallarai” endra artthatthil payanpadutthappattulladhu. kadaisi naatkalum armagedhōn pōrum mudindha pinbu nadakkappōgira nijamaana uyirttheludhalai patritthaan dhaaniyēl 12:2 solgiradhu endru purindhukolgirōm. uyirōdu eluppappadum silar “mudivillaadha vaalvai” peruvaargal endru dhaaniyēl 12:2 sonnadhan arttham enna? uyirōdu eluppappadugiravargal 1000 varusha aatchiyil yegōvaavai patriyum yēsuvai patriyum thodarndhu therindhukondu avargalukku kīlppadindhaal, kadaisiyil mudivillaadha vaalvai peruvaargal endru arttham.—yōvaa. 17:3. w22.09 21 ¶6-7
vyaalan, navambar 14
‘anbu ellaavatraiyum nambum.’—1ko. 13:7.
kanmūditthanamaaga naam matravargalai namba vēndum endru yegōvaa edhirpaarppadhillai. nammudaiya nambikkaiyai sambaadhikkum vidhatthil avargal nadandhukolvadhaaldhaan avargalai namba vēndum endru edhirpaarkkiraar. appadiyendraal, sagōdhara sagōdharigalmēl nambikkaiyai valartthukkolla nīngal enna seiyalaam? avargalai patri nandraaga therindhukollungal. kūttangalukku varumpōdhu avargalidam pēsungal. avargalōdu sērndhu ūliyam seiyungal. avargalidam porumaiyaaga nadandhukollungal. avargal nam nambikkaikku thagudhiyaanavargal ena kaattuvadharku vaaippu kodungal. oruvarai pudhidhaaga therindhukolla aarambikkumpōdhu, ungaludaiya sondha vishayangal ellaavatraiyum nīngal avaridam sollaamal irukkalaam. aanaal, avarōdu nerukkamaana piragu, manamthirandhu pēsuvadhu ungalukku sulabamaaga irukkum. (lū. 16:10) sagōdhara sagōdharigalil yaaraavadhu ungal nambikkaiyai udaikkira maadhiri nadandhukondaal, inimēl avarōdu palagavē kūdaadhu endra mudivukku udanē vandhuvidaadhīrgal. konjam kaatthirundhu paarungal. adhōdu, inimēl yaaraiyumē namba kūdaadhu endra mudivukkum vandhuvidaadhīrgal. w22.09 4 ¶7-8
velli, navambar 15
yegōvaavudaiya kangal indha būmi muluvadhaiyum unnippaaga paartthukkondē irukkindrana.—2 naa. 16:9.
poruppil irundha sagōdharargal silar than manadhai nōgadikkira maadhiri nadandhukondadhaaga mūpparaaga sēvai seiyum migeyaas endra sagōdharar ninaitthaar. aanaalum, avar thelindha butthiyōdu nadandhukondaar. avarudaiya unarchigalai kattuppaduttha muyarchi seidhaar. adikkadi jebam panninaar. sagitthiruppadharku balatthaiyum sakthiyaiyum tharumpadi yegōvaavidam kēttaar. indha prachinaiyai eppadi samaalikkalaam endru nammudaiya prasurangalilum thēdi paartthaar. oru sagōdhararō sagōdhariyō ungal manadhai punpadutthiyadhaaga nīngal ninaitthaal, unarchivasappadaamal nidhaanamaaga irungal. kōbam, veruppu pōndra thēvaiyillaadha unarchigalai kattuppadutthungal. avargal ēn appadi pēsinaargal alladhu nadandhukondaargal endru ungalukku theriyaamal irukkalaam. adhanaal, yegōvaavidam pēsungal. vishayangalai avar paarkkira maadhiri paarkka udhavi seiya solli kēlungal. ungal sagōdhararō sagōdhariyō vēndumendrē ungal manadhai kaayappadutthavillai enbadhai purindhukollungal, avargalai manniyungal. (nīdhi. 19:11) nīngal enna sūlnilaiyil irukkirīrgal endru yegōvaavukku nandraaga theriyum. nīngal sagitthukkolvadharku thēvaiyaana balatthai avar ungalukku kandippaaga koduppaar.—pra. 5:8. w22.11 21 ¶5
sani, navambar 16
‘velivēsham pōdugiravargalōdu naan sēruvadhillai.’—sang. 26:4.
yegōvaavai nēsikkiravargalai ungaludaiya nanbargalaaga aakkikkollungal. oru mudhirchiyulla kristhavaraaga aavadharku avargal ungalukku udhavi seivaargal. (nīdhi. 13:20) mūpparaaga sēvai seidhukondirukkira jūliyan ippadi solgiraar: “chinna vayasula ūliyam seiyurappō enakku nalla frends kidaichaanga. andha frends romba aarvamaa ūliyam senjaanga. ūliyam seiyaradhu evvalavu sandhōshamaa irukkumnu purinjukka avanga enakku udhavi senjaanga. . . . adhumattulla, ennōda vayasulēyē frendsa thēdittu irundhadhunaaladhaan enakku niraiya nalla frends kidaikkalanum purinjukittēn.” sabaiyil irukkira oruvarōdu palaguvadhu yegōvaavōdu ungalukku irukkira bandhatthai kedutthuvidum endru nīngal ninaitthaal enna seiyalaam? mudhal nūtraandu sabaiyil irundha silar kristhavargalai pōla yōsikkavō nadandhukollavō illai enbadhu pavulukku theriyum. adhanaal, avargalaivittu vilagiyirukka solli thīmōtthēyuvai avar echaritthaar. (2 thī. 2:20-22) yegōvaavōdu namakku irukkira bandham romba romba vilaimadhippulladhu. adhai valartthukkolvadharkaaga naam kadinamaaga ulaitthiruppōm. adhanaal, adhai kedutthuppōduvadharku yaaraiyum naam anumadhikka kūdaadhu. w22.08 5-6 ¶13-15
nyaayiru, navambar 17
muttaalaivittu dhūra vilagu.—nīdhi. 14:7.
kadavulukku kīlppadigiravargalukku kidaikkum sandhōshatthaiyum kīlppadiyaadhavargalukku varum kashtangalaiyum patri naam yōsitthu paarkkumpōdhu, kadavuludaiya aalōsanaigalai innum adhigamaaga nēsikka aarambippōm. adhanaal, yegōvaavin nyaanamaana arivuraigalai muttaalthanamaaga odhukkitthallugiravargalukku ennenna prachinaigal varugindrana endru gavaniyungal. adhan piragu, nīngal kadavulukku kīlppadivadhaal ungal vaalkkai evvalavu nandraaga irukkiradhu endru yōsitthu paarungal. (sang. 32:8, 10) yegōvaa ellaarukkumē nyaanatthai kodukkiraar. aanaal, adhai ētrukkolla solli avar yaaraiyumē kattaayappadutthuvadhu illai. adhēsamayatthil, thannudaiya nyaanamaana arivuraigalai kēttu nadakkaadhavargalukku enna nadakkum endru solliyirukkiraar. (nīdhi. 1:29-32) avargal “[adhanaal] varum vilaivugalai mulumaiyaaga anubavippaargal.” avargalukku valiyum vēdhanaiyumdhaan minjum. kadaisiyil avargal alindhēpōividuvaargal! aanaal, yegōvaavin nyaanamaana arivuraigalai kēttu nadakkiravargalukku avar ippadi vaakku kodukkiraar: “naan solvadhai kaadhukodutthu kētkiravan paadhugaappaaga vaalvaan. aabatthai ninaitthu bayappadaamal nimmadhiyaaga iruppaan.”—nīdhi. 1:33. w22.10 21 ¶11-13
thingal, navambar 18
yegōvaavukku bayandhu nadakkira ellaarum sandhōshamaanavargal. avarudaiya valigalil nadakkira ellaarum sandhōshamaanavargal.—sang. 128:1.
yegōvaavukku bayandhu nadappadhu avarmēl alavukadandha mariyaadhai vaitthiruppadhaal avarukku pidikkaadha edhaiyum seiyaamal iruppadhai kurikkiradhu. (nīdhi. 16:6) appadiyendraal, baibilil yegōvaa kodutthirukkira sattathittangalinpadi vaala naam thodarndhu muyarchi edukka vēndum. (2 ko. 7:1) yegōvaavukku piditthadhai seiyumpōdhum, avarukku pidikkaadhadhai verukkumpōdhum naam sandhōshamaaga iruppōm. (sang. 37:27; 97:10; rō. 12:9) sari edhu, thavaru edhu endru thīrmaanikkum adhigaaram yegōvaavukku irukkiradhu endru oruvarukku therindhirukkalaam. aanaal, adhai avar ētrukkondu adharku kīlppadivadhum mukkiyam. (rō. 12:2) yegōvaavin sattathittangalinpadi vaalvadhudhaan sirandhadhu enbadhai naam ētrukkondu adharku kīlppadivadhum mukkiyam. (nīdhi. 12:28) idhai dhaavīdhum purindhuvaitthirundhaar. adhanaaldhaan avar yegōvaavidam, “vaalvin paadhaiyai nīngal enakku kaattugirīrgal. ungaludaiya sannidhiyil alavillaadha sandhōsham undu. ungaludaiya valadhu pakkatthil mudivillaadha magilchi undu” endru sonnaar.—sang. 16:11. w22.10 8 ¶9-10
sevvaai, navambar 19
maganaal edhaiyumē sondhamaaga seiya mudiyaadhu; thagappan edhai seivadhai paarkkiraarō adhai mattumē avaraal seiya mudiyum.—yōvaa. 5:19.
yēsu thannai patri samanilaiyaaga yōsitthaar. manatthaalmaiyaaga nadandhukondaar. avar būmikku varuvadharku munbu yegōvaavudan sērndhu niraiya arpudhamaana vishayangalai seidhaar. “paralōgatthil iruppavai, būmiyil iruppavai ellaam avar mūlamdhaan padaikkappattana” endru baibil solgiradhu. (kolō. 1:16) appaavōdu sērndhu seidha indha vēlaigal ellaam nyaanasnaanam edutthapōdhu avarukku nyaabagam vandhirukkum. (mat. 3:16; yōvaa. 17:5) aanaal, adhaiyellaam ninaitthu avar perumaiyaaga nadandhukollavillai. matravargalaivida thannai periya aalaaga kaattikkollavum illai. “matravargaludaiya sēvaiyai peruvadharku varaamal, matravargalukku sēvai seivadharkum palarudaiya uyirukku īdaaga thannudaiya uyirai mītpuvilaiyaaga koduppadharkumē” vandhadhaaga avar sīshargalidam sonnaar. (mat. 20:28) avaraal edhaiyumē sondhamaaga seiya mudiyaadhu endru adakkatthōdu sonnaar. avarukku evvalavu manatthaalmai, illaiyaa? w22.05 24 ¶13
budhan, navambar 20
‘yegōvaavidam thirumbi vaarungal.’—ēsaa. 55:7.
thavaru seigira oruvarukku thaan seivadhu thavaru endru theriyumaa endru avarai mannippadharku munbu yegōvaa paarkkiraar. idhai patri lūkkaa 12:47, 48-il yēsu thelivaaga solliyirukkiraar. oru ketta vishayam yegōvaavai avamadhikkum endru nandraaga therindhirundhum oruvar vēndumendrē thittam pōttu adhai seigiraar endraal avar padumōsamaana paavatthai seigiraar endru arttham. avarukku mannippu kidaippadhu kashtamdhaan. (maar. 3:29; yōvaa. 9:41) aanaal avarukku mannippu kidaikka vaaippirukkiradhu. ēnendraal, oruvar thaan seidha paavatthai ninaitthu unmaiyilēyē manam thirundhiyirukkiraaraa endrum yegōvaa paarkkiraar. manam thirundhuvadhu endraal “oruvar thannudaiya ennatthaiyō manappaanmaiyō nōkkatthaiyō maatrikkolvadhai” kurikkiradhu. seiyakkūdaadha thavarai seidhuvittōmē alladhu seiya vēndiyadhai seiyaamal pōivittōmē endru ninaitthu romba romba varutthappaduvadhaiyum idhu kurikkiradhu. manam thirundhiyavar, thaan seidha thavarai ninaitthu mattum varutthappaduvadhu illai. adharku kaaranamaaga irukkira vishayatthai ninaitthum varutthappadugiraar. adhaavadhu, yegōvaavudan thanakku irundha bandham balavīnamaavadharku vittuvittōmē endru ninaitthum varutthappadugiraar. w22.06 5-6 ¶15-17
vyaalan, navambar 21
kristhu yēsuvin sīshargalaaga kadavulbakthiyōdu vaala virumbugira ellaarum thunburutthappaduvaargal.—2 thī. 3:12.
poruppil irukkira sagōdharargalai patri edhirigal poigalai parappugiraargal. (sang. 31:13) adhumattumalla, sila arasaangangal nammudaiya sagōdharargalai kaidhu seidhirukkindrana, kutravaaligal endru thīrppu kodutthirukkindrana. mudhal nūtraandil appōsthalan pavulaikkūda edhirigal ippaditthaan thavaraaga kutram sumatthi kaidhu seidhaargal. avar rōmil kaidhiyaaga irundhapōdhu sila kristhavargal avarukku udhavi seivadhai nirutthivittaargal. (2 thī. 1:8, 15; 2:8, 9) pavulukku eppadi irundhirukkum! avargalukkaaga avar niraiya kashtappattirundhaar. ēn, thannudaiya uyiraiyēkūda panayam vaitthirundhaar. (ap. 20:18-21; 2 ko. 1:8) avarai vittuvittu pōna andha kristhavargalai pōla naam orunaalum nadandhukolla kūdaadhu! poruppil irukkira sagōdharargalai saatthaan thaakkumpōdhu naam aachariyappada vēndiyadhillai. avargaludaiya utthamatthai murippadhildhaan saatthaan kuriyaaga irukkiraan. adhan mūlam nammaiyum bayamuruttha vēndum endru ninaikkiraan. (1 pē. 5:8) ungaludaiya sagōdharargalukku eppōdhumē pakkabalamaaga irungal, avargalai orupōdhum kaivittu vidaadhīrgal.—2 thī. 1:16-18. w22.11 16-17 ¶8-11
velli, navambar 22
kadavulukku bayappada maattaayaa?—lū. 23:40.
yēsuvukku pakkatthil mara kambatthil araiyappattirundha manam maariya andha kutravaali oru yūdhanaaga irundhirukka vēndum. yūdhargal orēvoru kadavulaitthaan vananginaargal. aanaal, matra dhēsatthai sērndhavargal niraiya dheivangalai vananginaargal. (yaath. 20:2, 3; 1 ko. 8:5, 6) andha kutravaali yūdhanaaga illaiyendraal, indraiya dhinavasanatthil iruppadhupōl illaamal “dheivangalukku bayappada maattaayaa?” endru panmaiyildhaan kēttiruppaan. innoru vishayam ennavendraal, yūdhargalaaga illaadhavargalidam yēsu podhuvaaga prasangikkavillai. ēnendraal, “valithavarippōna aadugalai pōl irukkira isravēl makkalidamdhaan” avar anuppappattaar. (mat. 15:24) adhōdu, irandhupōnavargalai uyirōdu eluppappōvadhaaga isravēlargalukku kadavul vaakku kodutthirundhaar. idhu oruvēlai andha kutravaalikku therindhirukkalaam. yēsu kristhuvai yegōvaa uyirōdu eluppuvaar endrum, manidhargalai aatchi seiya vaippaar endrum avan nambiyadhaaga therigiradhu. thannaiyum kadavul uyirōdu eluppuvaar endru avan anēgamaaga nambiyirukka vēndum. oru yūdhanaaga irundhadhaal, andha kutravaalikku aadhaam ēvaalai patri therindhirukkum. adhanaal, yēsu kristhu, lūkkaa 23:43-il pūnjōlai endru sonnavudanē, indha būmiyil irukkappōgira oru alagaana thōttamdhaan avanukku nyaabagam vandhirukkum.—aadhi. 2:15. w22.12 8-9 ¶2-3
sani, navambar 23
avargal ellaarum vidaamal orumanadhōdu jebam seidhukondirundhaargal.—ap. 1:14.
kadavuludaiya sakthi irundhaal mattumdhaan nammaal ūliyam seiya mudiyum. ēnendraal, saatthaan namakku edhiraaga pōr seigiraan. nammudaiya prasanga vēlaiyai nirutthuvadhilēyē avan kuriyaaga irukkiraan. (veli. 12:17) manidhargaludaiya paarvaiyil nammaal saatthaanai jeyikkavē mudiyaadhu. aanaal unmaiyil, ūliyam seiyumpōdhu naam avanai jeyikkirōm. (veli. 12:9-11) eppadi? ūliyam seiyumpōdhu saatthaanudaiya mirattalgalukku naam bayappadavillai enbadhai kaattugirōm. kadavuludaiya sakthi namakku balam kodukkiradhu enbadhaiyum, yegōvaavin angīgaaram namakku irukkiradhu enbadhaiyum idhu kaattugiradhu. (mat. 5:10-12; 1 pē. 4:14) ūliyatthil eppadippatta prachinai vandhaalum, adhai samaalikka thēvaiyaana balatthai kadavuludaiya sakthi namakku kodukkum. (2 ko. 4:7-9) yegōvaa nammudaiya jebatthukku kandippaaga badhil koduppaar endra nambikkaiyōdu avarudaiya sakthikkaaga naam vidaamal jebam seiya vēndum. w22.11 5 ¶10-11
nyaayiru, navambar 24
sagōdharargalē, naangal ungalidam kenji kēttukkolvadhu idhudhaan: olungīnamaaga iruppavargalai echariyungal, manachōrvaal vaadugiravargalidam aarudhalaaga pēsungal, balavīnamaaga iruppavargalukku aadharavu kodungal, ellaaridamum porumaiyaaga irungal.—1 the. 5:14.
sagōdhara sagōdharigalōdu samaadhaanamaaga irukka kadinamaaga ulaippadhan mūlamaaga avargalmēl anbu iruppadhai naam kaattugirōm. mannikkira vishayatthil yegōvaavai pōlavē nadandhukolla naam muyarchi seigirōm. nammudaiya paavangalai mannippadharku yegōvaa thannudaiya maganaiyē kodukka thayaaraaga irundhaar. appadiyendraal, nammudaiya sagōdhara sagōdharigal namakku edhiraaga paavam seigirapōdhu naamum avargalai mannippadharku endhalavukku thayaaraaga irukka vēndum! yēsu oru uvamaiyil sonna pollaadha adimaiyai pōl naam irukka kūdaadhu. avan vaangiya periya kadanaiyē avanudaiya ejamaan ratthu seidhuvittaar. aanaal, avanidam konjam kadan vaangiya innoru adimaiyai avan mannikkaamal pōivittaan. (mat. 18:23-35) oruvēlai, sabaiyil irukkira yaarudanaavadhu ungalukku manasthaabam irukkiradhaa? appadiyendraal ninaivu naalukku munbaagavē avargalōdu samaadhaanamaavadharku nīngal mudhal padiyai edukka mudiyumaa? (mat. 5:23, 24) appadi muyarchi edutthaal, yegōvaamēlum yēsumēlum ungalukku romba anbu irukkiradhu endru arttham. w23.01 29 ¶8-9
thingal, navambar 25
ēlaikku karunai kaattugiravan yegōvaavukku kadan kodukkiraan.—nīdhi. 19:17.
sagōdhara sagōdharigalukku enna udhavi thēvaippadugiradhu enbadhai therindhukolla oru vali, avargalai dharmasangadappadutthaadha vidhatthil naasūkkaaga sila kēlvigalai kētpadhudhaan. (nīdhi. 20:5) idhaiyellaam therindhukollungal: avargalukku thēvaiyaana saappaadu... marundhumaatthirai... matra porulgal ellaam irukkiradhaa? avargalukku vēlai paripōgira maadhiriyō, vīttu vaadagai kodukka mudiyaadha maadhiriyō sūlnilai irukkiradhaa? arasaanga sēvaigalai payanpadutthikkolla avargalukku ēdhaavadhu udhavi thēvaiyaa? naam ellaarumē oruvarai oruvar urchaagappaduttha vēndum, oruvarukkoruvar udhavi seiya vēndum endru yegōvaa solgiraar. (galaa. 6:10) udambu sariyillaadhavargalukku naam ēdhaavadhu chinnadhaaga seidhaalkūda avargal romba urchaagamaagividuvaargal. oru sagōdhararai urchaagappadutthuvadharkaaga oru kutti pillai oru kaard eludhi anuppalaam alladhu edhaiyaavadhu varaindhu kodukkalaam. oru vaalibar oru vayadhaana sagōdharikku thēvaiyaana porulgalai kadaikku pōi vaangi tharalaam alladhu vēru vēlaigalai seidhu kodukkalaam. sabaiyil irukkum matravargal udambu mudiyaadhavargalukkaaga edhaiyaavadhu samaitthu kondupōi kodutthuvittu varalaam. perunthotru samayatthil mūppargalukku ēgappatta vēlai irukkum. adhanaal sila sagōdhara sagōdharigal avargalukku thēnk-yū kaard anuppiyirukkiraargal. ‘oruvarai oruvar urchaagappadutthavum, oruvarai oruvar balappadutthavum’ nammaal mudindha ellaavatraiyum seiyumpōdhu evvalavu nandraaga irukkum!—1 the. 5:11. w22.12 22 ¶2; 23 ¶5-6
sevvaai, navambar 26
ungal ennam mutrilum thavaru.—maar. 12:27.
ebireya vēdhaagamatthin mudhal aindhu butthagangalai sadhusēyargal romba nandraaga therindhuvaitthirundhaargal. aanaal, adhilirundha mukkiyamaana sila unmaigalai avargal gavanikka thavarivittaargal. orusamayam avargal yēsuvidam vandhu, uyirttheludhal sambandhamaaga oru kēlviyai kēttaargal. appōdhu yēsu avargalidam, “mōsēyin butthagatthil irukkira mutpudharai patriya padhivil nīngal vaasitthadhillaiyaa? kadavul avaridam, ‘naan aabiragaamin kadavulaagavum, īsaakkin kadavulaagavum, yaakkōbin kadavulaagavum irukkirēn’ endru sonnaar, illaiyaa?” endru kēttaar. (maar. 12:18, 26) sadhusēyargal andha padhivai kandippaaga niraiya dhadavai paditthiruppaargal. aanaalum uyirttheludhal nambikkai endra mukkiyamaana baibil pōdhanaiyai gavanikka thavariyirukkiraargal. (lū. 20:38) oru vasanatthaiyō baibil padhivaiyō naam padikkumpōdhu adhilirundhu ennavellaam therindhukolla mudiyumō adhaiyellaam therindhukolla muyarchi seiya vēndum. adippadaiyaana pōdhanaigalai mattumalla, adhil aalamaaga pudhaindhirukkira unmaigalaiyum niyamangalaiyum kūda kandupidikka vēndum. w23.02 11 ¶9-10
budhan, navambar 27
‘thiranda mēgam pōndra itthanai saatchigal nammai sūlndhirukkiraargal.’—ebi. 12:1.
indraiya dhinavasanatthil sollappattirukkira saatchigal ellaarukkum bayangaramaana sōdhanaigal vandhana. aanaalum, thangaludaiya kadaisi mūchuvarai yegōvaavukku unmaiyaaga irundhaargal. (ebi. 11:36-40) avargaludaiya sagipputthanmaiyum kadina ulaippum vīnaagividavillai. kadavuludaiya vaakkurudhigalellaam niraivēruvadhai thangaludaiya vaalnaalil avargal paarkkavillaidhaan. aanaalum, yegōvaavin angīgaaram thangalukku irundhadhai avargal urudhiyaaga nambinaargal. adhanaal, avarudaiya vaakkurudhigal niraivēruvadhai kandippaaga paarppaargal endru nambinaargal. (ebi. 11:4, 5) avargaludaiya udhaaranam, yegōvaamēl naam thodarndhu nambikkaiyaaga irukka vēndum enbadhil urudhiyaaga iruppadharku udhavugiradhu. ulaga nilaimaigal mōsamaagikkondē pōgindrana. (2 thī. 3:13) yegōvaavin makkalai sōdhippadhai saatthaan nirutthavē illai. namakku munnaal enna savaalgal kaatthirundhaalum sari, yegōvaavukkaaga kadinamaaga ulaikka vēndum enbadhil naam urudhiyaaga irukka vēndum. “uyirulla kadavulmēl nambikkai vaitthirukkirōm” enbadhai naam eppōdhumē manadhil vaitthukkolla vēndum.—1 thī. 4:10. w22.06 25 ¶17-18
vyaalan, navambar 28
‘naan setthuppōvadhaal enna prayōjanam? dhūsiyaal ungalai pugala mudiyumaa?’—sang. 30:9.
nam aarōkkiyatthai naam paadhugaakka vēndiyadharkaana oru kaaranam, yegōvaavukku nammaal mudindhalavukku niraiya sēvai seivadharkaagatthaan. (maar. 12:30) adhanaal, nam aarōkkiyatthukku aabatthaaga irukkum edhaiyum seiyaamal irukkirōm. (rō. 12:1) irundhaalum namakku udalnala prachinaigalē varaadhu endru solla mudiyaadhudhaan. uyir endra parisukkaaga nam appaa yegōvaavukku nandri kaatta naam virumbuvadhaal nammaal mudindhalavukku nam aarōkkiyatthai paadhugaatthukkolgirōm. namakku udambu sariyillaamal pōgumpōdhum vayadhaagumpōdhum, munbu seidha niraiya vishayangalai seiya mudiyaamal pōividum. adhanaal, naam sōgatthilum virakthiyilum mūlgividalaam. aanaalum, nammaal mudindhalavukku nam aarōkkiyatthai nandraaga paartthukkolla vēndum. appōdhudhaan, dhaavīdhu raajaavai pōlavē nammaalum yegōvaavai pugala mudiyum. vayadhaagiyō udambu mudiyaamalō naam irukkumpōdhukūda yegōvaa nammai uyarvaaga madhikkiraar.(mat. 10:29-31) naam irandhaalum, yegōvaa nammai marubadiyum uyirōdu konduvaruvaar. sollappōnaal, nammai uyirōdu konduvara avar ēkkamaaga iruppaar. (yōbu 14:14, 15) adhanaal, naam uyirōdu irukkum indha samayatthil nam aarōkkiyatthaiyum uyiraiyum paadhugaakka nammaal mudindha ellaavatraiyum seiya vēndum. w23.02 20-21 ¶3-5
velli, navambar 29
kadavuludaiya sakthikku virōdhamaaga nindhanai seigira evanukkum endrumē mannippu kidaiyaadhu.—maar. 3:29.
vērē aadugalai sērndha thiralkūttamaana janangaludaiya peyargal armagedhōnil thappippilaittha pinbum vaalvin butthagatthil irukkum. (veli. 7:14) semmariyaadugalai pōl irukkira ivargal “mudivillaadha vaalvai peruvaargal” endru yēsu sonnaar. (mat. 25:46, adikkurippu) aanaal, armagedhōnil thappippilaittha udanēyē ivargalukku mudivillaadha vaalvu kidaitthuvidaadhu. aayira varusha aatchiyil yēsu avargalai “mēippaar, vaalvu tharum nīrūtrugalidam valinadatthuvaar.” yaarellaam yēsuvin valinadatthudhalukku kīlppadigiraargalō, kadaisi sōdhanaiyil yegōvaavukku unmaiyaaga irukkiraargalō, avargaludaiya peyargalai vaalvin butthagatthil yegōvaa nirandharamaaga eludhuvaar. (veli. 7:16, 17) aanaal, vellaadugal armagedhōnil alikkappaduvaargal. avargal “nirandharamaaga alikkappaduvaargal” endru yēsu sonnaar. (mat. 25:46) appōsthalan pavulumkūda, “ippadippattavargal . . . nirandhara alivai dhandanaiyaaga peruvaargal” endru sonnaar.—2 the. 1:9; 2 pē. 2:9. w22.09 16 ¶7-8
sani, navambar 30
ellaavatrukkum oru nēram irukkiradhu.—pra. 3:1.
kudumbangal amaidhiyaana sūlalil jaaliyaaga sandhōshamaaga irukka yegōvaavudaiya padaippugal udhavi seigindrana. idhanaal kudumbatthil irukkiravargalukkul anbu adhigamaagiradhu. kudumbatthōdu iyarkaiyai sutrippaarkka pōvadhu niraiya pērukku piditthirukkiradhu. avargal iyarkai kaatchigal irukkira graamangal... malaippagudhigal... kadarkaraigal... pōndra idangalukkellaam pōgiraargal. kadavul kodukkappōgira pūnjōlai būmiyil petrōrgalum pillaigalum sērndhu idhuvarai paarkkaadha alavukku yegōvaavudaiya padaippugalai paartthu rasikkappōgiraargal. indrupōl naam mirugangalai paartthu bayappada vēndiya avasiyam irukkaadhu. adhuvum nammai paartthu bayappadaadhu. (ēsaa. 11:6-9) sandhōshamaaga yegōvaavudaiya padaippugalai paartthu naam rasitthukkondē iruppōm. adharku mudivē irukkaadhu. (sang. 22:26) aanaal petrōrgalē, pudhiya ulagam varumvarai kaatthirukkaadhīrgal. ippōdhē ungal pillaigal padaippugalai paartthu rasikka sollikkodungal. padaippugalai vaitthu ungal pillaigalukku yegōvaavai patri sollikkodutthaal, dhaavīdhu raajaa sonna maadhiriyē avargalum solvaargal: “yegōvaavē, . . . ungaludaiya seyalgalukku īdinaiyē illai.”—sang. 86:8. w23.03 25 ¶16-17