aktōbar
sevvaai, aktōbar 1
sabai naduvil ungalai pugalvēn.—sang. 22:22.
ellaar munbum, paattu paaduvadhum, badhilgal solvadhum ungalukku kashtamaaga irukkiradhaa? appadiyendraal, niraiya pērukku edhu udhavi seidhirukkiradhu endru yōsitthu paarungal. silarukku manadhilirundhu paaduvadhu udhavi seidhirukkiradhu. naam yegōvaavai pugalvadharkaagatthaan mukkiyamaaga kūttangalil paattu paadugirōm. adhanaal, kūttangalukkaaga thayaarikkumpōdhu adhil varugira paadalgalai paadi palagungal. paadal varigal kūttatthil kalandhupēsappadum matra vishayangalōdu eppadi sambandhappattirukkindrana endru kandupidiyungal. adhōdu, paadal varigalukku naam gavanam selutthumpōdhu, naam nandraaga paadugirōmaa illaiyaa enbadhai patriyellaam yōsikka maattōm. badhil solvadhum silarukku kashtamaaga irukkalaam. adharku edhu udhavum? badhil solvadhai palakkamaakkikkollungal. naam solgira badhil, surukkamaaga, saadhaaranamaaga, nēradiyaana badhilaaga irundhaalum paravaayillai. kūttangalil oru nalla badhilai solvadharku naam muyarchi seivadhai paartthu yegōvaa romba sandhōshappadugiraar. w22.04 7-8 ¶12-15
budhan, aktōbar 2
yegōvaa enakku thunaiyaaga irukkiraar. naan bayappada maattēn.—ebi. 13:6.
“thunai” endra vaartthai, udhavikkaaga kadharugiravargalukku ōdōdi pōi udhavi seigira oruvarai kurikkiradhu. kashtatthil irukkum oruvarai yegōvaa ōdōdi pōi kaappaatruvadhai konjam karpanai seidhu paarungal. namakku udhavi seiya yegōvaa evvalavu aasai aasaiyaaga kaatthukkondirukkiraar enbadhai appōdhu ungalaal purindhukolla mudiyum. yegōvaa namakku thunaiyaaga irukkumpōdhu, eppadippatta kashtangal vandhaalum avatrai sagitthukkondu nammaal sandhōshamaaga irukka mudiyum. yegōvaa eppadiyellaam namakku udhavi seigiraar? adhai therindhukolvadharku ēsaayaa butthagatthai konjam edutthu paarkkalaam. ēsaayaavukku yegōvaa velippadutthiya niraiya thīrkkadharisanangal indru namakku porundhugindrana. adhumattumalla, naam sulabamaaga purindhukolgira vidhatthil yegōvaavai ēsaayaa vivaritthirukkiraar. adharku sila udhaaranangal ēsaayaa 30-vadhu adhigaaratthil irukkindrana. yegōvaa eppadi thannudaiya makkalukku mūndru vidhangalil udhavi seigiraar endru ēsaayaa romba thathrūbamaaga vivaritthirukkiraar. (1) avar nammudaiya jebangalai kaadhukodutthu kētkiraar, adharku badhil kodukkiraar. (2) namakku valinadatthudhal kodukkiraar. (3) ippōdhu nammai aasīrvadhikkiraar, edhirkaalatthilum aasīrvadhikkappōgiraar. w22.11 8 ¶2-3
vyaalan, aktōbar 3
‘unakku varappōgira kashtangalai ninaitthu bayappadaadhē. nī saagumvarai unmaiyōdu iru, appōdhu vaalvukkaana krīdatthai naan unakku tharuvēn.’—veli. 2:10.
thunburutthalai paartthu bayappada vēndaam endru simirnaa, piladhelpiyaa sabaigalilirundha kristhavargalidam yēsu sonnaar. thunburutthalai unmaiyōdu sagitthirundhaal avargalukku yegōvaa palan koduppaar endrum sonnaar. (veli. 3:10) namakkum thunburutthal varum endru naam edhirpaarkka vēndum. adhai sagikka thayaaraaga irukka vēndum. (mat. 24:9, 13; 2 ko. 12:10) ‘ejamaanin naalil,’ adhaavadhu naam vaalgira indha kaalatthil kadavuludaiya makkalukku thunburutthal varum endru velippadutthudhal butthagam solgiradhu. (veli. 1:10) yēsu raajaavaana udanē paralōgatthil oru pōr nadandhadhu. andha pōril migaavēlum, adhaavadhu, paralōgatthukku uyirōdu eluppappatta yēsu kristhuvum, avarudaiya paralōga padaigalum, saatthaanukku edhiraagavum avanudaiya pēigalukku edhiraagavum pōr seidhaargal. (veli. 12:7, 8) andha pōril kadavuludaiya edhirigal thōrkadikkappattu kīlē būmikku thallappattaargal. idhanaal, būmiyil irukkira makkalukku bayangaramaana kashtangal vandhana.—veli. 12:9, 12. w22.05 5 ¶12-13
velli, aktōbar 4
nammudaiya kadavulaana yegōvaa aniyaayam seiya maattaar.—2 naa. 19:7.
yegōvaavin mudivugal eppōdhumē nyaayamaagatthaan irukkum. oruvarudaiya thōtratthaiyō vasadhiyaiyō andhasthaiyō thiramaigalaiyō paartthu avar mannippadhu kidaiyaadhu. (1 saa. 16:7; yaak. 2:1-4) yegōvaavai yaarum kattaayappadutthavum mudiyaadhu, avarukku lanjam kodukkavum mudiyaadhu. avar verutthuppōyō alladhu unarchivasappattō oru mudiveduppadhu kidaiyaadhu. (yaath. 34:7) yegōvaa nammai patriyum, nammudaiya sūlnilaiyai patriyum mulumaiyaaga purindhuvaitthiruppadhaal nichayamaagavē avardhaan thalaisirandha nīdhibadhi. (ubaa. 32:4) yegōvaa mannikkira vidham romba visēshamaanadhu endru ebireya vēdhaagamatthai eludhiyavargal therindhuvaitthirundhaargal. adhanaal, yegōvaavin mannippai patri eludhumpōdhu sila idangalil oru ebireya vaartthaiyai payanpadutthinaargal. “paavigalai kadavul eppadi mannikkiraar endru sollumpōdhu mattumdhaan andha vaartthaiyai andha idangalil avargal payanpadutthinaargal. kadavuludaiya mannippu romba romba uyarndhadhu enbadhaal manidhargal manidhargalai mannippadhai patri sollumpōdhu avargal andha vaartthaiyai payanpadutthavē illai” endru oru butthagam solgiradhu. manam thirundhiyavargalai mulumaiyaaga mannikkira adhigaaram yegōvaavukku mattumdhaan irukkiradhu. w22.06 4 ¶10-11
sani, aktōbar 5
nadakka vēndiya valiyil nadakka pillaiyai palakku. vayadhaanaalum avan adhaivittu vilaga maattaan.—nīdhi. 22:6.
ungaludaiya kudumbatthil silar yegōvaavin saatchiyaaga illaiyendraalum sari, kanavarudaiya thunai illaamal ungaludaiya pillaigalai nīngal valartthukkondu vandhaalum sari, nīngal kaattugira visuvaasam matravargalaiyum balappadutthum. ungalai maadhiriyē nadandhukolla avargalai thūndum. silasamayangalil, nīngal niraiya muyarchi edutthu sollikkoduttha pinbum ungaludaiya pillaikku yegōvaavai vananga andhalavu viruppam illaadha maadhiri theriyalaam. pillaigalukku payirchi kodukka konjam kaalam edukkum enbadhai nyaabagam vaitthukkollungal. nīngal oru vidhaiyai vidhaikkumpōdhu adhu oru maramaaga valarndhu palan kodukkumaa endru yōsikkalaam. adhu valarvadhum valaraadhadhum ungaludaiya kaiyil illai. aanaalum, nīngal thodarndhu thannīr ūtruvīrgal. adhu valaruvadharku ungalaal mudindhadhai ellaam seivīrgal. (maar. 4:26-29) adhēpōl, oru ammaavaaga ungaludaiya pillaigal yegōvaamēl anbu vaippadharkaaga nīngal seigira ellaa muyarchigalukkum palan kidaikkumaa endru nīngal yōsikkalaam. nīngal thodarndhu payirchi kodutthaal, ungaludaiya pillai yegōvaavin nanbaraavadharku ungalaal mudindhadhai ellaam seigirīrgal endru arttham. w22.04 19-20 ¶16-17
nyaayiru, aktōbar 6
agambaavam vandhaal alivu varum. aanavam vandhaal adisarukkum.—nīdhi. 16:18.
saalomōn raajaavaana pudhidhil thannai patri samanilaiyaaga yōsitthaar. thannudaiya varambugalai purindhu nadandhukondaar. yegōvaavidam aalōsanai kēttaar. (1 raa. 3:7-9) perumaiyaaga nadandhukolvadhu evvalavu aabatthaanadhu enbadhai purindhu vaitthirundhaar. aanaal, avar sonna indha aalōsanaikku avarē kīlppadiyaamal pōivittaar. oru kattatthil, yegōvaavudaiya kattalaigalai madhikkaamal agambaavatthudan nadandhukondaar. udhaaranatthukku, ebireya raajaakkalukku yegōvaa oru kattalai kodutthirundhaar. “raajaavin idhayam kadavulaivittu vilagaamal irukka vēndumaanaal avar niraiya manaivigalai vaitthukkolla kūdaadhu” endru solliyirundhaar. (ubaa. 17:17) aanaal saalomōn 700 manaivigalaiyum 300 marumanaivigalaiyum vaitthukkondaar. (1 raa. 11:1-3) oruvēlai saalomōn, “idhanaala enakku endha prachinaiyum varaadhu” endru ninaitthirukkalaam. aanaal, yegōvaavudaiya pēchai kētkaamal pōnadhaal vandha mōsamaana vilaivugalai anubavitthaar.—1 raa. 11:9-13. w22.05 23 ¶12
thingal, aktōbar 7
nīdhimaanaaga irukkira en ūliyanō visuvaasatthaal vaalvu peruvaan; avan pinvaanginaal avanmēl enakku piriyam irukkaadhu.—ebi. 10:38.
indraikku makkal oru mukkiyamaana mudivai edukka vēndiyirukkiradhu. indha prabanjatthai aatchi seivadharku urimaiyulla yegōvaavukku aadharavu koduppadhaa, alladhu avarudaiya kodūramaana edhiriyaana saatthaanukku aadharavu koduppadhaa endra mudivai edukka vēndiyirukkiradhu. ovvoruvarum yaaraavadhu oruvarukku aadharavu kodutthutthaan aaga vēndum. avargal enna mudivu edukkiraargalō adhai porutthudhaan avargaludaiya edhirkaalam irukkum. (mat. 25:31-33, 46) adhaavadhu, ‘migundha ubatthiravatthinpōdhu,’ vaalvaa alivaa endra adaiyaalam adhai porutthudhaan avargalukku kidaikkum. (veli. 7:14; 14:9-11; esē. 9:4, 6) yegōvaavudaiya aatchikku aadharavu koduppadhaaga mudivu edutthirukkirīrgal endraal, nīngal nalla oru thīrmaanam edutthirukkirīrgal endru arttham. matravargalum adhē thīrmaanam eduppadharku udhavi seiya vēndum endru nīngal aasaippadugirīrgal. yegōvaavudaiya aatchikku unmaiyaaga aadharavu kodukkiravargalukku aasīrvaadhangal kidaikkum. adhanaal, yegōvaavai vananguvadharku naam eduttha thīrmaanatthil urudhiyaaga irukka vēndum. adhumattumalla, matravargalum sariyaana thīrmaanam edutthu yegōvaavai thodarndhu vananguvadharku naam udhava vēndum. w22.05 15 ¶1-2
sevvaai, aktōbar 8
‘makkal ungalai patri illaadhadhaiyum pollaadhadhaiyum sollumpōdhu sandhōshappadungal.’—mat. 5:11.
yegōvaa solvadhaitthaan naam kētka vēndum, edhirigal solvadhai alla! yegōvaa pēsiyapōdhu yōbu gavanamaaga kēttaar. oru karutthil, yegōvaa yōbuvidam, ‘unakku ennellaam nadandhirukkunu enakku nallaa theriyum. unnai ennaala gavanichukka mudiyaadhunu ninaikkiriyaa?’ endru kēttaar. yōbu manatthaalmaiyaaga thanmēl irundha thappai otthukkondaar. yegōvaa seidha ellaa nalla vishayatthukkum nandriyōdu ippadi sonnaar: “ungalai patri en kaadhugalaal kēttirukkirēn. ippōdhu en kangalaalēyē ungalai paarkkirēn.” (yōbu 42:5) idhai sonnapōdhu anēgamaaga yōbu innum saambalildhaan utkaarndhirundhaar. udal mulukka koppulam. aanaalum, yōbuvukku thannudaiya anbum angīgaaramum irukkiradhu enbadhai yegōvaa thelivaaga sonnaar. (yōbu 42:7, 8) indraikkumkūda makkal nammai kēvalamaaga pēsalaam. naam edharkumē laayakkillai enbadhupōl avargal nammai nadatthalaam. nammudaiya peyarai alladhu nammudaiya amaippin peyarai kedukka ninaikkalaam. aanaal, namakku enna kashtangal vandhaalum yegōvaavukku unmaiyaaga iruppōm endru yegōvaa nammēl nambikkai vaitthirukkiraar. w22.06 24 ¶15-16
budhan, aktōbar 9
aattukkuttiyaanavarin thirumanam vandhuvittadhu.—veli. 19:7.
magaa baabilōn alikkappadumpōdhu paralōgatthil iruppavargal romba sandhōshappattaalum, avargal sandhōshatthin uchikkē pōgum alavukku innoru vishayamum nadakkum. (veli. 19:1-3) adhudhaan, “aattukkuttiyaanavarin thirumanam.” sollappōnaal, velippadutthudhal butthagatthil sollappattirukkira mukkiyamaana oru sambavam idhu. armagedhōn pōrukku konjam munnaal 1,44,000 pēr ellaarumē paralōgatthil iruppaargal. aanaalum, andha samayatthil aattukkuttiyaanavarin thirumanam nadakkaadhu. (veli. 21:1, 2) armagedhōn pōr mudindhu kadavuludaiya edhirigal ellaarum alikkappattadharku piragudhaan andha thirumanam nadakkum. (sang. 45:3, 4, 13-17) adaiyaala artthatthil nadakkira indha thirumanatthil raajaavaana yēsu kristhuvum avarudaiya ‘manamagalaana’ 1,44,000 pērum ondrusērgiraargal. indha mukkiyamaana sambavatthōdu, 1,44,000 pēr yēsuvōdu sērndhu būmiyai 1000 varushangalukku aatchi seiya aarambippaargal.—veli. 20:6. w22.05 17 ¶11-13
vyaalan, aktōbar 10
ejamaan varumpōdhu appadi seidhukondirukkira adimaiyē sandhōshamaanavan!—mat. 24:46.
baibil vishayangalai katrukkoduppadharkaaga kadaisi naatkalil ‘unmaiyum vivēgamum ulla adimaiyai’ niyamippadhaaga yēsu munkūttiyē solliyirundhaar. (mat. 24:45) avar sonnadhu pōlavē andha adimai indraikku kadinamaaga ulaitthukkondu varuvadhai nammaal paarkka mudigiradhu. nammudaiya kangaaniyaana yēsu paralōga nambikkaiyulla indha chinna thogudhiyai payanpadutthi “ētra vēlaiyil” baibil vishayangalai solli kodutthukkondirukkiraar. ivargal matravargaludaiya visuvaasatthukku thangalai adhigaarigalaaga ninaitthukkolvadhillai. (2 ko. 1:24) yēsu kristhudhaan thannudaiya makkalukku “thalaivaraagavum adhigaariyaagavum” irukkiraar enbadhai purindhuvaitthirukkiraargal. (ēsaa. 55:4) 1919-lirundhu unmaiyulla adimai ēraalamaana prasurangalai veliyittirukkiraargal. udhaaranatthukku, 1921-il kadavulin suramandalam endra aangila butthagatthai veliyittaargal. baibilil aarvam kaattiyavargalukku adhil irukkira adippadai vishayangalai sollikkoduppadharku indha butthagam romba udhaviyaaga irundhadhu. kaalam maara maara adharku ētra vidhamaaga niraiya prasurangalai veliyittaargal. yegōvaavai patri therindhukolvadharkum avarmēl anbai valartthukkolvadharkum endha butthagam ungalukku udhavi seidhadhu? w22.07 10 ¶9-10
velli, aktōbar 11
nīngal ennai endrendrumē ungal kan munnaal vaitthiruppīrgal.—sang. 41:12.
alli alli koduppadhil yegōvaavai aditthukkolla aalē kidaiyaadhu. nīngal avarukkaaga enna kodutthaalum sari, adhaivida pala madangu adhigamaagatthaan avar thiruppi koduppaar. (maar. 10:29, 30) sīkkiram aliyappōgira indha ulagatthilkūda sirandha, thirupthiyaana, sandhōshamaana vaalkkaiyai yegōvaa ungalukku koduppaar. idhu verum aarambamdhaan. endrendrum ungal anbaana appaa yegōvaavukku sēvai seivīrgal. ungalukkum avarukkum irukkira paasam adhigamaagikkondē pōgum. avarai pōlavē nīngalum endrendraikkum vaalvīrgal. arppanitthu nyaanasnaanam edukka nīngal padigalai edukkumpōdhu, yegōvaa pokkishamaaga paarkkira ondrai avarukku kodukkira vaaippu ungalukku kidaikkiradhu. nammidam irukkira ellaa nalla vishayangalaiyum kodutthadhu yegōvaadhaan. indha vaanatthukkum būmikkum sondhakkaarar avardhaan. aanaal avaridam illaadha oru vishayatthai nammaal avarukku kodukka mudiyum. adhudhaan manappūrvamaaga, unmaiyaaga naam avarukku seigira sēvai. (yōbu 1:8; 41:11; nīdhi. 27:11) vaalkkaiyil idhaivida peridhaaga vērenna seidhuvida mudiyum? w23.03 6 ¶16-17
sani, aktōbar 12
ilainyargal eppadi sutthamaana vaalkkai vaala mudiyum? eppōdhum ungal vaartthaiyinpadi nadakka jaakkiradhaiyaaga iruppadhan mūlamē.—sang. 119:9.
ilam vayadhil paaliyal aasaigal romba adhigamaaga irukkum. olukkakkēdaaga nadandhukolla silasamayam matravargal ungalai varpurutthalaam. nīngal appadi nadandhukolla vēndum endrudhaan saatthaanum virumbugiraan. appadiyendraal, olukka vishayatthil sutthamaaga iruppadharku edhu ungalukku udhavum? (1 the. 4:3, 4) yegōvaavidam jebam seiyumpōdhu ungal manadhil irukkira ellaavatraiyumē avaridam kottungal. thappu seiyaamal irukka udhava solli avaridam kēlungal. (mat. 6:13) namakku udhavi seiya vēndum enbadhudhaan avarudaiya aasai. (sang. 103:13, 14) ungaludaiya prachinaigalai nīngalē samaalitthukkollalaam endru ninaikkaadhīrgal. ungal unarchigalōdu nīngal eppadi pōraadikkondirukkirīrgal enbadhai patri appaa-ammaavidam sollungal. baibilai vaasitthu adhil irukkira niyamangalai aalamaaga yōsitthu paarkkumpōdhu yegōvaavukku pidittha maadhiri thīrmaanangal eduppadhu ungalukku sulabamaaga irukkum. ungal vaalkkaiyil varugira ovvoru sūlnilaiyaiyum samaalippadharku oru sattam thēvaiyillai enbadhai nīngal purindhukolvīrgal. ēnendraal, oru vishayatthai patri yegōvaa eppadi yōsikkiraar enbadhai nīngal therindhiruppīrgal. w22.08 5 ¶10-12
nyaayiru, aktōbar 13
‘oruvan thannai nambiyirukkiravargalai gavanitthukkollavillai endraal avan visuvaasatthai vittuvittavanaaga iruppaan.’—1 thī. 5:8.
nīngal oru kudumba thalaivaraa? appadiyendraal, saappaattu selavukku enna seivadhu, vīttu vaadagaiyai eppadi kattuvadhu endrellaam nīngal kavalaippadalaam. ungal vēlai pōnaal innoru vēlai kidaikkumaa endrumkūda nīngal bayandhirukkalaam. selavugalai kuraitthukkondaal sandhōsham pōividumō endru ninaitthu nīngal bayandhirukkalaam. idhupōndra bayangalaiyellaam saatthaan avanukku saadhagamaaga payanpadutthikkondu niraiya pērai avanudaiya valaiyil vila vaitthirukkiraan. yegōvaavukku nammēl akkarai illai endrum, nam kudumbatthai gavanitthukkolla avar udhavi seiya maattaar endrum nammai ninaikka vaikka saatthaan muyarchi seigiraan. adhanaal, eppadiyaavadhu nam vēlaiyai thakkavaitthukkolla vēndum endru naam ninaikkalaam. baibil niyamangalai mīra vēndiyirundhaalkūda paravaayillai, vēlaidhaan mukkiyam endrumkūda naam ninaikkalaam. w22.06 15 ¶5-6
thingal, aktōbar 14
andha nambikkai nam uyirukku nangūram pōndradhu; adhu urudhiyaanadhu, nambagamaanadhu.—ebi. 6:19.
nam kadavul “irakkamum karisanaiyum ulla kadavul, sīkkiratthil kōbappadaadhavar, maaraadha anbai alavillaamal kaattubavar, unmaiyullavar” adhaavadhu, satthiyamulla kadavul endru namakku theriyum. (yaath. 34:6) yegōvaa nīdhiyai nēsikkiravar. (ēsaa. 61:8) naam kashtappaduvadhai paarkkumpōdhu avar romba vēdhanaippadugiraar. nammudaiya ellaa kashtangalaiyum sariyaana samayatthil mudivukku konduvara avar romba aasaiyaaga kaatthukkondirukkiraar. (erē. 29:11) yegōvaavai uyirukku uyiraaga nēsippadharku ivaiyellaamē arumaiyaana kaaranangal, illaiyaa? naam satthiyatthai nēsippadharku vēru enna kaaranam irukkiradhu? satthiyatthai therindhukollumpōdhu namakku niraiya nanmaigal kidaikkindrana. baibil satthiyam namakku edhirkaala nambikkaiyai kodukkiradhu. oru kappal alaikkalikkappadaamal iruppadharku nangūram eppadi udhavi seigiradhō adhēpōl vaalkkaiyil varugira prachinaigalaal naam alaikkalikkappadaamal iruppadharku indha nambikkai namakku udhavi seigiradhu. indraiya dhinavasanatthil, abishēgam seiyappatta kristhavargalukku irundha paralōga nambikkaiyai patri appōsthalan pavul pēsikkondirukkiraar. irundhaalum, pūnjōlai būmiyil endrendrum vaalum nambikkai irukkira kristhavargalukkum indha vaartthaigal porundhum. (yōvaa. 3:16) endrendrum vaalum nambikkaiyai patri therindhukondadhu nammudaiya vaalkkaikku artthatthai kodutthirukkiradhu. w22.08 14-15 ¶3-5
sevvaai, aktōbar 15
sūriyan maraivadharku munnaal ungal kōbam thaniya vēndum.—ebē. 4:26.
nambikkaikku asthivaaramē anbudhaan. anbai patri 1 korindhiyar 13-aam adhigaaram vivarikkiradhu. matravargalmēl nambikkai vaikkavum, ilandha nambikkaiyai thirumba valartthukkollavum adhu namakku udhavi seiyum. (1 ko. 13:4-8) udhaaranatthukku, 4-aam vasanam “anbu porumaiyum karunaiyum ulladhu” endru solgiradhu. naam yegōvaavukku edhiraaga paavam seidhaalkūda avar nammidam porumaiyaaga irukkiraar. appadiyendraal, sagōdhara sagōdharigal nammai erichalpadutthugira vidhamaaga alladhu kaayappadutthugira vidhamaaga ēdhaavadhu seidhaalō sonnaalō naamum porumaiyaaga irukka vēndum. “[anbu] erichal adaiyaadhu, thīngai kanakku vaikkaadhu” endru 5-aam vasanam solgiradhu. appadiyendraal, ‘annaikku avaru appadi senjaaru, ippadi senjaaru’ endrellaam naam manadhil vaitthukkondu irukka maattōm. “sattendru kōbappadaadhē” endru prasangi 7:9 solgiradhu. sagōdhara sagōdharigalai yegōvaa paarkkira maadhiri naam paarkka vēndum. avargal seiyum thavarugalai avar kanakku vaitthukkolvadhu kidaiyaadhu. (sang. 130:3) sagōdhara sagōdharigalidam irukkum kuraigalai paarppadharku badhilaaga, avargaludaiya nalla gunangalaiyum nalla manadhaiyum naam paarkka vēndum.—mat. 7:1-5. w22.09 3-4 ¶6-7
budhan, aktōbar 16
miga vēdhanaiyaana kaalam varum.—dhaani. 12:1.
mudivu kaalatthil adutthadutthu nadakkappōgira svaarasyamaana sambavangalai patri dhaaniyēl butthagam solgiradhu. udhaaranatthukku, migaavēl, adhaavadhu yēsu kristhu, ‘[kadavuludaiya] janangalukku thunaiyaaga nirkiraar’ endru dhaaniyēl 12:1 solgiradhu. 1914-il kadavuludaiya arasaangatthin raajaavaaga yēsu aanapōdhu idhu niraivēra aarambitthadhu. “būmiyil mudhanmudhalaaga oru dhēsam uruvaanadhumudhal adhuvarai vandhirukkaadha miga vēdhanaiyaana kaalam varum” endrum dhaaniyēl solgiraar. andha kaalatthil yēsu “seyalil iranguvaar” endrum solgiraar. indha ‘miga vēdhanaiyaana kaalamum’ matthēyu 24:21-il sollappattirukkira ‘migundha ubatthiravamum’ ondrudhaan. indha vēdhanaiyaana kaalatthin mudivil, adhaavadhu armagedhōnil, kadavuludaiya makkalai kaappaatruvadharkaaga yēsu seyalil iranguvaar. ivargal, ‘migundha ubatthiravatthilirundhu thappikkappōgira’ thiral kūttamaana makkal endru velippadutthudhal butthagam solgiradhu.—veli. 7:9, 14. w22.09 21 ¶4-5
vyaalan, aktōbar 17
yaarellaam enakku edhiraaga paavam seidhaargalō, avargaludaiya peyaraitthaan en butthagatthilirundhu thudaitthalippēn.—yaath. 32:33.
yegōvaa eludhiyirukkira peyargalellaam pensilil eludhiya maadhiridhaan irukkindrana. eppōdhu vēndumaanaalum adhai avar alitthuvidalaam. (veli. 3:5) nammudaiya peyarai inkkil eludhiyadhupōl nirandharamaaga andha butthagatthil avar eludha vēndumendraal adharku ētrapadi naam nadandhukolla vēndum. vaalvin butthagatthil peyargal eludhappattavargalil oru thogudhi yēsuvōdu paralōgatthil aatchi seivadharkaaga thērndhedukkappattavargal. pilippi sabaiyil irundha ‘saga vēlaiyaatkalukku’ appōsthalan pavul eludhiya vaartthaigalilirundhu idhai naam therindhukolgirōm. (pili. 4:3) avargaludaiya peyargal adhil thodarndhu irukka vēndumendraal, avargal kadaisivarai unmaiyaaga irukka vēndum. avargal irappadharku munbō migundha ubatthiravam aarambippadharku munbō avargalukku kadaisi mutthirai kidaikkum. appōdhudhaan avargaludaiya peyargal vaalvin butthagatthil nirandharamaaga eludhappadum.—veli. 7:3. w22.09 14 ¶3; 15 ¶5-6
velli, aktōbar 18
kadavuludaiya vaartthaiyai kēttu adhanpadi nadakkiravargaldhaan sandhōshamaanavargal!—lū. 11:28.
ungalukku romba pidittha unavai yaaraavadhu samaitthu kodutthirukkalaam. aanaal, nīngal adhai avasara avasaramaaga saappittirukkalaam. illaiyendraal, vēru edhaiyō yōsitthukkondē saappittirukkalaam. saappittu mudittha piragu, nidhaanamaaga rusitthu rusitthu saappittirukkalaamē endru yōsitthiruppīrgal. baibilai padikkumpōdhum idhēpōl ungalukku nadandhirukkiradhaa? appadiyendraal, nēramedutthu kadavuludaiya vaartthaiyai rasitthu rusitthu padiyungal. kaatchigalai manatthiraiyil ōdavidungal, kuralgalai kēlungal, vaasippadhai yōsiyungal. ippadiyellaam paditthaal ungalukku innum niraiya sandhōsham kidaikkum. ētra vēlaiyil aanmīga unavai koduppadharkaaga ‘unmaiyum vivēgamum ulla adimaiyai’ yēsu niyamitthirukkiraar; avargal namakku ēraalamaana unavai kodukkiraargal. (mat. 24:45) mukkiyamaaga baibilai vaitthutthaan avargal ellaa unavaiyum thayaaritthu kodukkiraargal.—1 the. 2:13. w22.10 7-8 ¶6-8
sani, aktōbar 19
‘thimir piditthavargal seigira kēli uchakkattatthukkē pōivittadhu.’—sang. 123:4.
kadaisi naatkalil kēli seigiravargalukku panjamē irukkaadhu endru baibil solgiradhu. (2 pē. 3:3, 4) ‘kadavulbakthi illaadha kaariyangalai thangaludaiya aasaippadiyellaam seivadhildhaan’ avargal kuriyaaga irukkiraargal. (yū. 7, 17, 18) kēli seigiravargalai pōl naam nadandhukollaamal iruppadharku oru vali, eppōdhum kurai sollikkondē irukkiravargalōdu palagaamal iruppadhudhaan. (sang. 1:1) appadiyendraal, visuvaasadhrōgigal sollum edhaiyumē naam kētkavum kūdaadhu, paditthu paarkkavum kūdaadhu. naam jaakkiradhaiyaaga illaavittaal, kuraisollum palakkam nammaiyum sulabamaaga thotrikkollum. adhanpin, yegōvaavaiyum avarudaiya amaippu tharum valinadatthudhalaiyum naam sandhēgappada aarambitthuviduvōm. indha padukuliyil vilaamal iruppadharku, nammaiyē ippadi kēttukkolla vēndum: ‘amaippu pudhusaa ēdhaavadhu aalōsanaiyō vilakkamō kodukkurappō adha kuraisolra palakkam enakku irukkaa? poruppula irukkura sagōdharargalkitta naan kuttham kandupidichittē irukkēnaa?’ ippadi seivadhai evvalavu sīkkiram mudiyumō avvalavu sīkkiram naam nirutthivittaal, yegōvaa nammai paartthu romba sandhōshappaduvaar.—nīdhi. 3:34, 35. w22.10 20 ¶9-10
nyaayiru, aktōbar 20
isravēl janangal nī solvadhai kētka maattaargal.—esē. 3:7.
kadavuludaiya sakthi, ‘vīmbum pidivaadhamum pidittha’ aatkalidam kadavuludaiya seidhiyai solla esēkkiyēlai balappadutthiyadhu. yegōvaa esēkkiyēlidam, “naan unnudaiya mugatthai avargaludaiya mugatthai pōlavum unnudaiya netriyai avargaludaiya netriyai pōlavum kadinamaakkuvēn. naan unnudaiya netriyai vairam pōla kadinamaakkiyirukkirēn; karungallaivida urudhiyaakkiyirukkirēn. nī avargalai ninaitthu bayappadaadhē, avargaludaiya mugatthai paartthu dhigiladaiyaadhē” endru sonnaar. (esē. 3:8, 9) ūliyam seiya vēndiya idatthukku ellaam kadavuludaiya sakthi esēkkiyēlai thūkkikkondu pōnadhu. piragu, “yegōvaavin sakthiyaal mulumaiyaaga nirappappattēn” endru esēkkiyēl eludhinaar. kadavul solla sonna seidhiyai purindhukolla avarukku oru vaaram thēvaippattadhu. (esē. 3:14, 15) adharku piragu yegōvaa avarai oru samavelikku pōga sonnaar. angē ‘kadavuludaiya sakthi [avarukkul] vandhadhu.’ (esē. 3:23, 24) adharku piragu, ūliyatthai aarambikka esēkkiyēl thayaaraagivittaar. w22.11 4-5 ¶8-9
thingal, aktōbar 21
‘yegōvaavē, naan evvalavu kaalatthukkutthaan udhavikkaaga kadharuvēn, nīngal ēn kētkaamal irukkirīrgal? kodumaigal nadappadhai ēn porutthukkolgirīrgal?’—aaba. 1:2, 3.
aabagūk thīrkkadharisikku niraiya prachinaigal vandhana. orusamayatthil, yegōvaavukku thanmēl akkarai irukkiradhaa endru avar sandhēgappada aarambitthuvittaar. adhanaal, than manadhil irundha ellaavatraiyum yegōvaavidam kottinaar. avar manamvittu seidha jebatthai yegōvaa kēttaar, badhilum kodutthaar. (aaba. 2:2, 3) yegōvaa thannudaiya makkalai munbu eppadiyellaam kaappaatriyirukkiraar endru aabagūk yōsitthu paartthapōdhu sandhōsham marubadiyum avarai thēdi vandhadhu. yegōvaa avarmēl akkaraiyaagatthaan irukkiraar, eppadippatta prachinaiyaiyum sagitthirukka udhavi seivaar endru avar urudhiyaaga nambinaar. (aaba. 3:17-19) ungalukkum ēdhaavadhu prachinai varumpōdhu, yegōvaavidam jebam seiyungal. ungal manadhil irukkira ellaavatraiyum avaridam sollungal, avaraiyē nambiyirungal. appadi seiyumpōdhu, andha prachinaiyai sagikka thēvaiyaana balatthai yegōvaa koduppaar. avar udhavi seivadhai nīngal paarkkumpōdhu, avarmēl irukkira visuvaasam ungalukku adhigamaagum. yegōvaavidam nerungiyirukka udhavi seigira vishayangalai nīngal eppōdhum seidhaal, eppadippatta kashtamō sandhēgamō vandhaalum nīngalum yegōvaavai vittu pōgavē maattīrgal.—1 thī. 6:6-8. w22.11 15 ¶6-7
sevvaai, aktōbar 22
unmaiyaagavē indru unakku solgirēn, nī ennōdu pūnjōlaiyil iruppaai.—lū. 23:43.
yēsuvum avarukku pakkatthil mara kambatthil araiyappattirundha irandu kutravaaligalum konjam konjamaaga setthukkondirundhaargal. (lū. 23:32, 33) andha irandu kutravaaligalum yēsuvai kindal seidhukondirundhaargal. (mat. 27:44; maar. 15:32) aanaal konja nēratthil, adhil oruvan manam maari, “yēsuvē, nīngal aatchikku varumpōdhu ennai ninaitthukkollungal” endru sonnaan. adharku yēsu indraiya dhinavasanatthil irukkira vaartthaigalai sonnaar. (lū. 23:39-42) idhu, pūnjōlai būmiyil vaalkkai eppadi irukkum endru nammai yōsikka vaikkindrana. saalomōnin aatchi kaalatthil nilaimai eppadi irundhadhu endru therindhukondaal, pūnjōlai būmiyil vaalkkai eppadi irukkum endru ōralavu nammaal purindhukolla mudiyum. saalomōnaivida yēsu sirandha raajaa endru baibil solgiradhu. appadiyendraal, yēsu thannōdu aatchi seiyappōgiravargalōdu sērndhu indha būmiyai oru alagaana pūnjōlaiyaaga maatruvaar. (mat. 12:42) appadippatta pūnjōlaiyil vaalvadharku enna seiya vēndum endru ‘vērē aadugal’ therindhukolvadhu mukkiyam.—yōvaa. 10:16. w22.12 8 ¶1; 9 ¶4
budhan, aktōbar 23
nī udhavikkaaga kadharumpōdhu avar karunai kaattuvaar.—ēsaa. 30:19
naam kadharumpōdhu yegōvaa kaadhukodutthu kētpaar endru ēsaayaa nambikkai kodukkiraar. adhumattumalla, “un kuralai kēttadhumē badhil koduppaar” endru andha vasanatthil sonnaar. adhaavadhu, nammudaiya jebangalukku yegōvaa udanadiyaaga badhil koduppaar. udhavi kētpavargalukku ōdōdi vandhu udhavi seiya yegōvaa endhalavukku aasai aasaiyaaga kaatthukkondirukkiraar enbadhai indha vaartthaigal kaattugindrana. idhai naam eppōdhumē manadhil vaitthukkondaal, prachinaigalai sagitthukkondu sandhōshamaaga irukka mudiyum. nam ovvoruvarudaiya jebatthaiyum yegōvaa gavanamaaga kētkiraar. ēsaayaa 30-vadhu adhigaaratthin aaramba vasanangalil, “ungalukku,” “nīngal” endru yegōvaa than janangal ellaaraiyum motthamaaga paartthu pēsuvadhupōl irukkiradhu. aanaal, 19-vadhu vasanatthil yegōvaa, “nī,” “un” endru thanitthaniyaaga ovvoruvaridamum pēsuvadhupōl irukkiradhu. “nī ala maattaai. nī udhavikkaaga kadharumpōdhu avar karunai kaattuvaar; un kuralai kēttadhumē badhil koduppaar” endrellaam ēsaayaa eludhiyirukkiraar. yegōvaa nam ovvoruvar mēlum akkarai vaitthirukkiraar, nam ovvoruvarudaiya jebatthaiyum gavanamaaga kētkiraar. oru anbaana appaavaaga, nam ovvoruvarudaiya vēdhanaiyaiyum avar nandraaga purindhukolgiraar, adhai avaridam sollumpōdhu akkaraiyaaga kētkiraar.—sang. 116:1; ēsaa. 57:15. w22.11 9 ¶5-6
vyaalan, aktōbar 24
paambugalai pōl jaakkiradhaiyaagavum puraakkalai pōl kallamkapadam illaamalum nadandhukollungal.—mat. 10:16.
edhirppu vandhaalum naam ūliyam seiyumpōdhu namakku sandhōshamum samaadhaanamum kidaikkum. prasangikka kūdaadhu endru mudhal nūtraandil irundha appōsthalargalukku yūdha adhigaarigal kattalai pōttaargal. aanaalum, appōsthalargal kadavulukku kīlppadindhu thodarndhu prasangitthaargal. adhanaal, avargalukku sandhōsham kidaitthadhu. (ap. 5:27-29, 41, 42) nam vēlai thadai seiyappattirukkumpōdhu ūliyatthai jaakkiradhaiyaaga seiya vēndum enbadhu unmaidhaan. aanaal, ūliyam seivadharku nammaal mudindhadhaiyellaam seiyumpōdhu kadavulai sandhōshappadutthuvōm. matravargaludaiya uyirai kaappaatrugira vēlaiyai seigirōm endra nimmadhiyum namakku kidaikkum. naam evvalavu periya kashtatthil irundhaalum sari, namakku samaadhaanamdhaan thēvai. adhai yegōvaavaal mattumdhaan kodukka mudiyum. adhanaal, kollai nōyō pēralivō thunburutthalō varumpōdhu avaraiyē nambiyirungal. avarudaiya amaippai udumbu maadhiri piditthukkollungal. varappōgira arumaiyaana edhirkaalatthukkaaga aasaiyaaga kaatthukkondirungal. appadiyellaam seiyumpōdhu, “samaadhaanatthin kadavul ungalōdu iruppaar.”—pili. 4:9. w22.12 21 ¶17-18
velli, aktōbar 25
pudhiya subaavatthai anindhukollungal.—ebē. 4:24.
pudhiya subaavatthai anindhukolvadharku naam niraiya muyarchi edukka vēndum. mudhalil manakkasappu, sinam, kadum kōbam pōndra gunangalaiyellaam viduvadharku naam muyarchi edukka vēndum. (ebē. 4:31, 32) aanaal, adhu avvalavu sulabam illai. ēnendraal, sila ketta gunangal namakkullē ūrippōyirukkalaam. udhaaranatthukku, silarukku ‘kōbappadugira subaavam’ iruppadhaagavum ‘aavēsappadugira subaavam’ iruppadhaagavum baibil solgiradhu. (nīdhi. 29:22, adikkurippugal) ippadi, namakkullē ūrippōyirukkira gunangalai maatrikkolvadharku nyaanasnaanam eduttha piragum naam thodarndhu muyarchi edukka vēndum. (rō. 7:21-23) oru gunatthai maatrikkolvadhu ungalukku kashtamaaga irundhaal, adhai patri yegōvaavidam jebam pannungal. adhuvum, avar ungaludaiya jebatthai kētpaar, ungalukku udhavi seivaar endra nambikkaiyōdu jebam pannungal. (1 yō. 5:14, 15) avar andha gunatthai ungalidamirundhu arpudhamaaga edutthu pōttuviduvaar endru solla mudiyaadhudhaan. aanaal, adharku nīngal adipanindhuvidaamal iruppadharku thēvaiyaana balatthai koduppaar. (1 pē. 5:10) adhēsamayatthil, nīngal seigira jebatthukku ētra vidhamaaga nadandhukollungal. ungaludaiya palaiya subaavatthai thūndividugira vishayangalai seiyaadhīrgal. adhōdu, thavaraana aasaigalai patriyē yōsitthukkondum irukkaadhīrgal.—pili. 4:8; kolō. 3:2. w23.01 10 ¶7, 9-10
sani, aktōbar 26
kadavulmēl anbu kaattugiravan than sagōdharanmēlum anbu kaatta vēndum.—1 yō. 4:21.
naam anbu kaattuvadharku oru vali, prasanga vēlaiyai mummuramaaga seivadhudhaan. paarkkira ellaaridamum naam pēsugirōm. ippadi, paagupaadu paarkkaamal ellaaridamum pēsumpōdhu yegōvaavin viruppatthai naam seigirōm. “ellaa vidhamaana makkalum satthiyatthai patriya thirutthamaana arivai pera vēndumenbadhum, mītpu pera vēndumenbadhum avarudaiya viruppam.” (1 thī. 2:4) yegōvaamēlum yēsumēlum anbu iruppadhai kaattuvadharku innoru vali, nammudaiya sagōdhara sagōdharigalmēl anbu kaattuvadhudhaan. avargal ovvoruvarmēlum naam akkarai kaattugirōm. avargal kashtappadugirapōdhu avargalukku pakkabalamaaga irukkirōm. anbaanavargalai ilandhu avargal thavikkirapōdhu naam aarudhal solgirōm. avargal udambu sariyillaamal irukkumpōdhu avargalai pōi paarkkirōm. avargal sōrndhupōyirukkumpōdhu naam avargalai urchaagappadutthugirōm. (2 ko. 1:3-7; 1 the. 5:11, 14) adhōdu, avargalukkaaga naam eppōdhum jebam seigirōm. ēnendraal, “nīdhimaanin mandraattu migavum valimaiyulladhu” endru baibil solgiradhu.—yaak. 5:16. w23.01 28-29 ¶7-8
nyaayiru, aktōbar 27
eppōdhum oruvarai oruvar urchaagappadutthungal, oruvarai oruvar balappadutthungal.—1 the. 5:11.
kattidam kattugira oruvar, naatkal pōga pōga thannudaiya thiramaigalai nandraaga valartthukkolvaar. adhēpōl naamum oruvarai oruvar kattiyeluppugira vishayatthil, adhaavadhu balappadutthugira vishayatthil, innum thiramaigalai valartthukkolla mudiyum. kashtangalai sagitthu kondirukkiravargalai balappadutthuvadharku baibilil irukkira udhaaranangalai naam kaattalaam. (ebi. 11:32-35; 12:1) matravargalidam naam paarkkira nalla vishayangalai solvadhan mūlamaaga oruvarukkoruvar samaadhaanamaaga iruppadharku naam udhavalaam. sabaiyin samaadhaanatthai kedukkum vidhamaaga ēdhaavadhu nadakkumpōdhu, andha samaadhaanatthai paadhugaappadharku naam udhavalaam. (ebē. 4:3) sagōdharargalōdu karutthuvērupaadu varumpōdhu adhai sariseidhu thirumbavum samaadhaanamaaga aavadharku naam muyarchi seiyalaam. mukkiyamaana baibil unmaigalai solvadhan mūlam, thēvaiyaana udhavigalai seivadhan mūlam, visuvaasatthil balavīnamaaga iruppavargalukku aadharavu koduppadhan mūlam, nammudaiya sagōdhara sagōdharigaludaiya visuvaasatthai naam thodarndhu balappadutthalaam. appōdhu namakkum sandhōshamum thirupthiyum kidaikkum. naam kattugira kattidangal endrendraikkum nilaitthirukkum endru solla mudiyaadhu. aanaal, matravargalai kattiyeluppuvadhaal kidaikkira nanmaigal endrendraikkumē nilaitthirukkum! w22.08 22 ¶6; 25 ¶17-18
thingal, aktōbar 28
yegōvaavē nyaanatthai kodukkiraar. avarudaiya vaai arivaiyum paguttharivaiyum poligiradhu.—nīdhi. 2:6.
kadavuludaiya vaartthaiyai purindhukolla vēndumendraal namakku oru mukkiyamaana gunam vēndum endru yēsu sonnaar. adhudhaan paguttharivu. (mat. 24:15) oru vishayam innoru vishayatthōdu eppadi sambandhappattirukkiradhu, eppadi vitthiyaasappattirukkiradhu, adharkul enna arttham pudhaindhirukkiradhu enbadhaiyellaam purindhukollum thirandhaan paguttharivu. baibil thīrkkadharisanangal eppadi niraivērugindrana enbadhai purindhukolvadharkukkūda paguttharivu thēvai endru yēsu suttikkaattinaar. baibililirundhu naam mulumaiyaaga nanmai adaiya vēndumendraal adharkum paguttharivu thēvai. yegōvaa thannudaiya ūliyargalukku paguttharivai kodukkiraar. adhanaal, avaridam jebam seidhu indha gunatthai valartthukkolla udhavi kēlungal. padikkum vishayatthai nandraaga alasi paarungal. ungalukku ērkenavē therindha vishayangalōdu adhu eppadi sambandhappattirukkiradhu endru yōsiyungal. baibil vasanangaludaiya artthatthai purindhukollungal, avatrai vaalkkaiyil eppadi kadaippidikkalaam endru yōsiyungal. (ebi. 5:14) paguttharivōdu vaasikkumpōdhu nīngal baibilai innum nandraaga purindhukolvīrgal. w23.02 10 ¶7-8
sevvaai, aktōbar 29
avaraaldhaan naam uyir vaalgirōm, asaigirōm, irukkirōm.—ap. 17:28.
ungaludaiya nanbar oru vīttaiyē ungalukku parisaaga koduppadhaaga karpanai seidhu paarungal. andha vīttil angangē peyint urindhuvandhirukkiradhu, paippugalum udaindhirukkindrana endru vaitthukkollungal. aanaalum, andha vīttin madhippu pala kōdi rūbaai! andha parisai endhalavu batthiramaaga paartthukkolvīrgal! adhēpōlatthaan, yegōvaa namakku vilaimadhikka mudiyaadha oru parisai kodutthirukkiraar. adhudhaan nam uyir! nam uyirai yegōvaa romba peridhaaga ninaippadhaal nammai mītpadharkaaga than maganaiyē thandhirukkiraar. (yōvaa. 3:16) uyirin ūtrē yegōvaadhaan. (sang. 36:9) appōsthalan pavul indha unmaiyai purindhukondu, “avaraaldhaan naam uyir vaalgirōm, asaigirōm, irukkirōm” endru sonnaar. (ap. 17:25, 28) uyirvaalvadharku thēvaiyaana ellaavatraiyumē avar namakku dhaaraalamaaga tharugiraar. (ap. 14:15-17) aanaal, arpudhamaana vidhatthil yegōvaa nam uyirai kaappaatruvadhillai. naamdhaan nam udambai nandraaga paartthukkolla vēndumendru avar edhirpaarkkiraar. avarukku thodarndhu sēvai seiya nammaal mudindha ellaavatraiyum seiya vēndumendru avar edhirpaarkkiraar.—2 ko. 7:1. w23.02 20 ¶1-2
budhan, aktōbar 30
naan unnidam solgira ellaa vaartthaigalaiyum oru butthagatthil eludhu.—erē. 30:2.
baibilai kodutthadharkaaga yegōvaavukku naam evvalavu nandriyōdu irukkirōm! indru varum prachinaigalai samaalippadharku thēvaiyaana nyaanamaana aalōsanaigalai adhil avar solliyirukkiraar. edhirkaalatthil arumaiyaana vaalkkaiyai tharappōvadhaagavum adhil vaakku kodutthirukkiraar. avar eppadippattavar enbadhai patri niraiya vishayangalai adhil solliyirukkiraar. adhanaal, avarudaiya nanbaraaga aaga vēndumendrum aasaippadugirōm. (sang. 25:14) yegōvaa, thannai patri naam therindhukolla vēndum endru virumbugiraar. andha kaalatthil kanavugal, dharisanangal, dhēvathūdhargal, mūlamaaga thannai patri avar solliyirukkiraar. (en. 12:6; ap. 10:3, 4) naam edhaiyellaam therindhukolla vēndum endru avar aasaippattaarō adhaiyellaam ‘oru butthagatthil eludhi’ vaitthirukkiraar. nammidam pēsuvadharku yegōvaa thērndhedutthirukkum indha validhaan romba sirandhadhu, prayōjanamaanadhu endru naam nambikkaiyaaga irukkalaam. ēnendraal, “unmai kadavuludaiya valigal kurai illaadhavai.”—sang. 18:30. w23.02 2 ¶1-2
vyaalan, aktōbar 31
vaanguvadhaivida koduppadhildhaan adhiga sandhōsham irukkiradhu.—ap. 20:35.
ungaludaiya visuvaasatthai balappadutthuvadharkum mudhirchiyulla kristhavaraaga aavadharkum udhavugira kurikkōlgalai thērndhedungal. (ebē. 3:16) udhaaranatthukku, thavaraamal baibilai padippadharkum adhai aaraaichi seivadharkum nīngal kurikkōl vaikkalaam. (sang. 1:2, 3) alladhu, adikkadi jebam seivadharkum idhayatthilirundhu jebam seivadharkum nīngal kurikkōl vaikkalaam. oruvēlai, poludhupōkkai thērndhedukkira vishayatthil romba gavanamaaga iruppadharkum, ungaludaiya nēratthai nalla vidhamaaga payanpadutthuvadharkum nīngal kurikkōl vaikkalaam. (ebē. 5:15, 16) matravargalukku udhavi seivadhukūda, oru mudhirchiyulla kristhavaraaga aavadharku ungalukku udhavum. udhaaranatthukku, ungaludaiya sabaiyil irukkira vayadhaanavargalukkum udambu sariyillaadhavargalukkum udhavi seivadhai ungaludaiya kurikkōlaaga vaikkalaam. oruvēlai, kadaiyilirundhu porulgalai avargalukku vaangi kodukkalaam. elektraanik karuvigalai eppadi payanpadutthuvadhu endru sollikkodukkalaam. matra janangalukku kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhiyai solvadhan mūlam avargalmēlum nīngal anbu kaattalaam. (mat. 9:36, 37) mudindhavarai, ēdhaavadhu oru valiyil mulunēra sēvaiyai seivadhai ungaludaiya kurikkōlaaga vaiyungal. w22.08 6 ¶16-17