sevvaai, septambar 23
ennudaiya peyarukkaaga ellaavatraiyum thaangikkondaai.—veli. 2:3.
kondhalippaana kadaisi naatkalil yegōvaavudaiya amaippin paagamaaga iruppadhu oru periya aasīrvaadham! ulaga nilaimaigal naalukku naal mōsamaagikkondē pōnaalum otrumaiyaana oru periya kudumbatthai yegōvaa kodutthirukkiraar. sagōdhara sagōdharigaldhaan andha kudumbam. (sang. 133:1) adhōdu, nammudaiya sondha kudumbatthilum sandhōshamaaga irukka udhavugiraar. (ebē. 5:33–6:1) adhumattumalla, manasamaadhaanatthai anubavippadharku thēvaiyaana nyaanatthaiyum kodukkiraar. irundhaalum, (1) oru sagōdhararō sagōdhariyō nammai kaayappadutthumpōdhu, (2) nammudaiya thunai nammai kashtappadutthumpōdhu, (3) naam seidha ēdhōvoru thavaraal sōrndhupōgumpōdhu yegōvaavukku unmaiyaaga sēvai seiya naam kadinamaaga ulaikka vēndiyirukkiradhu. ēnendraal matravargal solgira-seigira vishayangal nammai kaayappadutthalaam. alladhu, naam ēdhaavadhu thappu seiyumpōdhu, adhuvum thirumba thirumba seiyumpōdhu, naam nondhupōgalaam. w24.03 14 ¶1-2
budhan, septambar 24
munnētra paadhaiyil naam edhuvarai pōyirundhaalum sari, adhē paadhaiyil thodarndhu sīraaga nadakka vēndum.—pili. 3:16.
yegōvaavukku niraiya sēvai seiya vēndum endru mudiveduttha sagōdhara sagōdharigaludaiya anubavangalai nīngal paarkkalaam. oruvēlai, avargal raajya narcheidhiyaalargalukkaana palliyil kalandhirukkalaam alladhu, thēvai adhigam irukkira idatthukku kudimaari pōyirukkalaam. mudindhaal, nīngalum appadiyoru kurikkōlai vaiyungal. naam ellaarumē ūliyatthai adhigamaaga seiya aasaippadugirōm. (ap. 16:9) oruvēlai avargalai pōl seiya mudiyavillai endraal, ungalaiyē thaalvaaga ninaitthukkollaadhīrgal. thodarndhu sagitthiruppadhudhaan romba mukkiyam. (mat. 10:22) ungaludaiya thiramaikkum sūlnilaikkum ētra maadhiri yegōvaavukku sēvai seiyungal. andha sēvaiyai kuraitthu edaipōdaadhīrgal.—sang. 26:1. w24.03 10 ¶11
vyaalan, septambar 25
nammudaiya ellaa kutrangalaiyum dhayavaaga mannitthaar.—kolō. 2:13.
unmaiyilēyē manam thirundhinaal yegōvaa nammai mannippadhaaga vaakku kodutthirukkiraar. (sang. 86:5) nīngal seidha thavarai ninaitthu varutthappattu manam thirundhiyapōdhē kadavul ungalai mannitthuvittaar endru nīngal nambalaam. yegōvaa unmaiyilēyē eppadippatta kadavul endru yōsippadhu ungalukku udhavum. avar karaaraanavar kidaiyaadhu; valaindhukodukkum kadavul! nammaal mudiyaadhadhai avar edhirpaarppadhu kidaiyaadhu. mudindhadhai manasaara seiyumpōdhu avar sandhōshappadugiraar. baibilil irukkum udhaaranangalai yōsitthu paarungal. pavul niraiya varushangal ūliyam seidhaar; aayirakkanakkaana kilōmīttar payanam seidhaar; niraiya sabaigalai uruvaakkinaar. irundhaalum, sila sūlnilaigalil avaraalum niraiya seiya mudiyaamal pōnadhu. appōdhellaam kadavul avarai ētrukkollaamal pōivittaaraa? illai! thannaal mudindhadhai pavul thodarndhu seidhaar; yegōvaavum avarai aasīrvadhitthaar. (ap. 28:30, 31) nammudaiya sūlnilaiyum silasamayatthil maaralaam. naam evvalavu seigirōm endru yegōvaa paarppadhillai, manasaara seigirōmaa endrudhaan paarkkiraar. w24.03 27 ¶7, 9