Sam Nyus Blong Wol

Fasin Blong Stilim Ol Man Long Latin Amerika

Nyuspepa blong Ajentina, Ámbito Financiero, i talem se, long Latin Amerika, fasin blong stilim man i kam wan bisnes we oli kasem plante milyan dola long hem. Long 1995, oli stilim samwe long 6,000 man long ples ya. I no longtaem i pas, wan stadi i soemaot se namba i hae moa long Kolombia. Long ples ya, oli stilim 1,060 man long 1995. Biaen, i gat Meksiko, Brasil, mo Peru. Long ol kantri ya wanwan, oli stilim plante handred man long yia 1995. Evri yia long Kolombia, ol man oli pem 300 milyan dola blong kasembak ol famle no fren blong olgeta, we ol narafala oli stilim. Long Brasil, ol man oli pemaot wan bilyan dola, hemia tri taem antap long praes we oli bin pem bifo. Maet oli stilim ol man we oli rij, oli gat haenem, no maet oli ol turis, no ol waef blong ol pua famle nomo. Sam samtaem, ol man we oli stilim narafala man, oli letem famle i pemaot man ya sloslou. Afta we oli lego man ya, samtaem famle i gohed blong pem mane, from we oli fraet se sipos oli no mekem olsem, bambae ol man ya oli save stilim wan memba blong famle bakegen.

Gudfala Tingting i Save Mekem Bodi i Strong

Wan stadi we oli mekem i no longtaem long Finlan, i soemaot bakegen se fasin blong tingting long nogud saed blong evri samting i save mekem man i sik long tingting mo bodi. Be fasin blong tingting long gudfala saed blong evri samting i save mekem bodi i strong. Oli stadi long 2,500 man we oli gat 42 kasem 60 yia. Mo oli tekem 4 kasem 10 yia blong stadi long olgeta. Long buk ya Science News, ol sayentis oli talem se ol man we tingting i foldaon plante mo i foldaon bigwan, namba blong olgeta we oli ded . . . i tu no tri taem antap long olgeta we oli haremgud long tingting no tingting i jes foldaon smol nomo. Mo tu, faswan grup i kasem moa kansa mo hat atak.”

Ol Pikinini We Oli Fatfat Tumas

Long nyuspepa ya, The Weekend Australian, Dokta Philip Harvey, we hem i gat bigfala save long ol kakae we i gud long bodi, i talemaot i no longtaem se, “ol pikinini long Ostrelya oli stap kam fatfat moa, mo oli stap kam fatfat kwik moa.” Tok blong hem i stanap long wan stadi we oli mekem i no longtaem, we i soem se namba blong ol pikinini we oli fatfat tumas i dabol long Ostrelya long ol ten yia we oli jes pas. Samwe 10 pesen blong ol pikinini we oli gat 9 kasem 15 yia, oli mas pas long dokta from we oli fatfat tumas. Dokta Harvey i ting se long 10 yia we oli kam, namba blong ol pikinini we oli fatfat tumas i save dabol bakegen. Nyuspepa ya i talem se, sem mak olsem ol bigman, bigfala risen from wanem ol pikinini oli fatfat tumas, hemia se oli no wokbaot naf, mo oli kakae tumas samting we i gat gris long hem.

Nogud Win

Grup we i Lukaot Long Ol Wael Anamol Long Wol (WWF), i talem se win long Rom i stap kam doti from bensin, hemia wan posen we i kamaot long smok blong ol trak, mo we i save givim kansa. Ol man blong WWF we oli stadi long bisnes ya, oli askem 400 yangfala we oli gat 8 kasem 18 yia, blong karem ol mesin blong jekem doti long win. Stadi ya i soemaot se long Rom, “wan kubit mita blong win i gat 23.3 maekrogram blong bensin long hem.” Namba ya i antap tumas long 15 maekrogram blong wan kubit mita, we i stret folem loa. Nyuspepa blong Itali, La Repubblica, i talem se, from save ya we oli kasem long stadi ya, ol sayentis oli talem se sipos man i pulum win blong wan dei long Rom, i olsem we hem i smok 13 sigaret.

Sik Ya Meninjaetis i Kasem Plante Man Long Wes Afrika

International Herald Tribune i talem se, wan sik we i moa nogud i bitim ol sik we ol man Afrika oli save rimemba, i kasem Wes Afrika. Bitim 100,000 man oli kasem sik ya, mo bitim 10,000 man oli ded from. Jem blong meninjaetis i kilim moa ol man long saot blong Sahara, we ples i drae mo i gat plante smok blong rod. Long ples ya, i gat plante sik blong waet leva tu. Sik ya i mekem insaed blong bren mo bun long medel blong baksaed i soa. Sik ya i pas long win—maet wan man i kof no i sni, ale hem i pasem sik ya i go long narafala. Oli save blokem sik ya wetem ol stik meresin, mo oli save winim wetem strong meresin, antap moa sipos sik ya i jes stat. Wan man we i wok long grup ya, Ol Dokta We Oli Go Olbaot, i talem se: “Sik ya meninjaetis we i kasem saot blong Sahara long Afrika long 1996, i moa nogud i bitim ol narafala sik we ol man long ples ya oli bin luk samtaem. Namba blong ol man we oli ded from, i stap go antap nomo.”

No Putum Tabu Long Ol Bom

Afta we ol man blong olgeta ples blong wol oli mekem miting long Jeniva, Swiselan, blong tu yia, oli no agri blong putum tabu long ol bom we oli haed aninit long graon. Oli mekem disisen blong putum tabu long samkaen bom nomo, mo blong putum sam strong loa long saed blong sam narafala bom. Be, bambae oli mekem wan narafala miting long yia 2001, blong tokbaot bakegen sipos oli mas putum tabu long ol bom blong ami we oli haed aninit long graon. Wan stadi i soem se, long faef yia we i stap bifo 2001, ol bom we oli haed long graon oli save kilim i ded 50,000 man mo givim kil long 80,000 man, we bighaf blong ol man ya oli no joen long faet. Man we i raetem nyuspepa ya The Washington Post, i sore tumas we oli mekem disisen ya, ale hem i talem se: “Ol kantri we oli gat plante bom olsem, oli laekem tumas ol rabis tul ya blong faet, nating se afta we faet i finis, oli gohed blong kilim i ded plante moa man we oli no joen long faet.” Yunaeted Nesen i talem se naoia i gat samwe 100 milyan bom oli haed long graon long 68 kantri.

Ol Taon Oli Stap Gru Kwik

Buk blong Yunaeted Nesen, The State of World Population 1996, i talem se plante moa man oli stap muf i go long ol bigfala taon. Long ol ten yia we oli kam, bambae i gat 3.3 bilyan man oli laef long ol bigfala taon, hemia stret haf blong 6.59 bilyan man we oli ting se bambae oli stap long wol afta ten yia. Long yia 1950, i gat 83 bigfala taon we oli gat bitim 1 milyan man long olgeta wanwan. Tede, i gat 280 taon olsem, mo oli ting se namba ya bambae i dabol long yia 2015. Long 1950, i gat 10 milyan man long Nyu Yok. Tede, i gat 14 bigfala taon olsem Nyu Yok, mo Tokyo i bitim evriwan wetem 26.5 milyan man.

“Ol Samting We God i Wokem Oli Save Moa”

Buk ya, New Scientist, i talem se: “Ol samting we God i wokem oli save moa bitim ol narafala, taem oel i ron i go long solwora.” Long 1978, taem wan bigfala sip we i karem oel, Amoco Cadiz, i rek long solwora kolosap long Britani, long not blong Franis, ol man we oli lukaotgud long ol laef samting long wol, oli fraet se bambae i gat wan bigfala trabol i kamaot from. Long wan ples, gavman i tekem sikis manis blong karemaot plante taosen tan blong sofmad mo graon we i gat oel long hem. Wan narafala ples we i gat plante oel long hem oli no klinim, oli livim nomo. Naoia, taem oli luk tufala ples ya bakegen, oli faenem se oli karemaot tumas sofmad mo graon, mekem se 39 pesen blong ol gras mo tri oli no moa gru bakegen. Be, long ples we oli no klinim, ol wef blong solwora oli klinimgud sofmad ya, mekem se 21 pesen moa gras mo tri oli gru bitim bifo. Ol graon ya we i wetwet i kamgud fulwan, mo blong plante yia nao, oli no moa luk wan oel nating.

Krangke Moto Blong Wora

Plante moa man long Yunaeted Stet oli stap folem pleplei ya we ol man oli mekem long wora, we oli kolem ol moto blong wora. Ol smol bot ya oli save ron long 100 kilomita long wan haoa, mo oli save tanraon kwik olsem ol moto. Samting we i mekem plante man oli wari, hemia se namba blong ol aksiden mo ol man we oli ded long ol bot ya i stap kam antap. The Wall Street Journal i talem se, “samwe 60 pesen blong ol aksiden, ol man we oli rentem ol bot ya oli mekem.” Bighaf blong ol man we oli ron long ol bot ya oli werem ol spesel kot blong mekem olgeta oli flot antap long wora sipos oli gat aksiden, from we loa i talem se oli mas. Be plante man oli no save gudfala fasin blong mekem, mo oli draevem ol bot ya long krangke fasin nomo. Wan polis blong solwora i eksplenem se: “Sipos wan man i ron long 80 kilomita long wan haoa nao hem i gat wan aksiden, taem bodi blong hem i kilim solwora i olsem we hem i kilim wan store haos.”

Oli Faenem Wan Bot We i Gat 2,000 Yia

Long 1986, ples i drae tumas, nao wora blong Lugun blong Galili i godaon bitim olgeta taem bifo. Ale, oli faenem wan bot we i blong taem blong Jisas. Oli putum bot ya long wan spesel wora we i blong kipim i stap gud longtaem. National Geographic i talem se naoia, oli tekemaot bot ya long wora ya, mo oli stap soemaot hem kolosap long taon ya Magdala. Shelley Wachsmann, we hem i lidim ol man we oli faenem bot ya, i talem se: “Bot ya i longfala olsem 8 mita. Long hem, i gat wan net blong kasem fis we i gat ol hevi samting long wan saed mo ol samting blong mekem i flot long narasaed. I nidim fo man blong pulum bot ya mo wan man blong stiarem.” Hem i gohed i se: “Oli bin yusum seven defren kaen wud blong wokem bot ya, wetem sam pis wud we oli tekemaot long ol olfala bot. Maet i no gat plante wud long taem ya. Sipos no, ating man we i wokem bot ya i wan puaman.”

Blong Meksua Se Oli Grugud

Wan ripot long Jornal do Brasil i talem se, i no jes blad blong papa mama we i mekem se wan pikinini i grugud. Nyupepa ya i talem se: “Ol gudfala kakae nao hemia impoten samting blong mekem se wan pikinini i grugud.” Hem i talem tu se, plante man we oli gat naf mane blong pem gudfala kakae, oli no stap givim gudfala kakae long ol pikinini blong olgeta. Wan tija we i stadi long ol glan long bodi, Amélio Godoy Matos, i talem se: “Wan narafala samting we pikinini i nidim blong gru, hemia fasin blong wokbaot mo muvum bodi blong hem plante. Mo tu, ol papa mama oli mas meksua se ol pikinini oli slipgud blong plante haoa, from we homon we i mekem pikinini i gru, i wok nomo taem hem i slip.” Trabol long saed blong filing tu i save blokem pikinini blong i no grugud. Walmir Coutinho, we hem i dokta long saed blong ol glan, i talem se: “Fasin blong lukluk televisin blong plante haoa wantaem, antap moa ol store we oli fulap long raf fasin, i save spolem slip blong pikinini mo i save mekem se hem i no grugud.”