“Oupwe Pwilitalong Songomang”
“Oupwe pwilitalong womi umoumoch . . . o songomang.”—KOLOSE 3:12.
1. Aporausa eu leenien appiru mi murinno ren songommang.
RÉGIS a nonnom notowooren Franis, a wiliiti emon Chon Pwarata Jiowa me a papataiselo lon 1952. Ren fitu ier puluwan we a sotun pinei an angang ngeni Jiowa. A sotun pangkuuni taian waan we pwe epwe pinei an fiffiti mwich, me eu ran a pwal mwo nge tapwelo mwirin lupwen a afalafal imw me imw me a esiita i lupwen a afalafala aramas ewe kapas allim ussun ewe Muu. Nge Régis a chok songommang ngeni puluwan we inaamwo ika a ukku ngeni. Iwe, Régis a isetiu eu leenien appiru mi murinno fan iten Chon Kraist meinisin, pokiten Jiowa a kutta seni meinisin chon fel ngeni ar repwe songommang ngeni aramas meinisin.
2 Ewe kapasen Kriis fan iten “songommang” a wewe ngeni “ttamen ngun.” Ewe Testament Mi Fo Pwal Kol Fel lon fosun Chuuk a nounou ei kapas “songommang” fan walu, “mosonoson” fan ruaanu, me “likiitu” fan ruu. Weween ewe kapas “songommang” lon kapasen Ipru me Kriis a kapachelong mosonottam, likiitu, me mmang le song.
3 Ekkewe Chon Kriis lon ewe aewin senturi rese ekieki pwe songommang eu lapalapoch. Ekkewe souak seni Stoic rese nounou ena kapas. Me ren ewe sou kaeo Paipel itan William Barclay, songommang “me ren ekkewe Chon Kriis esap eu lapalap mi murinno,” pokiten ra sikasini ekkewe mettoch awewe chok “ar rese engilo fan an emon esiiteer are akinaseer.” A apasa: “Me ren Chon Kriis ewe mwan mi pwora ina ewe mwan mi ekkeniwili fofforingau. Me ren Chon Kraist ewe mwan mi pwora esap eniwili tipis, inaamwo ika mi tongeni fori.” Eli ekkewe Chon Kriis ra fen eani ewe ekiek pwe songommang esissinnen apwangapwang, nge ussun ewe Paipel a fen apasa ussun songommang, me pwal ekkoch poraus, “umwesin Kot mi tipatchem seni aramas, o apwangapwangen Kot mi pochokkul lap seni aramas.”—1 Korint 1:25.
An Kraist Songommang Eu Leenien Appiru Fan Itach
4 Nampa ruu fan Jiowa, an Kraist Jises leenien appiru mi murinno ren songommang. Lupwen a nom fan weires chapur, Jises a fokkun nemeni an memmeef. A fen oesini ussun i: “A kuna riafou o weires, nge a chok fanafanala. Esap fokun fos, usun eman nienifon sip aramas ra emwenala pwe epwe ninnila, pwal usun eman sip a fanafanala fan mesen chokewe mi fichi unan.”—Aisea 53:7.
5 A ifa me amwararen ewe songommang Jises a pwarata lon an angangen afalafal won fonufan! A likiitu fan ekkewe kapas eis mi rauangau seni chon oput i me ekkewe esiit seni ekkewe chon u ngeni. (Mattu 22:15-46; 1 Piter 2:23) A mosonottam ngeni noun kewe chon kaeo, inaamwo ika ra anini ussun io leiir mi lap seni meinisin. (Mark 9:33-37; 10:35-45; Luk 22:24-27) A ifa me watteen ach ingeiti an Jises engilo lon ewe pwinin a kuna afangema lupwen Piter me Jon ra chok mommour lupwen a fen ereniir “oupwe mamasa”!—Mattu 26:36-41.
6 Mwirin an malo me manausefal, Jises a chuen pwarata songommang. Ewe aposel Paul a fokkun ekieki ussun ei mettoch, pokiten an eriaffou Chon Kraist me loom. Paul a makkeei: “Ei kapas mi chok enlet, o mi fich ngeni aramas meinisin repwe etiwa: Kraist Jises a feitiu fonufan pwe epwe amanaua kich aramas mi tipis. Iwe, ngang mi aeuin chon tipis lap seni meinisin! Nge Kot a chok umoumoch ngeniei, o iei popun: pwe Jises Kraist epwe pwarata an we songomang mi unus lon ngang, mi aeuin chon tipis, usun chok eu minen appiru ngeni ir ekkewe repwe luku i ngeni manau esemuch.” (1 Timoti 1:15, 16) Ese lifilifil met sia fen fori lon manauach me loom, ika sia eani lukuluk won Jises, epwe songommang ngenikich—nge, epwe kutta senikich ach sipwe uwaani “ekkewe fofor mi fich ngeni . . . aier.” (Fofor 26:20; Rom 2:4) Ekkewe poraus Kraist a tiinalo ngeni ekkewe fisu mwichefel lon Asia Minor a pwarata pwe inaamwo ika i a songommang ngeniir, nge a kan kutta pwe repwe feffeita.—Pwarata, sopwun 2 me 3.
Eu Uwaan Ewe Ngun
7 Lon ewe elimuen sopwun lon noun we taropwe ngeni ekkewe Chon Kalesia, Paul a asokkofesenni angangen ewe futuk me uwaan ewe ngun. (Kalesia 5:19-23) Songommang eu me leiin lapalapen Jiowa kewe, me ei lapalap eu uwaan ewe ngun a feito seni i. (Ekistos 34:6, 7) Pwungun pwe, songommang aruaanuun lon makkean Paul atun a awewe won uwaan ewe ngun, kapachelong “tong, pwapwa, kinamwe, . . . kirikiroch, lipwakoch, luku, tipefesir, forfichi.” (Kalesia 5:22, 23) Ina popun, lupwen noun Kot kewe chon angang ra appiru an Kot mosonottam, are songommang, ra fori fan emmwenien ewe ngun mi fel.
8 Iwe nge, sap minne Jiowa a eriani aramas ren ngunun we. A lamot ach wesewesen tipemecheres ngeni etipetipaen. (2 Korint 3:17; Efisus 4:30) Sia mut ngeni angangen ewe ngun lon manauach ren ach amaaraata uwaan we lon mettoch meinisin sia fori. Mwirin an fos ussun ekkewe angangen fituk me uwaan ewe ngun, Paul a pwal apasa: “Are sia manau ren ewe Ngun, sipwe pwal fefetal ren ewe Ngun. Ami oute mwalilo! Sise tongeni otupu Kot. Pun minne emon epwe fotukatiu, iei chok epwe pwal kini. Pun emon mi fotukatiu ngeni pwisin fitukan epwe kini malo seni ewe fituk; nge emon mi fotukatiu ngeni ewe Ngun epwe kini manau esemuch seni ewe Ngun.” (Kalesia 5:25; 6:7, 8) Ika sipwe sopwoch le amaaraata songommang, epwe lamot ach sipwe pwal amaaraata ekkewe ekkoch uwaan ngun mi fisita lon Chon Kraist ren ngun mi fel.
“Tong A Songomang”
9 Paul a pwaralo ewe riri mi sokkolo auchean lefilen tong me songommang lupwen a apasa: “Tong a songomang.” (1 Korint 13:4) Emon soukaeo Paipel, itan Albert Barnes, a ekieki pwe Paul a menlapei ei mettoch pokiten ewe osukosuk me anini a fisita lon ewe mwichefelin Chon Kraist lon Korint. (1 Korint 1:11, 12) Barnes a apasa: “Ewe kapas a nounou ikei ie fan iten songommang a mwaalfesen me atapwal: me kapas me ekiek mi mwasangasang, me ngeni mangau. A weneiti ewe lapalap mi tongeni LIKIITU FANSOUN LANGATTAM fan weires, me riaffou.” Tong me songommang a chuen tongeni wesewesen alisata kinamween ewe mwichefelin Chon Kraist.
10 “Tong a songomang o kirokiroch. Tong esap kutta pwisin letipan, esap pwal muttir ngeni song.” Ina popun, tong a alisikich pwe sipwe songommang ren chommong mettoch.a (1 Korint 13:4, 5) Tong a atufichi ach mosonottam ren aramas me ach chechchemeni pwe oukich meinisin chon tipis me sise unusoch. A alisikich le eteniki aramas me omusaalo tipisir. Ewe aposel Paul a peseikich pwe sipwe manaueni “sokkun tipetekison meinisin, pwal sokkun mosonoson meinisin, pwal ren songomang o omusamusfengen lefilemi lon tong; o oupwe achocho le tipeeufengen lon ewe Ngun, ren ewe riri itan kinamwe.”—Efisus 4:1-3.
11 Ika ekkewe Chon Kraist ra songommang, epwe efisata kinamwe me pwapwa ese lifilifil ika ra nonnom fengen lon ekkewe mwichefel, imwen Bethel are misineri, ekkewe kumiin kauta imw me leenien mwich, are lon ekkewe sukul. Pokiten sokkofesennin lapalapen aramas, ar mochen, lapalapen ar maarita, ifa ussun ra pwarata mennin, pwal mwo nge ifa ussun ra tumunu limochun inisiir, fan ekkoch epwe tongeni piita osukosuk. Epwe pwal tongeni ina ussun lon famili. Ach songommang a fokkun lamot. (An Salomon Fos 14:29; 15:18; 19:11) Songommang—likiitu fan mosonottam, pokiten a lukuluk pwe ewe osukosuk epwe pwak—a lamot ngenikich meinisin.—Rom 15:1-6.
Songommang A Alisikich Le Likiitu
12 Songommang a alisikich le likiitu fan ekkewe osukosuk a ussun ita resap wes are resap muttir pwak. A ina ussun met a fis ngeni Régis, emonnewe sia poraus ussun le poputaan ei lesen. Ren fite ier, puluwan we a u ngeni an angang ngeni Jiowa. Iwe nge, eu ran a feito ren Régis fan kechiu me a apasa: “Ua silei pwe iei ewe enlet. Alisiei. Ua mochen kaeo ewe Paipel.” Lo, lo, lo, a papataiselo me a wiliiti emon Chon Pwarata. Régis a apasa: “Met a fis a annetata pwe Jiowa a efeiochu ekkena ier ua weires, mosonottam, me likiitu.” An songommang a uwaoch.
13 Lon ewe aewin senturi C.E., ewe aposel Paul a isetiu eu leenien appiru mi murinno ren an pwarata songommang. (2 Korint 6:3-10; 1 Timoti 1:16) Lupwen epwele much manauan me a awora emmwen ngeni chienan we Timoti, Paul a ouroura Timoti pwe Chon Kraist meinisin repwe kuna sossot. Paul a kapas ussun met a fis ngeni lon manauan me a kapas ussun ekkewe lapalapen Chon Kraist mi lamot ngeni likiitu. A makkeei: “Ka fen nengeni lapalapen ai afalafal, ai fofor, ai ekiek, ai luku, ai songomang, ai tong, ai likiitu, ai kewe ninni, ai kewe riaffou, minne a toriei lon Antiok, lon Aikonium, o lon Listra; ekkewe sokkun riaffou ua kuna; nge ewe Samol a fen angasa seniei ekkewe mettoch meinisin. Iwe, ir meinisin mi mochen manaueni ewe manau mi fich ngeni Kot lon Kraist Jises repwe kuna riaffou.” (2 Timoti 3:10-12; Fofor 13:49-51; 14:19-22) Ren ach sipwe likiitu, mi lamot ngeni oukich meinisin luku, tong, me songommang.
Pwilitalong Womi Songommang
14 Ewe aposel Paul a alollofengenni songommang me pwal ekkoch lapalap mi fich ngeni Kot ren ekkewe uf ekkewe Chon Kraist repwe pwilitalong mwirin ar pwilitaawu ekkewe lapalapen “ewe aramasen lom.” (Kolose 3:5-10) A makkeei: “Usun noun Kot mi filita, ami kena mi fel o achengicheng, oupwe pwilitalong womi umoumoch, kirokiroch, tipetekison, mosonoson, o songomang. Oupwe songomangfengen lefilemi o omusamusfengen, are emon a tipi ngeni emon. Usun chok ach Samol a fen omusakemi, ami oupwe pwal omusamusfengen. Nge lap seni ekkeei mettoch meinisin, oupwe pwilitalong womi ewe riri itan tong, ewe mi ririfengenni o aunusochualo mettoch meinisin.”—Kolose 3:12-14.
15 Lupwen ekkewe mi chooni ewe mwichefel ra ‘pwilitalong wor’ umoumoch, kirokiroch, tipetekison, mosonoson, songommang me tong, ra tongeni pwakini osukosuk me feffeita fan tipeeu lon an Jiowa angang. Songommang a lamot akkaewin ngeni ekkewe overseer Chon Kraist. Eli epwe wor fansoun repwe emiriiti pwal emon Chon Kraist, nge mi tongeni sokkolo lapalapen ifa ussun repwe emiriitiir. Paul a awewei ewe lapalapen emiriit mi murinno seni meinisin lupwen a mak ngeni Timoti: “Kopwe fonou, kopwe apungu, kopwe achipa, ren om likiitu o ren sokkun afalafal meinisin.” (2 Timoti 4:2) Ewer, epwe lamot pwe ekkewe overseer repwe songommang, sufol, me kirokiroch ngeni noun Jiowa kewe siip iteitan.—Mattu 7:12; 11:28; Fofor 20:28, 29; Rom 12:10.
‘Songomang Ngeni Meinisin’
16 Pokiten Jiowa a songommang ngeni aramas meinisin, weween pwe sipwe pwal wiisen ‘songomang ngeni meinisin.’ (1 Tesalonika 5:14) A wewe ngeni pwe sipwe mosonottam ngeni chon ach famili rese fiti kich lon ach luku, chon oruch kewe, chienach chon angang me chienach chon sukul. Chommong luku mi mwaal ra fen siwil pokiten an ekkewe Chon Pwarata likiitu fan esiit seni chiener lon angang me lon sukul are an ekkeei aramas u ngeniir, neman ren fitu ier. (Kolose 4:5, 6) Ewe aposel Piter a makkeei: “Oupwe manauesini sokkun manau mi fakkun murinno lein ekkewe Jentail, pwe inaamwo ika repwe aitengaualo ami usun chon forata mi ingau, nge repwe nengeni ami kewe fofor-murinno, o repwe alingalo Kot lon ranin an waroto.”—1 Piter 2:12.
17 An Jiowa songommang epwe wewe ngeni amanau ngeni fite milion aramas. (2 Piter 3:9, 15) Ika sia appiru an Jiowa tong me songommang, sipwe sopweilo ach afalafala ewe kapas allim ussun Muun Kot fan mosonottam me ach asukula aramas le anomu pwisin ir fan nemenemen muun Kraist. (Mattu 28:18-20; Mark 13:10) Ika sisap chuen afalafal, a ussun ita pwe sia mochen aukuuku an Jiowa songommang me sise miritiiti ewe popun an songommang le atufichi an aramas aier.—Rom 2:4.
18 Lon noun we taropwe ngeni ekkewe Chon Kraist lon Kolose, Esia Minor, Paul a makkeei: “Iei minne, seni ewe ran am aia rong, am aise mo ukutiu seni am iotek fan asengesimi, are tingor pwe oupwe ur ren ami sinei letipan ren sokkun tipatchemen ngun, pwal sokkun wewe meinisin, o oupwe manaueni ewe sokkun manau mi fich ngeni ach Samol, ewe sokkun manau i epwe unusen pwapwa ren; o manauemi epwe uwa lon sokkun angang mi murinno meinisin, o ami oupwe pwal alapalo ami sinei usun Kot, o oupwe pochokkul ren sokkun pochokkul meinisin, usun chok an we manaman mi ling, pwe oupwe likiitu fan mettoch meinisin, ren songomang eti pwapwa.”—Kolose 1:9-11.
19 An Jiowa sopweilo le pwarata songommang, are mosonottam, esap wiliiti eu sossot ngenikich ika sia ‘ur ren sinei letipan,’ pwe “aramas meinisin repwe kuna amanauen ngunur o sineifichi minne mi enlet.” (1 Timoti 2:4) Manauach epwe “uwa lon sokkun angang mi murinno meinisin,” akkaewin ren ach afalafala “ei kapas allim usun ewe mu.” (Mattu 24:14) Ika sipwe likiitu lon ach fori fan tuppwol, Jiowa epwe ngenikich “pochokkul ren pochokkul meinisin,” pwe epwe atufichi ach “likiitu fan mettoch meinisin, ren songomang eti pwapwa.” Lupwen sia fori, sia “manaueni ewe sokkun manau mi fich ngeni ach Samol,” me epwe nonnom rech ewe kinamwe a feito seni ach silei pwe a ‘unusen pwapwa rech.’
20 Amwo sipwe unusen lukuluk won pwungun an Jiowa songommang. Epwe amanauakich me amanaua chokkewe mi auseling ngeni ach afalafal me aitiach. (1 Timoti 4:16) Ach amaaraata ekkewe uwaan ngun—tong, kirokiroch, lipwakoch, me forfichi—epwe atufichi ach pwarata songommang ren chengel. Epwe pwal atufichi ach nonnom fan kinamwe me ren aramasach me ren pwiich kewe lon ewe mwichefel. Songommang epwe pwal alisikich ach sipwe mosonottam ren chienach chon angang are chon sukul. Me epwe wor popun ach songommang, ina ach amanaua ekkewe chon fofforingau me ach alingalo ewe Koten songommang, Jiowa.
[Footnotes]
a Ren an epwe awewe alon Paul pwe “tong mi songomang me kirokiroch,” emon soukaeo Paipel itan Gordon D. Fee a apasa: “Lon aitien Paul [songommang me kirokiroch] ra weneiti ruu lapalapen Kot ngeni aramas (cf. Rom 2:4). Lon eu, an Kot mosonottam a pwaalo ren an amwochu an song ngeni an aramas u ngeni; lon ewe eu, an kirokiroch a pwaalo lon ekkewe fite ngerou fansoun a pwarata an umoumoch. A ina ussun Paul a poputaani an awewei weween tong ren ekkeei ruu lapalapen Kot, ewe a pwarata ren Kraist pwe i emon mi likiitu me kirokiroch ngeni chokkewe mi fich ngeni ar repwe kuna an Kot kapwung.”
Kopwe Tongeni Awewei?
• Ifa ussun Kraist a pwarata songommang?
• Met epwe alisikich le amaaraata songommang?
• Ifa ussun songommag a alisi famili, mwichen Chon Kraist, me ekkewe elter?
• Ifa ussun ach songommang epwe efeiochukich me aramas?
2. Ifa weween ewe kapasen Kriis “songommang,” me ewe kapas a wewe ngeni met?
3. Ifa ussun ekiekin Chon Kraist ussun songommang a sokko seni ekiekin ekkewe Chon Kriis lon ewe aewin senturi?
4, 5. Ifa ewe leenien appiru mi murinno ussun songommang Jises a isetiu?
6. Ifa ussun an Jises songommang a alisi Paul, me met sia kaeo seni ei poraus?
7. Ifa ewe riri lefilen songommang me ngun mi fel?
8. Met epwe atufichikich le amaaraata ekkewe uwaan ngun, kapachelong songommang?
9. Eli, ifa ewe popun Paul a ereni ekkewe Chon Korint pwe “tong a songomang”?
10. (a) Ifa ussun tong a alisikich le pwarata songommang, me ifa ewe emmwen ewe aposel Paul a awora ussun ei mettoch? (b) Met emon soukaeo Paipel a apasa ussun an Kot songommang me kirokiroch? (Nengeni ewe footnote.)
11. Met popun songommang a lamot akkaewin lupwen sia nonnom leiin pwiich kewe?
12. Met popun songommang a lamot atun a torikich osukosuk?
13. Met a atufichi Paul le likiitu, me ifa ussun an foffor epwe alisikich le likiitu?
14. Paul a alollofengenni ekkewe lapalap mi fich ngeni Kot ussun chok songommang ngeni met, me ifa ewe emmwen a ngeni ekkewe Chon Kraist lon Kolose?
15. Ifa mwiriloon lupwen ekkewe Chon Kraist ra ‘pwilitalong wor’ songommang me pwal ekkoch lapalap mi fich ngeni Kot?
16. Ach “songomang ngeni meinisin” epwe tongeni uwaani met?
17. Ifa ussun sipwe tongeni appiru an Jiowa tong me songommang, me met popun sipwe fori?
18. Ifa an Paul we iotek fan iten ekkewe Chon Kolose?
19, 20. (a) Ifa ussun sipwe ti senikich ewe ekiek pwe sia sossot pokiten Jiowa a chuen pwarata songommang? (b) Met sokkun feioch epwe torikich ika sia songommang?
[Picture on page 28]
Pwal mwo nge fan riaffou watte, Jises a mosonottam ren noun kewe chon kaeo
[Picture on page 29]
Ekkewe Chon Kraist overseer repwe songommang lon ar foffor ngeni chiener kewe chon luku
[Picture on page 30]
Ika sia appiru an Jiowa tong me songommang, sipwe sopweilo le afalafala ewe kapas allim
[Picture on page 31]
Paul a iotek pwe ekkewe Chon Kraist repwe “songomang eti pwapwa”