Sipwe Pwäri Ümöümöch—ifa Ussun?
“Sipwe fofor-murinno ngeni aramas meinisin, nge lapaloon ngeni chon ewe einangen luku.”—KALESIA 6:10.
EMON mwän mi silelap lon ewe Allük a eisini Jises: “Io mi chon ori?” Jises a eäni eü kapas monomon le pölüeni: “Emon mwan a fefeitiu seni Jerusalem pwe epwe feilo Jeriko, o a sereni ekkoch chon sola. Ra pwiliti seni ufan, o ra wichi i. Iwe, ra feilo, ra likitalo atewe, nge i a chok arap ngeni malo. Iwe, a sereni pwe emon samol-fel a pwal feitiu won ewe al, nge lupwen a kuna atewe, a chok rikilo ewe epek. Pwal usun chok emon re Lifai, lupwen a tori ewe leeni o a kuna atewe, iwe, a pwal chok rikilo ewe epek. Nge emon re Sameria, lupwen an feilfetal, a tori ikewe atewe a nom ie. Iwe, lupwen a kuna atewe, a fakkun tongei i. Iwe, a feilo ren i, o a niinalong lo me wain lon an kewe kinas, o a finitirelo. A pwal ekieta i won noun we man, a uweialo tori eu imwen wasola, o a pwal tumunu i. Iwe, sorotan, a isenatiu ruu moni silfer, a ngeni mastaan ewe imwen wasola, o a apasa, ‘Kopwe tumunu atei, nge minne ka sopwei ngeni upwap liwini ngonuk lupwen ua liwinto.’” Mwirin, Jises a eisini ewe mwän: “Io lein ekkewe ulumon a foralo pwe chon orun atewe mi feiengau ren ekkewe chon sola?” Ewe mwän a pölüeni: “Atewe mi pwari an angangen umoumoch ngeni i.”—Luk 10:25, 29-37a.
2 Föfförün ewe re Sameria a affataöchü meta ümöümöch mi enlet! Pokiten an tongei, ewe re Sameria a älisi ewe mwän mi feiengaü inaamwo ika ese silei i. Ümöümöch esap ppet ren sokkofesennin än emön mwü, lamalam, are lewo. Mwirin an eäni ewe kapas monomon ussun ewe re Sameria mi föfföröch, Jises a ereni ewe mwän: “Feilo o fori usun chok.” (Luk 10:37b) Sipwe pwal lefareni ena kapasen pesepes me pwäri ümöümöch ngeni aramas. Nge ifa ussun sipwe pwäri ümöümöch iteiten rän?
“Are mi wor Pwiich Souläng . . . Esap Wor Üfer”
3 Ewe aposel Paul a apasa: “Iei minne, lupwen epwe wor ach fansoun, sipwe fofor-murinno ngeni aramas meinisin, nge lapaloon ngeni chon ewe einangen luku.” (Kalesia 6:10) Ina minne, sipwe äfänni ifa ussun sipwe tongeni pwäri ümöümöch ngeni chienach kewe chon lükü.
4 Ren an pesei chon Kraist mi enlet ar repwe ümöümöch fengen lefiler, ewe chon käeö Jemes a makkei: “Pun umoumoch esap eti apungun emon mi esap apwonueta umoumoch.” (Jemes 2:13) Wiliorun ei wokisin a äiti ngenikich ifa ussun sipwe pwäri ümöümöch. Awewe chök, lon Jemes 1:27 sia älleäni: “Nge iei ewe sokkun fel mi limelimoch o pwechepwech fan mesen Kot ewe Sam, emon epwe äämwa ekkewe semirit mi mäsen, o pwal ekkewe fefin mi malo puluer, lon ar fansoun riaffou; o epwe tumunu pwisin i, pwe esap wor an tikitikipwul ren manauen fonufan.” Jemes 2:15, 16 a apasa: “Are mi wor emon pwich Soulang, mwan are fefin, nge ese chuen wor ufan o ese chuen pwal wor anan mongo iteiten ran; o are emon leimi epwe apasa ngeni ir, ‘Ami oupwe feilo fan kinamwe, oupwe pwichikar o motulo,’ nge esap ngenir minne ra osupwang ren inisir, meet lamoten ei sokkun?”
5 Ach tongei me älisi ir kewe mi osupwang, iei eü esissillen ewe lamalam mi enlet. Esap naf ach sipwe chök apasa ngeni emön, ‘Amwo ka sopwöch!’ Nge ach tong epwe amwökütükich le älisi ekkewe mi osupwang. (1 Jon 3:17, 18) Ewer, ikkeei ekkoch föfförün ümöümöch sipwe tongeni eäni: föri enen emön mi semmwen, älisi emön chinnap ren angangen lon imwan we, uwei ekkoch esor waar ngeni mwich, nge sisap mäicha ngeni ir kewe mi osupwang.—Tuteronomi 15:7-10.
6 Sipwe awora älillis lon pekin aion, nge a fen kon lamot ach awora älillis lon pekin ngün ngeni chon ewe mwichefelin Chon Kraist mi chochommongolo. Ewe Paipel a pesekich ach sipwe “alapa letipen ir ekkewe mi pireir, oupwe alisi ir ekkewe mi apwangapwang.” (1 Tesalonika 5:14) “Ekkewe fefin mi chinnap” repwe “afalafala ekkena mettoch mi murinno.” (Taitos 2:3) A iei ussun ewe Paipel a kapas ussun ekkewe elter Chon Kraist: “Iteiten eman me eman leir epwe usun chök eu lenien chuno seni asepwäl, pwal usun chök eu lenien op lupwen fansoun mölümöl.”—Aisea 32:2.
7 Lükün ar älisi ekkewe mi mä pwülüwer, ekkewe nau mi mäsen, me ekkewe mi osupwang me letipechou lon ar kewe mwichefel, fän ekkoch, lon fansoun ekkewe aposel, chon ekkewe mwichefel ra älisi pwiir kewe chon lükü lon pwal ekkoch fönü. Awewe chök, lupwen ewe soufos Akipus a oesini pwe “eu lengita mi lap epwe fis won unusen fonufan,” chon ewe mwichefel lon Siria Antiok ra “pungupungfengen pwe repwe tinalo ar alilis, emon me emon, ukukun ar tongeni, ngeni pwir kewe Soulang mi nonnom lon Jutia.” Iwe, ra tinalo ekkena minen älillis ngeni ekkewe elter ikkewe ie “lon poun Parnapas me Saul.” (Fofor 11:28-30) Nge ikenäi? “Ewe chon angang mi tuppwel o tipatchem” a akkota pwe fitu mwichen pwiich kewe repwe älisi chienach kewe chon lükü mi osupwang pokiten täifun, chechchechin fönü, are lo watte. (Mattu 24:45) Sipwe tongeni pwäratä ach ümöümöch ren ach akkawora ach fansoun, ach pöchökkül, me pisekich kewe fän iten ei kokkot.
“Nge Are Oupwe Lifilifil Aramas”
8 Jemes a öüröüra chon Kraist ussun eü minen ü ngeni ümöümöch me “ewe alluk mi murinno” ewe allükün tong, iwe, a makkei: “Are oupwe lifilifil aramas, iwe, oua fori tipis, o ewe alluk epwe apungukemi usun chok chon tipis.” (Jemes 2:8, 9) Ika sipwe lifilifil ngeni aramas mi wöümmong are wis tekia, eli sisap chüen äteneki än “ekewe chon wöüngau siö.” (Än Salomon Fos 21:13) Ach lifilifil aramas epwe tongeni eppeti ewe ngünün ümöümöch. Sipwe pwäri ümöümöch ren ach sisap lifilifil aramas.
9 Ach sisap lifilifil aramas epwe itä wewe ngeni ach sisap föfföri och mi sokkolo aüchean ngeni emön? Aapwi. Lon an kapas ussun chienan we chon afalafal Epafrotitus, ewe aposel Paul a mak ngeni ekkewe Chon Kraist lon Filipai: “Oupwe pwal asamolu ei sokkun aramas.” Pwata? “Pun atei arap ngeni chok epwele malo pokiten ewe angangen Kraist, nge ese mo ekieki usun pwisin manauan, pwe a chok sopweelo ami alisi[ei].” (Filipai 2:25, 29, 30) A mürinnö än aramas repwe silei ussun tuppwölün Epafrotitus lon an angang. Pwal och, lon 1 Timoti 5:17, sia älleäni: “Iwe, sipwe ekieki usun ekkewe elter mi forfichi lon ar angang, pwe sipwe fakkun asamolu ir, nge kon mä ir ekkewe mi angang-weires ren kapas o ren afalafal.” Iwe, mi fich ach sipwe mwareiti aramas mi napanapöch lon pekin ngün. Ach föri ena esap wewe ngeni pwe sia lifilifil aramas.
“Ewe Tipatchem Seni Won . . . A Pwal Ur Ren Umoumoch”
10 Jemes a apasa ei mettoch ussun chönmöngööch: Ina “och mi ingau, mi weliwelikkis, mi ur ren safein malo. Ren chonmonguch, sia afeiochu ewe Samol o ewe Sam, o ren chonmonguch sia otteki ekkewe aramas mi fen for lon lapalapen Kot. Seni ewe chok au, kapasen afeiochu o kapasen otteki a tou.” Iwe, Jemes a pwal apasa: “Nge are lolowo mi maras, o pwal anini, ra nonnom lelukemi; iwe, nge ousap sikasini are chofona ngeni minne mi enlet. Ei sokkun tipatchem ese feitiu seni won, nge seni chok fonufan; ese nom lon chok fonufan; ese nom lon pekin ngun, pwe lon pekin timon chok. Pun ikewe lolowo o anini ra nom ie, iei leenien fitikoko, me sokkun fofor mi limengau meinisin. Nge ren ewe tipatchem seni won, aeuin a limelimoch, o mwirin a kinamwe, mosonoson, alleasochis; a pwal ur ren umoumoch o uwa mi murinno, esor an tipemwaramwar, o ese pwal wor an likotuputup.”—Jemes 3:8-10a, 14-17.
11 Ina minne, napanapen ach fos ngeni aramas epwe pwäratä ika sia eäni ewe tipatchem mi “ur ren umoumoch.” Met sipwe pwäri ussuch ika pokiten ach lolowo are änini ngeni emön sipwe sikäsini pwisin kich, kapas chofona, are etileepat? Kölfel 94:4 a apasa pwe chokkewe mi sikäsini pwisin ir, ir chon “fofori minne mi ingau.” Pworaus ese pwüng epwe tongeni mwittir aitengaüa emön! (Kölfel 64:2-4) Pwal och, ekieki mwo ussun feiengaüen än “eman chon pwärätä mi mwäl a apasawu kapas chofana.” (Än Salomon Fos 14:5; 1 King 21:7-13) Mwirin an kapas ussun äeämwäällin ewe chönmöngö, Jemes a apasa: “Pwii ami, ese pung pwe ekkeei mettoch epwe iei usun.” (Jemes 3:10b) Ümöümöch mi enlet a wewe ngeni pwe ach fos ngeni aramas epwe limöch, efisatä kinamwe, me mirit. Jises a apasa: “Iwe, upwe apasa ngenikemi, pwe lon ewe ranin kapung, aramas repwe kuna kapung ren iteiten ar kapas meinisin mi lamotongau.” (Mattu 12:36) A ifa me watteen lamoten ach sipwe ümöümöch lon ach fos ngeni aramas!
“Omusalo Tipisin Aramas”
12 Än Jises kapas monomon ussun ewe chon angang mi liwinimmang ngeni nöün we masta, emön king, eü kit talent a pwäratä pwal eü föfförün ümöümöch. Pokiten esap tongeni omusatiu ewe liwinimmang, ewe chon angang a tingormaü pwe ewe masta epwe ümöümöch ngeni. Pokiten ewe masta “a tongei ewe chon angang,” a omusalo an we liwinimmang. Nge ewe chon angang a towu, a küna chienan we chon angang mi liwinimmang seni i ipükü chök moni silfer, iwe, ese ümöümöch ngeni, nge a oturalong ätewe lon imwen fötek. Lupwen ewe masta a rongorong met a fis, a körato ewe chon angang mi kirikiringaü, iwe, a ereni: “En emon chon angang mi ingau. Ua omusa sonuk om we liwinimang meinisin pokiten om tingoreiei. Iwe, ese murinno om kopwe pwal tongei chienom we chon angang, usun chok ngang ua tongeok?” Iwe, ewe masta a afangemä i ngeni chon ninni. Jises a awesalo ewe kapas monomon ren an apasa: “Iwe, iei usun Semei lon lang epwe pwal fori ngenikemi, are ousap omusalo tipisin pwimi seni lelukemi.”—Mattu 18:23-35.
13 Ewe kapas monomon asan a fokkun affata pwe ümöümöch a riri ngeni ach tipemecheresin omusalo tipis! Jiowa a fen omusalo tipisich mi fokkun watte. Iwe, sisap pwal “omusalo tipisin aramas”? (Mattu 6:14, 15) Me mwen än Jises eäni ewe kapas monomon ussun ewe chon angang mi ngaü, Piter a eisini i: “Samol, fan fitu pwii epwe tipis ngeniei nge upwe omusalo i? Epwe tori fan fisu?” Jises a pölüeni: “Usap apasa ngonuk pwe epwe tori fan fisu chok, nge epwe tori fiik allea ngeni fisu.” (Mattu 18:21, 22) Ewer, emön aramas mi ümöümöch epwe omusalo “tori fiik allea ngeni fisu,” weween, esap aükük.
14 Jises a pwäri pwal eü alen ümöümöch lon ewe Afalafal woon ewe Chuuk: “Ousap apwüngü aramas, pwe Kot esap apwüngükemi. Pun Kot epwe apwüngükemi won ewe chök lapalap oua apwüngü aramas won. . . . Pwota ka küna ewe kükün pipi mi nom lon mesen pwiüm, nge kosap mefi ewe irä lon püsin mesom? Epwe ifa usun om kopwe tongeni üreni pwiüm, ‘Kopwe mwüt ngeniei ai üpwe uwau ewe kükün pipi mi nom lon mesom,’ lupwen a wor ewe irä lon püsin mesom?” (Mattu 7:1-4) Ina minne, sia tongeni pwäri ümöümöch iteiten rän ren ach sipwe omusalo apwangapwangen ekkewe ekkoch me sisap kon ekkeipö.
“Sipwe Fofor-Murinno Ngeni Aramas Meinisin”
15 Inaamwo ika ewe puken Jemes a menlapei ümöümöch lein chon lükü, nge sap minne sipwe ümöümöch ngeni chon chök ewe mwichefelin Chon Kraist. Kölfel 145:9 a apasa: “Ewe SAMOL a chok murinno ngeni aramas meinisin, o an kirokiroch a nom won mettoch meinisin minne a fori.” Iei ewe kapasen pesepes ngenikich pwe sipwe “appiru Kot” me “fofor-murinno ngeni aramas meinisin.” (Efisus 5:1; Kalesia 6:10) Inaamwo ika sisap tongei “fonufan, are ekkena mettoch mi nonnom lon fonufan,” nge sisap tongommang ngeni osupwangen chon fönüfan.—1 Jon 2:15.
16 Kich Chon Kraist, sia kan awora älillis ngeni ir mi küna riäfföü ren “serengaüen” manauer, täifun, are met kan. (Än Salomon Afalafal 9:11) Pwüngün pwe tufichich epwe nemeni met sipwe tongeni föri me ifa ükükün watteen ach älillis. (Än Salomon Fos 3:27) Lupwen sipwe älisi aramas lon pekin pisek are moni, sipwe tümünü pwe ach föfför mi itä öch esap efisi än emön chipwang le angang. (Än Salomon Fos 20:1, 4; 2 Tesalonika 3:10-12) Weween, ümöümöch mi enlet, ina eü föfför mi fiti tong fengen me pwal mirit.
17 Ach afalafala chon lükün ewe mwichefel ewe enlet seni Paipel, ina ewe alen ümöümöch mi mürinnö seni meinisin. Pwata? Pun lape ngeni aramas meinisin ikenäi ra feffetäl lon rochopwak lon pekin ngün. Pokiten rese tongeni ataweei ar kewe osukosuk me ese wor ar äpilükülük allim ren mwach kan, lape ngeni aramas ra “riaffou me torotorongau usun chok siip mi esor chon maser.” (Mattu 9:36) Pworaus seni än Kot we Kapas epwe eü ‘lamp ren pecher,’ ren an älisiir ar repwe pwäkini osukosuken manauer. Epwe pwal tongeni ‘asarama aler’ pun ewe Paipel a oesini ussun än Kot kokkot fän iten mwachkkan pwe epwe longolongun ar äpilükülük allim. (Kölfel 119:105) Ina eü wis mi fokkun aüchea, ach uweifetälei ewe pworausen enlet ngeni ir kewe mi osupwang! Pokiten a chök arapoto ewe “riaffou mi lapalap,” iei ewe fansoun ach sipwe tinikken lon ewe angangen afalafala ewe Mwu me föralo chon käeö. (Mattu 24:3-8, 21, 22, 36-41; 28:19, 20) Esor pwal eü föfförün ümöümöch a lamot lap seni.
Fangolo “Ekkena Mettoch Seni Lon”
18 Jises a apasa: “Oupwe fangolo ekkewe liffangen ümöümöch ekkena mettoch seni lon.” (Luk 11:41) Ika eü föfföröch epwe pwäri ümöümöch mi enlet, a lamot epwe eü liffang seni lon, seni eü letip mi ur ren tong. (2 Korint 9:7) A ifa me mürinnöön ena esin ümöümöch lon ei fönüfan mi ur ren arochongaü, mäicha, me sorofommang ngeni än aramas riäfföü!
19 Iwe, sipwe achocho le alapalo föfförün ümöümöch lon manauach. Ükükün watteen ach ümöümöch, epwe pwal ina ükükün watteen ach napanapeni napanapen Kot. Epwe älisikich le manaueni ewe esin manau mi enletin aüchea me lamot.—Mattu 5:7.
Met Ka Fen Käeö?
• Pwata a äkkäeüin lamot ach sipwe ümöümöch ngeni chienach kewe chon lükü?
• A ifa ussun sipwe pwäri ümöümöch fengen lefilach lon ewe mwichefelin Chon Kraist?
• Ifa ussun sipwe föfför mürinnö ngeni chon lükün ewe mwichefel?
[Study Questions]
1, 2. Met ewe kapas monomon ussun ewe re Sameria mi föfföröch a äiti ngenikich ussun ümöümöch?
3, 4. Pwata sipwe pwäri ümöümöch fengen lefilach lon ewe mwichefelin Chon Kraist?
5, 6. Ifa ussun epwe lapelo ach föfförün ümöümöch ngeni chon ewe mwichefel?
7. Met sia käeö ussun ümöümöch seni chon ewe mwichefel lon Siria Antiok?
8. Ifa ussun ach lifilifil aramas epwe eppeti ümöümöch?
9. Pwata esap mwääl ach sipwe pwäri ach aücheani ir kewe mi fich ngeni?
10. Pwata sipwe nemenifichi chönmöngööch?
11. Ifa ussun sipwe ümöümöch lon ach fos?
12, 13. (a) Met sia käeö ussun ümöümöch seni ewe kapas monomon ussun ewe chon angang mi watte an liwinimmang ngeni nöün we masta? (b) Met weween ach sipwe omusalo pwiich we chon lükü “tori fiik allea ngeni fisu”?
14. Me ren Mattu 7:1-4, ifa ussun sipwe pwäri ümöümöch iteiten rän?
15. Pwata sisap chök ümöümöch ngeni chienach kewe chon lükü?
16. Ikkefa ekkewe mettoch repwe kkü ach ümöümöch ngeni aramas?
17. Ifa ewe alen pwäratä ümöümöch ngeni chon lükün ewe mwichefelin Chon Kraist mi mürinnö seni meinisin?
18, 19. Pwata sipwe achocho le alapalo pwäratään ümöümöch lon manauach?
[Picture on page 18]
Ewe re Sameria a ümöümöch
[Pictures on page 19]
Chon Kraist ra kan ümöümöch
[Picture on page 22]
Ewe alen pwäratä ümöümöch ngeni chon lükün ewe mwichefel mi mürinnö seni meinisin, ina ach afalafal ngeniir ewe enlet seni Paipel