He ni Wɔɔya Kɛha Hetooi
“Yiŋ ni akaa awieɔ yɛ naanɔ piŋmɔ he lɛ kɛ suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha bɔɔnii lɛ mli hemɔkɛyeli ni ayɔɔ lɛ kpãaa gbee. . . . Ákɛ aaahe aye akɛ apiŋɔ susuma lɛ kɛyaa naanɔ yɛ afii fioo komɛi amli tɔmɔi ahewɔ, ní ahãaa lɛ hegbɛ ni ekɛjaje nakai tɔmɔi lɛ tamɔ nɔ ni aate shi aawo shishitoo mla ni nilee yɔɔ mli lɛ kwraa.”—NIKHILANANDA, HINDU JEŊ NILELƆ.
1, 2. Yɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi ni ayɔɔ yɛ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ sanebimɔi teɔ shi?
TAAKƐ Hindu jeŋ nilelɔ nɛɛ ji lɛ, mɛi pii yɛ ŋmɛnɛ ni amɛyiŋ etɛɛɛ amɛ yɛ naanɔ piŋmɔ tsɔɔmɔ lɛ he. Nakai nɔŋŋ hu ewa kɛha mɛi krokomɛi ákɛ amɛaanu susumɔi tamɔ Nirvana ni akɛɛ nine shɛɔ nɔ lɛ kɛ Tao ni akɛ lɛ feɔ ekome lɛ shishi.
2 Ni kɛlɛ, yɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ susuma lɛ gbooo lɛ hewɔ lɛ, jamɔi ni yɔɔ Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ lɛ fɛɛ kɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi ni kɔɔ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he, ní futuɔ mɔ jwɛŋmɔ lɛ ehã. Ani abaanyɛ ale anɔkwale ni kɔɔ nɔ ni baa wɔnɔ kɛji wɔgboi lɛ he lɛ? Ani susuma lɛ gbooo lɛɛlɛŋ? Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔya kɛha hetooi?
Adebɔɔ he Nilee kɛ Jeŋ Nilee
3. Ani adebɔɔ he nilee loo adebɔɔ he nilee gbɛ ni atsɔɔ nɔ ataoɔ nibii amli lɛ yɛ hetooi kɛha sanebimɔi ni kɔɔ gbele sɛɛ shihilɛ he lɛ?
3 Ani adebɔɔ he nilee loo adebɔɔ he nilee gbɛ ni atsɔɔ nɔ ataoɔ nibii amli lɛ yɛ hetooi kɛha sanebimɔi ni kɔɔ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he lɛ? Nibii amli taolɔi komɛi edamɔ shihilɛ ni bɛŋkɛɔ gbele, loo ‘nɔ̃ ni nyɔɔ mɔ nɔ vii’ lɛ ahe saji ni eje kpo nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ anɔ amɛka akɛ amɛaawie wiemɔi komɛi ni kɔɔ gbele sɛɛ shihilɛ he. Beni epɛiɔ amɛwiemɔi nɛɛ ekomɛi amli yɛ ewiemɔ ni yitso ji “Ani Aŋɔɔ Gbele akɛ Hegbɛ ni Akɛboteɔ La Kpɛmɔ Mli?” lɛ mli lɛ, Katoliknyo Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Hans Küng mu sane naa akɛ: “Niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ emaaa nɔ ko kwraa nɔ mi yɛ gbele sɛɛ shihilɛ ni baanyɛ ahi shi lɛ he: eji sane ni kɔɔ naagbee minitii enumɔ dani gbele baa lɛ he, shi jeee nɔ ni kɔɔ gbele sɛɛ naanɔ wala he.” Ekɛfata he akɛ: “Sane ni kɔɔ gbele sɛɛ shihilɛ ni baanyɛ ahi shi lɛ he lɛ he miihia waa kɛha be ni ayɔɔ wala mli lɛ. Ebiɔ hetoo ni esa akɛ atao yɛ he kroko kɛji tsofafeemɔ mli nilelɔi nyɛŋ amɛkɛha.”
4. Ani jeŋ nilee baanyɛ aye abua wɔ ni wɔná hetooi lɛ yɛ gbele sɛɛ shihilɛ ni baanyɛ ahi shi lɛ he saji babaoo ni jamɔi sɔrɔtoi pii kɛhaa lɛ amli?
4 Ni jeŋ nilee hu? Ani ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔná hetooi lɛ yɛ gbele sɛɛ shihilɛ ni baanyɛ ahi shi lɛ he saji babaoo ni jamɔi sɔrɔtoi pii kɛhaa lɛ amli? Nɔ ni fata jeŋ nilee mlitaomɔ he hu ji “hiɛ ni akaa asusuɔ yiŋ,” taakɛ afii ohai 20 lɛ mli Britanianyo jeŋ nilelɔ Bertrand Russell kɛɔ lɛ. Taakɛ The World Book Encyclopedia lɛ tsɔɔ lɛ, jeŋ nilee ji “gbɛ ko ni atsɔɔ nɔ abiɔ nii amli—nifeemɔ ni ji nii amlitaomɔ, eŋmɛɛ-kɛ-kwɛmɔ, emlitsɔɔmɔ, kɛ hiɛ ni akaa asusuɔ yiŋ.” Yɛ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he sane lɛ gbɛfaŋ lɛ, jeŋ nilee mli saji ni akaa yiŋ awieɔ lɛ efee sɔrɔtoi sɔrɔtoi, kɛjɛ tsɛmɔ ni atsɛɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ akɛ yaka yiŋsusumɔ lɛ nɔ aahu kɛyashi jajemɔ ni ajajeɔ atsɔɔ akɛ eji adesa fɛɛ adesa gbɛnaa nii lɛ nɔ.
Hetooi Ajɛɛhe ko ni Yɔɔ Sɔrɔto Kwraa
5. Mɛni ji wolo ni etsɛ fe woji fɛɛ ni aŋma?
5 Shi kɛlɛ, wolo ko yɛ ní wala kɛ gbele he sanebimɔi ni he hiaa lɛ ahetooi ni ji anɔkwale yɔɔ mli. No ji wolo ni etsɛ fe fɛɛ ni aŋma, ni abua efãi komɛi anaa aaafee afii 3,500 ni eho nɛ. Aŋma wolo nɛɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ afii ohai fioo komɛi kɛtsɔ hiɛ dani ajaje Hindu ŋmalɛi lɛ amli lalai ni etsɛ fe fɛɛ, ni ji Vedai lɛ atsɔɔ, kɛ aaafee afii akpe dani Buddha, Mahāvīra, kɛ Konfushio hi shi yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Aŋma wolo nɛɛ agbe naa yɛ afi 98 Ŋ.B., nɔ ni fe afii 500 dani Muḥammad to Islam shishi. Nɛkɛ nilee ni nɔ kwɔ nɛɛ jɛɛhe ni yɔɔ sɔrɔto kwraa lɛ ji Biblia lɛ.a
6. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ Biblia lɛ akɛɛ wɔ nɔ ni susuma lɛ ji lɛ?
6 Blema yinɔsane ni ji anɔkwale fe nɔ ni yɔɔ woji fɛɛ mli ji nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Yinɔsane ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ yaa sɛɛ shɔŋŋ kɛyaa adesai aweku lɛ shishijee mli, ni etsɔɔ bɔ ni fee ni wɔbaje biɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Ekɛ wɔ yaa be ni tsɔ adesai abɔɔ hiɛ lɛ po mli. Wolo ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aha wɔ sɛɛyoomɔ yɛ bɔ ni abɔ gbɔmɔ aha kɛ nɔ ni ji susuma lɛ he lɛɛlɛŋ.
7, 8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ akane Biblia lɛ kɛha hetooi ni ji anɔkwale, ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ nɔ ni baa kɛji wɔgboi lɛ he lɛ?
7 Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ ji wolo ko ni egba gbalɛi ni eba mli ni tɔmɔ ko kwraa bɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, egba Medo-Persia kɛ Hela jeŋ hewalɛi lɛ ashitee kɛ amɛshigbeemɔ efɔ̃ shi fitsofitso. Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ja jogbaŋŋ kɛmɔ shi aahu akɛ mɛi ni wieɔ shiɔ lɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi ka akɛ amɛaama nɔ mi akɛ aŋmala yɛ be mli ni saji lɛ eba mli sɛɛ, shi amɛyeee omanye. (Daniel 8:1-7, 20-22) Gbalɛi ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ ekomɛi miiba mli fitsofitso yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbe nɛɛ mli.b—Mateo, yitso 24; Marko, yitso 13; Luka, yitso 21; 2 Timoteo 3:1-5, 13.
8 Adesa ko bɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni ele nii eha, ní baanyɛ agba nibii ni baaba wɔsɛɛ pɛpɛɛpɛ. Jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ ni yɔɔ hewalɛ fe fɛɛ, ni ele nii fe fɛɛ lɛ pɛ baanyɛ. (2 Timoteo 3:16, 17; 2 Petro 1:20, 21) Biblia lɛ ji wolo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛɛlɛŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, wolo ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aha wɔ hetooi ni ji anɔkwale, ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli, yɛ nɔ ni baa wɔnɔ kɛji wɔgboi lɛ he. Hã wɔkwɛ nɔ ni eyɔɔ kɛɛmɔ yɛ susuma lɛ he klɛŋklɛŋ dã.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ wolo bibioo ni ji Wolo Kɛha Gbɔmɛi Fɛɛ, ni Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania fee lɛ mli.
b Kwɛmɔ The Bible—God’s Word or Man’s?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ mli.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]
Wolo ni etsɛ fe fɛɛ ni aŋma
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]
Wolo ni kɛ hetooi ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ, ni ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli hãa