Ani Susuma lɛ Gbooo?
NANEMƐI kɛ wekumɛi efee dioo kɛnyiɛ gbonyo adeka ni agbele naa lɛ he. Amɛmiikwɛ gbekɛ nuu ni eye afii 17 lɛ gbonyo lɛ. Enanemɛi ni jɛ skul lɛ yooo lɛ. Tsofai ni ahã lɛ beni atsaa lɛ lɛ eha eyiteŋ tsɔi babaoo efamɔ, ni kansa eha etã loo waa. Ani amɛnaanyo lɛ nɔŋŋ nɛ? Otsii fioo ko ni tsɔ hiɛ lɛ, no mli lɛ eyɛ susumɔi, sanebimɔi, kɛ hewalɛ babaoo—eyɛ wala mli! Gbekɛ nuu lɛ nyɛ̃ kɛ yaafonui wie shii abɔ akɛ: “Amrɔ nɛɛ Tommy ena miishɛɛ waa agbɛnɛ. Nyɔŋmɔ miitao ni Tommy abafata ehe yɛ ŋwɛi.”
Yoo ni tsui ekumɔ kɛ awerɛho nɛɛ naa hiɛnɔkamɔ kɛ miishɛjemɔ ko kɛjɛɔ susumɔ ni eyɔɔ akɛ ebinuu lɛ hiɛ kã yɛ gbɛ ko nɔ lɛ mli. Atsɔɔ lɛ yɛ sɔlemɔ akɛ susuma lɛ gbooo, ni no ji gbɔmɔ su kɛ baŋ, susumɔi, kaimɔi—“gbɔmɔ diɛŋtsɛ” lɛ shihilɛ he. Eheɔ eyeɔ akɛ ebinuu lɛ susuma gboko kwraa; akɛni eji mumɔŋ bɔɔ nɔ ni hiɛ kã hewɔ lɛ, eshi egbɔmɔtso lɛ yɛ gbele mli ni etee ŋwɛi koni ekɛ Nyɔŋmɔ kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ ayahi shi.
Yɛ amanehulu beaŋ lɛ, adesa tsui lɛ kɛ hehiamɔ kpɛtɛɔ hiɛnɔkamɔ bibioo kwraa po ni eeena lɛ he, no hewɔ lɛ ewaaa akɛ aaana nɔ hewɔ ni mɛi nyaa hemɔkɛyeli nɛɛ he waa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ J. Paterson-Smyth wie yɛ The Gospel of the Hereafter lɛ mli lɛ he okwɛ: “Nɔ ko bibioo kwraa ji gbele, kɛ akɛmiito nɔ ni nyiɛɔ sɛɛ kɛbaa lɛ he—nakai jeŋ ni yɔɔ naakpɛɛ, naakpɛɛ diɛŋtsɛ, ni Gbele haa wɔboteɔ mli lɛ.”
Yɛ je lɛŋ he fɛɛ he kɛ jamɔ kɛ kusumii pii amli lɛ, gbɔmɛi heɔ yeɔ akɛ adesa yɛ susuma ni gbooo yɛ emli, mumɔ ko ni hiɛ kã, ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ. Hemɔkɛyeli nɛɛ egbɛ eshwã Kristendom jamɔi kɛ kui bibii akpei abɔ ni yɔɔ lɛ fɛɛ mli. Eji tsɔɔmɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ Yuda jamɔ hu mli. Hindubii heɔ yeɔ akɛ abɔ atman, loo susuma lɛ yɛ be shishijee mli, ni awoɔ lɛ tsuŋ yɛ gbɔmɔtso lɛ mli yɛ fɔmɔ beaŋ, ni etsaa nɔ yɛ gbele beaŋ kɛyaa gbɔmɔtso kroko mli yɛ balamɔ shihilɛ ni yaa ni ebaa daa mli. Muslimbii heɔ yeɔ akɛ susuma lɛ baa shihilɛ mli yɛ gbɔmɔtso lɛ fɔmɔ mli, ni eyaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ. Hemɔkɛyelii krokomɛi—Afrikabii ni jaa tsei kɛ tɛi, Shintobii, kɛ shishinumɔ ko naa lɛ, Buddhabii po—tsɔɔ nibii ni yɔɔ sɔrɔtoi yɛ saneyitso kome nɛɛ nɔŋŋ he.
Sanebimɔi Komɛi ni Haoɔ Mɔ
Eyɛ mli akɛ ajeee susumɔ ni ji susuma ni gbooo lɛ he ŋwane akɛ eehe ekpele jeŋ fɛɛ moŋ, shi kɛlɛ eteeɔ sanebimɔi komɛi ni haoɔ mɔ shi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbɔmɛi susuɔ he akɛ nɛgbɛ amɛsuɔlɔ susuma yaa kɛji mɔ lɛ ehiii shi akɛ mɔ kpakpa. Ani ebaabala ni asaa afɔ lɛ ekoŋŋ akɛ wala bɔɔ nɔ kroko ni baa shi? Aloo ani akɛ lɛ yaa hetsuumɔ he, ni atsɔɔ la mli nifeemɔ ko nɔ atsuuɔ ehe aahu kɛyashiɔ be mli ni abaana akɛ esa akɛ eya ŋwɛi? Ni nɔ ni ehiii fe fɛɛ ji akɛ, ani abaapiŋ lɛ kɛya naanɔ yɛ hɛl la ni miitso mli? Aloo ani, taakɛ tsei kɛ tɛi ajamɔi pii tsɔɔ lɛ, eji mumɔ ni esa akɛ akpata lɛ?
Nɛkɛ susumɔi nɛɛ kɛ gbɛkpamɔi ni ji jatsui bashwieɔ mɛi ni yɔɔ wala mli lɛ anɔ. Ani esa akɛ wɔkpata wɔ suɔlɔi ni egboi lɛ amumɔi koni amɛkɛ oweletɔɔ ko akaba wɔnɔ? Ani aakpa gbɛ akɛ wɔɔye wɔbua amɛ ni amɛje hetsuumɔ he ko ni yɔɔ gbeyei? Aloo ani esa akɛ amanehulu ni amɛnaa yɛ hɛl lɛ hesusumɔ aha wɔshe gbeyei kɛ ŋmiŋmi? Aloo ani esa akɛ wɔbu kooloi komɛi ni yɔɔ wala mli lɛ tamɔ nɔ ni amɛyɛ adesai ni egboi asusumai yɛ amɛmli?
Sanebimɔi ni teɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ he lɛ hu haoɔ mɔ nakai nɔŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, taakɛ yoo ni atsĩ etã yɛ shishijee lɛ ji lɛ, fɔlɔi pii ji mɛi ni klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ ni amɛyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ “ebaŋɔ” amɛbi lɛ susuma ni gbooo lɛ kɛtee ŋwɛi koni ekɛ lɛ ayahi shi lɛ shɛjeɔ amɛmii. Shi, yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, etsɛɛɛ tsɔ̃ ni amɛsusuɔ he akɛ mɛɛ Nyɔŋmɔ baaha hela ni yɔɔ nyaŋemɔ amɔ gbekɛ bibioo ni leee nɔ ko kwraa, ni ebaŋɔ nɛkɛ mɔ ni asumɔɔ lɛ waa nɛɛ kɛjɛ fɔlɔi ni tsui ekumɔ kɛ awerɛho lɛ adɛŋ kɛya trukaa, ni ekɛ gbekɛ lɛ aya ŋwɛi kɛtsɔ trukaa gbele nɔ. Nɛgbɛ jalɛ saneyeli, suɔmɔ, kɛ mɔbɔnalɛ yɔɔ, yɛ Nyɔŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ mli? Mɛi komɛi po biɔ sane yɛ nilee ni Nyɔŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ yɔɔ lɛ he. Amɛbiɔ akɛ, mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ ni yɔɔ nilee lɛ kɛ susumai nɛɛ fɛɛ baawo shikpɔŋ lɛ nɔ kɛjɛ shishijee, kɛji naagbee lɛ amɛ fɛɛ amɛbaayagbe naa yɛ ŋwɛi lɛ? Ani no etsɔɔŋ akɛ shikpɔŋ lɛ ni abɔ lɛ efee yakatswaa nitsumɔ ni sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ he?—Okɛto 5 Mose 32:4; Lala 103:8; Yesaia 45:18; 1 Yohane 4:8 he.
Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni atsɔɔ tsɔɔmɔ lɛ ahaa lɛ, tsɔɔmɔ ni kɔɔ adesa susuma ni gbooo lɛ he nɛɛ, kɛ sanebimɔi ni futuɔ mɔ jwɛŋmɔ, saji ni kɛ amɛhe kpaaa gbee po baa. Mɛni hewɔ? Naagbai lɛ amli babaoo kɔɔ tsɔɔmɔ nɛɛ shishijee he. Ekolɛ nɛkɛ eshishijee hei nɛɛ ahe saji amli ni ooopɛi kuku lɛ baaha ole nibii babaoo; ni ekolɛ eeefee bo naakpɛɛ hu akɛ ooole nɔ ni Biblia lɛ diɛŋtsɛ hu kɛɔ yɛ susuma lɛ he. Ekɛ gbele sɛɛ shihilɛ he hiɛnɔkamɔ ni hi kwraa fe nɔ ni je lɛŋ jamɔi fɔɔ tsɔɔmɔ lɛ haa.