Shiɛmɔ Wiemɔi Kukuji Ni Mɔɔ Shi Jogbaŋŋ
1 Yesu jaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ gbɛ kuku ni yɔɔ tɛɛ nɔ. Ele akɛ kɛ gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ nu anɔkwale lɛ, amɛkɛ miishɛɛ baahere nɔ. Ele hu akɛ esoro gbɔmɛi fɛɛ yɛ amɛsusumɔi, nibii ni amɛnaa he miishɛɛ, kɛ amɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi agbɛfaŋ. No hewɔ lɛ, ekɛ hiɛkpamɔ wiemɔi, sanebimɔi, kɛ mfonirifeemɔi ni bɛ haŋtsii tsu nii bɔni afee ni ekɛ mɔ etoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔ ni enyɛ esa amɛtsuii ahe. Wɔbaanyɛ wɔkase enɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ni wɔkɛ shiɛmɔ wiemɔi kukuji ni mɔɔ shi jogbaŋŋ atsu nii.
2 Okɛ Reasoning Wolo lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ Kɛmɔ Shi: Klɛŋklɛŋ hiɛkpamɔ: wiemɔ ni yɔɔ yitso ni ji “Employment/Housing” (‘Nitsumɔ/Shia Namɔ’) shishi yɛ Reasoning wolo lɛ baafa 11 lɛ eba yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ, ni ekɛ nitsumɔ hu waaa.
Obaanyɛ okɛɛ akɛ:
◼ “Wɔkɛ mɛi ni yɔɔ nyɛ akutso nɛɛ mli lɛ miigba nɔ ni abaanyɛ afee koni akɛna nitsumɔ kɛ shia aha mɔ fɛɛ mɔ lɛ he sane. Ani oheɔ oyeɔ akɛ nilee yɛ mli akɛ aaakpa gbɛ akɛ adesai anɔyelii baanyɛ atsu enɛ? . . . Shi mɔ ko yɛ ni le bɔ ni eeefee ena nɛkɛ naagbai nɛɛ anaa tsabaa; lɛ ji adesai a-Bɔlɔ lɛ.” Kanemɔ Yesaia 65:21-23. No sɛɛ lɛ obaanyɛ obi shiatsɛ lɛ bɔ ni esusuɔ yɛ nikanemɔ lɛ he.
3 Mɛi pii baana hiɛkpamɔ wiemɔ ni yɔɔ yitso ni ji “Injustice/Suffering” (‘Jalɛsane ni Ayeee/Amanehulu’) shishi yɛ baafa 12 lɛ he miishɛɛ waa ŋmɛnɛ.
Obaanyɛ obi akɛ:
◼ “Ani osusu he pɛŋ akɛ: Ani Nyɔŋmɔ susuɔ jalɛsane ni ayeee kɛ amanehulu ni adesai kɛkpeɔ lɛ he lɛlɛŋ?” Ŋmɛɛ shiatsɛ lɛ gbɛ ni eha hetoo, no sɛɛ lɛ kanemɔ, Jajelɔ 4:1 kɛ Lala 72:12-14. Kɛji esa akɛ okɛ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ wolo lɛ atsu nii lɛ, no lɛ gbelemɔ mfonirii ni yɔɔ baafai 150-3 lɛ ni otsɔɔ lɛ bɔ ni ŋmɛnɛ je nɛɛ shihilɛi woɔ Biblia gbalɛ obɔ lɛ mli kuku kɛkɛ. No sɛɛ lɛ gbelemɔ baafai 161-2 hu ni otsɔɔ lɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ egba efɔ shi kɛha adesai ajɔɔmɔ. Bi shiatsɛ lɛ emli nɔ ni enaa he miishɛɛ fe fɛɛ.
4 Kɛ okɛ shiatsɛ lɛ gba sane kuku sɛɛ lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni ogbala ejwɛŋmɔ kɛya Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ wolo lɛ nɔ, aloo kɛya woji tɛtrɛbii lɛ, loo brochure, loo dɛhiɛmɔ wolo ko mli sane nɔ.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ okɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni yɔɔ sane nɛɛ kuku 2 lɛ tsu nii ogbe naa lɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ:
◼ “Nɛkɛ wolo bibioo, Ani Nyɔŋmɔ Susuɔ Wɔhe Lɛlɛŋ? nɛɛ gbalaa nɔ ni Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaafee ni ekɛtsu wɔ daa gbi hiamɔ nii ahe nii lɛ mli faŋŋ, ni etsɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔna he sɛɛ.” Gbelemɔ wolo bibioo lɛ baafai 26 kɛ 27, ni ogbala ejwɛŋmɔ kɛya kuku 21 nɔ.
5 Aloo kɛ okɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni yɔɔ kuku 3 lɛ tsu nii ogbe naa lɛ, obaanyɛ oma Ani Je Nɛɛ Baaya nɔ Ahi Shi? dɛhiɛmɔ wolo lɛ nɔ mi.
Obaanyɛ okɛɛ akɛ:
◼ “Awerɛho kɛ haomɔ efa babaoo yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ. Nɛkɛ dɛhiɛmɔ wolo nɛɛ tsɔɔ akɛ agba ta, hɔmɔ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagbai afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli. Shi Nyɔŋmɔ ewo shi hu akɛ ekɛ tsakemɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ baaba aha adesai.” Kanemɔ naagbee kuku ni yɔɔ dɛhiɛmɔ wolo lɛ baafa 5 lɛ.
6 Eka shi faŋŋ akɛ, anɔkwa miishɛɛ ni wɔɔna yɛ gbɔmɛi lɛ ahe, kɛ shiɛmɔ wiemɔ kuku ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni saa tsuii ahe lɛ baaŋɔɔ gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ anaa.—Yoh. 10:16.