Afi 2005 “Nyɔŋmɔ Toi ni Aaabo” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1, 2. (a) Mɛɛ teokrase nitsɔɔmɔ he gbɛjianɔ ni he hiaa Yehowa toɔ daa afi? (b) Te esa akɛ wɔnu afi nɛɛ “Nyɔŋmɔ Toi ni Aaabo” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ ni wɔɔya lɛ he wɔha tɛŋŋ?
1 Akɛni Yehowa Nyɔŋmɔ ji wɔ-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele hewɔ lɛ, etoɔ gbɛjianɔ ehaa wɔ koni wɔbua wɔhe naa ni etsɔɔ wɔ egbɛ̀i lɛ. (Yes. 30:20, 21; 54:13) Efeɔ enɛ kɛtsɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ nɔ, ni amɛ hu amɛtoɔ kpeei ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe gbɛjianɔ akɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni wɔyaa daa afi. (Mat. 24:45-47) Wɔnuɔ he taakɛ lalatsɛ David lá lɛ akɛ: “Majie Yehowa yi yɛ gwabɔi amli!” (Lala 26:12) David nu sɛɛnamɔ ni yɔɔ Yehowa ni aaatsɔɔ lɛ nii lɛ shishi jogbaŋŋ, ni etswa efai shi akɛ ebaafata E-webii lɛ ahe be fɛɛ be ni amɛaabua amɛhe naa kutuu lɛ.
2 Ani obaafata “gwabɔi” ni baaya “Nyɔŋmɔ Toi ni Aaabo” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ ahe afi nɛɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaye abua bo yɛ gbɛjianɔ ni otoɔ koni oya lɛ mli.
3. (a) Mɛɛ nibii esa akɛ wɔfee amrɔ nɛɛ koni wɔnyɛ wɔya kpee lɛ gbii etɛ lɛ fɛɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ beni wɔtoɔ gbɛjianɔ lɛ?
3 Too Gbɛjianɔ Amrɔ Nɛɛ Koni Oya Gbii Etɛ lɛ Fɛɛ: “Mɔdɛŋbɔlɔ jwɛŋmɔi [“gbɛjianɔtoi,” NW] lɛ, nifálɛ sɔŋŋ ekɛbaa.” (Abɛi 21:5) Ani nakai wiemɔi lɛ emaaa sɛɛnamɔi ni yɔɔ gbɛjianɔ ni aaato amrɔ nɔŋŋ koni aya kpee lɛ nɔ mi? Bɔni afee ni oná nɔmimaa akɛ gbɛjianɔtoo ni woɔ mɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ lɛ eko eŋmɛŋ bo lɛ, jee shishi amrɔ nɛɛ ni okɛ nilee ato gbɛjianɔi fɛɛ ni baaha onyɛ oya gbii etɛ lɛ fɛɛ. Kɛ́ ehe baahia ni obi onitsumɔtsɛ lɛ gbɛ dani oya lɛ, feemɔ nakai amrɔ nɔŋŋ. Kɛ́ ehe baahia ni okɛ ohefatalɔ ni heee yeee lɛ asusu gbɛjianɔ ni otoɔ nɛɛ he lɛ, kaamɛ ni be lɛ bɔi shɛɛ dani ofee nakai. Obaanyɛ oje shishi obɔi shika ni he baahia bo kɛha kpee lɛ yaa lɛ naabuamɔ amrɔ nɛɛ. Tsĩi kaai fɛɛ ni okɛbaakpe yɛ enɛ feemɔ mli lɛ atã otsɔɔ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli, ni oná hekɛnɔfɔɔ akɛ yɛ eyelikɛbuamɔ naa lɛ “ojwɛŋmɔi [“gbɛjianɔtoi,” NW] lɛ aaadamɔ shi shiŋŋ.” (Abɛi 16:3) Kɛfata he lɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ oooye obua mɛi ni okɛkaseɔ Biblia lɛ koni amɛto gbɛjianɔ ni amɛba gbii etɛ lɛ fɛɛ.
4. Atoɔ woji ni akɛtaoɔ wɔɔhei lɛ ahe gbɛjianɔ ni akɛmajeɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Wɔɔhei Ataomɔ: Akɛ Room Request woji lɛ eko miimaje asafo fɛɛ asafo. Kɛji ootao wɔɔhe kɛtsɔ kpee he gbɛjianɔtolɔi lɛ anɔ lɛ, no lɛ ofainɛ ni oŋma Room Request wolo lɛ eko nɔ nii, ni okɛha asafoŋ woloŋmalɔ lɛ koni esaa ekwɛ mli, ní no sɛɛ lɛ okɛmaje he ni obaaya kpee lɛ yɛ lɛ. ESAAA ákɛ akɛ Room Request woji kɛ kpee he woji krokomɛi ni aŋmalaa lɛ majeɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Accra lɛ.
5. Kɛ aha wɔ wɔɔhei yɛ mɛi ashiai amli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔji gbɔi kpakpai ni hiɛ sɔɔ nii?
5 Abaaná wɔɔhei lɛ ekomɛi yɛ mɛi ashiai amli. Enɛ baanyɛ afee wɔnyɛmimɛi lɛ loo mɛi krokomɛi ashiai. Akɛ tsũi nɛɛ baaha kɛha kpee be lɛ PƐ. Esa akɛ mɛi ni nine shɛɔ wɔɔhei ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ akwɛ koni amɛ kɛ amɛbii lɛ fɛɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛgbɔfeelɔ lɛ, ni amɛkagbɛ́lɛ gbɔfeelɔ lɛ nibii amli loo ní amɛfite enibii lɛ, amɛkadamɔ sɛii kɛ okpɔlɔi anɔ, ni amɛkabote shia lɛ mli hei komɛi ni esaaa akɛ amɛyaa jɛmɛ lɛ. Abaanyɛ ajie bulɛ kpo kɛtsɔ tsũi lɛ amli ni aaaha etse keŋkeŋ kɛ hiahia lɛ nɔ. Kɛ́ shiatsɛmɛi ná naagbai yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ amɛha tsũ taomɔ nɔkwɛlɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ale enɛɛmɛi amrɔ nɔŋŋ, ni ebaaná he miishɛɛ akɛ eeeye ebua. Gbɔ kpakpa ni mɔ aaaji lɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ ekpaa gbɛ akɛ mɔ ni eyato lɛ lɛ baafee nɔ fɛɛ nɔ eha lɛ.
6. Kɛ wɔyato gbɔiatoohe ko lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie Kristofoi asuɔmɔ kɛ bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi?
6 Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ obaayahi gbɔiatoohe ko lɛ, kaimɔ akɛ ehe miihia ni okɛ ojeŋba, owiemɔ, kɛ ohesaamɔ aye odase kpakpa. Esa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni bahaa wɔ niyenii loo amɛsaa wɔtsũi lɛ amli lɛ. Eyɛ mli akɛ wɔwoɔ sɔɔmɔ ni amɛsɔmɔɔ wɔ lɛ he nyɔmɔ moŋ, shi esa akɛ wɔkɛ woo kɛ bulɛ aha nitsulɔi nɛɛ. Enɛ haa anaa akɛ esoro Yehowa webii yɛ mɛi ni bɛ Biblia mli nilee ni amɛjieee suɔmɔ kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ mɛi krokomɛi lɛ ahe.
7, 8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ koni amɛya kpee lɛ? (b) Namɛi esa ákɛ akɛ yelikɛbuamɔ nɛɛ aha, ni namɛi eji amɛsɔ̃ akɛ amɛye amɛbua mɛi ni tamɔ nɛkɛ?
7 Hiamɔ Nii Krɛdɛɛ: Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ nyɛmimɛi komɛi ji “hewalɛwoo jɛɛhe” kɛha lɛ. (Kol. 4:7-11, NW) Gbɛ̀i ni amɛtsɔ nɔ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ha lɛ lɛ ateŋ ekome ji akɛ amɛkɛ nibii ni he hiaa Paulo lɛ yaha lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ otsɔ ofee “hewalɛwoo jɛɛhe” kɛha mɛi krokomɛi yɛ kpee ni wɔbaaya lɛ gbɛfaŋ? Ekolɛ ehe baahia ni afee nɔ ko pɔtɛɛ kɛye abua shiɛlɔi ni edara yɛ afii amli, mɛi ni bɛ hewalɛ, mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, kɛ mɛi krokomɛi kɛha tsɔnei kɛ hei ni amɛbaawɔ lɛ ahe nyɔmɔwoo. Mɛi nɛɛ awekumɛi ji mɛi titri ni sɔ̃ nɛɛ kã amɛnɔ. (1 Tim. 5:4) Shi kɛ́ amɛnyɛɛɛ enɛ he nii amɛtsu lɛ, no lɛ nanemɛi heyelilɔi baanyɛ aye abua. (Yak. 1:27) Esa akɛ woloŋ nikasemɔ nɔkwɛlɔi ayana mɛi ni yɔɔ hiamɔ krɛdɛɛ nɛɛ yɛ amɛkuu lɛ mli koni amɛkwɛ ni ato gbɛjianɔ aha amɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa dani kpee be lɛ ashɛ.
8 Kɛ́ shiɛlɔ ko ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ kɛ Room Request wolo ha lɛ, Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ baatsu nii ni amɛsaa amɛkɛkwɛ mli ekoŋŋ. Esa akɛ amɛsusu he kɛji abaanyɛ atsu hiamɔ nii lɛ he nii yɛ asafo lɛ mli. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ kɛha shiɛlɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛ amɛbii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ pɛ. Kɛ́ Rooming Department nitsulɔi lɛ yɛ sanebimɔi komɛi yɛ nibimɔ kɛha hiamɔ nii krɛdɛɛ ko he lɛ, amɛbaana asafoŋ woloŋmalɔ lɛ.
9, 10. (a) Mɛni hewɔ ehi akɛ oya kpee ni ato he gbɛjianɔ aha nyɛsafo lɛ? (b) Mɛɛ be aŋmɛɔ gbɛ akɛ asafo ko aya kpee yɛ he kroko moŋ fe he ni ato aha amɛ akɛ amɛya lɛ?
9 Kpee Kroko ni Aaaya: Bɔni afee ni aná sɛii, woji, kɛ wɔɔhei ni fa bɔ ni sa kɛ nibii krokomɛi hewɔ lɛ, aawo shiɛlɔi hewalɛ koni amɛya kpee ni ato he gbɛjianɔ aha amɛsafo lɛ. Kɛ́ shihilɛi amli ni oyɔɔ lɛ baabi koni oya kpee kroko lɛ, ofainɛ kwɛmɔ nɔ ni aŋma ahɔ wolo nɛɛ mli ni yɔɔ baafa 6 lɛ kɛha kpee ni obaasumɔ akɛ oya lɛ adrɛs. Kɛ́ abaafee kpeei enyɔ loo nɔ ni fe nakai yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ, ŋmaa gbii ni abaafee kpee ni obaasumɔ ni oya lɛ yɛ ogbɛbimɔ wolo lɛ nɔ.
10 Yɛ asafoi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ ekomɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nibii tamɔ wiemɔ, gbɛ lɛ jɛkɛmɔ, kɛ tsɔne ni akɛbaaya lɛ baaha efee nɔ ni hi waa akɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ he kroko moŋ fe he ni ato aha amɛ akɛ amɛya lɛ. Asafoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ hegbɛ ni amɛyaa kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ yɛ he kroko. Ehe ehiaaa ni amɛŋma nitsumɔhe nine lɛ wolo ni amɛkɛbi gbɛ. Shi kɛlɛ, esa akɛ asafoi ni baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya kpee kroko ni jeee nɔ ni ato akɛ amɛya lɛ aha kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ale mra kɛtsɔ hiɛ koni ekato amɛsaramɔ he gbɛjianɔ kɛha nakai otsi ni amɛbaaya kpee lɛ. Kɛ́ asafo lɛ baaya kpee ni ato akɛ amɛya lɛ loo amɛbaaya ekroko jio, esa akɛ nyɛmimɛi hii ni kwɛɔ tsɔne taomɔ he gbɛjianɔtoi anɔ lɛ akwɛ koni tsɔne fɛɛ tsɔne ni amɛaato he gbɛjianɔ lɛ afee nɔ ni naagba ko bɛ he ni yɔɔ shweshweeshwe. Esa akɛ onukpai lɛ akwɛ hu akɛ mɛi ni baakwɔ tsɔne lɛ akafa fe yibɔ ni ato ni ewo lɛ ni akɛmiiku Kaisare mla mli.
11, 12. (a) Mɛɛ su mɛi ni kɛ amɛhe haa koni amɛtsu nii yɛ kpeei ashishi lɛ jieɔ lɛ kpo? (b) Mɛɛ nitsumɔhei aatao mɛi waa yɛ jɛmɛ kɛtsu nii lɛ?
11 Mɛi ni Kɛ Amɛhe Baaha Ahe Miihia: Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ mɔ ni jɛ heshibaa mli etsu mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ahe nii. (Luka 9:12-17; Yoh. 13:5, 14-16) Mɛi ni kɛ amɛhe haa koni amɛtsu nii yɛ kpeei ashishi lɛ jieɔ su ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafoi ni yɔɔ maji ni abaafee kpee lɛ yɛ mli lɛ amli loo amɛbɛŋkɛ jɛmɛ lɛ baato gbɛjianɔ koni amɛkɛ amɛhe awo nitsumɔ ni tsɔɔ kpee lɛ hiɛ lɛ mli kɛmɔ shi yɛ otsii lɛ anaagbee kɛ otsii lɛ amli hu.
12 Bɔni afee ni anyɛ atsu hiamɔ nii ni yɔɔ kpee lɛ shishi nitsumɔhei lɛ ahe nii hewɔ lɛ, etsɛŋ kwraa ni Kpee Ajinafoi Akui ni yɔɔ he ni nyɛyɔɔ lɛ baabɔi mɛi aninefɔɔ koni amɛkɛ amɛ abatsu nii. Nitsumɔhei ni yelikɛbuamɔ he baahia yɛ titri ji Nitsumɔhei ni kwɛɔ Shitaramɔ, Tsɔnei Amaamɔhei, kɛ Falefalefeemɔ nɔ. Ani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua nitsumɔhei nɛɛ loo ekrokomɛi ni wɔyelikɛbuamɔ he baahia amɛ lɛ? Ehe miihia ni onukpai lɛ titri kɛ amɛhe aha ni amɛkpɛlɛ nitsumɔi ni akɛbaaha amɛ lɛ nɔ. Suɔmɔ mli ni amɛjɛɔ amɛkɛ amɛhe haa lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhaa mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ.—1 Pet. 5:2, 3.
13. (a) Mɛni akpaa gbɛ akɛ kpeeyalɔi fɛɛ afee ni amɛkɛba kpee lɛ shishi gbii etɛ lɛ fɛɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Enɛ tsɔɔ bulɛ kɛ toiboo ni afeɔ ahaa teokrase gbɛjianɔtoo lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Niyenii He Nitsumɔ: Afii fioo komɛi eho kɛjɛ beni wɔtsake kɛba gbɛjianɔtoo ni ji akɛ, “akɛ niyenii haŋ” yɛ wɔkpeei wuji kɛ kpeei bibii lɛ fɛɛ ashishi lɛ. Aakpa gbɛ akɛ kpeeiyalɔi lɛ fɛɛ kɛ nɔ ko ni mli etsiii ni amɛbaaye ni amɛbaanu beni akpa fioo shwane lɛ baajɛ shia kɛba. Enɛ haa wɔhiɔ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ kɛha naanyobɔɔ kɛ hewalɛwoo ni wɔkɛaaha wɔhe moŋ fe nɔ ni wɔɔya koni wɔyatao niyenii kɛ nɔ ko ni wɔbaanu akɛni wɔtooo no he gbɛjianɔ lɛ hewɔ. Kɛ wɔfã gbɛ kɛtee maŋtiase ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ po lɛ, esa akɛ wɔto gbɛjianɔ be fɛɛ be kɛtsɔ hiɛ koni wɔná nɔ ko ni mli etsiii ni wɔ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni wɔfɔ̃ nine wɔtsɛ amɛ lɛ baaye beni akpa fioo shwane lɛ koni wɔkashi kpee lɛ shishi loo wɔyahe niyenii kɛ nu yɛ nihɔɔlɔi lɛ aŋɔɔ. Kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, ehaa wɔjieɔ wɔjwɛŋmɔ kɛjɛɔ niyenii anɔ kɛyaa mumɔŋ nibii ni ji nɔ he hiaa fe fɛɛ lɛ anɔ.
14. Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ jwɛi ni akɛshwieɔ shi yɛ kpee lɛ shishi lɛ he wɔha tɛŋŋ?
14 Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkɛ nɔ ko akakpa sɛii lɛ anɔ loo ni wɔɔshi jwɛi wɔshwie shi yɛ he fɛɛ he ni wɔɔtara kɛye nii beni akpa fioo lɛ. Akɛ nibii ni abaanyɛ akɛ jwɛi awo mli lɛ baamamɔ kpee fɛɛ kpee shishi. Nyɛfainɛ ni nyɛkɛ enɛɛmɛi atsua nii.
15. Mɛni esaaa akɛ mɛi ni sumɔɔ koni amɛmɔmɔ wiemɔi amɛwo kpãa nɔ loo amɛsha vidio lɛ feɔ?
15 Wiemɔi ni Amɔmɔɔ loo Vidio Mfonirishamɔi: Esa akɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ ni baamɔmɔ wiemɔi lɛ yɛ kpãai anɔ kɛha amɛhe lɛ afee nakai yɛ gbɛ ni gbaŋ mɛi krokomɛi ni eba kpee lɛ shishi lɛ anaa loo egbalaŋ amɛjwɛŋmɔ kɛjɛŋ wiemɔ lɛ nɔ lɛ nɔ. Titri lɛ, esaaa akɛ amɛtaraa sarawa hewalɛ kpãai kɛ wiemɔ kpãai lɛ ahe. Wɔhiɛ baasɔ ekome ni nyɛkɛ wɔ baafee yɛ enɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ.
16. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ tsɔɔ bɔ ni wɔ-Kristofoi ajeŋba lɛ kɛ yijiemɔ haa Yehowa Nyɔŋmɔ?
16 Nɔ ni Mɛi Krokomɛi Naa: Gbɔiatoohe ko nihɔɔmɔ nɔkwɛlɔ kɛɛ akɛ: “Nyɛji kuu ko ni wɔsumɔɔ amɛsane waa. Nyɛbaa nyɛjeŋ jogbaŋŋ kwraa fe kui krokomɛi lɛ. Mɛi fɛɛ ni saa tsũi lɛ amli lɛ wieɔ bɔ ni nyɛkɛ amɛ yeɔ jogbaŋŋ ni nyɛkeɔ amɛ nii lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ koni etsu nii yɛ otsii anaagbee ni nyɛbaa biɛ lɛ mli!” Gbɔiatoohe kroko najiaŋdamɔlɔ kɛɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi ji kui ni baa biɛ lɛ ateŋ mɛi ni kɛ nitsumɔ waaa kwraa.” Ekolɛ ojeŋba kpakpa lɛ baaha awie wiemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ afi nɛɛ. Kwɛ bɔ ni Yehowa baaná miishɛɛ eha kɛ́ ena akɛ wɔmiifee wɔnii yɛ gbɛ ni kɛ yijiemɔ ni tamɔ nɛkɛ baaba lɛ nɔ lɛ!—1 Pet. 2:12.
17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya “Nyɔŋmɔ Toi ni Aaabo” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ gbii etɛ lɛ fɛɛ lɛ?
17 Yehowa Nyɔŋmɔ etsɔ “tsulɔ nukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ eto gbɛjianɔ koni ewebii lɛ abua amɛhe naa afi nɛɛ kɛha mumɔŋ tsɔsemɔ. (Luka 12:42) Gbɛjianɔ ni aaato koni aya gbii etɛ lɛ fɛɛ lɛ baabi mɔdɛŋbɔɔ, shi nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ sa jogbaŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ “Nyɔŋmɔ Toi ni Aaabo” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee ni abaafee afi nɛɛ lɛ baawo wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa amrɔ nɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu kɛmiiya naanɔ lɛ mli hewalɛ. Nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔkɛ lalatsɛ lɛ ŋaawoo lɛ baatsu nii akɛ: “Nyɛjiea Nyɔŋmɔ yi yɛ asafoi ateŋ.”—Lala 68:27.
Nifeemɔ Bei
Sohaa kɛ Hɔɔ
Leebi 9:30 - Gbɛkɛ 5:05
Hɔgbaa
Leebi 9:30 - Gbɛkɛ 4:10
[Caption on page 5]
Jee Shishi Oto Gbɛjianɔ Bianɛ Kɛha Kpee Lɛ
• Too gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni onyɛ oya gbii etɛ lɛ fɛɛ ni akɛbaafee kpee lɛ.
• Bi onitsumɔtsɛ lɛ gbɛ amrɔ nɔŋŋ.
• Jee shishi obua shika naa kɛha kpee lɛ.
• Okɛ niyenii kɛ nu fioo aba gbi fɛɛ gbi kɛha shwane niyeli, bɔni afee ni okashi agba lɛ shishi oyahe niyenii loo nu yɛ nihɔɔlɔi lɛ adɛŋ.
• Too gbɛjianɔ koni oweku lɛ mli bii lɛ FƐƐ aba kpee muu lɛ fɛɛ.