Afi 2003 “Okɛ Anunyam Aha Nyɔŋmɔ” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1 Yehowa tsɔ egbalɔ anɔkwafo Yesaia nɔ ni efã akɛ: “Mimaŋbii, nyɛfea toi nyɛhaa mi, ni mimaŋ, nyɛboa mi toi!” (Yes. 51:4) Ani wɔkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ toiboo ní wɔɔfee wɔha Yehowa mlai lɛ he miihia fe be ko ni eho yɛ nɛkɛ naagbee be mli jaramɔ be ni mli woɔ wu be fɛɛ be nɛɛ mli? Gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔfeɔ ‘toiboo’ wɔhaa Yehowa lɛ ateŋ ekome ji kɛtsɔ toiboo ni wɔɔfee wɔha efamɔ akɛ wɔbua wɔhe naa kɛha jamɔ lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni wɔkpaa hegbɛ krɛdɛɛ ni wɔnáa yɛ daa afi kpokpaa wulu nɔ kpee ni wɔfeɔ lɛ mli lɛ gbɛ! Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ eto gbɛjianɔ ekoŋŋ koni afee kpokpaa wulu nɔ kpeei yɛ Ghana yɛ afi 2003 mli.
2 Taakɛ atsɔɔ mli yɛ July 1, 2002 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ, abaafee majimaji ateŋ kpeei hu yɛ Accra kɛ Kumasi, ni mɛi baajɛ Europa kɛ Afrika Teŋgbɛ kɛ Afrika Anaigbɛ aba kpeei nɛɛ. Akɛni abaafee majimaji ateŋ kpeei nɛɛ yɛ Ghana maŋtiasei enyɔ pɛ mli hewɔ lɛ, asafoi ni atsɔɔ akɛ amɛya kpeei nɛɛ lɛ pɛ baanyɛ aya. Shi abaanu majimaji ateŋ nifeemɔ ni baaya nɔ lɛ he yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ fɛɛ shishi. Abaatsɔ tɛlifoŋ nɔ koni akɛ kpee lɛ mli nifeemɔi lɛ atsa kɛya kɛ hooo kwraa lɛ kpeehei ejwɛ krokomɛi ashishi. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi hu baaba kpokpaa wulu nɔ kpeei nɛɛ ekomɛi ashishi, ni wɔbaaná hegbɛ koni wɔbo amɛniiashikpamɔi lɛ ekomɛi atoi. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔná gbɛjianɔ ni atoɔ amrɔ nɛɛ kɛha kpokpaa wulu nɔ kpeei ni wɔbaafee afi nɛɛ lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi?
3 Yaa Gbii lɛ Fɛɛ: Bɔni afee ni wɔná tsɔsemɔ ni atsɔɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ nɔ akɛhaa wɔ lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkwɛ koni wɔhi kpee lɛ shishi ni wɔbo wiemɔi lɛ fɛɛ toi. (Mat. 24:45) Ani ehe baahia ni obi onitsumɔtsɛ lɛ gbɛ bɔni afee ni onyɛ oya kpee lɛ gbi fɛɛ gbi? Dani Nehemia yabi Maŋtsɛ Artashasta gbɛ koni eya Yerusalem ni eyatswa gbogboi lɛ, ‘esɔle ekpá ŋwɛi Nyɔŋmɔ lɛ fai.’ (Neh. 2:4) Nakai nɔŋŋ esa akɛ bo hu osɔle okpa Yehowa fai koni oná ekãa ni okɛbi gbɛ yɛ onitsumɔtsɛ lɛ dɛŋ bɔni afee ni onyɛ oya kpee lɛ gbii etɛ lɛ fɛɛ. Ni kɛ́ onitsumɔtsɛ lɛ miishashao shi akɛ eeeŋmɛ bo gbɛ hu? Ekolɛ kɛ́ ogbála mli otsɔɔ lɛ akɛ tsɔsemɔi ní wɔnine shɛɔ nɔ yɛ wɔkpeei ashishi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔfeɔ nitsulɔi ni yeɔ anɔkwa, ni tsuɔ nii jogbaŋŋ kɛ nitsulɔi ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ, ekolɛ enɛ baaha ekɛ miishɛɛ akpɛlɛ onibimɔ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, kɛji akɛ wɔyɛ weku mli bii ni heee yeee lɛ, ebaafee nɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ákɛ wɔɔha amɛle wɔgbɛjianɔtoo kɛha kpee lɛ amrɔ nɔŋŋ kɛ́ aaahi.
4 Gbɛtsɔɔmɔi Kɛha Tsũ Taomɔ: Akɛ “Room Request” woji lɛ eko miimaje asafo fɛɛ asafo. Kɛji ootao wɔɔhe kɛtsɔ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ, no lɛ ofainɛ ni oŋma “Room Request” wolo lɛ eko nɔ nii, koni okɛha asafoŋ woloŋmalɔ lɛ ni ema nɔ mi, ní no sɛɛ lɛ okɛmaje kpee ni obaaya lɛ. ESAAA ni akɛ “Room Request” woji kɛ kpee he woji krokomɛi ni aŋmalaa lɛ majeɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Accra lɛ.
5 Abaaná wɔɔhei lɛ ekomɛi yɛ mɛi ashiai amli. Akɛ tsũi nɛɛ baaha kɛha kpee be lɛ PƐ. Esa akɛ mɛi ni nine shɛɔ wɔɔhei ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ akwɛ koni amɛ kɛ amɛbii lɛ fɛɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ gbɔfeelɔ lɛ, ni amɛkagbɛ́lɛ gbɔfeelɔ lɛ nibii amli loo ní amɛkafite enɛɛmɛi loo ní amɛkaya shia lɛ mli hei komɛi ni esaaa akɛ mɛi krokomɛi yaa jɛmɛ lɛ. Kɛ́ shiatsɛmɛi ná naagbai yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ aha tsũ taomɔ nɔkwɛlɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ale enɛɛmɛi oya nɔŋŋ, ni ebaaná he miishɛɛ akɛ eeeye ebua.
6 Mɛi ni ŋmalaaa “Room Request” woji lɛ nɔ nii dani amɛyashɛɔ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ kɛ naagbai haa kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ ejaakɛ ehe baahia ni akɛ be ni faaa atao wɔɔhe aha kpeeiyalɔi ni tamɔ nɛkɛ. Gbɛjianɔ ni atoɔ yɛ naagbee mli kwraa nɛɛ baanyɛ afite shika babaoo. No hewɔ lɛ, esa akɛ kpeeiyalɔi fɛɛ ni wɔɔhe he baahia amɛ kɛtsɔ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ aŋmala “Room Request” woji lɛ anɔ nii koni akɛ enɛɛmɛi amaje kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa. Amrɔ nɛɛ, nɔtsamɔ skulbii awɔɔhei komɛi ni anáa ahaa kpeeiyalɔi biɔ ni awo nyɔmɔ ni fa kɛha kpeeiyalɔ fɛɛ kpeeiyalɔ yɛ gbɛkɛ fɛɛ gbɛkɛ ni akɛaawɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔsaa wɔhe koni wɔkɛ shika aye abua kɛha wɔɔhe lɛ, kɛ́ eji skulbii awɔɔhe loo wɔɔhe yɛ mɔ ko shia mli.
7 Mɛi ni Yɔɔ Hiamɔ Nii Krɛdɛɛ lɛ ni Wɔɔye Wɔbua Amɛ: Ani mɛi komɛi yɛ nyɛ asafo lɛ mli ni ekolɛ yelikɛbuamɔ he baahia amɛ koni amɛnyɛ amɛya kpee lɛ? Hiamɔ nii krɛdɛɛ ní mɛi ni edara, mɛi ni egbɔlɔ ni amɛgbɔjɔ, kɛ mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ yɔɔ lɛ he nitsumɔ kã amɛwekumɛi Kristofoi lɛ anɔ titri moŋ, shi onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ni le shihilɛ mli ni mɛi ni tamɔ nɛkɛ yɔɔ lɛ baanyɛ ajɛ suɔmɔ mli ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ aha.
8 Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ baakwɛ “Room Request” woji fɛɛ ni shiɛlɔi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ ŋmalaa nɔ nii lɛ mli. Esa akɛ sɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ atsɔɔ kɛji nibimɔi srɔtoi lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ji hiamɔ nii krɛdɛɛ ni anyɛŋ he nii atsu yɛ asafo lɛ mli. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ kɛha shiɛlɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛ amɛbii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ pɛ. Kɛ́ Rooming Department nitsulɔi lɛ yɛ sanebimɔi komɛi yɛ nibimɔ kɛha hiamɔ nii krɛdɛɛ ko he nitsumɔ mli lɛ, amɛbaayana asafoŋ woloŋmalɔ lɛ.
9 Kpee Kroko ni Aaaya: Ahaa asafo fɛɛ asafo yaa kpee lɛ yɛ he ni bɛŋkɛ lɛ fe fɛɛ. Ekolɛ nyɛmimɛi komɛi baasumɔ ni amɛya majimaji ateŋ kpee lɛ eko shishi eyɛ mli moŋ akɛ amɛkpokpaa lɛ fataaa kpokpai ni atsɔɔ ni baanyɛ aya lɛ ahe. Yɛ be mli ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ baaha aná hegbɛ koni akɛ kpeeiyalɔi ni jɛ maŋsɛɛ lɛ ana naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ lɛ, kɛlɛ ekɛ naagbai baa yɛ nibii ni akɛtsuɔ nii ni akɛfeɔ kpee lɛ gbɛfaŋ, ni ehaaa yiŋtoo hewɔ ni asumɔɔ ni mɛi ayifalɛ lɛ afee nɔ ni sa lɛ aye omanye. Enɛ hewɔ lɛ, wɔmiibi ni nyɛmimɛi ni yɔɔ kpokpaa ni fataaa kpokpai ni atsɔɔ ni baaya majimaji ateŋ kpee lɛ he lɛ koni amɛkaya stadium lɛ. Ofainɛ, yaa kpee ni atsɔɔ akɛ nyɛya lɛ pɛ.
10 Shi, yɛ asafoi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ ekomɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nibii tamɔ wiemɔ, gbɛ lɛ jɛkɛmɔ, kɛ tsɔne ni akɛbaaya lɛ baaha efee nɔ ni hi waa akɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ he kroko moŋ fe he ni ato ni amɛya lɛ. Asafoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ hegbɛ ni amɛyaa kpokpaa wulu nɔ kpee kroko. Ehe ehiaaa ni amɛŋma nitsumɔhe nine lɛ wolo ni amɛkɛbi gbɛ. Shi kɛlɛ, esa akɛ asafoi ni baakpɛ yiŋ akɛ amɛbaaya kpee kroko ni jeee nɔ ni ato ni amɛya lɛ atswa kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ adafi kɛtsɔ hiɛ kwraa koni ekato amɛsaramɔ be he gbɛjianɔ kɛmiiha nakai otsi ni amɛbaaya kpee lɛ. Kɛ́ asafo lɛ baaya kpee ni ato akɛ amɛya lɛ jio, amɛbaaya ekroko jio, esa akɛ nyɛmimɛi hii ni kwɛɔ tsɔne taomɔ gbɛjianɔtoi anɔ lɛ akwɛ koni tsɔne fɛɛ tsɔne ni amɛaato he gbɛjianɔ lɛ afee nɔ ni naagba bɛ he ni ekɛ nitsumɔ yɔɔ shweshweeshwe.
11 Bolgatanga Kpee: Abaafee “Okɛ Anunyam Aha Nyɔŋmɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei lɛ ekome yɛ Bolgatanga kɛjɛ January 2 kɛyashi 4, 2004 mli yɛ Twi kɛ Frafra wiemɔ mli. Aawo nyɛmimɛi fɛɛ ni jɛ wuoyigbɛ ni baanyɛ aya lɛ hewalɛ ni amɛya kpee nɛɛ. Ekolɛ Asafo lɛ baato tsɔne he gbɛjianɔ krɛdɛɛ afi nɛɛ hu kɛha gbɛfãa lɛ. Aawo mɛi ni toɔ gbɛjianɔ koni amɛya lɛ hewalɛ ni amɛye odase tɛ̃ɛ, ni amɛye trukaa odase hu beni amɛyɔɔ Bolgatanga lɛ. Wɔmiiwo mɛi fɛɛ ni yɔɔ he miishɛɛ akɛ amɛaaya lɛ hewalɛ koni amɛbɔi amɛhe saamɔ bianɛ kɛha kpee lɛ.
12 Nitsumɔ ni Tsɔɔ Kpee Hiɛ: Hiɛ esɔ enɛ he nii ni nyɛtsu yɛ be ni eho lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, abaama agba, abaatao wɔɔhei, kɛ nitsumɔi krokomɛi ni abaatsu. Wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ he ni abaafee kpee lɛ yɛ lɛ baato gbɛjianɔ koni amɛná nitsumɔ ni he hiaa nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛmɔ shi yɛ otsii lɛ anaagbee kɛ otsi lɛ mli gbii lɛ amli. Kɛ mɛi ni fa saŋŋ baanyɛ ato gbɛjianɔ koni amɛba jɛmɛ gbi kome loo gbii enyɔ ni tsɔɔ kpee fɛɛ kpee shishijee hiɛ koni ato nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ lɛ, enɛ baaye ebua waa. Akɛni shika ni akɛyeɔ abuaa ji nɔ ni akɛtoɔ kpeei ahe gbɛjianɔ ni akɛfeɔ kpeei hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee koni wɔyatsu nitsumɔ ni tsɔɔ kpee hiɛ lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ kpee shishi gbɛjianɔtolɔi baaha wɔ niyenii yaka.
13 Jɛɛ Suɔmɔ Mli ni Okɛ Ohe Aha ákɛ Voluntia: Beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, mɛi ohai abɔ kɛ amɛhe haa koni amɛha nitsumɔhei bibii lɛ amli nitsumɔ aya nɔ jogbaŋŋ. Mɛi ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ ni amɛyɔɔ asa lɛ nɔ kɛ tsɔnei amaamɔhei lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa kɛha shitaramɔ, ni amɛkwɛɔ wɔtsɔnei anɔ amɛhaa wɔ yɛ gbi lɛ mli. Cleaning Department (Falefalefeemɔ Nitsumɔhe) lɛ ená hegbɛ akɛ amɛaafĩ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha falefalefeemɔ lɛ sɛɛ, ni amɛhaa he ni wɔkpeɔ yɛ yɛ be kukuoo mli kɛha jamɔ lɛ feɔ falefale fe bɔ ni wɔbanina lɛ. Ani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛnɛɛmɛi loo nitsumɔhei bibii krokomɛi ni baanyɛ aha wɔfĩ amɛsɛɛ lɛ? Ani okɛ ohe baaha koni oye obua ni okɛ onyɛmimɛi lɛ asɔmɔ ‘kɛ gbee kome’?—Zef. 3:9.
14 Niyenii He Nitsumɔ: Afii fioo komɛi eho kɛjɛ beni wɔtsake kɛba gbɛjianɔtoo ni ji akɛ, “akɛ niyenii haŋ” yɛ wɔkpeei wuji kɛ kpeei bibii lɛ fɛɛ ashishi lɛ. Aakpa gbɛ akɛ kpeeiyalɔi lɛ fɛɛ kɛ nɔ ko ni mli etsiii ni amɛbaaye ni amɛbaanu beni akpa fioo shwane lɛ baajɛ shia kɛba. Enɛ haa wɔhiɔ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ kɛha naanyobɔɔ kɛ hewalɛwoo ni wɔkɛaaha wɔhe moŋ fe nɔ ni wɔɔya koni wɔyatao niyenii kɛ nɔ ko ni wɔbaanu akɛni wɔsaaa wɔhe lɛ hewɔ. Kɛ wɔfã gbɛ kɛtee maŋtiase ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ po lɛ, esa akɛ wɔto gbɛjianɔ be fɛɛ be kɛtsɔ hiɛ akɛ wɔbaaná nɔ ko ni mli etsiii ni wɔ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni wɔfɔ̃ nine wɔtsɛ amɛ lɛ baaye beni akpa fioo shwane lɛ koni wɔkawo hei ni wɔfeɔ kpee lɛ yɛ lɛ ni aaaha etsɔ jara nɔ lɛ he hewalɛ. Nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ tsuɔ nii akɛ nɔ ni jieɔ wɔjwɛŋmɔ kɛjɛɔ niyenii ni akɛ he fɔ̃ɔ nɔ babaoo tsɔ̃ lɛ nɔ kɛyaa mumɔŋ saji ni he hiaa babaoo lɛ moŋ nɔ.
15 Nyɛhaa wɔkwɛa jogbaŋŋ yɛ he fɛɛ he ni wɔɔtara ni wɔye nii beni akpa fioo lɛ, koni wɔkɛ nɔ ko akakpa sɛii lɛ anɔ loo ni wɔkashi jwɛi wɔshwie jɛmɛ. Akɛ nibii ni abaanyɛ akɛ jwɛi awo mli baaha yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Nyɛfainɛ ni nyɛkɛ enɛɛmɛi atsua nii.
16 Kpee Shishi Tsitsinaa-Tsɛɛ Nii kɛ Nɔ ni Akɛhɔɔ Mli: Kɛjɛ September kɛyaa lɛ, akɛ kpokpaa wulu nɔ kpee he tsitsinaa-tsɛɛ nii ni yɔɔ Blɔfo wiemɔ mli baafata woji ni akɛmajeɔ lɛ ahe. Ehe ebahiaŋ ni ashɛ enɛɛmɛi. Akɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ baamaje asafoi lɛ fɛɛ yɛ mɛi ni yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli lɛ ayibɔ naa. Kɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ ekrokomɛi ahe baahia asafoi lɛ, no lɛ esa akɛ akɛ “Literature Request Form” (S-14) lɛ ashɛ eko. Nyɛfainɛ nyɛkadia akɛ akɛ plastik ni akɛwoɔ mli lɛ emajeŋ yɛ be mli ni ashɛko. Ehe miihia ni akɛ “Literature Request Form” (S-14) lɛ ashɛ enɛɛmɛi aha asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ eko lɛ. Nyɛhaa ehia nyɛjwɛŋmɔ mli akɛ akɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii kɛ nɔ ni akɛwoɔ mli lɛ eko haŋ yɛ kpeei lɛ ashishi.
17 Wiemɔi ni Amɔmɔɔ loo Vidio Mfoniri-Shamɔi: Esa akɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ ni baamɔmɔ wiemɔi lɛ yɛ kpãai anɔ kɛha amɛhe lɛ afee nakai yɛ gbɛ ni gbaŋ mɛi krokomɛi ni eba kpee lɛ shishi lɛ anaa lɛ nɔ loo koni ekagbala amɛjwɛŋmɔ kɛmiijɛ wiemɔ lɛ nɔ. Titri lɛ, esaaa akɛ amɛtaraa sarawa hewalɛ kpãai kɛ wiemɔ kpãai lɛ ahe. Wɔhiɛ baasɔ ekome ni nyɛkɛ wɔ baafee yɛ enɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ.
18 Wɔji Nikwɛmɔ Nii: Ani mɛi naa srɔtofeemɔ ni yɔɔ Yehowa Odasefoi kɛ mɛi ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ teŋ lɛ? Hɛɛ, kɛ nɔmimaa! Kadimɔ wiemɔi komɛi ni gbɔiatoohe nɔkwɛlɔi ni yɔɔ maŋtiase ko mli lɛ wie lɛ: “Wɔkɛ kpeeiyalɔi náa sharamɔ be fɛɛ be, shi nyɛji mɛi ni kɛ wɔ feɔ ekome ni nyɛmli jɔ fe fɛɛ.” “Nyɛsɛɛ otsi lɛ, jamɔ kuu kroko bato wɔŋɔɔ. Srɔtofeemɔ ni yɔɔ nyɛ kɛ amɛteŋ lɛ yɛ faŋŋ.” “Wɔle akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ nyɛ yelikɛbuamɔ kɛ ekomefeemɔ nɔ be fɛɛ be.” Ani wiemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi haaa wɔnu bɔ ni “nilee ni jɛ ŋwɛi” lɛ náa wɔsu kɛ baŋ nɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ shishi? (Yak. 3:17) Akɛni wɔji ‘nikwɛmɔ nii kɛha je lɛ’ hewɔ lɛ, eba akɛ wɔjeŋba baajie woo kɛ anunyam ni Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ lɛ kpo be fɛɛ be.—1 Kor. 4:9.
19 Yɛ be mli ni kpeei ni wɔfeɔ lɛ ji bei kɛha miishɛɛnamɔ lɛ, wɔsumɔŋ ni mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ aná jwɛŋmɔ akɛ niyeli, ninumɔ, kɛ miishɛɛnamɔ titri hewɔ wɔyaa jɛmɛ. Ebafeŋ nɔ ni sa ákɛ wɔɔbɔ naanyo ni wɔgba sane kɛ bolɔmɔ kɛyashi jenamɔ tuu. Yɛ kpee ko ni afee lɛ shishi lɛ, beni kpeeiyalɔi komɛi mɛɔ yɛ amɛwɔɔhe lɛ koni tsɔne abawo amɛ yɛ gbi nɔ ní amɛshiɔ kɛya hei srɔtoi ni amɛjɛ kɛba lɛ, amɛje shishi amɛbɔi lámɔ kɛtsĩmɔ akutseiaŋbii lɛ fɛɛ atoi beni atswa maŋkɛ̃ ŋmɛji 3. Nyɛhaa wɔkwaa nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ.—1 Kor. 10:31, 32.
20 Akɛni ‘je nɛŋ su lɛ miitsake’ hewɔ lɛ, wɔ kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ he miihia wɔ bɔni afee ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ mumɔŋ. (1 Kor. 7:31) Gbɛjianɔ ni wɔɔto koni wɔya gbii lɛ fɛɛ lɛ baabi mɔdɛŋbɔɔ, shi mɔdɛŋbɔɔ ní wɔkɛaawo mli lɛ sa jogbaŋŋ. Ato afi nɛɛ “Okɛ Anunyam Aha Nyɔŋmɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ he gbɛjianɔ koni eye ebua wɔ ni wɔfĩ shi shiŋŋ yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa fɔbuu kojomɔ ni ekɛbaa Satan je lɛ nɔ lɛ. Eba akɛ wɔhaŋ nɔ ko nɔ ko atsĩ wɔnaa kɛjɛ tsɔsemɔ ni Yehowa esaa eto wɔ lɛ ní wɔnine aaashɛ nɔ lɛ he.—Yes. 54:4, 5.
[Caption on page 3]
Nifeemɔ Bei
Sohaa kɛ Hɔɔ
Leebi 9:30 - Gbɛkɛ 5:00
Hɔgbaa
Leebi 9:30 - Gbɛkɛ 4:05