Afi 2006 “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1. Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ ha ana bɔ ni amɛbuɔ anɔkwa jamɔ amɛhaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ hegbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ wɔyɔɔ ŋmɛnɛ?
1 Maŋtsɛ Hezekia ni hi shi yɛ blema Yuda lɛ ŋmala woji ni ekɛtsu bɔfoi ni he yɔɔ oya ni amɛkɛyaha maŋbii lɛ koni amɛbabua amɛhe naa yɛ Yerusalem. (2 Kron. 30:6, 13) Bɔ ni gbɔmɛi lɛ fee amɛnii yɛ shɛɛ sane ni akɛyaha amɛ lɛ he lɛ haa anaa bɔ ni amɛbuɔ anɔkwa jamɔ amɛhaa. (2 Kron. 30:10-12) Yɛ nyɔji ni jwere wɔhiɛ lɛ amli lɛ, Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu baaná hegbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ koni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ hegbɛ ni amɛná akɛ amɛaabua amɛhe naa kɛjá Yehowa. Afɔ̃ nyɛsafo lɛ nine koni nyɛba “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ. Te obaahere ninefɔ̃ɔ nɛɛ nɔ oha tɛŋŋ?
2. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee bianɛ bɔni afee ni wɔná kpee lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi?
2 Too Gbɛjianɔ Bianɛ: Bɔni afee ni wɔná mumɔŋ nifeemɔ ni ajɛ suɔmɔ mli atoɔ he gbɛjianɔ ahaa wɔ lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi lɛ, ebaabi ni wɔhi nifeemɔ lɛ shishi kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ kɛyashi enaagbee. Okɛ nilee abɔi nibii fɛɛ ni baaye abua bo kɛ oweku lɛ koni nyɛnyɛ nyɛya gbii etɛ lɛ fɛɛ lɛ ahe gbɛjianɔtoo amrɔ nɔŋŋ. (Abɛi 21:5) Gbɛjianɔi ni ebaabi ni oto lɛ ateŋ ekomɛi ji onitsumɔtsɛ lɛ ni obaabi lɛ gbɛ, ohefatalɔ ni ejeee Odasefonyo lɛ ní okɛ lɛ aaasusu gbɛjianɔ ni otoɔ lɛ he, gbɛjianɔ ni oooto kɛha wɔɔhe, kɛ o-Biblia kaselɔi lɛ ni oooye obua amɛ koni amɛnyɛ amɛba gbii etɛ lɛ fɛɛ. Kaamɛ ni be lɛ bɔi shɛɛ dani otsu saji ni he hiaa nɛɛ ahe nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, tsĩi saji nɛɛ atã yɛ sɔlemɔ mli otsɔɔ Yehowa, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ “eeefee.”—Lala 37:5.
3. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfĩ gbɛjianɔi ni ato kɛha kpeei lɛ asɛɛ lɛ?
3 Yehowa asafo lɛ etsu nii waa bɔni afee ni ato nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ hei fɛɛ ni abaafee kpeei lɛ eko yɛ lɛ. Esa akɛ nibii tamɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha nyɛmimɛi ni tsuɔ nii waa ni kɛ amɛhe shã afɔle amɛye amɛbua kɛto gbɛjianɔi nɛɛ fɛɛ, wɔnyɛmimɛi krokomɛi ni baaba kpee lɛ ahesusumɔ, kɛ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha teokrase gbɛjianɔtoo atsirɛ wɔ koni wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛha yɛ sane ni wɔsusuɔ he nɛɛ mli lɛ atsu nii kɛmɔ shi.—1 Kor. 13:5; 1 Tes. 5:12, 13; Heb. 13:17.
4. Te atsuɔ woji ni akɛtaoɔ wɔɔhei lɛ ahe nii ahaa tɛŋŋ dani akɛmajeɔ?
4 Wɔɔhei Ataomɔ: Akɛ Room Request woji lɛ eko miimaje asafo fɛɛ asafo. Kɛji obaasumɔ koni mɛi ni toɔ kpee lɛ he gbɛjianɔ lɛ atao wɔɔhe aha bo lɛ, no lɛ ofainɛ ni oŋma Room Request wolo lɛ eko nɔ nii, ni okɛha asafoŋ woloŋmalɔ lɛ koni esaa ekwɛ mli, ní no sɛɛ lɛ okɛmaje he ni obaaya kpee lɛ yɛ lɛ. ESAAA ákɛ akɛ Room Request woji kɛ kpee he woji krokomɛi ni aŋmalaa lɛ majeɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Accra lɛ.
5. Kɛ́ aha wɔ wɔɔhei yɛ mɛi ashĩai amli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔji gbɔi kpakpai ni hiɛ sɔɔ nii?
5 Abaaná wɔɔhei lɛ ekomɛi yɛ mɛi ashĩai amli. Eeenyɛ efee wɔnyɛmimɛi ashĩai aloo mɛi krokomɛi anɔ̃. Akɛ tsũi nɛɛ baaha kɛha kpee be lɛ PƐ. Esa akɛ mɛi ni akɛ wɔɔhei ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaha amɛ lɛ akwɛ koni amɛ kɛ amɛbii lɛ fɛɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛgbɔfeelɔ lɛ, ni amɛkagbɛ́lɛ gbɔfeelɔ lɛ nibii amli loo ní amɛmiifite enɔ ko, ni esaaa akɛ amɛdamɔɔ sɛi kɛ okpɔlɔi ni yɔɔ tsũi lɛ amli lɛ anɔ aloo amɛmiibote shĩa lɛ mli hei komɛi ni esaaa akɛ amɛyaa jɛmɛ. Wɔbaanyɛ wɔjie bulɛ kpo kɛtsɔ wɔtsũi lɛ amli ni wɔɔha amɛmli atse keŋkeŋ be fɛɛ be lɛ nɔ. Kɛ́ shiatsɛmɛi lɛ ná naagbai yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ amɛha tsũ taomɔ nɔkwɛlɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ale enɛɛmɛi amrɔ nɔŋŋ, ni ebaaná he miishɛɛ akɛ eeeye ebua. Gbɔi kpakpai ni wɔɔfee lɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ mɔ ni wɔyato lɛ gbɔ lɛ baafee nɔ fɛɛ nɔ eha wɔ.
6. Kɛ́ wɔyato gbɔiatoohe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie Kristofoi asuɔmɔ kɛ bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi?
6 Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ obaayahi gbɔiatoohe ko lɛ, kaimɔ akɛ ehe miihia ni okɛ ojeŋba, owiemɔ, kɛ ohesaamɔ aye odase kpakpa. Esa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni bahaa wɔ niyenii loo amɛsaa wɔtsũi lɛ amli lɛ. Eyɛ mli akɛ wɔwoɔ sɔɔmɔ ni nitsulɔi nɛɛ sɔmɔɔ wɔ lɛ he nyɔmɔ moŋ, shi esa akɛ wɔkɛ woo kɛ bulɛ aha amɛ. Enɛ haa anaa akɛ esoro Yehowa webii yɛ mɛi ni bɛ Biblia mli nilee ni amɛjieee suɔmɔ kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ mɛi krokomɛi lɛ ahe.
7, 8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ?
7 Hiamɔ Nii Krɛdɛɛ: Abɛi 3:27 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni sa ejurɔfeemɔ lɛ, kaakama amɛ, kɛji efeemɔ yɛ odɛŋ hewalɛ mli lɛ.” Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee mɛi krokomɛi ejurɔ yɛ kpee ni wɔbaaya lɛ gbɛfaŋ? Ekolɛ ehe baahia ni afee nɔ ko pɔtɛɛ kɛye abua shiɛlɔi ni edara yɛ afii amli, mɛi ni bɛ hewalɛ, mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, kɛ mɛi krokomɛi kɛha tsɔnei kɛ hei ni amɛbaawɔ lɛ ahe nyɔmɔwoo. Mɛi nɛɛ awekumɛi ji mɛi titri ni sɔ̃ nɛɛ kã amɛnɔ. (1 Tim. 5:4) Shi kɛ́ amɛnyɛɛɛ enɛ he nii amɛtsu lɛ, no lɛ nanemɛi heyelilɔi baanyɛ aye abua. (Gal. 6:10) Esa akɛ woloŋ nikasemɔ nɔkwɛlɔi ayana mɛi ni yɔɔ hiamɔ krɛdɛɛ yɛ amɛkui lɛ amli koni amɛkwɛ ni ato gbɛjianɔ aha amɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa dani kpee be lɛ ashɛ.
8 Kɛ́ shiɛlɔ ko ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ ŋmala Room Request wolo lɛ nɔ nii egbe naa ni ekɛbaha lɛ, esa akɛ Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ wolo lɛ mli lɛ atsu nii ni amɛkɛkwɛ akɛ mɔ lɛ shɛɔ taomɔ nibii lɛ ahe lo. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ kɛha shiɛlɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛ amɛbii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ pɛ.
9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya kpee ni ato he gbɛjianɔ aha wɔsafo lɛ? (b) Kɛ́ shihilɛ mli ni oyɔɔ lɛ biɔ ni oya kpeei kroko lɛ, mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi esa akɛ okɛtsu nii?
9 Kpee Kroko ni Aaaya: Bɔni afee ni aná sɛii, woji, wɔɔhei kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi ni fa bɔ ni sa hewɔ lɛ, aawo bo hewalɛ koni oya kpee ni ato he gbɛjianɔ aha nyɛsafo lɛ. Kɛ́ nɔ ko hewɔ ni ebaabi koni oya kpee kroko lɛ, no lɛ ofainɛ kwɛmɔ nɔ ni aŋma ahɔ wolo nɛɛ mli baafa 6 lɛ kɛha kpee ni obaasumɔ akɛ oya lɛ adrɛs. Kɛ́ abaafee kpeei enyɔ loo nɔ ni fe nakai yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ, no lɛ ŋmaa gbii ni abaafee kpee ni obaasumɔ ni oya lɛ yɛ ogbɛbimɔ wolo lɛ nɔ.
10. (a) Mɛni baaha aŋmɛ asafo ko gbɛ akɛ amɛya kpee yɛ he kroko moŋ fe he ni ato aha amɛ akɛ amɛya lɛ? (b) Mɛni ebiɔ ni nyɛmimɛi hii ni nyiɛ asafo lɛ hiɛ lɛ ahiɛ ahi amɛhenɔ yɛ he?
10 Yɛ asafoi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ ekomɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nibii tamɔ wiemɔ ni amɛnuɔ, gbɛ lɛ jɛkɛmɔ, kɛ tsɔne ni akɛbaaya lɛ baaha efee nɔ ni hi jogbaŋŋ ákɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ he kroko moŋ fe he ni ato aha amɛ akɛ amɛya lɛ. Asafoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ hegbɛ ni amɛyaa kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ yɛ he kroko. Ehe ehiaaa ni amɛŋma nitsumɔhe nine lɛ wolo ni amɛkɛbi gbɛ. Shi kɛlɛ, esa akɛ asafoi ni baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya kpee kroko moŋ fe nɔ ni ato akɛ amɛya lɛ aha kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ale mra kɛtsɔ hiɛ koni ekato amɛsaramɔ he gbɛjianɔ kɛha nakai otsi ni amɛbaaya kpee lɛ. Kɛ́ asafo lɛ baaya kpee ni ato akɛ amɛya lɛ loo amɛbaaya ekroko jio, esa akɛ nyɛmimɛi hii ni taoɔ tsɔnei haa amɛsafoi lɛ akwɛ koni tsɔne fɛɛ tsɔne ni amɛaato he gbɛjianɔ lɛ afee nɔ ni naagba ko bɛ he ni yɔɔ shweshweeshwe. Esa akɛ onukpai lɛ hu akwɛ koni mɛi ni baakwɔ tsɔne lɛ akafa fe mɛi ayifalɛ ni ato ni ewo lɛ ní akɛmiiku Kaisare mla mli.
11. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔha kpeei ni kã wɔhiɛ lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ?
11 Mɛi ni Jɛɔ Amɛsuɔmɔ Mli Amɛkɛ Amɛhe Haa: Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi fɛɛ ni baaba kpee lɛ ní baaná mumɔŋ niyenii lɛ he sɛɛ, kɛ hegbɛ hu ni amɛkɛ mɛi aná naanyobɔɔ ni tswaa mɔ emaa shi lɛ baaná miishɛɛ jogbaŋŋ. Kɛlɛ, miishɛɛ ni wɔbaaná lɛ baafa babaoo kɛji wɔkɛ wɔhe ha ní wɔye wɔbua yɛ nii ni abaatsu yɛ kpee lɛ shishi bɔni afee ni eye omanye lɛ mli. (Bɔf. 20:35) Etsɛŋ kwraa ni Kpee Ajinafoi Akui ni yɔɔ he ni nyɛyɔɔ lɛ baabɔi mɛi aninefɔɔ koni amɛbaye amɛbua amɛ yɛ nitsumɔi nɛɛ amli. Ani obaanyɛ oyaye obua?—Lala 110:3.
12. (a) Mɛɛ su mɛi ni yeɔ buaa kɛtsuɔ nii yɛ kpeei ashishi lɛ jieɔ lɛ kpo? (b) Mɛɛ nitsumɔhei mɛi babaoo ayelikɛbuamɔ he hiaa yɛ?
12 Yelikɛbuamɔ he baahia titri yɛ Nitsumɔhei ni Kwɛɔ Shitaramɔ, Tsɔnei Amaamɔhei, kɛ Falefalefeemɔ nɔ. Ani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni tsuɔ nii yɛ nitsumɔhei nɛɛ loo ekrokomɛi ni wɔyelikɛbuamɔ he baahia amɛ lɛ? Ehe miihia ni asafoŋ onukpai lɛ titri kɛ amɛhe aha koni akɛ nitsumɔ awo amɛdɛŋ. Suɔmɔ mli ni amɛaajɛ amɛkɛ amɛhe aha lɛ baafee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ.—1 Pet. 5:2, 3.
13. (a) Mɛni ataoɔ koni mɛi fɛɛ ni baaya kpeei lɛ afee kɛba kpee lɛ shishi gbii etɛ lɛ fɛɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛ shwane hejɔɔmɔ be lɛ afee, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔ?
13 Niyenii He Gbɛjianɔtoo: Afii fioo komɛi nɛ ní aje shishi ákɛ “akɛ niyenii haŋ” yɛ wɔkpeei wuji kɛ kpeei bibii lɛ fɛɛ ashishi. Aakpa gbɛ akɛ mɛi ni baaba kpeei lɛ fɛɛ kɛ niyenii ni etsiii ní amɛbaaye kɛ nɔ ni amɛbaanu beni akpa fioo shwane lɛ baajɛ shĩa kɛba. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no haa wɔhiɔ kpee lɛ shishi, ni wɔkɛ mɛi náa naanyobɔɔ ni wɔwoɔ wɔhe hewalɛ moŋ fe nɔ ni wɔɔje kpo akɛ wɔyatao niyenii kɛ nɔ ko ni wɔbaanu akɛni wɔkɛ nɔ ko baa lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔfã gbɛ kɛtee maŋtiase ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ po lɛ, esa akɛ daa lɛ wɔto niyenii ko ni mli etsiii he gbɛjianɔ bɔni afee ni shwane kɛ́ akpa fioo lɛ, wɔ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni wɔfɔ̃ amɛ nine kɛba kpee lɛ kɛfee ŋaa. Enɛ baaha wɔhi kpee asa lɛ nɔ koni wɔkɛ mɛi ni eba kpee lɛ abɔ naanyo kɛ miishɛɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔkɛ no tsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii ni ji nɔ ni he hiaa titri lɛ.
14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye wɔbua koni kpee asa lɛ nɔ afee falefale?
14 Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkɛ niyenii akakpa sɛii lɛ anɔ loo wɔmiishi jwɛi wɔmiishwie he ni wɔɔtara kɛye nii beni akpa fioo lɛ. Akɛ nibii ni akɛ jwɛi woɔ mli baamamɔ shi yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Nyɛfainɛ koni nyɛkɛ jwɛi awo nomɛi amli.
15. Mɛni esaaa akɛ mɛi ni baasumɔ koni amɛmɔmɔ wiemɔi amɛwo kasɛt nɔ loo amɛsha vidio lɛ feɔ?
15 Wiemɔi ni Amɔmɔɔ Awoɔ Kasɛt nɔ loo Vidio Mfonirishamɔi: Esa akɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ ni baamɔmɔ wiemɔi lɛ awo kasɛt nɔ kɛha amɛhe lɛ afee nakai yɛ gbɛ ni gbaŋ mɛi krokomɛi ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ anaa loo egbalaŋ amɛjwɛŋmɔ kɛjɛŋ wiemɔ lɛ nɔ. Titri lɛ, esaaa akɛ amɛtaa sarawa hewalɛ kpãai kɛ kpãai ni tsa adekai ni awieɔ awoɔ mli lɛ ahe. Wɔhiɛ baasɔ ekome ni nyɛkɛ wɔ baafee yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ jogbaŋŋ.
16. Mɛni onyaa he waa yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afeɔ daa afi lɛ he, ni mɛni esa akɛ efee ofaishitswaa?
16 Be ko beni ayaa kpokpaa wulu nɔ kpee ko lɛ, gbekɛ nuu fioo ko ni eye afii enumɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Nifeemɔi ni akɛjáa Yehowa lɛ ateŋ nɔ ni mináa he miishɛɛ jogbaŋŋ ji kpokpaa wulu nɔ kpeeiyaa.” Wiemɔi ni jɛ tsuiŋ nɛɛ haa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ naa bɔ ni kpokpaa wulu nɔ kpeei ni wɔfeɔ daa afi lɛ haa wɔnáa miishɛɛ ha. Nɔ ni lalatsɛ lɛ wie lɛ ji anɔkwale. Elá akɛ: “Gbi kometoo ni aaaye yɛ okpoi lɛ anɔ lɛ ehi fe gbii akpe.” (Lala 84:11) David tsɔ lala nɔ eha ana bɔ ni eshweɔ akɛ ‘ehi Yehowa we lɛ ewala gbii abɔ fɛɛ koni ekwɛ esɔlemɔwe lɛ.’ (Lala 27:4) David ná he miishɛɛ diɛŋtsɛ ákɛ eeehi Yehowa jálɔi ateŋ. Eba akɛ wɔbaakase hiɛsɔɔ ni ejie lɛ kpo yɛ anɔkwa jamɔ he lɛ kɛtsɔ gbii etɛ lɛ fɛɛ ní akɛbaafee “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ ni wɔɔya lɛ nɔ.
[Caption on page 3]
Nifeemɔ Bei
Sohaa kɛ Hɔɔ
Leebi 9:30 - Gbɛkɛ 5:05
Hɔgbaa
Leebi 9:30 - Gbɛkɛ 4:10
[Caption on page 5]
Jee Shishi Bianɛ Oto Nibii Ahe Gbɛjianɔ Kɛha Kpee Lɛ
• Too nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni onyɛ oya gbii etɛ lɛ fɛɛ ni akɛbaafee kpee lɛ.
• Bi onitsumɔtsɛ lɛ gbɛ bianɛ.
• Jee shishi obua shika naa kɛha kpee lɛ.
• Gbi fɛɛ gbi lɛ, okɛ niyenii ni etsiii ni obaaye shwane kɛ nu ni sa aya, bɔni afee ni okashi asa lɛ nɔ oyahé niyenii loo nu yɛ nihɔ̃ɔlɔi lɛ adɛŋ.
• Too gbɛjianɔ koni oweku lɛ mli bii lɛ FƐƐ anyɛ aya gbii etɛ lɛ fɛɛ.