2002 “Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekãa” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1 “Mimii shɛɔ mihe, kɛ́ akɛɛ mi akɛ: Ba ni wɔtee Yehowa we lɛ!” (Lala 122:1) Be mli ni okwɛɔ lalatsɛ lɛ wiemɔ lɛ mli lɛ, kadimɔ (1) bɔ ni enu he eha beni afɔ̃ lɛ nine koni ebafata he yɛ Yehowa jamɔ mli lɛ, (2) nanemɛi kpakpai ni sumɔɔ anɔkwa jamɔ waa lɛ hu ni ená, kɛ (3) gbɛjianɔ ni esa akɛ ato koni akɛfɔ̃ mɛi anine kɛba, ni ababua he naa, koni akɛfã gbɛ kɛya Nyɔŋmɔ we lɛ.
2 Ani lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ etsɔɔɔ bɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔhenumɔi ji kɛ́ wɔnu akɛ aato gbɛjianɔ koni wɔya kpee wulu ni baanyiɛ sɛɛ lɛ? Wɔmiikpa gbɛ waa diɛŋtsɛ yɛ be mli ni wɔkaiɔ miishɛɛ ni wɔná yɛ kpeei wuji ni eho lɛ mli kɛ be mli ni wɔkpaa gbɛ akɛ wɔkɛ nanemɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ aaaná henaabuamɔ krɛdɛɛ ekoŋŋ lɛ. Ato gbɛjianɔ kɛha gbii etɛ “Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekãa” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei yɛ Ghana fɛɛ yɛ afi 2002. Be ni esa akɛ wɔto gbɛjianɔ koni wɔya ni wɔyaná mumɔŋ okpɔlɔŋmɛɛ ni asaa ato wɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ nɛ.
3 “Tsulɔ nukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ebɔi mumɔŋ niyenii ni yɔɔ ebe naa ni akɛbaaha yɛ kpee lɛ shishi lɛ he gbɛjianɔtoo. (Luka 12:42) Asafo fɛɛ asafo yɛ kpee pɔtɛɛ ni atsɔɔ akɛ eya bɔni afee ni akaha afa tsɔ̃ yɛ he fɛɛ he ni abaafee kpee lɛ yɛ lɛ. Kɛfata he lɛ, nyɛmimɛi hii babaoo ebɔi kpee shishi nitsumɔhei bibii srɔtoi lɛ ahe gbɛjianɔtoo koni “afee nii fɛɛ bɔ ni yɔɔ fɛo kɛ gbɛnaa gbɛnaa.” (1 Kor. 14:40) Yɛ be mli ni atsɔ hiɛ abɔi nibii babaoo ahe gbɛjianɔtoo kɛha wɔ sɛɛnamɔ kɛ hejɔlɛ lɛ, mɛni ji nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔsaa wɔhe kɛha kpee lɛ?
4 Too Gbɛjianɔ Amrɔ Nɛɛ Koni Oya Gbii Etɛ lɛ Fɛɛ: Ani ehe baahia ni obi onitsumɔtsɛ lɛ gbɛ koni oya kpee ni atsɔɔ akɛ oya lɛ fɛɛ? Yehowa nuɔ shishi akɛ nitsumɔtsɛmɛi komɛi yɛ ni “ewa akɛ aaasa amɛhiɛ.” (1 Pet. 2:18, NW) Shi wɔkpeei lɛ ahe miihia waa, ni wɔmiisumɔ ni wɔmia wɔhiɛ waa ni wɔyabo wiemɔi lɛ fɛɛ toi. Bɛŋkɛmɔ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli yɛ saji ni tamɔ enɛɛmɛi amli, ni otao egbɛtsɔɔmɔ koni nɔ̃ kpakpa ko ajɛ mli kɛba.—Neh. 2:4.
5 Gbɛtsɔɔmɔi Kɛha Tsũ Taomɔ: Akɛ “Room Request” woji lɛ eko miimaje asafo fɛɛ asafo. Ofainɛ ni oŋma “Room Request” wolo lɛ eko nɔ nii, kɛ́ ootao wɔɔhe kɛtsɔ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ nɔ, koni okɛha asafoŋ woloŋmalɔ lɛ ni ema nɔ mi, koni no sɛɛ lɛ okɛmaje kpee ni obaaya lɛ. ESAAA ni akɛ “Room Request” woji kɛ kpee he woji krokomɛi ni aŋmalaa lɛ majeɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Accra lɛ.
6 Abaaná wɔɔhei lɛ ekomɛi yɛ mɛi ashiai amli. Akɛ tsũi nɛɛ miiha kɛha kpee be lɛ PƐ. Mɛi ni nine shɛɔ wɔɔhei ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ akwɛ koni amɛ kɛ amɛbii lɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ gbɔfeelɔ lɛ shia lɛ, ní amɛkagbɛ́lɛ gbɔfeelɔ lɛ nibii amli aloo ni amɛkafite enɛɛmɛi loo ni amɛaabote shia lɛ mli hei komɛi ni esaaa akɛ mɛi krokomɛi boteɔ jɛmɛ lɛ. Kɛ shiatsɛmɛi ná naagbai yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ aha tsũ taomɔ he nɔkwɛlɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ale enɛɛmɛi oya nɔŋŋ, ni ebaaná he miishɛɛ akɛ eeeye ebua.
7 Mɛi ni kɛ “Room Request” woji lɛ haaa dani amɛyashɛɔ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ kɛ naagbai haa kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ ejaakɛ ehe bahiaa ni akɛ be ni faaa atao wɔɔhe aha kpeeiyalɔi ni tamɔ nɛkɛ. Gbɛjianɔ ni atoɔ yɛ naagbee mli kwraa nɛɛ baanyɛ afite shika babaoo. No hewɔ lɛ, esa akɛ kpeeiyalɔi fɛɛ ni wɔɔhe he baahia amɛ kɛtsɔ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ aŋmala “Room Request” woji lɛ anɔ nii koni amɛkɛ enɛɛmɛi amaje kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa. Amrɔ nɛɛ, nɔtsamɔ skultsui srɔtoi komɛi ni akɛfee wɔɔhe aha kpeeiyalɔi lɛ biɔ koni awo nyɔmɔ ni fa kɛha kpeeiyalɔ fɛɛ kpeeiyalɔ yɛ gbɛkɛ fɛɛ gbɛkɛ ni akɛaawɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔsaa wɔhe koni wɔkɛ shika aye abua kɛha wɔɔhe lɛ, kɛ́ eji skultsu ni akɛbaafee wɔɔhe loo wɔɔhe yɛ mɔ ko shia mli.
8 Kwɛmɔ Asafo lɛ Mli Kɛkpe: Kɛ wɔná wɔle akɛ nyɛmi nuu ko loo nyɛmi yoo ko yɛ ni nɔ ko he miihia lɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ loo yɛ heloonaa ní no baanyɛ afee nɔ ni wa kɛha lɛ akɛ eeeya kpee lɛ, ani wɔbaanyɛ ‘wɔlɛɛ wɔmli’ yɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli ni wɔkɛ yelikɛbuamɔ ko aha? (2 Kor. 6:12, 13; 5 Mose 15:7) Enɛ ji subaŋ ni Paulo wo he hewalɛ yɛ 2 Korintobii 8:14 lɛ. Mɛni hewɔ ofɔ̃ɔɔ nine otsɛɛɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛ bo afã gbɛ kɛya kpee lɛ? Kɛ gbɛgbalɔi ji amɛ lɛ, ekolɛ amɛyɛ niiashikpamɔi kpakpai babaoo ni amɛaagba yɛ gbɛ lɛ nɔ. Kɛ amɛji asafo lɛŋ bii ni edara yɛ afii amli lɛ, ekolɛ amɛyɛ teokrase yinɔsane ni yɔɔ naakpɛɛ ni onuko pɛŋ. Ani nɛkɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei nɛɛ ni okɛ amɛ aaabɔ lɛ naŋ hewalɛ kpakpa yɛ bo kɛ oweku lɛ nɔ? Amɛhiɛ baasɔ onihamɔ su lɛ waa diɛŋtsɛ, ni Yehowa baajɔɔ bo.—Abɛi 28:27; Mat. 10:42.
9 Eyɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ awekumɛi Kristofoi lɛ ji mɛi titri ni kwɛɔ amɛ moŋ, shi onukpai lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ni le hiamɔ nii ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ ajɛ suɔmɔ mli aye abua yɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ mli. (1 Tim. 5:4) Kɛ akɛ “Room Request” woji kɛha mɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ ha Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ, esa akɛ ajinafoi akuu lɛ akwɛ gbɛbilɔ fɛɛ gbɛbilɔ hesaai amli dani akɛ woji nɛɛ amaje Rooming Department lɛ. Esa akɛ asafoŋ woloŋmalɔ lɛ kɛ etɛlifoŋ nɔmba lɛ aha yɛ wolo lɛ nɔ bɔni afee ni Rooming Department lɛ nine anyɛ ashɛ enɔ kɛ́ sanebimɔi komɛi yɛ. Okɛ woji ni akpɛlɛ nɔ lɛ amaje kɛya kpee shishi adrɛs ni atsɔɔ yɛ nɔ ni aŋma ahɔ mli nɛɛ baafa 6 lɛ.
10 Kpee Kroko ni Aaaya: Ahaa asafo fɛɛ asafo yaa kpee lɛ yɛ he ní bɛŋkɛ lɛ fe fɛɛ. Kɛ́ abaafee kpeei enyɔ yɛ wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli yɛ maŋtiase ko mli lɛ, nyɛmimɛi komɛi baasumɔ ni amɛya kpeei enyɔ lɛ fɛɛ. Yɛ be mli ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ baaha aná hegbɛ kɛha hewalɛwoo babaoo lɛ, kɛlɛ ekɛ naagbai baa yɛ nibii ni akɛtsuɔ nii ni akɛfeɔ kpee lɛ gbɛfaŋ, ni ehaaa yiŋtoo hewɔ ni asumɔɔ ni mɛi ayifalɛ lɛ afee nɔ ni sa lɛ aye omanye. Enɛ hewɔ lɛ, wɔmiibi ni nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋtiasei lɛ amli lɛ aya kpee ni ato aha amɛ yɛ nakai maŋtiase lɛ mli lɛ pɛ. Kɛ́ amɛmiisumɔ ni amɛya kpee ni ji enyɔ, shi jeee yɛ maŋtiase nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ, no lɛ ejeee naagba kɛha wɔ. Yɛ nyɛmimɛi ni akɛ kpee shishi nitsumɔi komɛi ni he hiaa woɔ amɛdɛŋ ni amɛtsuɔ he nii ni no hewɔ lɛ amɛnáaa hegbɛ ni amɛbo wiemɔi lɛ fãi komɛi atoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, aŋmɛɔ amɛ gbɛ ni amɛya kpee ni ji enyɔ ni abaafee yɛ nakai maŋtiase lɛ nɔŋŋ mli. Kɛfata he lɛ, kɛji wiemɔ he naagba ko hewɔ ni nyɛmimɛi komɛi baasumɔ ni amɛya kpee lɛ yɛ maŋtiase kroko mli fe he ni atsɔɔ akɛ amɛ asafo lɛ aya lɛ, aŋmɛɔ nakai feemɔ gbɛ.
11 Yɛ asafoi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ ekomɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nibii tamɔ wiemɔ, gbɛ lɛ jɛkɛmɔ, kɛ tsɔne ni akɛbaaya lɛ baaha efee nɔ ni hi waa akɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ he kroko moŋ, fe he ni ato ni amɛya lɛ. Asafoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ hegbɛ ni amɛhalaa he ni amɛbaaya. Ehe ehiaaa ni amɛŋma Asafo lɛ wolo ni amɛbi gbɛ. Shi kɛlɛ, esa akɛ asafoi ni baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya kpee kroko ni jeee nɔ ni ato ni amɛya lɛ atswa kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ adafi kɛtsɔ hiɛ kwraa koni ekato amɛsaramɔ be he gbɛjianɔ kɛmiiha nakai otsi ni amɛbaaya kpee lɛ. Kɛ́ asafo lɛ baaya kpee ni ato akɛ amɛya loo amɛbaaya ekroko jio, esa akɛ nyɛmimɛi hii ni kwɛɔ tsɔne taomɔ gbɛjianɔtoi anɔ lɛ akwɛ koni tsɔne fɛɛ tsɔne ni amɛaato he gbɛjianɔ lɛ afee nɔ ni naagba bɛ he ni ekɛ nitsumɔ yɔɔ shweshweeshwe.
12 Bolgatanga Kpee: Abaafee “Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekãa” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei lɛ ateŋ ekome yɛ Bolgatanga kɛjɛ January 3 kɛyashi January 5, 2003, yɛ Twi kɛ Frafra wiemɔ mli. Aawo nyɛmimɛi fɛɛ ni jɛ wuoyigbɛ ni baanyɛ aya lɛ hewalɛ ni amɛya kpee nɛɛ. Ekolɛ Asafo lɛ baato tsɔne he gbɛjianɔ krɛdɛɛ afi nɛɛ hu kɛha gbɛfaa lɛ. Aawo mɛi ni toɔ gbɛjianɔ koni amɛya lɛ hewalɛ ni amɛye odase tɛ̃ɛ, ni amɛye trukaa odase hu beni amɛyɔɔ Bolgatanga lɛ. Wɔmiiwo mɛi fɛɛ ni yɔɔ he miishɛɛ akɛ amɛaaya lɛ hewalɛ koni amɛbɔi amɛhe saamɔ bianɛ kɛha kpee lɛ.
13 Nitsumɔ ni Tsɔɔ Kpee Hiɛ: Hiɛ esɔ enɛ he nii ni nyɛtsu yɛ be ni eho lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, abaama agba, abaatao wɔɔhei, kɛ nitsumɔi krokomɛi ni abaatsu. Wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ he ni abaafee kpee lɛ yɛ lɛ kɛ asafoi ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ baato gbɛjianɔ koni amɛfata he kɛtsu nitsumɔ ni he hiaa nɛɛ kɛmɔ shi yɛ otsii lɛ anaagbee kɛ otsi lɛ mli gbii lɛ amli. Kɛ́ mɛi ni fá saŋŋ baanyɛ ato gbɛjianɔ koni amɛba jɛmɛ gbi kome loo gbii enyɔ ni tsɔɔ kpee fɛɛ kpee shishijee hiɛ koni ato nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ lɛ, enɛ baaye ebua waa. Akɛni shika ni akɛyeɔ abuaa ji nɔ ni akɛtoɔ kpeei ahe gbɛjianɔ ni akɛfeɔ kpee lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee koni wɔyatsu nitsumɔ ni tsɔɔ kpee hiɛ lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ kpee shishi gbɛjianɔtolɔi lɛ baaha wɔ niyenii yaka.
14 Jɛɛ Suɔmɔ Mli Okɛ Ohe Aha ákɛ Voluntia: Beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, mɛi ohai abɔ kɛ amɛhe haa koni amɛha nitsumɔhei bibii lɛ amli nitsumɔ aya nɔ jogbaŋŋ. Mɛi ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ lɛ ni amɛyɔɔ agba lɛ shishi kɛ tsɔnei amaamɔhei lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa kɛha shitaramɔ, ni amɛkwɛɔ wɔtsɔnei anɔ amɛhaa wɔ yɛ gbi lɛ mli. Cleaning Department (Falefalefeemɔ Nitsumɔhe) lɛ ená hegbɛ akɛ amɛaafĩ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha falefalefeemɔ lɛ sɛɛ, ni amɛhaa he ni wɔkpeɔ yɛ yɛ be kukuoo mli kɛha jamɔ lɛ feɔ falefale fe bɔ ni wɔbanina lɛ. Ani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛnɛɛmɛi loo nitsumɔhei bibii krokomɛi ni baanyɛ aha wɔfĩ amɛsɛɛ lɛ? Ani okɛ ohe baaha koni oye obua ni okɛ onyɛmimɛi lɛ asɔmɔ ‘kɛ gbee kome’?—Zef. 3:9.
15 Niyenii He Nitsumɔ: Afii fioo komɛi eho kɛjɛ beni wɔtsake kɛba gbɛjianɔtoo ni ji, “akɛ niyenii haŋ” yɛ wɔkpeei wuji kɛ kpeei bibii lɛ fɛɛ ashishi lɛ. Aakpa gbɛ akɛ kpeeiyalɔi fɛɛ kɛ nɔ ko ni mli etsiii ni amɛbaaye ni amɛbaanu beni akpa fioo shwane lɛ baajɛ shia kɛba. Enɛ haa wɔhiɔ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ kɛha naanyobɔɔ kɛ hewalɛwoo ni wɔkɛaaha wɔhe moŋ fe nɔ ni wɔɔya koni wɔyatao niyenii kɛ nɔ ko ni wɔbaanu akɛni wɔsaaa wɔhe lɛ hewɔ. Kɛ wɔfã gbɛ kɛtee maŋtiase ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ po lɛ, esa akɛ wɔto gbɛjianɔ gbi fɛɛ gbi kɛtsɔ hiɛ akɛ wɔbaaná nɔ ko ni mli etsiii ni wɔ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni wɔfɔ nine wɔtsɛ amɛ lɛ baaye beni akpa fioo shwane lɛ koni wɔkawo hei ni wɔfeɔ kpee lɛ yɛ lɛ ni aaaha etsɔ̃ jara nɔ lɛ he hewalɛ. Nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ tsuɔ nii akɛ nɔ ni jieɔ wɔjwɛŋmɔ kɛjɛɔ niyenii ni akɛ he fɔ̃ɔ nɔ babaoo tsɔ̃ lɛ nɔ kɛyaa mumɔŋ saji ni he hiaa babaoo lɛ moŋ nɔ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni efee nihɔɔmɔhei ni amɛhɔɔ niyenii kɛ daaŋjiemɔ nibii yɛ mli be fɛɛ be yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ yɛ tsũi amli loo hei ni wɔnyɛmimɛi lɛ ehai kɛha wɔkpeei lɛ gbeleee nihɔɔmɔhei lɛ yɛ bei babaoo mli yɛ be mli ni wɔkpeei lɛ yaa nɔ lɛ. Ahɔɔɔ nɔ ko nɔ ko yɛ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ maa mumɔŋ saji anɔ ni amɛnyɛɔ amɛnáa be babaoo kɛha naanyobɔɔ kɛ sanegbaa ni miishɛɛ yɔɔ mli beni akpá fioo lɛ.
16 Shi dɔlɛ sane ji akɛ, wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ nɛŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo miifee mɛi ni nuuu yiŋtoo ni yɔɔ niyenii ni ahaŋ lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ lɛ fɛɛ shishi. Mɛi komɛi shĩɔ kpee lɛ shishi lolo beni akpa fioo lɛ ni amɛyahéɔ niyenii kɛ nibii krokomɛi kɛjɛɔ nihɔɔlɔi aŋɔɔ. Enɛ ewo hewalɛ ni áfee chop bar (niyelihei) kɛ jarayelihei po yɛ hei fɛɛ ni wɔfeɔ wɔkpeei bibii kɛ kpeei wuji lɛ yɛ lɛ husui lɛ asɛɛ nɔŋŋ, ni nihɔɔlɔi lɛ ekomɛi feɔ ekãa kɛboteɔ kpeehei lɛ koni amɛbahɔɔ nii. Kɛ nyɛmimɛi heee nibii ni ahɔɔ yɛ ‘jara’ nɛɛ nɔ lɛ, ewoŋ nihɔɔlɔi hewalɛ koni amɛya nɔ amɛhɔɔ nii lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔtswaa wɔ fai shi jogbaŋŋ afi nɛɛ akɛ wɔheŋ nɔ ko nɔ ko kwraa, wɔheŋ nu po yɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛkɛ wɔ Kristofoi ahenaabuamɔi lɛ atsu nii kɛná wɔhe sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ aŋɔɔ.
17 Nɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ fe fɛɛ po ji anɔkwale ni eji akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi efutu nihɔɔlɔi lɛ ateŋ koni amɛhɔɔ niyenii, Bibliai, tai ni afĩɔ, woji abaagii kɛ nibii krokomɛi yɛ wɔkpeei wuji kɛ kpeei bibii lɛ ashishi. Mɛi komɛi po tswaa tɛlifoŋ kɛyaa Betel koni amɛbi gbii ni akɛbaafee teokrase henaabuamɔi fɛɛ yɛ hei ni wɔfeɔ kpee yɛ lɛ koni amɛkɛ amɛnibii aya jɛmɛ ni amɛyahɔɔ! Yesu bu Yudafoi ni kɛ sɔlemɔwe lɛ tsu nii koni amɛná amɛnyɛmimɛi lɛ ahe sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ fɔ́. (Yoh. 2:12-16) July 1, 1984 The Watchtower lɛ baafa 25 lɛ kɛɛ yɛ bɔ ni mli kã shi faŋŋ diɛŋtsɛ mli yɛ naagbee kuku lɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asai loo Biblia kasemɔ kui loo kpeei jeee hei ni mɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ejarayeli he saji baaba loo ni eeetao mɛi yɛ jɛmɛ kɛha nitsumɔ, shi moŋ, akɛ nɛkɛ hei nɛɛ tsuɔ nii akɛ hei ni yɔɔ kɛha mumɔŋ sanegbaa kɛ naanyobɔɔ dani kpee jeɔ shishi, beni afeɔ kpee kɛ beni akpá kpee lɛ. (Hebribii 10:23-25) No hewɔ lɛ, ní akɛ jarayeli aaafite Kristofoi anaanyobɔɔ nifeemɔ ni yɔɔ fɛo lɛ baatsɔɔ hiɛsɔɔ ni abɛ kwraa kɛha mumɔŋ nibii kpakpai.” (Kwɛmɔ Our Ministry lɛ baafa 134, kuku 3 lɛ hu.) No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ ejeee nɔ ni sa akɛ wɔteŋ mɔ ko diɛŋtsɛ baahɔɔ nɔ ko yɛ henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ shishi loo ni mɔ ko kɛ nɔ ko aaaha koni ebahɔɔ yɛ jɛmɛ. Akɛ mlihilɛ miibi onukpai lɛ koni amɛye amɛbua mɛi fɛɛ ni kɛ amɛhe woɔ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ koni amɛkpa nakai feemɔ.
18 Nyɛhaa wɔkwɛa jogbaŋŋ yɛ he fɛɛ he ni wɔɔtara ni wɔye nii beni akpa fioo lɛ, koni wɔkɛ nɔ ko akakpa sɛii lɛ anɔ loo ni wɔɔshi jwɛi wɔshwie jɛmɛ. Akɛ nibii ni abaanyɛ akɛ jwɛi awo mli baaha yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Nyɛfainɛ ni nyɛkɛ enɛɛmɛi atsua nii.
19 Kpee Shishi Tsitsinaa-tsɛɛ Nii kɛ Nɔ ni Akɛhɔɔ Mli: Kɛjɛ September kɛyaa lɛ, akɛ kpokpaa wulu nɔ kpee he tsitsinaa-tsɛɛ nii ni yɔɔ Blɔfo wiemɔ mli lɛ baafata woji ni akɛmajeɔ lɛ ahe ni abiŋ koni ashɛ. Ehe ebahiaŋ ni ashɛ enɛɛmɛi. Akɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ baamaje asafoi lɛ yɛ mɛi ni yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli lɛ ayibɔ naa. Kɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ ekrokomɛi ahe baahia asafoi lɛ, no lɛ esa akɛ akɛ “Literature Request Form” (S-14) lɛ ashɛ eko. Nyɛfainɛ nyɛkadia akɛ akɛ plastik ni akɛwoɔ mli lɛ emajeŋ yɛ be mli ni ashɛko. Ehe miihia ni akɛ “Literature Request Form” (S-14) lɛ ashɛ enɛɛmɛi aha asafo lɛ mli bii ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ eko lɛ. Nyɛhaa ehia nyɛjwɛŋmɔ mli akɛ akɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii kɛ nɔ ni akɛhɔɔ mli lɛ eko haŋ yɛ kpeei lɛ ashishi.
20 Wiemɔi ni Amɔmɔɔ loo Vidio Mfonirishamɔi: Esa akɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ ni baamɔmɔ wiemɔi lɛ yɛ kpãai anɔ kɛha amɛhe lɛ afee nakai yɛ gbɛ ni egbaŋ mɛi krokomɛi ni eba kpee lɛ shishi lɛ anaa loo koni ekagbala amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ wiemɔ lɛ nɔ. Titri lɛ, esaaa akɛ amɛtaraa sarawa hewalɛ kpãai kɛ wiemɔ kpãai lɛ ahe. Wɔhiɛ baasɔ ekome ni nyɛkɛ wɔ baafee yɛ enɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ.
21 Ani Gbɔmɛi Yɔseɔ Nɔ ni Wɔfeɔ lɛ Lɛɛlɛŋ? Beni afeɔ kpokpaa wulu nɔ kpee ko afi ni ho nɛɛ lɛ, no mli lɛ nuu ko ni kɛ Yehowa Odasefoi ekpa nikasemɔ nɔ ni fa fe afii 20 nɛ lɛ miitsu nii yɛ gbɔiatoohe ko. Ekɛɛ Odasefoi komɛi akɛ agbɛnɛ eesusu e-Biblia mli nikasemɔ ni eeeje shishi ekoŋŋ kɛ kpeei ni eeebɔi yaa ekoŋŋ lɛ he. Mɛni hewɔ? Yɛ bɔ ni akɛ lɛ ye yɛ suɔmɔ mli yɛ gbii amli ni Odasefoi lɛ yɔɔ gbɔiatoohe lɛ hewɔ.
22 Gbɔiatoohe lɛ mli nihɔɔlɔ ko wie wɔnyɛmimɛi lɛ ahe akɛ: “Nyɛ webii lɛ ji mɛi ni bahiɔ wɔgbɔiatoohei lɛ ateŋ mɛi ni hi fe fɛɛ. Nyɛ webii lɛ yɛ tsuishitoo waa ni amɛyɛ bulɛ waa kɛha mɔ.” Kwɛ bɔ ni enɛ haa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ mli filiɔ lɛ, be mli ni enaa akɛ wɔmiinyiɛ Yesu ŋaawoo nɛɛ sɛɛ akɛ: “Nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔnii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam”!—Mat. 5:16.
23 Eba akɛ wɔɔjie Maŋtsɛ David su lɛ kpo, mɔ ni kɛ miishɛɛ kpá Yehowa jamɔ we lɛ yaa gbɛ lɛ. Wɔ kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ ji mumɔŋ niyenii jɛɛhe ko ni he hiaa waa kɛ hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ suɔmɔ aaabua wɔhe naa ni nɔ ko kwraa kɛ lɛ yeee egbɔ. No hewɔ lɛ, wɔkɛ miishɛɛ miifɔ̃ bo nine koni obɔi gbɛjianɔtoo ni oyabo afi nɛɛ “Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekãa” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ gbii etɛ lɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ toi!
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 3]
Nifeemɔ Bei
Sohaa kɛ Hɔɔ
Leebi 9:30 – Gbɛkɛ 5:00
Hɔgbaa
Leebi 9:30 – Gbɛkɛ 4:00