Okɛ nɔ ní Ŋmalɛ lɛ Kɛɔ yɛ Yarafeemɔ He lɛ Atsu Nii—Fã 4
Kɛ́ Ooya Yara ni Jeee Odasefoi Ji Mɛi ni To He Gbɛjianɔ
1. Kɛ́ afɔ̃ wɔ nine akɛ wɔya yara ni jeee heyelilɔi to he gbɛjianɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkai?
1 Taakɛ atsɔɔ mli yɛ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ May 15, 2002 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ, eji hiɛdɔɔ sane akɛ mɔ ko aaaya yara ni afeɔ yɛ apasa jamɔ hemɔkɛyeli naa, ekɔɔɔ he eko kɛ́ aafee yɛ sɔlemɔtsu mli loo aafee yɛ maŋ loo akrowa. Esa akɛ wɔkai akɛ yara ni afeɔ yɛ sɔlemɔtsu mli lɛ ji jamɔ nifeemɔ, ni ekã shi faŋŋ akɛ tsɔɔmɔi loo wiemɔi ni akɛgbɛɔ hemɔkɛyelii ni kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee lɛ ashwãa, tamɔ adesa susuma ni gbooo kɛ ekpakpafeelɔi fɛɛ ni baaya ŋwɛi lɛ baaya nɔ yɛ jɛmɛ. Bei pii lɛ, kpeshii, jamɔ lalai ni aláa, sɔlemɔ ni asɔleɔ ahaa blematsɛmɛi ní egboi lɛ, kooloi ni akɛshãa afɔle, ŋkpaiyeli, kɛ wɔŋjamɔ kusumii krokomɛi yaa nɔ yɛ yara srɔtoi ni afeɔ lɛ anɔ.
2. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofonyo ni ewekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa ji mɔ ni egbo lɛ akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ lɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnii aha. (b) Mɛni esa akɛ Kristofonyo afee koni akanyɛ enɔ ni ekɛ ehe wo yarafeemɔ kusumii ni jɛ wɔŋjamɔ mli lɛ amli?
2 Bei komɛi lɛ, asusuɔ akɛ ehe miihia doo ní wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ kɛ amɛhe awo yarafeemɔ nifeemɔi krɛdɛɛi komɛi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ tsɛ ko ni jeee Odasefonyo gbo lɛ, ekolɛ abaakpa gbɛ akɛ ekromɔbi ni ji nyɛmi nuu Kristofonyo lɛ kɛ ehe awo yarafeemɔ nifeemɔi ni kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee lɛ amli. Nɔkwɛmɔnɔ kroko hu ji akɛ, ekolɛ abaakpa gbɛ akɛ yoo okulafo ni eji Kristofonyo lɛ kɛ ehe awo yarafeemɔ kusumii ni jɛ wɔŋjamɔ mli lɛ amli kɛ́ ewu gbó. Yɛ shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli lɛ, ebiɔ ni akwɛ he nɔ jogbaŋŋ koni akɛ he akawo nifeemɔi ni ejaaa nɛɛ amli. No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ esaaa akɛ wɔmɛɔ ni agbó dani wɔha wɔwekumɛi ni jeee heyelilɔi lɛ ale wɔshidaamɔ yɛ saji nɛɛ ahe. Kɛ́ wɔtsɔ hiɛ wɔha amɛle wɔshidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ lɛ, ebafeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔhiɛ wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ mli beni wɔkpeɔ henumɔŋ piŋmɔ kɛ nɔnyɛɛ ni bei pii lɛ ebaa kɛ́ agbó lɛ naa lɛ.
3. (a) Kɛ́ Kristofonyo ko nu he akɛ esa akɛ eya mɔ ko ni jeee heyelilɔ lɛ yara nɔ lɛ, mɛɛ saji esa akɛ ebi ehe? (b) Taakɛ 1 Korintobii 8:12,13 lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔsusu wekumɛi ni jeee heyelilɔi ní amɛmli baafu wɔ lɛ he lɛ, mɛni titri moŋ esa akɛ wɔsusu he?
3 Ni kɛ́ Kristofonyo ko nu he akɛ esa akɛ eya enaanyo nitsulɔ, ewekunyo, loo ekutsoŋnyo ko ni jeee heyelilɔ lɛ yara hu? No lɛ, ebaanyɛ ebi ehe akɛ: ‘Kɛ́ mifata kuu ko ní emlibii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe miiwo apasa jamɔ nifeemɔi amli lɛ ahe lɛ, ani ebaafee mlɛo kɛha mi akɛ matsi mihe kɛjɛ amɛnifeemɔi lɛ ahe? Ani amɛteŋ ni miyɔɔ lɛ baanyɛ agbá asafo lɛ mlibii krokomɛi ahenilee naa? (Mat. 18:6) Ani amɛteŋ ni miyɔɔ lɛ baanyɛ aha naataamɔ aba mi kɛ mɛi ni nuuu nɔ hewɔ ni mikɛ mihe wooo nifeemɔi lɛ amli lɛ ateŋ?’ Nɔ ni esaaa akɛ wɔhiɛ kpáa nɔ ji akɛ, jɛmɛ ni wɔyɔɔ lɛ baanyɛ aná wɔ diɛŋtsɛ wɔhenilee nɔ hewalɛ. Awui ní jɛmɛ ni wɔbaaya lɛ baanyɛ aye wɔ kɛ mɛi krokomɛi ahenilee lɛ yɛ hiɛdɔɔ kwraa fe sɛɛnamɔi ni baajɛ jɛmɛ ni wɔbaaya lɛ mli aba.—Okɛto 1 Korintobii 8:12, 13 lɛ he.
4. (a) Kɛ́ mɔ ko na akɛ abaanyɛ aha ekɛ ehe awo apasa jamɔ nifeemɔ ko mli lɛ, mɛni esa akɛ efee? (b) Mɛɛ be mli mɛi komɛi ena akɛ kɛ́ amɛyasara weku ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ, ni amɛkɛ yelikɛbuamɔ kɛ miishɛjemɔ ha lɛ, ehi jogbaŋŋ? Mɛni hewɔ?
4 Shi kɛ́ mɔ ko yɔse akɛ kɛ́ etee yara ko nɔ lɛ, ekɛ ehe baawo nifeemɔi ni esaaa akɛ Kristofoi kɛ amɛhe woɔ mli lɛ amli, loo ebaato mɛi krokomɛi pampi, loo ákɛ naataamɔ baaba ekɛ mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ ateŋ hu? Saji nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko ji yiŋtoo kpakpa ni Kristofonyo ko baanyɛ adamɔ nɔ ekpɛ eyiŋ akɛ eyaŋ yara ko ni tamɔ nakai nɔ. Kɛ́ mɔ ko kpɛ eyiŋ akɛ eyaŋ yara ko lɛ, esaaa akɛ asafo lɛ mlinyo ko wieɔ eshiɔ lɛ loo emli fũɔ lɛ. Mɛi komɛi ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya amɛyasara weku ni agbó yɛ amɛnɔ lɛ dani afee yara lɛ loo kɛ́ agbe yarafeemɔ lɛ naa. Yɛ bei nɛɛ amli lɛ, ekolɛ weku ni agbó yɛ amɛnɔ lɛ ajwɛŋmɔŋ baakã amɛ shi, ni amɛbaasumɔ hu akɛ amɛbo nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ toi. Kɛ́ wɔkɛ shika ye bua weku lɛ yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekolɛ ebaaye ebua amɛ koni amɛkɛtsu yiŋtoo hewɔ ni wɔkɛha amɛ lɛ he nii. Kɛ́ wɔsusu be ni esa akɛ wɔkɛ yelikɛbuamɔ kɛ miishɛjemɔ aha lɛ he lɛ, ebaanyɛ ebu wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ he, ni ebaaha hiɛ asɔ yelikɛbuamɔ ni wɔkɛaaha lɛ, ni ebaaye ebua.
5. (a) Te mɛi pii naa yarafeemɔ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ mɛi komɛi nuɔ he akɛ esa akɛ amɛya yara srɔtoi anɔ lɛ?
5 Kaasusu akɛ Oshara ni Baajɛ Mli Aba lɛ Ji Nɔ ko Bibioo: Mɛi pii naa yarafeemɔ akɛ eji henaabuamɔi ni haa amɛnáa hegbɛ amɛkɛ mɛi kpeɔ koni aye nii, ní anu dãa ni bei pii lɛ ahaa yɛ yara lɛ nɔ lɛ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ esa akɛ ana wɔ yɛ yara lɛ nɔ loo wɔna mɛi krokomɛi yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, asusuɔ akɛ kɛ́ mɔ ko eyaaa yara lɛ, ekolɛ ebaagba weku ni agbó yɛ amɛnɔ lɛ naa waa diɛŋtsɛ. Mɛi komɛi po susuɔ akɛ kɛ́ amɛyaaa mɛi krokomɛi ayara yɛ be kɛ beaŋ lɛ, no lɛ kɛ́ amɛgboi lɛ mɛi fioo ko pɛ baaba amɛyara! Yɛ yiŋtoi nɛɛ ahewɔ lɛ, ewaaa akɛ abaana mɛi komɛi ni amɛmiiya yara enyɔ, etɛ, loo nɔ ni fe nakai yɛ otsi naagbee kome mli. Amɛfeɔ nakai, eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛleee mɔ ni egbo lɛ jogbaŋŋ, ni amɛkɛ weku ni agbo ashi amɛ lɛ bɛ tsakpãa ko tsɔ̃ po. Ani kɛ́ wɔhiɛ susumɔi ni tamɔ nɛkɛ yɛ yarai srɔtoi ni wɔyaa lɛ ahe lɛ, ekɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ nii ahe lɛ baakpã gbee?
6. (a) Kanemɔ Efesobii 5:15, 16. Mɛɛ gbɛ nɔ yara babaoo ni wɔbaaya lɛ baanyɛ asa wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ he? (b) Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ abaaŋmɛ gbɛ ni weku lɛ mlinyo kome pɛ aya yara ko lɛ?
6 Ákɛ Yehowa anɔkwa jalɔi lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni yara ni wɔbaafɔ yaa lɛ baanyɛ asa wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ he lɛ he. Ani nilee yɛ mli akɛ wɔbaafite be babaoo kɛya yara yɛ otsii lɛ anaagbee aahu akɛ wɔkɛ be fioo pɛ baatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ teokrase nitsumɔi krokomɛi ahe nii? (Efe. 5:15, 16) Akɛni bei pii lɛ akɛ he woɔ nifeemɔi ni esaaa Kristofoi, tamɔ dãa babaoo ni anuɔ kɛ he ni akɛwoɔ jeŋba shara nifeemɔi amli yɛ yara ni je lɛŋ bii toɔ he gbɛjianɔ lɛ ashishi hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani nilee yɛ mli akɛ mi pɛ maya yara ni tamɔ nɛkɛ, aloo maha mihefatalɔ loo weku lɛ mlinyo ko pɛ aya yara ni afeɔ yɛ maŋ loo akrowa ko ní jɛkɛ lɛ mli ni mɔ ko fataaa ehe?’ Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔhe akawo yarafeemɔ nifeemɔi ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ amli, akɛni enɛ baasa wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ he yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ hewɔ.—Kpoj. 18:4
7. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛɛ yɛ akɛ mɛi komɛi booo ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 22:3 lɛ toi?
7 Bei komɛi lɛ, Kristofoi ni bɛ niiashikpamɔ tsɔ̃ lɛ kɛ hiɛdɔɔ susuuu oshara ni baanyɛ ajɛ mli aba lɛ he, ni no haa amɛkɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni esaaa mli. Mɛi komɛi asɔɔmɔ hegbɛi eŋmɛɛ amɛ, ni ashwie mɛi komɛi hu kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Hiɛtɛ̃lɔ naa efɔŋ ní baa, ni eteeɔ ehe.” (Abɛi 22:3) Kɛ́ wɔnu shishitoo mla nɛɛ shishi, ni wɔsusu bɔ ni ebaanyɛ esa wekukpãa ni kã wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ, kɛ oshara ni baanyɛ aba kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nifeemɔi ni esaaa lɛ amli lɛ he lɛ, esa akɛ no atsirɛ wɔ ni wɔkwɛ wɔhenɔ jogbaŋŋ kɛ́ wɔmiisusu mɛi ni jeee Odasefoi lɛ ayara ni wɔbaaya lɛ he.
8. (a) Mɛni ji “yara kuu?” (b) Mɛni hewɔ ebafeŋ nɔ ni sa akɛ anɔkwa Kristofoi kɛ amɛhe baabɔ kui ni tamɔ nɛkɛ lɛ?
8 Yɛ hei komɛi lɛ, nyɛmimɛi kɛ amɛhe eyabɔ “yara kui.” Bei pii lɛ, mɛi ni jɛ maŋ kome mli loo mɛi ni wieɔ wiemɔ kome ji mɛi ni yɔɔ kui nɛɛ amli. Afoɔ shika ko ni kuu lɛ mlibii lɛ baawo koni akɛto yarafeemɔ he gbɛjianɔ aha kuu lɛ mlibii lɛ. Akpáa gbɛ akɛ amɛ fɛɛ amɛbaafi yara ni afeɔ ahaa kuu lɛ mlibii krokomɛi lɛ sɛɛ, ni amɛbaaya yara lɛ nɔ hu. Ani nilee yɛ mli akɛ wɔkɛ wɔhe baabɔ kuu ni tamɔ nɛkɛ? Yɛ akrowa ko mli lɛ, nyɛmiyoo ko ni ji Kristofonyo lɛ kɛ ehe yawo “yara kuu” ko mli ní efɔlɔi leee he nɔ ko. Beni egbo lɛ, kuu lɛ mlibii babaoo tee heni afeɔ yara lɛ yɛ lɛ, ní amɛyayi mii, amɛyalá, ní amɛyajo. Eyɛ mli akɛ weku lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛfee shihilɛ lɛ he nɔ ko moŋ, shi etsɛɛɛ kɛkɛ ni yara lɛ fɛɛ tsɔ ebu shi, ni enɛ kɛ hiɛgbele ba fɔlɔi lɛ kɛ nyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anɔ. Esa akɛ le ni wɔle akɛ kɛ́ wɔkɛ wɔhe yawo naanyobɔɔ fɔŋ mli lɛ ebaaye wɔ awui yɛ mumɔŋ lɛ aye abua wɔ ni wɔyɔse bɔ ni nilee bɛ mli akɛ wɔkɛ wɔhe baabɔ kui ni tamɔ nakai.—1 Kor. 15:33.
Nɔ ni Ŋmalɛ lɛ Kɛɔ lɛ Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ ni Eyɛ Faŋŋ
9. (a) Te 1 Korintobii 10:21 lɛ ma hiɛdɔɔ ni yɔɔ he ní akɛaawo yarafeemɔ kusumii ni jɛ wɔŋjamɔ mli lɛ amli lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ? (b) Kɛ́ asafo lɛ mlinyo ko ku ehiɛ eshwie ŋaawoo ni yɔɔ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ nɔ, ni ekɛ ehe yawo yarafeemɔ kusum ni jɛ wɔŋjamɔ mli ko mli lɛ, mɛni baajɛ mli aba? (d) Kanemɔ 5 Mose 18:9-13; Yeremia 7:16-19. Beni Israelbii lɛ kɛ amɛhe wo nifeemɔi ní tamɔ nɛkɛ mli lɛ, te Yehowa nu he eha tɛŋŋ?
9 Akɛɔ wɔ yɛ 1 Korintobii 10:21 lɛ akɛ: “Nyɛnyɛŋ Nuŋtsɔ lɛ okpɔlɔ lɛ nɔ nii kɛ daimonioi anɔ lɛ nɔ nii nyɛye shikome.” Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ hiɛdɔɔ susuɔ sane nɛɛ he. Kɛ́ nɔnyɛɛ ni wekumɛi loo akutsoŋbii ni jeee heyelilɔi lɛ kɛbaa asafo lɛ mlinyo ko nɔ lɛ ha ekɛ ehe wo yarafeemɔ kusumii ni jɛ wɔŋjamɔ mli kɛ nibii komɛi amli lɛ, mɛni baajɛ mli aba? Kɛ́ nakai mɔ lɛ kɛ ehe wo wɔŋjamɔ nifeemɔ ko loo futufutu hemɔkɛyeli nifeemɔ ko mli lɛ, ebaatsɔɔ akɛ ekwa hemɔkɛyeli lɛ, ni abaato gbɛjianɔ koni aha asafo lɛ he atse.—5 Mose 18:9-13; Yer. 7:16-19.
10. (a) Taakɛ Lala 97:10 lɛ tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wɔnu kusum ko ni kɛ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ gbohii lɛ le nɔ ni yaa nɔ lɛ yɔɔ tsakpãa lɛ he wɔha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ yiŋtoo ni esa akɛ adamɔ nɔ atsi he kɛjɛ kusumii nɛɛ ahe akɛha yɛ 1 Korintobii 10:32, 33?
10 Hiɛmɔ Jwɛŋmɔ ni Ja yɛ Gbele He: Mɛni baaye abua wɔ koni wɔhiɛ jwɛŋmɔ ni ja yɛ gbele kɛ yarafeemɔ nifeemɔi ní wɔsusu he lɛ ahe? Esa akɛ wɔjɛ wɔtsui mli tɔ̃ɔ wɔsumɔ Yehowa aahu akɛ ‘wɔbaanyɛ̃ efɔŋ.’ (Lala 97:10) Esa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔtsi wɔhe kɛjɛ yarafeemɔ kusumii ni kɛ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ gbohii lɛ náa hiɛkalɔi lɛ ashihilɛ nɔ hewalɛ lɛ he kwraa. Ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ atsirɛ wɔ koni wɔkafee nɔ ko ni baanyɛ ato wɔnanemɛi Kristofoi lɛ pampi loo egbá amɛhenilee naa.—1 Kor. 10:32, 33.
11. (a) Taakɛ Efesobii 5:8 tsɔɔ lɛ, mɛɛ su kɛ jwɛŋmɔ esaaa akɛ Nyɔŋmɔ webii náa? (b) Te esa akɛ 1 Tesalonikabii 4:13 lɛ asa bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa yɛ yara nɔ lɛ he eha tɛŋŋ?
11 Kɛ́ wɔnu shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, eyeɔ ebua wɔ ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ susumɔi kɛ subaŋi ni mɛi ni yɔɔ mumɔŋ duŋ mli lɛ hiɛ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔhaa mɛi ni toɔ yarafeemɔ he gbɛjianɔ bɔ ni baaha ana akɛ amɛkɛ yijiemɔ kɛ woo miiha mɔ ni egbo lɛ, loo bɔ ni baaha ana gbɔmɛi ni amɛji loo koni ana akɛ amɛyɛ nii lɛ miiná wɔnɔ hewalɛ. Wɔŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni yarafeemɔ he gbɛjianɔtoo afite teokrase nifeemɔi ni he hiaa waa lɛ. Ni kɛ́ mɔ ko kpɛ eyiŋ akɛ eyaŋ yara ko, loo ekolɛ eto yara ko he gbɛjianɔ ni ekɛ wɔ fataaa gbɛjianɔtoo lɛ he lɛ, esaaa akɛ wɔmli fuɔ mɔ lɛ. Esoro bɔ ni anɔkwa Kristofoi susuɔ nii ahe kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa, ejaakɛ akɛ Biblia mli anɔkwalei etsɔse amɛ. (Efe. 5:8) Wɔyeɔ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ahe ŋkɔmɔ ni wɔfuɔ amɛ yɛ gbɛ ni woo yɔɔ mli nɔ, ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ mumɔŋ niiashishinumɔ, ni wɔfeɔ lɛ bɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ, ní bɛ haŋtsii, kɛ agbɛnɛ lɛ yɛ gbɛ ni kɛ Biblia mli anɔkwalei kpãa gbee hu nɔ.—1 Tes. 4:13; 5:5, 8, 11.
12. (a) Kanemɔ 1 Petro 4:4. Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wooo kusum nifeemɔi ni he tseee amli lɛ, mɛni esa wɔkpa gbɛ akɛ mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ baafee? (b) Taakɛ Abɛi 29:25 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhaa gbɔmɔ gbeyeishemɔ náa wɔsusumɔ kɛ wɔjeŋba nɔ hewalɛ kɔkɔɔkɔ lɛ?
12 Kaashe Hiɛkalɔi lɛ Gbeyei: Wɔsumɔŋ akɛ wɔbaato mɔ ko pampi kɔkɔɔkɔ. Kɛlɛ, taakɛ bɔ ni nitsumɔi kpakpai ni Yesu tsu lɛ wo mɛi ni nuuu Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ shishi lɛ amli la lɛ, nakai nɔŋŋ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, shidaamɔ ni wɔkɔ kɛha anɔkwa jamɔ lɛ baawo mɛi amli la. (Yoh. 6:60, 66) Ekolɛ kpoomɔ ni wɔbaakpoo akɛ wɔkɛ wɔhe woŋ yarafeemɔ kusumii ni jɛ wɔŋjamɔ mli lɛ baaha mɛi ni heee yeee lɛ awie wɔhe efɔŋ, amɛsopa wɔ, amɛfee wɔ niseniianii, ni agbɛnɛ hu amɛnyɛ̃ wɔ po. (1 Pet. 4:4) Shidaamɔ ni Yehowa Odasefoi komɛi ekɔ akɛ amɛbaafee nɔ ni ja lɛ hewɔ lɛ, ajie amɛ kɛjɛ gboshinii ni ajaa lɛ mli, ayeee abuaaa amɛ, ni akpoo amɛ. (Yoh. 15:19) Aná amɛteŋ mɛi komɛi hu ahe jwɛŋmɔ fɔŋ, ni abuɔ amɛ akɛ mɛi ni tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ maŋbii ahe, ni amɛbɛ bulɛ kɛha gbohii. Eyɛ mli akɛ bɔ ni akɛ wɔ yeɔ nɛɛ esaaa moŋ, shi akɛni wɔyɛ srɔto yɛ je lɛ he hewɔ lɛ, enɛ efeee wɔ naakpɛɛ. (2 Tim. 3:12) No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaaha gbɔmɔ gbeyeishemɔ aná wɔnɔ hewalɛ lɛ, esa akɛ wɔha Yehowa Nyɔmɔ he gbeyeishemɔ kpakpa ni wɔyɔɔ lɛ akudɔ wɔ ni wɔfee nɔ ni sa ehiɛ.—Abɛi 29:25; Bɔf. 5:29.
13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ewie eshi Yehowa Odasefoi? (b) Mɛɛ kaa esa akɛ wɔkwa, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Yesu fee kɛha wɔ?
13 Ha Amɛna Srɔtofeemɔ Lɛ: Mɛi komɛi ewie eshi wɔ akɛ, “Yehowa Odasefoi leee bɔ ni afeɔ afuɔ gbonyo.” Ani wiemɔi ni tamɔ nakai lɛ gbáa wɔnaa? Ani bei komɛi lɛ wɔnuɔ he akɛ esa akɛ wɔha mɛi krokomɛi ana akɛ, kɛ́ ebalɛ gbonyofuu lɛ, wɔ hu wɔhe esa? Ekolɛ wɔbaakai akɛ beni Satan kɛɛ Yesu akɛ etu kɛjɛ sɔlemɔwe lɛ yiteŋ ni ekɛtsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Bi ji lɛ lɛ, Yesu efeee. Nakai wiemɔ lɛ haaa Yesu afee nɔ ko ni esaaa koni ekɛsa mɛi krokomɛi ahiɛ. (Mat. 4:5-7) Nakai nɔŋŋ esaaa akɛ wɔhaa nɔ ni mɛi wieɔ lɛ haa wɔkaseɔ bɔ ni mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ fuɔ amɛgbohii lɛ, kɛtsɔ bɔ ni wɔbaafee lɛ wɔha koni mɛi ana akɛ wɔhe esa jogbaŋŋ yɛ gbonyofuu mli lɛ nɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aba?
14. (a) Mɛɛ esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ he Israelbii lɛ fee? (b) Taakɛ 2 Mose 32:28 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ susumɔ ni amɛná lɛ kɛ Yehowa nɔ̃ lɛ kpaaa gbee, ni mɛni ba amɛ nɔ?
14 Yehowa Odasefonyo ko kɛ ehe woŋ yarafeemɔ nifeemɔi ni jɛ wɔŋjamɔ mli lɛ amli. Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaanyɛ wɔná susumɔ ni ejaaa ni tsɔ̃ Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ tsɔne lɛ eko. Ekolɛ, wɔbaakai akɛ Israelbii lɛ kɛ shika fee tsina amaga koni amɛja, ni amɛkɛɛ eji ‘gbijurɔ kɛha Yehowa.’ (2 Mose 32:5) Amɛlaka amɛhe kɛtsɔ susumɔ ni amɛná akɛ kɛ́ amɛkɛ apasa jamɔ futu anɔkwa jamɔ lɛ, Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ nɔ lɛ nɔ. Shi amɛsusumɔ lɛ ejaaa kwraa! Amɛfutufutu hemɔkɛyeli lɛ wo Yehowa mli la naakpa, ni enɛ ha Israelbii 3,000 sɔŋŋ gboi.—2 Mose 32:28.
15. (a) Kanemɔ Galatabii 6:12 kɛ 5 Mose 12:30. Mɛni Nyɔŋmɔ webii lɛ sumɔŋ akɛ amɛbaafee, ni mɛni hewɔ? (b) Taakɛ 1 Korintobii 10:20 tsɔɔ lɛ, yɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni ajie wɔŋjamɔ kusumii kɛjɛ nifeemɔi nɛɛ amli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, te anɔkwa Kristofoi naa kusumii nɛɛ amɛhaa tɛŋŋ? (d) Taakɛ Maleaki 3:18 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni mɛi baana kɛ́ wɔkɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ kɛha nɔ ni ja, ní wɔkɛ nɔ ní Ŋmalɛ lɛ kɛɔ yɛ yarafeemɔ he lɛ tsu nii kɛ ekãa lɛ?
15 Nyɔŋmɔ webii lɛ sumɔŋ ni “amɛtsuu” wɔŋjamɔ nifeemɔi tamɔ kpeshii, hiɛtserɛjiemɔi ni yaa nɔ yɛ fuu sɛɛ, yarafeemɔ afi kaimɔi, kɛ nifeemɔi krokomɛi ni he tseee lɛ ahe kɛtsɔ wɔŋjamɔ nifeemɔi ni yɔɔ apasa jamɔ mli ni amɛaajie ni amɛkɛ nibii ni tamɔ anɔkwa jamɔ mli nifeemɔi aye nomɛi anajiaŋ lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ enɛ baaha mɛi ni feɔ nakai lɛ ‘ahiɛ aba nyam’ yɛ mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ ahiɛ moŋ, shi ekã shi faŋŋ akɛ ebaaha amɛsusu akɛ Yehowa Odasefoi hu yɛ bɔ ni amɛfeɔ nɛkɛ wɔŋjamɔ gbijurɔyelii nɛɛ amɛhaa. (Gal. 6:12; 5 Mose 12:30) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wɔyɔseɔ kusumii nɛɛ yɛ bɔ ni amɛji diɛŋtsɛ lɛ naa, ni ji akɛ, amɛji nifeemɔi ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, wɔŋjamɔ nifeemɔ, ní kɛ anɔkwa jamɔ bɛ tsakpaa ko kwraa. (1 Kor. 10:20) Kɛ́ wɔhiɛ susumɔ nɛɛ mli lɛ, wɔhaa mɛi hegbɛ ni amɛnaa “srɔto ni yɔɔ jalɔ kɛ efɔŋfeelɔ teŋ, kɛ mɔ ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ni sɔmɔɔɔ lɛ teŋ.”—Mal. 3:18.
16. (a) Mɛɛ shiwoo ni yɔɔ nyam wɔkpaa gbɛ akɛ etsɛŋ ni ebaaná emlibaa? (b) Mɛni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?
16 Eshwɛ fioo ní gbele bɛ dɔŋŋ. Kɛ́ Yehowa kɛ gbohii lɛ ba wala mli lɛ, wɔhiɛaŋ yaafonui, wɔ-ŋkɔmɔyeli, kɛ wɔtsuiiaŋ dɔlɛ fɛɛ sɛɛ baafo. (Kpoj. 21:4) Hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔbaana wɔsuɔlɔi ni egboi ekoŋŋ lɛ baadamɔ anɔkwa ni wɔbaaye bianɛ lɛ nɔ. Be mli ni wɔkwɛɔ shiwoi nɛɛ amlibaa gbɛ lɛ, eba akɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni Yehowa ana wɔ akɛ mɛi ni muji loo kpa ko bɛ amɛhe, ní amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ kɛ enifeemɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ ahe!—2 Pet. 3:14.