Maŋtsɛyeli Sane ni Ji 36
Afii Akpe Hee lɛ Mɛni Yɔɔ Wɔsɛɛ Be Kɛha Bo?
Afii Akpe Hee lɛ Ani Eji Yinɔ Hee ko Shishijee?
NYƆƆŊTEŊ, yɛ December 31, 1999, ni afii ohai 20 lɛ ba naagbee.a Eji afii oha ní basabasafeemɔ fá babaoo yɛ mli. Shi nakai nɔŋŋ hu ebafee tsɔnei ahe nitsumɔ mli ŋaa gbɛ̀i heei, tsofafeemɔ mli hiɛyaa ní sa kadimɔ, adafitswaa saji agbɛɛ-kɛ-shwãmɔ, kɛ jeŋ fɛɛ shika helɛtemɔ gbɛjianɔtoo ní yaa hiɛ lɛ shishijee be. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi pii nyá afii akpe hee lɛ he akɛ eji hiɛnɔkamɔ kɛ tsakemɔ he okadi. Ani ekolɛ tai, ohia, nibii ní ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ amli mujiwoo, kɛ helai asɛɛ baafo yɛ afii akpe nɛɛ mli?
Mɛi pii ahiɛ kã nɔ nakai. Shi mɛɛ nɔmimaa yɔɔ akɛ eeenyɛ eba akɛ afii akpe hee lɛ kɛ tsakemɔ ní he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha bo baaba—tsakemɔi ní baaha shihilɛ afee shweshweeshwe kɛha bo kɛ oweku lɛ? Susumɔ bɔ ni naagbai ní wɔkɛkpeɔ lɛ ateŋ fioo komɛi pɛ amli wa ha lɛ he okwɛ.
Mujiwoo
Shikpɔji ní etee hiɛ yɛ tsɔnei ahe nitsumɔ mli lɛ “miikpata nibii ní ebɔle wɔhe lɛ ahiɛ yɛ jeŋ fɛɛ, ni mujiwoo kɛ adebɔɔ nibii agbɛjianɔtoo fitemɔ miigbɛ eeshwã babaoo.” Kɛ́ nibii baakã he eya nɔ nɛkɛ lɛ, no lɛ “nɔnyɛɛ shihilɛ ní adebɔɔ nibii ni ebɔle wɔhe lɛ yɔɔ mli lɛ baaya nɔ emli awa.”—“Global Environment Outlook—2000,” Jeŋmaji Ekomefeemɔ Gbɛjianɔtoo Kɛha Nibii ní Ebɔle Wɔhe Lɛ.
Hela
“Beni aaashɛ afi 2020 lɛ, no mli lɛ aakpa gbɛ akɛ helai ní jeee tsɛŋemɔ helai baagbe mɛi nyɔŋma fɛɛ mɛi nyɔŋma ateŋ mɛi kpawo yɛ kpokpai ní kpaako amɛnáa hiɛyaa lɛ anɔ, kɛ́ akɛmiito nɔ ni shɛɛɛ fã he ŋmɛnɛ lɛ.”—“The Global Burden of Disease,” Harvard University Press, 1996.
Nilelɔi komɛi kɛɔ akɛ “beni aaashɛ afi 2010 lɛ, gbɔmɛi akpekpei 66 [ehiŋ wala mli] yɛ maji 23 ní [AIDS] tsɛŋemɔ hela lɛ egbɛ eshwã waa yɛ jɛmɛ lɛ amli.”—“Confronting AIDS: Evidence From the Developing World,” ni ji amaniɛbɔɔ ko ní jɛ European Commission kɛ World Bank ŋɔɔ.
Ohia
“Gbɔmɛi aaashɛ akpekpei toi akpei 1.3 hiɔ shi yɛ nɔ ni shɛɛɛ dɔla kome naa gbi kome, ni mɛi ní miihe ashɛ akpekpei toi akpe 1 nyɛɛɛ aná amɛdaaŋ ŋmãa folo po kɛkɛ.”—“Human Development Report 1999,” Jeŋmaji Ekomefeemɔ Gbɛjianɔtoo Kɛha Hiɛyaa.
Ta
“Yiwalɛ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ [shikpɔji srɔtoi anɔ lɛ] baanyɛ aya hiɛ kɛyashɛ he ni afeko nakai dã. Akɛni hewolonɔ sui, wekui, kɛ jamɔ mli [mligbalamɔi] kɛbaa hewɔ lɛ, . . . nɛkɛ yiwalɛ nifeemɔi nɛɛ baafee . . . béi ní fɔɔ baa fe fɛɛ yɛ afii nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ ní baa lɛ mli . . . , ni ebaagbe gbɔmɛi akpei ohai abɔ daa afi.”—“New World Coming: American Security in the 21st Century,” U.S. Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Maŋ Shweshweeshwefeemɔ Nɔ/Afii Ohai 21.
No hewɔ lɛ, hoofeemɔ kɛ miishɛɛ ní aná yɛ afii akpe hee lɛ he lɛ tsĩɔ anɔkwale ní eji akɛ mujiwoo, hela, ohia, kɛ ta shihilɛ ní kã wɔhiɛ lɛ da kwraa fe bei fɛɛ ni eho lɛ hiɛ kɛkɛ. Nɔ ni kɛ naagbai nɛɛ baa ji hiɛjoomɔ, he ní aheee mɔ ayeee, kɛ pɛsɛmkunya—ni ji sui ní jeŋ nilee mli nibii amlipɛimɔ, tsɔnei ahe nilee, loo maŋkwramɔ kɛkɛ nyɛŋ afo sɛɛ lɛ.
Afii Akpe Ní Baajɔɔ Adesai lɛ
Blema niŋmalɔ ko wie be ko akɛ: “Gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.” (Yeremia 10:23) Jeee nyɛmɔ pɛ kɛkɛ gbɔmɔ bɛ ní ekɛaaye shikpɔŋ lɛ nɔ, shi moŋ ebɛ hegbɛ hu. Wɔ Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ kɛ nilee ní ekɛaatsu adesai anaagbai lɛ ahe nii.—Romabii 11:33-36; Kpojiemɔ 4:11.
Shi mɛɛ be? Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Odaseyeli ní tsɔɔ akɛ wɔbɛŋkɛ “naagbee gbii lɛ” anaagbee kwraa lɛ fá babaoo diɛŋtsɛ. Ofainɛ, gbelemɔ o-Biblia lɛ, ní okane 2 Timoteo 3:1-5. Etsɔɔ subaŋi ní gbɔmɛi baajie lɛ kpo yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ amli fitsofitso. Mateo 24:3-14 kɛ Luka 21:10, 11 lɛ hu wieɔ bɔ ni “naagbee gbii lɛ” ji lɛ he. Nɔ ni agbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ yɛ jɛmɛ titri ji shihilɛ mli nibii ní eba kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, tamɔ jeŋ fɛɛ ta, tsɛŋemɔ helai, kɛ hɔmɔ ní egbɛ eshwã hei babaoo lɛ.
Etsɛŋ ni “naagbee gbii lɛ” baaba naagbee. Daniel 2:44 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi ni efiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, . . . eeejwara [shikpɔŋ nɔ] maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.” Enɛ hewɔ lɛ, agba afɔ̃ shi akɛ Nyɔŋmɔ baato Maŋtsɛyeli, loo nɔyeli ko shishi, koni eye shikpɔŋ lɛ nɔ. Taakɛ Kpojiemɔ 20:4 lɛ tsɔɔ lɛ, nɛkɛ nɔyeli nɛɛ baaye nɔ afii akpe—afii akpe diɛŋtsɛ! Susumɔ bɔ ni shihilɛ lɛ baahi kwraa kɛha adesai fɛɛ fe bɔ ni eyɔɔ nɛɛ, yɛ nakai Afii Akpe ní yɔɔ nyam lɛ mli lɛ mli fioo komɛi ahe okwɛ:
Shika Helɛtemɔ. “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye.”—Yesaia 65:21, 22.
Hewalɛnamɔ. “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii, ni aaagbele toimulɔi atoii. No mli lɛ obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote, ni mumui lilɛi hu aaalá kɛ nyamɔ.” “Ni maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: Migbɔjɔ!”—Yesaia 33:24; 35:5, 6.
Nibii ní Ebɔle Wɔhe Lɛ. Nyɔŋmɔ “[baafite]mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.”—Kpojiemɔ 11:18.
Adesai Ateŋ Sharamɔ. “Amɛfeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee.”—Yesaia 11:9.
Gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ Biblia mli shiwoi nɛɛ amli hemɔkɛyeli, ni no eha amɛná wɔsɛɛ be he gbɛkpamɔ kpakpa. No hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛkpeeɔ shihilɛ mli nɔnyɛɛi kɛ naagbai lɛ anaa jogbaŋŋ bɔ ni sa. Te aaafee tɛŋŋ ní Biblia lɛ aaatsɔ hewalɛ ní kudɔɔ bo yɛ oshihilɛ mli?
Nilee Ní Kɛ Mɔ Yaa Wala Mli!
Bei komɛi lɛ, jeŋ nilee kɛ tsɔnei ahe nilee nyɛɔ ehaa mɔ he jɔ̃ɔ ehe! Shi kɛlɛ, adesai anilee hako shihilɛ afee shweshweeshwe kɛ miishɛɛ kɛha gbɔmɛi babaoo lolo. Awie nilee pɛ ní baanyɛ afee enɛ lɛ he yɛ Biblia lɛ mli yɛ Yohane 17:3 (NW) lɛ, ní kɛɔ akɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaaná bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ lɛ he nilee.”
Anáa nilee ní tamɔ nɛkɛ yɛ Biblia lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mɛi pii jieɔ susumɔi ní mli wa kpo yɛ nakai wolo krɔŋkrɔŋ lɛ he moŋ, shi mɛi fioo pɛ ji mɛi ní epɛi mli dã kɛha amɛhe. Ni bo hu? Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ Biblia lɛ kanemɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo. Shi esa nakai diɛŋtsɛ. Biblia lɛ pɛ ji wolo ní “jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ [ni] ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli.”—2 Timoteo 3:16.
Belɛ, te ooofee tɛŋŋ oje shishi ní ole Biblia lɛ mli sane? Mɛni hewɔ ohaaa Yehowa Odasefoi aye abua bo? Amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ haa gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshiai amli, ní amɛheee nɔ ko. Amɛkɛ Biblia kasemɔ woji, tamɔ wolo bibioo ni gbɛi ji Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ? lɛ tsuɔ nii, koni amɛkɛye amɛbua bo yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ehaa sanebimɔi ní ekolɛ oyɔɔ yɛ Biblia lɛ he lɛ amli babaoo hetoo ní yɔɔ kuku kɛ faŋŋ, tamɔ akɛ: Namɔ ji Nyɔŋmɔ? Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ? Mɛni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ aha oweku shihilɛ aya hiɛ yɛ?
Kɛ́ obaasumɔ ni Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko aba oŋɔɔ yɛ shia lɛ, no lɛ ŋmalamɔ nɔ ni akɛshɛɔ ní yɔɔ shishigbɛ lɛ nɔ nibii lɛ. Amɛbaaná he miishɛɛ akɛ amɛaaha ole Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Afii Akpe Nɔyeli ní yɔɔ nyam lɛ he saji babaoo!
□ Masumɔ ní minine ashɛ Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ? wolo bibioo lɛ nɔ.
□ Nyɛfainɛ nyɛbaa miŋɔɔ kɛha shia Biblia mli nikasemɔ ní aheee nɔ ko
[Shishigbɛ niŋmai]
a Nɔ ni wɔtsɔɔ yɛ biɛ lɛ ji Anaigbɛbii asusumɔi ní ale waa ní kɔɔ afii akpe hee lɛ he lɛ. Yɛ akɔntaabuu diɛŋtsɛ naa lɛ, afii akpe hee lɛ jeɔ shishi yɛ January 1, 2001.