Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 1/15 bf. 10-15
  • Ni Wɔɔsɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ He Bɔfoi

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ni Wɔɔsɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ He Bɔfoi
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “O-Nyɔŋmɔ lɛ Yeɔ Maŋtsɛ Lɛ!”
  • Yehowa Toiŋjɔlɛ He Bɔfo ni Fe Fɛɛ
  • Atsɔse Amɛ ni Amɛnyiɛ Kristo Nanemaa Hei Asɛɛ
  • Toiŋjɔlɛ yɛ Jeŋ ni Efee Hamahama Mli
  • Ŋwɛi Toiŋjɔlɛ Kɛha Mɛi Ni Yehowa Etsɔɔ Amɛ Nii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Bɔ ni Ooofee Ona Ŋwɛi Toiŋjɔlɛ ni Mɔɔ Shi Babaoo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Ha “Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ Lɛ” Abu Otsui He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Anɔkwa Toiŋjɔlɛ—Kɛjɛ Nɛgbɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 1/15 bf. 10-15

Ni Wɔɔsɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ He Bɔfoi

“Kwɛ bɔ ni sanekpakpa jajelɔ ni shiɛɔ toiŋjɔlɛ lɛ, . . . naji yɔɔ fɛo yɛ gɔji lɛ anɔ.”—YESAIA 52:7, NW.

1, 2. (a) Taakɛ agba afɔ shi yɛ Yesaia 52:7 lɛ, mɛɛ sanekpakpa abaashiɛ lɛ? (b) Mɛni Yesaia gbalɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ yɛ blema Israel sane lɛ mli?

SANEKPAKPA yɛ ni esa akɛ ajaje atsɔɔ! Eji toiŋjɔlɛ he sane—toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ. Eji yiwalaheremɔ he sane ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Jeeŋmɔ beebe ni gbalɔ Yesaia ŋma yɛ he, ni abaa nɔ ni eŋma lɛ yi aha wɔ yɛ Yesaia 52:7, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Kwɛ bɔ ni sanekpakpa jajelɔ ni shiɛɔ hejɔlɛ lɛ, sanekpakpa jajelɔ ni shiɛɔ yiwalaheremɔ lɛ naji yɔɔ fɛo yɛ gɔji lɛ anɔ, mɔ ni kɛɔ Zion akɛ: ‘O-Nyɔŋmɔ lɛ yeɔ maŋtsɛ lɛ!’ ”

2 Yehowa kɛ emumɔ kanya egbalɔ Yesaia koni eŋma enɛ kɛha blema Israel sɛɛnamɔ, kɛ wɔ hu wɔ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ. Mɛni etsɔɔ? Yɛ be mli ni Yesaia ŋma nɛkɛ wiemɔi nɛɛ, no mli lɛ ekolɛ Ashurbii lɛ eŋɔ Israel kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ nom momo. Yɛ sɛɛ mli lɛ, abaaŋɔ mɛi ni hiɔ Yuda wuoyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ akɛ nomii kɛya Babilon. Tsuiŋdɔlɛ kɛ haomɔ gbii kɛha maŋ lɛ nɛ, ejaakɛ gbɔmɛi lɛ yabooo Yehowa toi, no hewɔ lɛ toiŋjɔlɛ bɛ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Taakɛ Yehowa kɛɛ amɛ lɛ, amɛ eshafeemɔ su lɛ kɛ mligbalamɔ miiba amɛ kɛ amɛ Nyɔŋmɔ lɛ teŋ. (Yesaia 42:24; 59:2-4) Shi Yehowa tsɔ Yesaia nɔ egba akɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, abaagbele Babilon agbói lɛ. Nyɔŋmɔ webii lɛ baaye amɛhe ni amɛku amɛsɛɛ amɛya amɛmaŋ shikpɔŋ nɔ, koni amɛyatswa Yehowa sɔlemɔtsu lɛ amɛma shi ekoŋŋ. Abaaku sɛɛ atswa Zion ama shi, ni abaatsu anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ he nii yɛ Yerusalem ekoŋŋ.—Yesaia 44:28; 52:1, 2.

3. Israel ni aaaku sɛɛ akɛ lɛ aba eshikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ he shiwoo lɛ hu ji toiŋjɔlɛ he gbalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Nɛkɛ kpɔmɔ he shiwoo nɛɛ ji toiŋjɔlɛ he gbalɛ hu. Shikpɔŋ ni Yehowa kɛha Israelbii lɛ ni akɛ amɛ aaaba nɔ ekoŋŋ lɛ baafee Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ kɛ amɛ tsuitsakemɔ he okadi. Ebaatsɔɔ akɛ toiŋjɔlɛ yɛ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.—Yesaia 14:1; 48:17, 18.

“O-Nyɔŋmɔ lɛ Yeɔ Maŋtsɛ Lɛ!”

4. (a) Mɛɛ shishinumɔ naa abaanyɛ awie yɛ 537 D.Ŋ.B. akɛ ‘Yehowa yeɔ maŋtsɛ lɛ’? (b) Te fee tɛŋŋ ni Yehowa kudɔ saji kɛha ewebii lɛ asɛɛnamɔ yɛ sɛɛ mli afii lɛ amli?

4 Beni Yehowa tsu kpɔmɔ nɛɛ he nii yɛ 537 D.Ŋ.B. lɛ, abaanyɛ atswa Zion adafi yɛ gbɛ ni sa nɔ akɛ: “O-Nyɔŋmɔ lɛ yeɔ maŋtsɛ lɛ!” Lɛlɛŋ akɛ, Yehowa ji ‘naanɔ Maŋtsɛ lɛ.’ (Kpojiemɔ 15:3) Shi, ewebii akpɔmɔ nɛɛ ji emaŋtsɛyeli lɛ kpojiemɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ ehee nɔ. Efee bɔ ni eyɔɔ hewalɛ kɛ hegbɛ yɛ adesai amaŋtsɛyeli ni he wa fe fɛɛ kɛbashi nakai be lɛ mli lɛ nɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. (Yeremia 51:56, 57) Yɛ Yehowa mumɔ lɛ nitsumɔ hewɔ lɛ, afite ŋaa fɔji krokomɛi ni atsɔ̃ ashi ewebii lɛ. (Ester 9:24, 25) Yehowa kɛ ehe wo mli shii abɔ, yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ, koni eha Media kɛ Persia maŋtsɛmɛi lɛ akpɛlɛ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔnaa nii ni amɛtsuɔ he nii lɛ nɔ. (Zakaria 4:6) Aŋmala nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni tee nɔ yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ he sane afɔ shi aha wɔ yɛ Biblia mli woji ni ji Ezra, Nehemia, Ester, Hagai, kɛ Zakaria lɛ amli. Ni kwɛ bɔ ni amɛmlitii woɔ mɔ hemɔkɛyeli hewalɛ ehaa!

5. Mɛɛ saji ni sa kadimɔ jogbaŋŋ atsɔɔ yɛ Yesaia 52:13–53:12?

5 Ni kɛlɛ, nɔ ni ba yɛ 537 D.Ŋ.B. kɛ esɛɛ lɛ ji shishijee kɛkɛ. Yɛ saamɔ he gbalɛ ni yɔɔ yitso 52 lɛ sɛɛ pɛ kɛkɛ ni Yesaia ŋma yɛ Mesia lɛ baa lɛ he. (Yesaia 52:13–53:12) Yehowa baatsɔ Mesia ni bafee Yesu Kristo lɛ nɔ ekɛ kpɔmɔ kɛ toiŋjɔlɛ he shɛɛ saji ni tsɔɔ nibii wuji fe nɔ ni ba yɛ 537 D.Ŋ.B. lɛ aha.

Yehowa Toiŋjɔlɛ He Bɔfo ni Fe Fɛɛ

6. Namɔ ji Yehowa toiŋjɔlɛ he bɔfo ni fe fɛɛ, ni mɛɛ nitsumɔ ekɛto lɛ diɛŋtsɛ ehe?

6 Yesu Kristo ji Yehowa toiŋjɔlɛ he bɔfo ni fe fɛɛ. Lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ Naawielɔ lɛ. (Yohane 1:14) Nɔ ni kɛ enɛ kpaa gbee lɛ, beni abaptisi lɛ yɛ Yordan Faa lɛ mli lɛ sɛɛ be ko lɛ, Yesu te shi edamɔ shi yɛ kpee he ni yɔɔ Nazaret lɛ, ni ekane nitsumɔ ni ka enɔ lɛ he nii waa kɛjɛ Yesaia yitso 61. Nakai nitsumɔ lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ, nɔ ni atsũ lɛ ni ebashiɛ lɛ kɔɔ “heyeli” kɛ “hiŋmɛigbelemɔ” he, kɛ hegbɛ kɛha Yehowa nɔkpɛlɛmɔ ni aaana. Ni kɛlɛ, Yesu fee babaoo fe toiŋjɔlɛ shɛɛ sane ni eshiɛ. Nyɔŋmɔ etsu lɛ ni ekɛ nɔdaamɔ nɔ kɛha naanɔ toiŋjɔlɛ hu abaha.—Luka 4:16-21.

7. Mɛni jɛɔ toiŋjɔlɛ ni akɛ Nyɔŋmɔ naa kɛtsɔɔ Yesu Kristo nɔ lɛ mli baa?

7 Beni afɔ Yesu lɛ, ŋwɛibɔfoi babaoo jie amɛhe kpo amɛtsɔɔ tookwɛlɔi yɛ Betlehem masɛi, ni amɛmiijie Nyɔŋmɔ yi ni amɛmiikɛɛ akɛ: ‘Anunyam aha Nyɔŋmɔ yɛ ŋwɛi flooflo, ni hejɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ana gbɔmɛi ahe tsuijurɔ.’ (Luka 2:8, 13, 14) Hɛɛ, toiŋjɔlɛ baahi shi aha mɛi ni Nyɔŋmɔ na amɛhe tsuijurɔ lɛ, ejaakɛ amɛjie hemɔkɛyeli kpo yɛ gbɛjianɔ ni etsɔɔ e-Bi lɛ nɔ etoɔ lɛ mli. Mɛni no baatsɔɔ? Ebaatsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ afɔ adesai yɛ esha mli moŋ, shi amɛbaanyɛ amɛna shidaamɔ ni he tse yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, wekukpaa ni nɔkpɛlɛmɔ yɔɔ mli yɛ ehiɛ. (Romabii 5:1) Amɛbaanyɛ amɛna mligbɛ hejɔlɛ, kpoofeemɔ ni nyɛŋ atsɔ gbɛ kroko nɔ aba lɛ. Kɛ be ni Nyɔŋmɔ eto lɛ shɛ lɛ, abaana kpɔmɔ kɛjɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Adam esha lɛ kɛba lɛ mli, ni hela kɛ gbele fata he. Gbɔmɛi eshwilaŋ loo ni amɛaafee mumuii, loo obubuafoi. Abaajie gbɔjɔmɔi kɛ jwɛŋmɔŋ naagbai ni kumɔɔ mɔ tsui lɛ kɛya kwraa. Abaanyɛ ana wala yɛ emuuyeli mli kɛya naanɔ mli ŋɔɔmɔ.—Yesaia 33:24; Mateo 9:35; Yohane 3:16.

8. Akɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ haa namɛi?

8 Namɛi akɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ haa? Akɛhaa mɛi fɛɛ ni naa Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli. Bɔfo Paulo ŋma akɛ, ‘esa Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ eeetsɔ Kristo nɔ ekpata ekɛ nibii fɛɛ teŋ kwraa ni ekɛ toiŋjɔlɛ aba kɛtsɔ Yesu lá ni efɔse eshwie shi yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ lɛ nɔ.’ Ni bɔfo lɛ kɛfata he akɛ, nɛkɛ kpatamɔ nɛɛ baakɔ “nii ni yɔɔ ŋwɛi”—ni ji, mɛi ni baafee Kristo nanemɛi niyelɔi yɛ ŋwɛi lɛ ahe. Ebaakɔ “nii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ” lɛ hu he—ni ji, mɛi ni akɛ hegbɛ ni akɛaahi shi daa yɛ shikpɔŋ nɔ baaduro amɛ, beni akɛba Paradeiso shihilɛ ni yeɔ emuu mli lɛ. (Kolosebii 1:19, 20) Akɛni amɛkɛ amɛhe ha Yesu afɔleshãa lɛ jara lɛ, kɛ amɛtsuiŋ ni amɛjɛɔ amɛfeɔ toiboo amɛhaa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, mɛnɛɛmɛi fɛɛ baanyɛ ana amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli.—Okɛto Yakobo 2:22, 23 he.

9. (a) Toiŋjɔlɛ ni akɛ Nyɔŋmɔ aaaná lɛ hu naa mɛɛ wekukpaai krokomɛi anɔ hewalɛ? (b) Bɔni afee ni naanɔ toiŋjɔlɛ aba he fɛɛ he lɛ, mɛɛ hegbɛ Yehowa kɛha e-Bi lɛ?

9 Kwɛ bɔ ni toiŋjɔlɛ ni aaaba amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ nɛɛ he hiaa ha! Kɛ toiŋjɔlɛ bɛ mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ, no lɛ toiŋjɔlɛ ni sɛɛ tsɛɔ loo shishinumɔ yɔɔ mli nyɛŋ aba tsakpãa ko mli. Mɔ kɛ Yehowa teŋ toiŋjɔlɛ ji shishitoo kɛha anɔkwa toiŋjɔlɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. (Yesaia 57:19-21) Yesu Kristo ji Toiŋjɔlɛ Lumɔ lɛ yɛ gbɛ ni sa nɔ. (Yesaia 9:6) Yehowa kɛ nɔyeli hegbɛ hu eha mɔ nɛɛ ni abaatsɔ enɔ asaa adesai kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. (Daniel 7:13, 14) Ni Yehowa woɔ shi, yɛ nɔ ni baajɛ Yesu lumɔyeli yɛ adesai anɔ lɛ mli aba lɛ he akɛ: “Hejɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ.”—Yesaia 9:7; Lala 72:7.

10. Yesu fee nɔkwɛmɔ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ shɛɛ sane lɛ jajemɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ shɛɛ sane lɛ he miihia adesai fɛɛ. Yesu diɛŋtsɛ fee enɛ he shiɛmɔ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ ekãa naa. Efee nakai yɛ he ni Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ ma lɛ, yɛ gɔji ahe, yɛ gbɛjegbɛi ahe, eshiɛ etsɔɔ Samariayoo ko yɛ nu bu ko he, kɛ gbɔmɛi lɛ ashiai amli. He fɛɛ he ni gbɔmɛi yɔɔ lɛ, Yesu ŋɔɔ hegbɛi lɛ ni ekɛshiɛɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he.—Mateo 4:18, 19; 5:1, 2; 9:9; 26:55; Marko 6:34; Luka 19:1-10; Yohane 4:5-26.

Atsɔse Amɛ ni Amɛnyiɛ Kristo Nanemaa Hei Asɛɛ

11. Yesu tsɔse ekaselɔi lɛ kɛha mɛɛ nitsumɔ?

11 Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni amɛshiɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ shɛɛ sane lɛ. Taakɛ Yesu ji Yehowa “odasefonyo anɔkwafo” lɛ, amɛyɔse akɛ gbɛnaa nii ka amɛ hu amɛnɔ akɛ amɛye odase. (Kpojiemɔ 3:14; Yesaia 43:10-12) Amɛkwɛ Kristo akɛ amɛ Hiɛnyiɛlɔ.

12. Te Paulo tsɔɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa ha lɛ mli eha tɛŋŋ?

12 Bɔfo Paulo susu bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ he hiaa ha lɛ he, ni ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ Ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: ‘Mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ, ehiɛ gboŋ.’ ” Ni tsɔɔ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ Yesu Kristo eyeɔ akɛ Yehowa Najiaŋdamɔlɔ Nukpa kɛha yiwalaheremɔ lɛ hiɛnɔkamɔ efeŋ efolo. Ni weku mli ni mɔ ko jɛ haaa efee mɔ ni esaaa, ejaakɛ Paulo kɛfata he akɛ: “Sɔrɔto ko bɛ Yudanyo kɛ Helanyo teŋ: ejaakɛ Nuntsɔ kome amɛ fɛɛ amɛyɔɔ, ni niiatsɛ hu ji lɛ ha mɛi fɛɛ ni boɔ tsɛɔ lɛ lɛ. Ejaakɛ, ‘mɔ fɛɛ mɔ ni aaabo atsɛ Nuntsɔ [Yehowa, NW] gbɛi lɛ, aaahere eyiwala.’ ” (Romabii 10:11-13) Shi te aaafee tɛŋŋ ni gbɔmɛi aaakase nakai hegbɛ nɛɛ he nii?

13. Mɛni he hiaa kɛ́ gbɔmɛi aaanu sanekpakpa lɛ, ni te klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ tsu nakai hiamɔ lɛ he nii amɛha tɛŋŋ?

13 Paulo tsu nakai hiamɔ lɛ he nii kɛtsɔ saji ni ebibii ni Yehowa tsulɔ fɛɛ tsulɔ aaafee jogbaŋŋ akɛ eeejwɛŋ he lɛ nɔ. Bɔfo lɛ bi akɛ: “Shi te aaafee tɛŋŋ ni amɛaabo amɛtsɛ mɔ ni amɛheko lɛ amɛyeko lɛ? Ni te aaafee tɛŋŋ ni amɛaahe mɔ ni amɛnuko ehe sane lɛ amɛyeŋ? Ni asaŋ te amɛaafee tɛŋŋ ni amɛaanu kɛ shiɛlɔ ko bɛ lɛ? Ni te amɛaafee tɛŋŋ ni amɛaashiɛ, kɛ atsuko amɛ lɛ?” (Romabii 10:14, 15) Klɛŋklɛŋ Kristojamɔ he saji ni aŋmala ashwie shi lɛ yeɔ odase ni ma shi shiŋŋ akɛ, hii kɛ yei, gbekɛbii kɛ onukpai, nyiɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni Kristo kɛ ebɔfoi lɛ fee amɛfɔ shi lɛ sɛɛ. Amɛbatsɔmɔ sanekpakpa lɛ he shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa. Yɛ Yesu kasemɔ mli lɛ, amɛshiɛ amɛha gbɔmɛi yɛ he fɛɛ he ni amɛaana amɛ yɛ. Akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛshiɔ mɔ ko hewɔ lɛ, amɛtsu amɛ sɔɔmɔ lɛ he nii yɛ blohuiaŋ kɛ shia kɛ shia fɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:17; 20:20.

14. Te eba lɛ tɛŋŋ ni efee anɔkwale akɛ mɛi ni jajeɔ sanekpakpa lɛ ‘anaji fee nɔ ni yɔɔ fɛo’ lɛ?

14 Shi, jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛ mlihilɛ here shiɛlɔi Kristofoi nɛɛ. Kɛlɛ, nɔ ni Paulo tsɛ sɛɛ kɛjɛ Yesaia 52:7 lɛ ba mli anɔkwale. Beni ebi sane akɛ, ‘Ni te amɛaafee tɛŋŋ ni amɛaashiɛ, kɛ atsuko amɛ lɛ?’ ekɛfata he akɛ: “Taakɛ bɔ ni aŋma akɛ: ‘Kwɛ bɔ ni hejɔlɛ he sanekpakpa shiɛlɔi ni shiɛɔ nii kpakpai lɛ anaji yɔɔ fɛo ha!’ ” Wɔteŋ mɛi pii susuuu akɛ wɔnaji yɛ fɛo. No hewɔ lɛ, mɛni ji enɛ shishi? Naji lɛ ji nii ni kɛ mɔ yaa kɛbaa yɛ be mli ni eshiɛɔ etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ. Naji ni tamɔ nɛkɛ damɔ shi kɛha mɔ lɛ diɛŋtsɛ. Ni wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ, yɛ mɛi ni nu sanekpakpa lɛ kɛjɛ bɔfoi lɛ kɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yesu Kristo kaselɔi krokomɛi anaa lɛ ateŋ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, nɛkɛ mra be mli Kristofoi nɛɛ akwɛmɔ yɛ fɛo diɛŋtsɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:13-15) Nɔ ni fe nakai lɛ, amɛjara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

15, 16. (a) Mɛɛ gbɛ mra be mli Kristofoi lɛ tsɔ nɔ amɛjie lɛ kpo akɛ amɛji toiŋjɔlɛ he bɔfoi lɛlɛŋ? (b) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔtsu wɔ sɔɔmɔ lɛ he nii yɛ gbɛ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ tsu lɛ lɛ nɔŋŋ nɔ?

15 Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ hiɛ toiŋjɔlɛ shɛɛ sane, ni amɛkɛha yɛ toiŋjɔlɛ mli. Yesu kɛ famɔ nɛɛ ha ekaselɔi lɛ: “Ni shia fɛɛ shia ni nyɛaabote lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛkɛɛa akɛ: ‘Hejɔlɛ aba shia nɛɛ!’ Ni kɛji hejɔlɛ bi ko yɛ jɛi lɛ, nyɛ hejɔlɛ lɛ aaahi enɔ; shi kɛ jeee nakai lɛ, eeeku sɛɛ eba nyɛŋɔɔ ekoŋŋ.” (Luka 10:5, 6) Sha·lohmʹ, loo “hejɔlɛ,” (toiŋjɔlɛ) ji Yudafoi akusum naa ŋamɔ. Shi Yesu famɔ lɛ kɔɔ nibii babaoo he fe enɛ. Ákɛ “bɔfoi yɛ Kristo najiaŋ” lɛ, ekaselɔi ni afɔ amɛ mu lɛ wo gbɔmɛi lɛ ahewalɛ akɛ: “Nyɛhaa akpataa nyɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.” (2 Korintobii 5:20) Yɛ Yesu famɔi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, amɛwie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ nɔ ni ebaanyɛ etsɔɔ kɛha amɛ ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ ahe amɛtsɔɔ gbɔmɛi lɛ. Mɛi ni bo toi lɛ anine shɛ jɔɔmɔ nɔ; mɛi ni kpoo sane lɛ laaje nii.

16 Nakai pɛpɛɛpɛ Yehowa Odasefoi tsuɔ amɛ sɔɔmɔ lɛ he nii ŋmɛnɛ. Sanekpakpa lɛ ni amɛkɛyaa mɛi aŋɔɔ lɛ jeee amɛnɔ̃; Mɔ ni tsu amɛ lɛ nɔŋ. Amɛ nitsumɔ ji ni amɛkɛha. Kɛ gbɔmɛi kpɛlɛ nɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe haa kɛha naakpɛɛ jɔɔmɔi ni amɛnine aaashɛ nɔ. Ni kɛ amɛkpoo lɛ, amɛmiikpoo amɛkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu Kristo teŋ toiŋjɔlɛ ni amɛaana.—Luka 10:16.

Toiŋjɔlɛ yɛ Jeŋ ni Efee Hamahama Mli

17. Kɛ wɔkɛ gbɔmɛi ni jɛ́ɔ wɔ po kpe lɛ, te esa akɛ wɔba wɔjeŋ wɔha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

17 Bɔ fɛɛ bɔ ni gbɔmɛi aaafee amɛnii amɛha lɛ, ehe miihia ni Yehowa tsuji aha ahi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, amɛji Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ he bɔfoi. Gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ kɛ amɛhe baawo béi ni mli wa mli, ni amɛjie amɛmlifu kpo kɛtsɔ wiemɔ kɛ shimɔ, loo mɛi ni gbaa amɛnaa lɛ ajɛmɔ nɔ. Ekolɛ wɔteŋ mɛi komɛi fee nakai yɛ be ni eho lɛ mli. Shi kɛlɛ, kɛ wɔwo gbɔmɔ hee lɛ, ni agbɛnɛ wɔjeee je lɛ fã lɛ, wɔkaseŋ amɛgbɛ̀i lɛ. (Efesobii 4:23, 24, 31; Yakobo 1:19, 20) Bɔ fɛɛ bɔ ni mɛi krokomɛi aaafee amɛnii amɛha lɛ, wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ baatsu nii: “Kɛ aaahi lɛ, nyɛ gbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.”—Romabii 12:18.

18. Kɛ maŋ onukpa ko kɛ wɔ ye dɛŋdɛŋ lɛ, te esa akɛ wɔha lɛ hetoo wɔha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

18 Wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baaha wɔyapue yɛ maŋ onukpai ahiɛ, yɛ bei komɛi amli. Amɛbaatsɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ nɔ ‘amɛbi wɔ’ ni wɔtsɔɔ nɔ̃ hewɔ ni wɔfeɔ nibii komɛi, loo nɔ̃ hewɔ ni wɔkɛ wɔhe wooo nifeemɔi komɛi amli lɛ. Amɛbaasumɔ ni amɛle nɔ̃ hewɔ ni wɔshiɛɔ shɛɛ sane lɛ, taakɛ wɔfeɔ lɛ—shɛɛ sane ni kpaa apasa jamɔ he mama, ni gbaa ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ. Bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha nɔkwɛmɔ nɔ ni Kristo fee efɔ shi lɛ baatsirɛ wɔ ni wɔjie mlijɔlɛ mumɔ kɛ bulɛ ni mli kwɔ kpo. (1 Petro 2:23; 3:15) Yɛ bei pii amli lɛ, maŋ onukpai nɛɛ bajeɔ nɔnyɛɛ ni jɛ osɔfoi loo ekolɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ onukpai aŋɔɔ lɛ shishi. Naajɔlɛ hetoo, ni bulɛ yɔɔ mli, baanyɛ aye abua amɛ ni amɛle akɛ, wɔ nitsumɔ lɛ wooo amɛ loo akutso ni wɔyɔɔ mli lɛ he gbeyei. Hetoo ni tamɔ nɛkɛ kanyãa bulɛ, gbeekpamɔ, kɛ toiŋjɔlɛ mumɔ yɛ mɛi ni kpɛlɛɔ nɔ lɛ amli.—Tito 3:1, 2.

19. Mɛɛ nitsumɔi Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo mli kɔkɔɔkɔ?

19 Ale Yehowa Odasefoi yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ akɛ gbɔmɛi ni kɛ amɛhe wooo jeŋ basabasa feemɔi amli. Amɛkɛ amɛhe wooo je lɛŋ béi ni yaa nɔ yɛ weku, jamɔ, loo maŋkwramɔŋ lɛ mli. (Yohane 17:14) Akɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ wɔ akɛ ‘wɔba wɔhe shi wɔha hegbɛi ni yeɔ nɔ’ lɛ hewɔ lɛ, wɔsusuŋ wɔhe ni wɔkɛaawo maŋ basabasa feemɔ nifeemɔi amli ni wɔkɛte shi wɔwo nɔyeli lɛ gbɛtsɔɔmɔi lɛ ahe. (Romabii 13:1) Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe woko kui ni amɛyiŋtoo ji akɛ amɛaabutu nɔyeli ko lɛ mli dã. Yɛ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi kɛha etsuji Kristofoi lɛ hewɔ lɛ, ekagbale amɛ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo lashishwiemɔ loo basabasa feemɔ ko mli! Jeee akɛ anɔkwa Kristofoi wieɔ toiŋjɔlɛ he kɛkɛ; amɛhiɔ shi yɛ nɔ ni amɛshiɛɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.

20. Yɛ toiŋjɔlɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ yinɔsane Babilon Kpeteŋkpele lɛ efee efɔ shi?

20 Ákɛ mɛi ni esoro amɛ yɛ anɔkwa Kristofoi ahe lɛ, mɛi ni damɔ Kristendom jamɔ gbɛjianɔtoi lɛ anajiaŋ lɛ ejieko amɛhe kpo akɛ amɛji toiŋjɔlɛ he bɔfoi. Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli jamɔi—Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛ nɔ ni jeee Kristofoi ajamɔi lɛ fɛɛ—ekpɛlɛ, ni amɛfi sɛɛ, ni amɛnyiɛ jeŋmaji lɛ atawuu hiɛ diɛŋtsɛ. Amɛkanya yiwaa hu, kɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi agbee po. No hewɔ lɛ, Kpojiemɔ 18:24 jajeɔ yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ he akɛ: “Ni emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ alá lɛ yɛ.”

21. Te mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ ateŋ mɛi pii feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ, kɛ amɛna sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ Yehowa webii kɛ mɛi ni diɔ apasa jamɔ sɛɛ lɛ ajeŋba mli lɛ?

21 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ Kristendom jamɔi lɛ kɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli jamɔi krokomɛi lɛ, anɔkwa jamɔ ji hewalɛ kpakpa ni feɔ mɛi ekome. Yesu Kristo kɛɛ enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) No ji suɔmɔ ni tekeɔ maji, kwasafo, shika helɛtemɔ, kɛ weku mli husui ni egbála adesai ni eshwɛ lɛ ateŋ bianɛ lɛ. Akɛni gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ ena enɛ hewɔ lɛ, amɛmiikɛɛ Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ: “Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ.”—Zakaria 8:23.

22. Te wɔsusuɔ odaseyeli nitsumɔ ni ehe hiaa ni atsu lolo lɛ he wɔhaa tɛŋŋ?

22 Ákɛ Yehowa webii lɛ, wɔmli filiɔ wɔ babaoo yɛ nɔ ni wɔnyɛ wɔtsu lɛ hewɔ, shi, wɔgbeko nitsumɔ lɛ naa. Beni okwaafonyo etɛo edumɔwui ni ehũ eŋmɔshi nii ahe sɛɛ lɛ, ekpaaa nitsumɔ. Eyaa nɔ etsuɔ nii, titri lɛ beni nikpamɔ be eshɛ lɛ. Nikpamɔ be biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo yɛ nitsumɔ mli. Ni amrɔ nɛɛ, aabua anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jálɔi aŋmãa babaoo naa fe bei fɛɛ ni eho. Eji mlifilimɔ be. (Yesaia 9:3) Eji anɔkwale akɛ wɔkɛ shitee-kɛ-woo kɛ shikpilikpiifeemɔ kpeɔ. Akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, ekolɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔtsu hela ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli, weku shihilɛ ko ni mli wa, loo ohia he naagba ko he nii. Shi suɔmɔ kɛha Yehowa kanyaa wɔ ni wɔya nɔ wɔŋmɛ wɔtsui shi. Ehe miihia ni gbɔmɛi anu shɛɛ sane ni Nyɔŋmɔ kɛwo wɔdɛŋ lɛ. Eji toiŋjɔlɛ shɛɛ sane. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no ji shɛɛ sane ni Yesu diɛŋtsɛ shiɛ lɛ—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.

Mɛni Ji Ohetoo?

◻ Yesaia 52:7 ná mɛɛ mlibaa yɛ blema Israel nɔ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu jie ehe kpo yɛ akɛ toiŋjɔlɛ he bɔfo ni fe fɛɛ?

◻ Bɔfo Paulo kɛ nitsumɔ ni Kristofoi naa mli gbɛfaŋnɔ lɛ to Yesaia 52:7 he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Toiŋjɔlɛ he bɔfoi ni wɔji yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ kɔɔ mɛni he?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Taakɛ Yesu ji lɛ, Yehowa Odasefoi ji Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ he bɔfoi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Yehowa Odasefoi hiɔ shi akɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, ni bɔ ni mɛi feɔ amɛnii yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he lɛ kɔɔɔ he eko

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje