Jamɔ Mli Keketeefeemɔ—Gbɛɛ-kɛ-Shwãmɔ
JAMƆ MLI KEKETEEFEEMƆ—afii nyɔŋmai fioo ko ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ enɛ ji kuu bibioo ko kɛkɛ ni atse yɛ Protestant jamɔ lɛ mli. Shi kwɛ bɔ ni nibii etsake kwraa ehã! Bruce B. Lawrence, ni wieɔ Nyɔŋmɔ jamɔ he saji ahe lɛ, ŋma akɛ afii 30 ni eho nɛ lɛ, mɛi fioo ko pɛ ji mɛi ni baanyɛ atsɔ̃ hiɛ amɛna akɛ yɛ afii ohai 20 lɛ naagbee lɛ, jamɔ mli keketeefeemɔa baatsɔ saneyitso ni he hiaa waa, ni asusuɔ he kɛyaa shɔŋŋ po kɛha adafitswalɔi ni kɛ adafitswaa mli gbɛi sɔrɔtoi tsuɔ nii lɛ kɛ niiamlipɛimɔ ni afeɔ yɛ univɛsiti lɛ.
Ni kɛlɛ, no ji nɔ ni eba. Adafitswaa woji amli amaniɛbɔi ni tsɔɔ gbɛjegbɛ nɔ basabasafeemɔi ni akɛteɔ shi awoɔ nifeemɔi komɛi, gbɔmɔgbeei, kui ni teɔ shi woɔ hɔ jiemɔ, jamɔi amli kui bibii ni kɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔ saji amli kɛteɔ shi woɔ nɔyelii, kɛ woji ni abuɔ akɛ amɛwieɔ musubɔɔ wiemɔ ni ashãa yɛ maŋbii ahiɛ lɛ feɔ jamɔ mli keketeefeelɔi lɛ anifeemɔi ahe kaimɔ ni yɔɔ daa. Italy shika saji ahe adafitswaa wolo ni atsɛɔ lɛ Mondo Economico, ni jeɔ kpo daa otsi lɛ wie akɛ jamɔ mli keketeefeemɔ “miitee béi kɛ basabasafeemɔi ashi kɛtsɔ Nyɔŋmɔ jamɔ nifeemɔi anɔ” yɛ he fɛɛ he.
Bei pii lɛ, awieɔ jamɔ mli keketeefeelɔi ahe akɛ mɛi ni yɔɔ shɛii ni amɛye jamɔ he sɛkɛ, ni kpaŋɔ mɛi ayi nɔ ni amɛtsuɔ he nii, ni amɛtutuaa mɛi, ni amɛgbeɔ amɛ. Gbɔmɛi sheɔ gbeyei waa yɛ bɔ ni kui tamɔ Comunione e Liberazione ni yɔɔ Roma Katolik jamɔ mli, Gush Emunim ni yɔɔ Yuda jamɔ mli, kɛ Kristofoi a-Ekomefeemɔ Kuu ni yɔɔ Amerika Kooyigbɛ Protestant Jamɔ mli lɛ daraa lɛ he. Mɛni hewɔ jamɔ mli keketeefeemɔ gbɛɔ eshwãa lɛ? Mɛni kanyaa nakai feemɔ? Ani ekolɛ eji “Nyɔŋmɔ oweletɔɔ,” taakɛ Frenchnyo adesai ashihilɛ he nilelɔ Gilles Kepel taoɔ atsɔɔ lɛ?
[Shishigbɛ niŋmai]
a Jamɔ mli keketeefeelɔ ji mɔ ko ni hiɛɔ blema jamɔ mli nibii amli kpɛŋŋ, ni esumɔɔɔ tsakemɔ. Abaasusu “jamɔ mli keketeefeemɔ” shishinumɔ he babaoo kɛmɔ shi yɛ sane ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]
Nina Berman/Sipa Press