Nilee ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli lɛ ni Aaagbɛ Ashwã
1 Yehowa ji ‘Mɔ ni tsɔɔ gbɔmɛi nilee.’ (Lala 94:10) Ekɛ wɔ tsuɔ nii koni wɔha mɛi ni leee bɔ ni amɛaafee amɛsɔmɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ ana ehe nilee ni hereɔ mɔ yiwala lɛ. Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ ji nitsɔɔmɔ dɛŋdade kpakpa ni anɔkwafoi baanyɛ atsɔ nɔ ana Nyɔŋmɔ he anɔkwa shishinumɔ kɛjɛ e-Wiemɔ ni aŋma, ni ji Biblia lɛ mli. (1 Tim. 2:3, 4) Anɔkwale lɛ he wiemɔ ni yɔɔ faŋŋ, ni ato naa jogbaŋŋ yɛ Nilee wolo lɛ mli lɛ baaye abua gbɔmɛi koni amɛnu nɔ ni Yehowa taoɔ ni etsɔɔ amɛ lɛ shishi. Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ gbɔmɛi agba saji ni baaha amɛsumɔ akɛ amɛaakane wolo lɛ yɛ nyɔŋ nɛɛ nɔ. Naa ŋaawoi komɛi. Yɛ nɔ najiaŋ ni oooka akɛ oookase enɛɛmɛi owo oyitsoŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni owie saji otii lɛ ahe yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔi amli, ni ofee nakai taakɛ osanegbaa ji daa yɛ adebɔɔ su naa lɛ.
2 Akɛni mɛi babaoo elaaje amɛsuɔlɔ ko yɛ gbele mli hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ obaanyɛ okɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ he sane aje sanegbaa lɛ shishi kɛtsɔ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ kɛɛmɔ nɔ:
◼ “Wɔteŋ mɛi pii elaaje suɔlɔ ko yɛ gbele mli. Ani osusu he pɛŋ akɛ ooona nakai mɔ lɛ ekoŋŋ? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Gbele fataaa klɛŋklɛŋ yiŋ ni Nyɔŋmɔ to eha gbɔmɔ lɛ he. Yesu tsɔɔ akɛ abaanyɛ ajie wɔ suɔlɔi lɛ kɛjɛ gbele mli. [Kanemɔ Yohane 11:11, 25, 44.] Eyɛ mli akɛ enɛ ba mli afii ohai abɔ ni eho nɛ moŋ, shi etsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaafee eha wɔ. [Gbelemɔ kɛya mfoniri ni yɔɔ Nilee wolo lɛ baafa 85 lɛ ni okane niŋmaa ni wieɔ mfoniri lɛ he lɛ. No sɛɛ lɛ okɛ mfoniri ni yɔɔ baafa 86 lɛ atsɔɔ lɛ ni owie he.] Kɛ obaasumɔ ni okane gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni shɛjeɔ mɔ mii lɛ he sane babaoo lɛ, no lɛ ebaaŋɔɔ minaa akɛ mashi wolo nɛɛ maha bo.”
3 Beni ogbe gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ klɛŋklɛŋ sanegbaa lɛ naa lɛ, obaanyɛ okɛ nakai mɔ lɛ nɔŋŋ aje sanegbaa ni baanyiɛ sɛɛ lɛ shishi kɛtsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ:
◼ “Ekolɛ obaakai nɔ ni mikɛɛ ni tsɔɔ akɛ gbele fataaa klɛŋklɛŋ yiŋ ni Nyɔŋmɔ to eha gbɔmɔ lɛ he lɛ. Kɛ eji anɔkwale lɛ, mɛni hewɔ ni wɔgbɔlɔɔ ni wɔgboiɔ? Halai komɛi hiɔ shi fe afii 100, ni tsei komɛi yɛ ni ehi shi aahu afii akpe. Mɛni hewɔ adesai hiɔ shi afii 70 loo 80 pɛ lɛ? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Wɔgboiɔ, ejaakɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ gbo Nyɔŋmɔ nɔ toi.” Kanemɔ Romabii 5:12. Gbelemɔ Nilee wolo lɛ baafa 53 ni okane saneyitso lɛ. Nyɛsusua klɛŋklɛŋ kukuji etɛ lɛ he, ni otsɔɔ sanebimɔi ni akala lɛ ahetooi lɛ. Okɛ lɛ ato gbɛjianɔ ni oku osɛɛ oba be kroko koni okɛ lɛ abasusu saneyitso lɛ mli saji ni eshwɛ lɛ ahe. Wo mɔ lɛ hewalɛ ni egbe ekanemɔ naa nyɔŋlo.
4 Kɛ okɛ mɔ ko ni etamɔ nɔ ni esumɔɔ jamɔ waa wie lɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ:
◼ “Yɛ anɔkwale mli lɛ jamɔi sɔrɔtoi ohai abɔ yɛ ŋmɛnɛ. Amɛtsɔɔ hemɔkɛyelii ahe tsɔɔmɔi sɔrɔtoi ni teɔ shi woɔ amɛhe. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ jamɔi fɛɛ hi, ni nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Te osusuɔ he tɛŋŋ? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Yesu tsɔɔ anɔkwa jamɔ, ni etsɔɔ mli akɛ, Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ jamɔi krokomɛi anɔ. [Kanemɔ Mateo 7:21-23.] Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ wɔjá lɛ yɛ esuɔmɔnaa nii kɛ gbeekpamɔ naa.” Gbelemɔ Nilee wolo lɛ yitso 5, kanemɔ saneyitso lɛ, ni otsɔɔ lɛ saneyitsei bibii lɛ ekomɛi. Tsɔɔmɔ mli akɛ, nɛkɛ saji nɛɛ baaye ebua, ni mɔ ko akase bɔ ni eeefee esa Nyɔŋmɔ hiɛ. Okɛ wolo lɛ aha lɛ ni oto gbɛjianɔ koni oku osɛɛ oba ni okɛ lɛ abatsa nikasemɔ lɛ nɔ.
5 Ekolɛ mɛi ni amɛyiŋ efutu yɛ jamɔi babaoo ni yɔɔ hewɔ lɛ ahiɛ baasɔ nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ hetoohamɔ yɛ osɛɛsaramɔ lɛ mli:
◼ “Akɛni jamɔi sɔrɔtoi babaoo yɔɔ ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɔ ni ji anɔkwale nɔ̃ lɛ? Mɛni obaanyɛ otao yɛ he? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Yesu kɛɛ wɔ nɔ ni wɔɔfee ni wɔyɔse enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ.” Kanemɔ Yohane 13:35. Nyɛsusua Nilee wolo lɛ yitso 5 lɛ kukuji 18 kɛ 19 lɛ he. Tsɔɔmɔ mli akɛ kɛtsɔ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ kɛ nibii ni ahalaa mli nɛɛ nɔ lɛ, mɔ ko baanyɛ ayɔse anɔkwa jamɔ lɛ. Gbaa bɔ ni ale Yehowa Odasefoi aha yɛ jeŋ fɛɛ, yɛ anɔkwa suɔmɔ kɛ jeŋba he shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ ni amɛyɔɔ hewɔ lɛ he sane otsɔɔ lɛ. Tsɔɔmɔ lɛ bɔ ni Biblia lɛ kasemɔ, kɛtsɔ Nilee wolo kɛ nitsumɔ nɔ lɛ baatsɔɔ jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ yɛ faŋŋ mli.
6 Kɛ okɛ fɔlɔ ko kpe lɛ, ekolɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ baafee nɔ ni mɔɔ shi:
◼ “Daa nɛɛ, wɔnuɔ gbekɛbii ni etamɔ nɔ ni amɛbɛ jeŋba kpakpa ko kwraa lɛ ajeŋba gbohii ahe saji. Onukpai komɛi sumɔɔ ni amɛkɛ shwamɔ lɛ afɔ skul gbɛjianɔtoo lɛ nɔ akɛ amɛtsɔɔɔ gbekɛbii lɛ sɔrɔto ni kã ekpakpa kɛ efɔŋ teŋ. Namɔ osusuɔ akɛ lɛ ji mɔ ni esa akɛ ekɛ tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ aha? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Bo nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ sanebimɔ nɛɛ he lɛ toi. [Kanemɔ Efesobii 6:4.] Nɔ ni ekɛɔ wɔ ji akɛ, jeŋba he mlai ni akɛaatsɔse gbekɛbii lɛ ji fɔlɔi agbɛnaa nii.” Gbelemɔ Nilee wolo lɛ baafa 145, kanemɔ kuku 16, ni owie mfonirii ni yɔɔ baafa 147 lɛ ahe. Tsɔɔmɔ mli akɛ afee wolo lɛ kɛha weku muu lɛ fɛɛ nikasemɔ. Be mli ni okɛ kukuji 17 kɛ 18 ni yɔɔ baafa 146 lɛ tsuɔ nii lɛ, kɛɛmɔ lɛ akɛ, obaafee bɔ ni wɔkɛ wekui lɛ feɔ nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ wɔhaa lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ otsɔɔ lɛ.
7 Kɛ okɛ fɔlɔ ko ni ehao je nikasemɔ shishi yɛ klɛŋklɛŋ saramɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ obaanyɛ otsa nɔ yɛ sɛɛsaramɔ lɛ mli kɛtsɔ enɛ kɛɛmɔ nɔ:
◼ “Je lɛ kɛ nibii babaoo ni kaà mɔ lɛ shwieɔ gbekɛbii ni wɔyɔɔ lɛ ahiɛ ŋmɛnɛ. Enɛ haa ewaa kɛhaa amɛ akɛ amɛaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi yɛ be mli ni amɛdaraa lɛ. Ekolɛ okaiɔ akɛ, yɛ wɔ naagbee sanegbaa lɛ mli lɛ, wɔhala shishitoo mlai enyɔ kɛjɛ mli. Ákɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, ehe miihia ni wɔfee nɔkwɛmɔ nii kpakpai wɔha wɔbii, ni esa akɛ wɔtsɔ nifeemɔi kɛ wiemɔi anɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ amɛ. Nɔ kroko hu yɛ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ ehe miihia ni gbekɛbii ana kɛjɛ amɛ fɔlɔi aŋɔɔ.” Kanemɔ Abɛi 1:8. Gbelemɔ Nilee wolo lɛ baafa 148 ni okɛ kukuji 19-23 lɛ atsa nikasemɔ lɛ nɔ. Tsii tã otsɔɔ akɛ obaaku osɛɛ oba ekoŋŋ ni okɛ weku muu lɛ fɛɛ abakase nii kɛjɛ yitso 1.